· Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on või kogu kirjutatakse see eesosa on liitsõna kokku kirjutatakse see lahku · Kui täiend kuulub põhisõna · Kui täiend kuulub täiendi juurde kirjutatakse sõna juurde siis kirjutatakse sõna kokku lahku · Kui mitmuse omastavas olev · Mitmuse omastavas käändes täiend on kahesilbiline olev täiendsõna kirjutatakse kirjutatakse sõna kokku: tavaliselt lahku lasteaed · Kui tekib omaette tähendusega ühend, kirjutatakse sõnad kokku
satiir 6. lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng 7. õhtulaul daami akna all 8. dialoogiline laul, trubaduuride luulevorme 10. idülliline vaba vormiga lembeluuletus 11. lühike proosajutustus 12. usupuhastus 14. keskaegne proosa-värsivormiline saksa naljalugu 15. tegevuse pingestatud kulg kirjandusteoses 17. mõttekujutuslik ideaalriik 18. pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. 20. kahesilbiline värsijalg, vana kreeka pilkeluuletus 23. armastuse jumal Vastused Alla: 1.eepos 2.kleerik 3.valm 4.sotii 6.tragöödia 7.serena 8. tensoon 10.madrigal 11. novell 12. reformatsioon 14. svank 15. intriig 17. utoopia 18. ood 20. jamb 23. Eros Kõrvale: 5. sonett 7.süzee 9.müstiline 13. paroodia 16.gebealoogia 19.rapsood 21.antiikaeg 22.boccacio 23.Homeros 25. shakespeare
*räbalaid – ristid vaid (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, kolmesilbiline) *puu – luu (rõhusilbi täishäälikute järgi, ühesilbiline) *kohtupäeva hääl – järel valgusnääl (rