VANAANTSLA KUTSEKESKKOOL EGIPTUS KAIRO Referaat VanaAntsla 2011 SISUKORD: 1. Sissejuhatus lk 1 2. Kairo lk 23 3. Religioon ja keel lk 4 4. Kliima ja riietus lk 5 5. Majutus lk 6 6. Hotellisoovitused lk 7 7. Raha...
B Kahe linna kliima võrdlus Otsustasin valida kaks linna, London ja Kairo . London on Inglismaa pealinn, mis asub Inglismaa kagu nurgas. Londoni koordinaadid on 51°N 0°W. Kairo on Egiptuse pealinn, asub kirde osas. Kairo koordinaadid on 30°N 31°E. 2. Linnade kliimadiagrammid. Martin Talimets 8.B 3. Võrdlen kahe linna kliimat, selleks täidan tabeli Võrdlusandmed Kairo London Aasta keskmine temperatuur 21° 10° Kõige soojem kuu, Juuli 28° Juuli 17° temperatuuriga Kõige külmem kuu. Jaa...
Egiptus Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima , elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egi...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ETIOOPIA Referaat Anni Veskimäe XIc klass Tallinn 2010 Riik Etioopia on riik Aafrika idaosas üks vanimaid riike Aafrikas. Varasem Etioopia nimi oli Abessiinia, Itaalia Ida-Aafrika, praegu on ametlikuks nimeks Etioopia Demokraatlik Liitvabariik. Etioopia on iseseisev föderaalne vabariik, mille pealinn on Addis Abeba. Etioopia pindala on 1127127 km2. Rahva arv 2008. aasta seisuga on 82544840, rahvastiku tihedus 64,8 in/km 2 . Rahaühik on birr (ETB). 1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009), kuid Eestis Etioopia raha saadaval ei ole. Ajavöönd maailmaaeg +2 (GMT +0300). Etioopia on jaotatud üheteistkümneks 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis Abeba - 1 913 000, Diredaua - 117 000 ja Dese - 88 000...
sajandil eriti kiiresti kasvama? Laialdane ümberasumine maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linn...
X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE...
2 Üldandmed..................................................................................................................................3 Looduslikud tingimused..............................................................................................................4 Riigi arengu tase..........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis...................................................................................7 Linnastumine...
1)Vaatlus (vahendid). 2)Katse (vahendid). 3)Analuusimine (vahendid). Kaugseire plusid 1)Suurt ülevaatlikust (pilt euroopast). 2)Tetailsust. 3)Operatiivsust. MÄRGID NII: ...*N...*W Kaugseirega saab mõõta vahemaid, opjekti kõrgust ja pindala, maa ja vee temperatuuri ja mäenõlva kallet. KOHA MÄÄRAMINE 1)Kompass 2)Kaardivõrk (geograafilised kordinaadid) LEIA JÄRGMISTE LINNADE KORDINAADID: TALLINN 59*N29*E STOCHOLM 60*N19*E CHIKAGO 90*N42*W BUENOS AIRES 59*W36*S SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvu...
Alam-Egiptus asub suudmealal deltal.Delta ja I kärestiku vahel asub ülem-Eg ning allapoole jääv ala oli Nuubia.Vihma seal ei saja peaaegu üldse. Põllharimine oli võimalik ainult tänu Niilusese üleujutustele. Üleujutused kestsid oktoobri novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama. Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga va...
Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 3538°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt, päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks. Egiptus on nii arene...
Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahva...
:kui in-d elatusid korilusest,küttimisest,oli rahvaarv enam-vähem muutumatu.Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh.konnas,maj.võimalused.Arenenud maad:sünd. ja suremus võrdsed,rahvaarv pidevalt stabiilne. Sure. üld...
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima . Erilise tähelepanu all olid ü...
Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse ajalugu 30 või 31 dünastia valitsemisajaks ning Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisust...
Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter Petrooleum (toornaftat leidub enamasti Suez'i väinas ja Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne...
Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige )...
See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% v...
Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuve...