Puhtusel põhinev. Puhtuse kategooria äärmuslik vorm. Varajane Mondrian ja hiline. Ainult pluss-miinus vormid. Malevitši näitus. Petrograd, 1915 Kazimir Malevitš Must ruut. 1915 XX sajandi ikoon, näitusel eksponeeritud kui vene ikoon kodus või kirikul (nurgas). Ehk must ruut valgel pinnal on XX sajandi modernistliku kunsti ikoon. El Lissitsky Planetaarne suprematism. Proun 1919-1920 Tatlin Kompositsioon, 1916 POSTMODERNISM pole terminina iseseisev, koosnedes eesliitest „post“ ning
Navitrolla sündis 10. augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv oli kunstnikul õnnelik nagu enamikul meist ning see möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest on tulnud naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Igatahes otsustas ta juba siis, et ei taha maal end lolliks rügada, vaid hakkab parem kunstnikuks. Sellisele otsusele noorpõlves jõudes hakkaski noor kunstnik enda otsust täide viima, tagantjärgi kahetseda ei talle mitte kui midagi. Lapsena mäletab ta ennast joonistamas igal vabal hetkel. Tema sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid poisil kunstiga tõsisemalt tegelema hakata. Algul tundus see mõte talle ohtlik. Oli ju ikkagi tegu maapoissiga ja kunstnikuks olemine tundus talle, unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.
õpilane, hoopis vastupidi, tal olid viied ning ta oli ainuke, kes sai kursuselt kõrgendatud stipendiumit. Kursusekaaslase Tarmo Roosimölderiga, kellega nad ülikoolist koos lahkusid, lõid nad mitteametliku kunstnikerühmituse "Lüliti". Päevast, mil Navitrolla lahkus ülikoolist, hakkas ta ennast kunstnikuna teadvustama. 1989/90.aastatel toimus "Lüliti" esimene näitus Tartus, millele peatselt järgnevad ka teised Tallinnas, Võrus ning mujalgi. 1990. aastal pidas järjepidev Heiki vajalikuks veel üritada sisse astuda kunstikooli. Nii läks ta neljandale katsele, kuid ka see ebaõnnestus. Sellel ajal tabasid teda ka isklikus elus 4 ebaõnnestumised ning veel polnud müüdud ka ühtegi maali
jõukates oludes. 2 Pärast ema varajast surma tekkis noorel Oscar-Claude'il tihe side maalikunsti harrastava tädi Marie-Jeanne Lecadre'iga. Seevastu läbisaamine isaga, kes huvitus selgelt ainult äriasjadest ning nägi poegade tulevikku kodanlikus hariduses ja karjääris, oli enamasti pingeline.Claude käis le Havre'i linnalütseumis-oma väga suureks kurvastuseks, sest ta ei õppinud eriti hästi ja tundis tundides igavust. Õppetöö ajal joonistas poiss parema meelega vihikutesse vanikuid või visandas õpetajatest karikatuure. Vähemalt mõjus juba kooliaeg soodsalt Monet' talendi arengule. Õpetajate ,,portreed" said muidugi kaasõpilaste hulgas kiiresti kuulsasks ning tõid Monet'le esimese tunnustuse. Kui 17aastane noormees lõpuks koolist lahkus, tõenäoliseöt seda mitte lõpetades, oli ta karikatuuridega teeninud juba oma esimese raha.(Zeidler 2007, 9) 1
taasiseseisvumine korda ja kes võitles selle eest oma sõna sekka öeldes. Uurimuse autorile oli ta imetlusväärne vanaisa, kes omal moel erines paljuski teistest. Paari sõnaga õpetades oli ta väga hea vanaisa ja jääb meelde suure austuse ning tipuna, mille poole püüelda. Uurimustöö kallale asus autor algselt lihtsalt tegemise pärast. Hiljem, uurides ja kirjutades leiti tegelik põhjus. Poleks uskunud, et aastate jooksul, mil lapselaps temaga koos oli ja rääkis ei teadnud ta vanaisast tegelikult mitte midagi. Selliste ettevõtmistega, st uurimistööga õpitakse inimest tundma põhjalikumalt. Nii õppis ka uurimuse autor. Lisaks on see suur kokkuvõte Uno Antoni elust, mida teistelegi talletada. Töö käigus küsitles autor oma isa, onu, tädi ja vanaema, venda, teisi Uno Antoni lapselapsi. Lisaks kontakteeruti tema kauaaegse koolivenna, sõbra ja hiljem peretuttava Kalev Kiisleriga ning mõne 20. Augusti Klubi kaaslasega
........................ 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ) Ants Laikmaa ( kuni 1935 Hans Laipman ) sündis 5. Mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. Isa Hans oli tal tolle aja talupoja kohta küllaltki haritud õppinud Vigala köstrikoolis. Pikki aastaid pidas ta talupidamise kõrvalt kohaliku vallakirjutaja ametit. Paibast kujunes välja üks omamoodi keskus, valla asjade ajamise koht. Kui oli käes järjekordne asja ajamise päev, siis mõnikord kritseldas väike Ants neidsamu Paiba talu külastavaid maamehi söega valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Põhjendatult võiks toa kodust rehetuba noore Antsu esimeseks kunstikooliks pidada
teemaks. 1851. asus Monet õppima Le Havre`i kunstikooli. Tema kunstianne avaldus väga noorelt karikaturistina oma karikatuure müüs ta 1020 frangi eest. Monet võttis oma esimesed joonistustunnid JaqusFrncois Ochard`ilt. Le Havre`s kohtus ta ka Eugéne Boudiniga kellest sai tema mentor ja kes õpetas talle kasutama õlivärve ning ,,en plein air" (vabas õhus) tehnikaid 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks kuigi ta isa lootis, et Monet võtab ükspäev üle tema toidupoe äri. 28 Jaanuar 1837.a tema ema suri ja ta asus elama enda tädi MarieJeanne Lecarde`i juurde. 1859 asub ta õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, pisut hiljem École des Beaux Arts'i, kus tutvus ka Eduard Manet`ga. Õppimise Pariisis katkestas sõjaväeteenistuses Alzeerias.
ajal. Isa Jaan oli kingsepp. Eluga tuldi toime, kuid oli ka vahel majas puudusi. Isa Jaan oli loomult lahke ja nalja armastav, teadis palju rahvajutte ja laule. Välimuselt oli ta pikka kasvu ja tõsise näoga. Ema Liisa oli väikesekasvuline ja ilus. Ta oli terase vaimuga, kannatlik ja kohusetruu. Samuti oli ta heasüdamlik ja lahke. Peres kokku oli kuus last. Juula- Catharina, Jula-Louise, August Ludwig, August Daniel, Marie ja Mina. Isa töötas linnas ja mõisas ning oli seal õppinud peen maid kombeid. Samuti oli ka ema mõisas toatüdrukuna töödanud enne abiellumist. Mõisas nähtut ja kuuldut tehti vahel kodusgi järgi. Kord oli nii, et isa tõi koju jõulupuu ja see ehiti vahaküünaldega. Ema küpsetas ka jõulusaia. Vanematelt õppis August ka kirjatarkusi. Ema õpetas lugema ja isa kirjutama. 1846. Aasta kevadel puhkes maal tüüfus ja sellesse haigestusid ka Weizenbergid. Kui kõik teised paranesid sellest, siis isa Jaan suri
See, mida ta raamatus "Mein Kampf" ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt omamüüdi kujundamiseks ega ole seetõttu usaldusväärne. Sihitu noorpõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. 1907 ja 1908 proovis ta sisse saada Viini Kunstiakadeemiasse, kuid mõlemal korral öeldi talle
16 aastaselt jättis Hitler keskkooli pooleli. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Sihitu noorpõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. 1907 ja 1908 proovis ta sisse saada Viini Kunstiakadeemiasse, kuid mõlemal korral
Futurismile lähedane suund tekkis Venemaal ja seda nimetati lutsismiks, mis tulenev venekeelsest sõnast ''luts''. Giacomo Balla Giacomo Balla sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist kolis Balla Rooma, kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898. aastal oli Veneetsias tema esimene näitus ning järgnevatel aastatel käis see näitus mööda erinevait linnu, nagu näiteks Berliin, München ja Rotterdam. Giacomo Ballat mõjutas suuresti Marinetti, nii et Balla hakkas ka futuristlike teoseid looma. Ta võttis oma eesmärgiks kujutada valguse levimist, liikumist ja kiirust. 1910. aastal hakkas Balla disainima mööblit ning riideid. Esimese maailmasõja ajal oli Balla ateljee kogunemiskohaks noortele kunstnikele, kuid maailmasõja lõppedes lõppesid ka kogunemised
revüüteatris ,,Bel- Etage" (ka M. Sanderi revüüetenduses ,,Beau monde"). Ta on esinenud kontserdilauljana ja laulnud solistipartiid J. S. Bachi ,,Jõuluoratooriumis". Teinud ka koostööd ERSO ja Pärnu linnaorkestriga ning paljude erinevate ansamblitega. Ta on mänginud ka näiteks mängufilmides ,,Georg" ja ,,Minu Leninid" ning lugenud ja dubleerinud teksti animafilmides ,,Haikala lugu","Shrek 3" jne. Henry Higgins, foneetikaprofessor-Rene Soom Rene Soom on bariton. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias. Rahvusooper Estonias on Rene Soom töötanud alates 1997. aastast, solistina aga alates 2005. aastast. Estonias on ta mänginud rolle nagu näiteks Onegin(Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), Dandini (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Ottokar(Webberi ,,Nõidkütt") ja palju teisi rolle. Rene Soom on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena
lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas tema tööd ja oma peret. Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu. See peatükk on jaotatud kaheks: esimeses kirjeldan oma koolieelset lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Ta oli lapseeas väga tagasihoidlik. Siis kui vanaema oli just kooli minemas, suri tema ema Ida. Lisaks ühe kuu pärast küüditati sakslaste poolt neid Eestisse. Minu vanaema õppis Eestis kahes koolis. Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks. Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama. Ta abiellus Aljo Nurmega ja nad said kaks imetoredat poega.
uksele palja Gala). Asi areneb nii kaugele, et Paul saab aru, et selline kooselu ei toimi, aga ta armastas Galat ja oma sõpra Maxi nii väga, et otsustab ise põgeneda. Ta ei julge öelda oma parimale sõbrale, et hakka astuma. ,,Gala hoidis kahte meest oma lõa otsas," on öeldud raamatus. Neist kahest mehest otsustus Paul nõrgemaks ning kaob ainult isale jätab kirja, et kasutab veidi raha. Hiljem teavitab, et on läinud reisima. Tahitil kirjutab ta Galale, et ikka armastab teda.Gala armastab samuti ikka veel pauli ning tahab tema juurde sõita. Gala ei karda reisimist ei merd ei laevu, tema ainus probleem on raha. Paul lubab tal maha müüa mõned maalid, mis ta oli ostnud. Ta sõidab Paulile järele ning Max saadab teda. Nii kohtub pärast üle nelja kuu pikkust lahusolekut Saigonis uuesti trio, mille moodustavad Gala, Paul ja Max. Mõne aja pärast sõidavad nad tagasi Pariisi, sest raha saab otsa. Ernst saab aru et tal pole mõtet nendega jõlkuda ning
avangardiga enam- vähem samale arengujoonele. Reaalsele iseseisvumisele järgnes rahvusromantilise kunsti kiire vaibumine. Oma osa mängis siin ka Vabadussõda, kus mitmed rahvusromantikud langesid. Paljud kunstnikud alustasid kunstiteoste päästmist sõja jalust jne. 1919.a. juulis, kui veel Vabadussõja lahingud käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. Näitus andis ülevaate kunsti arengust alates J. Kölerist. 1918.a. loodi Tartus ühing ,,Pallas" edendamaks esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. ,,Pallas" korraldas näitusi ja 1919.a. lõpul rajas samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919- 1940 sai seal hariduse enamik eesti silmapaistvaid kunstnikke. ,,Pallase" õpetus toetus Pariisi vabaakadeemiatest lähtunud kogemusele, mis nõudis ja soosis õpilaste loovust. 1924.a
avangardiga enam- vähem samale arengujoonele. Reaalsele iseseisvumisele järgnes rahvusromantilise kunsti kiire vaibumine. Oma osa mängis siin ka Vabadussõda, kus mitmed rahvusromantikud langesid. Paljud kunstnikud alustasid kunstiteoste päästmist sõja jalust jne. 1919.a. juulis, kui veel Vabadussõja lahingud käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. Näitus andis ülevaate kunsti arengust alates J. Kölerist. 1918.a. loodi Tartus ühing ,,Pallas" edendamaks esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. ,,Pallas" korraldas näitusi ja 1919.a. lõpul rajas samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919- 1940 sai seal hariduse enamik eesti silmapaistvaid kunstnikke. ,,Pallase" õpetus toetus Pariisi vabaakadeemiatest lähtunud kogemusele, mis nõudis ja soosis õpilaste loovust. 1924.a
omalt poolt ka tormama. Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli Mart Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. Edasis läks Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kord tulnud tal tuju noore kunsti-jüngri armastust muusika vastu proovile panna. Ta öelnud: "Mina sind enam ei õpeta, kui sa mitte need noored kassipojad järve ei viska ja ei uputa." Ta teadnud, kui üliraske ja vastik säärase julma käsu täitmine õrnade närvidega poisile on. Mardi kiindumus muusikasse siiski võitnud ta jälkusetunde, ta viinud kassipojad järve. Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi. Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.-1911.a. õppis ta samas A. Ljadovi ja N. Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni.
materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Tänu Galale suutis Dali väljuda oma hüsteeriast ning varsti olid nad lahutamatud ning Gala otsustas Dali juurde jääda. Dali ja Gala abiellusid 1934. aastal. Samal aastal toimus ka Dali välja heitmine sürrealistide grupist, sest aina eemaldus ta sürrealistide vasakpoolsetest poliitilistest ideaalidest ning maalis pildid Leninist ja Hitlerist. Pärast seda suundusid Gala ja Dali Ameerikasse, kus Dali näitus Madison Avenue galeriis saavutas tohutu menu. Pärast Galaga kohtumist oli Dalil äärmiselt viljakas periood maalimises kuni Teise maailmasõjani. Valmisid teosed: ,,Purskaev'', ,,Mälu püsuvus'', ,,Auto jäänused, mis põhjustasid pimeda hobuse sündimise, kes telefoni ära tappis'', ,,Libido kummitus'', ,,Gala portree'', ,,Morfoloogia kaja'', ,,Sügisene kannibalism'', ,,Põlev kaelkirjak'', Narkissose metafoosid'', ,,Uni'', ,,Monstrumite leiutamine'', ,,Hispaania''
Kohila Gümnaasium Winston Churchilli poliitiline karjäär Juhendaja: Koostanud: 2009 Sissejuhatus valisin oma uurimistöö isikuks Winston Churchill`i, mehe, keda ma olen alati imetlenud ning, kes aitas kaasa maailma muutumaks selliseks nagu ta praegu on. Oma uurimustöö käigus tuttvusin paljude uute faktidega, mis panid mind neel rohkem seda meest imetlema. Ning kohati hakkasingi uskuma, et ka kõige madalamalt võib tõusta tippu. Nüüd arvan ma, et on aeg teha tutvust minu väljavalitud poliitiku eluloo ja karjääriga. Winston Churchill oli range radikaalne ja väsimatu väejuht. Riigiarhiivi poolt avalikustatud märkmetest selgub samuti ka see, et Churchill oli halastamatu väejuht, kes oli Saksamaa purustamise nimel valmis üle astuma igasugustest moraali- ja seaduse nõuetest. Seetõttu kehtib tema kohta lause, et eesmärk pühitseb abinõu.Winston Churchilli võib
Kui Dalí hiljem selliseid nähtumusi maalis, ei tulenenud need seega ainult tema kujutlusvõimest, vaid viitasid sageli konkreetsetele lapsepõlvemälestustele. Teos "Kuuvalge öö" on just maalitud nende mälestuste põhjal. See maal väljendab Salvadori intensiivset pühendumust impressionismile- elav pintslikasutus ja veepinnal sätendava valguse ning varju vaheldumine. (Weyers, 2006) Joonis 2. Kuuvalge öö (Etsy, 1918) 2. VARANE LOOMING 2.1. Esmamulje Otsustav mõju Dalí kunstnikuks kujunemisele oli külaskäigul Pichoti perekonnale kuuluvasse Figueresi lähedal asuvasse El Muli de la Torre veskisse 1916. aastal. Sealt leidis kunstnik koidest puretud ukse, millele ta maalis kirsid, kasutades selleks vaid kolme värvi: kinaverpunast heledates, karmiinpunast tumedates kohtades ja valget valguspunktides. Veel kuivamata värvi sisse kinnitas ta ehtsad kirsivarred. Ramón Pichoti vend, Pepito Pichot, olevat seda kollaazi nähes hüüdnud: ,,See on geniaalne
ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Jean Francois Millet "Viljapeade korjajad" Gustav Courbet "Maalikunstniku ateljee" (1855) E.Manet (1832-1883) Prantsuse maalikunstnik, kelle horisont oli linnas: maa elust ei teadnud ta suurt midagi. Ta töötas end üles erinevate salongide normide järgi - mida oli vaja teha, seda ta tegigi. Kindlasti stiili polnud. Varasemaid maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab realism. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja
Kolmeteistkümnesena pidi ta hirmust peaaegu surema kui enam saatis ta vägisi kroonugümnaasiumi. See oli Marci jaoks väga suur murrang, üleminek ühest maailmast teise.Põhimõtteliselt ei olnud juutidel siis õigust kooliharidusele aga Marci ema korraldas kõik nii ja maksis kopsaka summa kooli direktorile, et Marc saaks õppida. Maalides veendus ta, et kunstnik on ta tulevane amet ja, et see ametinimetus sobivat talle. Ta mõistis et piltide kopeerimisest ei piisa, selleks et kunstnikuks saada peab ta õppima. Emale oma plaanist räääkides sai ta esijalgu noomida, isa esitas vähem küsimusi kuid andis viis rubla joonistamistundide eest tasumiseks. Kunstiõpetajaks oli tal Jehuda Penil, Jehudal oli noorele Chagallile vähe õpetada, loobudes kasutute tundide eest rahavõtmast ja lasi poisil ateljees omapead töödata. Kui Marc Bellaga kohtus oli ta juba poolteist aastat üliõpilane Peterburis. Armastus Bella
Neid oli...Tenor oli viiulivõtmes. Mängisin oktaav kõrgemalt! Selles noodiraamatus oli Bortjantski laul "Tule nüüd, tule hõiskama." Pärast teisi lapsi hüüdes kutsusin neid siis oma juurde: "Tule nüüd, tule hõikama!" Hakkasin kohe nelja häälega mängima. Ei olnud meil Punschelit. Toru-Jaagupil oli. Nurusin selle omale. Sain kingituseks ja mängisin läbi. See oli kergem, olin enne mänginud meeskoorilaule, need olid raskemad." Nii jutustas Mart Saar ise oma lapseeas alanud kiindumisest muusikasse. 5 1.2 Kaansoo külakool Tuli kooliaeg. Mart Saar viidi ümber raba nurga asuvasse Kaansoo külakooli. Linnulennult üle raba oli see ainult kuus kuni seitse kilomeetrit kodust eemal, kuid otse sinna ei pääsenud. Tee ringi oli hoopis pikem. Ka läbipääsemine ei olnud kerge. Seetõttu tuli koolis elada. Hea oli kui laupäeviti koju sai. Kujuka iseloomustuse annab Saarest väikse
Alice Meri lastele, et neid ootab ees kodutee. Ta lubas Lennartile ja Hindrekule, et nad jõuavad koju juba järgmisel päeval. See oli tõenäoliselt oktoobri alguses, sest viimane laev Helsingist Tallinna läks 7. oktoobril 1939. Aurulaeval Suomi oli viimasel reisil 50 reisijat. Soome piirivalvurid hoiatasid Tallinna sõitvaid soomlasi, et nad ei pruugi enam kunagi koju tagasi pääseda. Kahjuks paljude puhul nii ka juhtus. Georg Meri ei teadnud, et ta pere Eestisse tagasi tuleb. Lennart Meri sõnul oli isa nende kojutuleku üle küll rõõmus, aga samas ka millegipärast rahutu ja mures. Lapsed ei võinud ju teada, et ei olnud mingit põhjust optimismiks, kuigi perekonna jaoks oli ka üks rõõmus uudis: Georg Meri oli määratud Eesti saadikuks Washingtoni. Lennart Meri on kinnitanud, et 1939. aasta sügiseks oli tema poliitiline teadlikkus täielikult ärganud. Koos teiste lastega mõistis ta hukka Poola jagamise kui alatu teo
Sel ajal joonistas Picasso portreesid oma sõpradest, härjavõitlusi ja stseene kohvikust ja tänavalt. Esimene personaalnäitus toimus aastal 1900. Samal aastal sidus Picasso end ka Pariisiga. Sealsed tänavad ja kohvikud paelusid teda kohe. Ta hakkas avastama motiive suurlinnast, piltidelt paistavad nii viletsus kui ka rikkus. Prantsuse keelt mitte valdavana sõbrunes Picasso pigem Hispaania kunstnike kogukonnaga. Ka noored prantsuse intellektuaalid kiindusid temasse, kui toimus tema esimene näitus Pariisi Ambroise Vollardi galeriis. Teoreetilistest arutlustest huvitasid teda mõttevahetused luuletejate ja kunstnikega. Üha enam hakkasid Picasso loomingu vastu huvi tundma kogujad ja kunstikaupmehed. Picasso sai tuttavaks ka kunstnik Henry Matisse´iga. Picasso huvi ööelusse kadus, tekkis soov tagasi tõmbuda. Picasso püüdis arendada stiili, mis 4 vastandus teiste selle ajastu stiilidega
Dr Arnold Seppo eriliste oskustega arst, teadlane ja leiutaja See portreelugu on kirjutatud raamatu ,,Dr Arnold Seppo lugu" põhjal, mille autoriks on tema teine naine Hilja Seppo, kes on lõpetanud Tartu ülikooli filoloogina. Arnold Seppo esimesest abielust sündinud poeg Tõnis Seppo, töötab, nagu ta isagi traumatoloogina. Tal on ka tütar Heili, kes sündis abielust Hilja Seppoga. 31. detsembril 1917 sündis väikses külas Johannes ja Rosalie Seppo perre neljas poiss Arnold. Algkoolis käis ta Lapsino külas, mis oli venekeelne. Keskkooliõpingud möödusid Seppol Leningradis. Lisaks õppimisele tuli tal ka ennast ise üleval pidada. ,,Õhtuti ja öösiti sai siis sadamas kaste laadimas käidud," on ta öelnud. Keskkool lõpetatud, läks Seppo edasi õppima Leningradi Meditsiiniinstituuti. Sel ajal oli tase selles koolis äärmiselt kõrge. Ta lõpetas kiitusega kirurgi eriala 1941. aastal. 1942. aasta jaanuaris võeti Arnold Seppo tegevväkke. Sama aasta sügise
sealhulgas ka James McNeill Whistleriga. Üha selgemini andis endast märku Toulouse- Lautreci kiindumus jaapani kunsti, mis väljendus erakordses kollektsioneerimiskires20. Elu lõpp Sihita tee 1895-1899 Aastatel 1895-1899 osales Toulouse-Lautrec mitmetel näitustel, mis tegid ta kuulsaks ka välismaal. Mais 1898 Londonis Goupil' galeriis toimunud suurel isikunäitusel oli üleval 78 tööd ning sellest kujunes Toulouse-Lautreci kunstnikukarjääri kõrghetk. Kuigi näitus ei olnud äärmiselt edukas, tähendas Walesi printsi külaskäik galeriisse Henri de Toulouse-Laureci kunsti ametliku tunnustamise algust. Järk-järgult hakkas kunstniku prassiv eluviis tema loovust kahjustama. Vastuolud sõprade ja sugulastega üha sagenesid, kuna 1898. Aasta sügisest kannatas Toulouse-Lautrec tagakiusamismaania all, mis teda lähedastest võõrandas. Ettearvamatu käitumine oli muutunud varem nii lõbusa seltskonnakaaslase probleemseks juhtumiks. 21
1 1. Lapsepõlv 1.1 Vanemad Helvi Laasi isa Albert Taneli poeg Kepp on sündinud 21. veebruaril 1895. aastal, Tartumaal Laeva vallas Väävikvere külas, käsitööliste peres. Ema Aleida Jaani tütar Arand on sündinud mihklipäeval 29.september 1899 aasta sama küla teises otsas Murru vahtkonna metsatööliste peres. Mõlemad vanemad on käinud külakoolis 3 aastat. Kooli kutsuti Jüri ülikooliks õpetaja Jüri Porgasaare nime järgi. See maja on praegugi alles. Ema oli õppinud õmblemist ja isa rätsepaametit, kuid neist said hoopis talupidajad. Helvi vanemad tutvusid kiigepidudel, mis olid sel ajal moes. Nad abiellusid 6.märtsil 1926- aastal. Noorpaar asus elama Helvi vanaisa majja, mida kutsuti Taneli toaks, vanaisa nime järgi. Helvi sündis 23.aprill 1928 aasta Taneli toas. 1.2 Vanaisa maja Maja oli õlgkatusega ja jagatud ristipidi kolmeks. Paremal oli köök, keskel kamber ja vasakul ait eraldi sissekäiguga
surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 15 Veljo Tormis Hando Runnel Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse "Ilmamaa". Hando Runnel
Eesti sattus kiirete muutuste keerisesse, millest oli võimatu kõrvale hoida ka seni stabiilselt arenenud kunstielul. Tagantjärele on raske arvata, kas näiteks põlvkondade vahetus oleks olnud sedavõrd otsustav, kui poleks olnud nii radikaalseid muutusi ühiskonnas. Esimesed märgid arenevast ideede konfrontatsioonist olid juba nähtaval viisil olemas seoses küsimusega nn. aastanäituste korraldamisest. Eesti Kunstnike Liidul oli traditsioon korraldada igal aastal suur ja kõrgetasemeline näitus, millest osavõtule pretendeerisid kogu Vabariigi kunstnikud. Tihe sõel näitas läbinute kõrget professionaalsust. Samas hakkasid tekkima galeriid, mille näitused tundusid olevat tunduvalt huvitavamad ja kaasaegsemad: galerii "Vaal", galerii "Luum" (hilisem Linnagalerii), Draakoni galerii kui nimetada olulisemaid. Tõsisema tagapõhjaga poleemika tekkis aga maalikunsti saatuse ümber ning siis polnud
LEONARDO DA VINCI ELULUGU Autor: Juhendaja: 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV.........................................................................................................................4 1.1.Lapsepõlv ema juures..........................................................................................................4 1.2.Lapsepõlv isa käe all...........................................................................................................4 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena...............................................................................................5 2.KARJÄÄR KUNSTNIKUNA................................................................................................6 2.1.Leonardo töö
See võib pärineda lapsepõlvest, kui Vinci külas möllas torm, mis oli tugev kui orkaan ja kui ta oli 14, siis tõusis Arno jõgi üle kallaste ja ujutas Firenze üle(Phillips 2006: 38-39). 1490. Aastatel oli Leonardo märkmikulehtedel valdav teine uurimisteema- lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud tiibu lehvitavad ja ilma mingi pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Linnulennu uurimine viiski taeva vallutamist taotlevate masinate kavandamiseni. Leonardo uskus, et see lind, kes lapseeas tema juures käis, oli enne, mis kuulutas tema tulevast huvi lendamise vastu. Ta hakkas linde lahkama, et uurida nende tiibades olevaid lihaseid ja luid. Ta arvas, et kui linnud suudavad lennata, suudavad seda ka inimesed, ning selle eelduse põhjal lootis ta lennumasina kavandada. Ta võis valmis ehitada väikeseid mudeleid ja ka selliseid, mis kannaksid inimest- teda ennast. Ta üritas proovida masinat maja katuselt alla hüpata, kuid ta ei julgenud seda teha. Leonardo leiutas langevarju 1485
looming" oli muutunud elujõuetuks, kuna omaloodud tähtkujusid võis täht-tähelt võrrelda tõeliste tähtkujudega. Sel ööl sai ta selgeks kõik tähekujud. (Ibid, lk 33-34) Pärast keskkooli tahtis ta minna Tartu Ülikooli astronoomiat õppima, nii käis ta kuude kaupa koolitundide arvelt Tallinna tähetornis astronoom Peep Kalvi konsultatsioonidel ning jälgis suure tähelepanuga iseseisvalt kõiki astronoomilisi sündmuseid. Ta ei teadnud, et Tartu Ülikoolis ei olegi sellist teaduskonda ning et õppima peaks seda minema hoopis Moskvasse. Käegakatsutava unistuse muusika õppimise kõrval tundus see võimatu unistusena. Sellegipoolest ei jätnud ta taeva uurimist. Uueks vaatlusobjektiks sai päike. Urmas ehitas endale käesolevatest vahenditest isegi erinevate suurustega teleskoobid. (Ibid, lk 34-35) Varsti pärast teleskoopide ehitamist tundis ehitas ta oma isikliku tähetorni, sest internaadi katus, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
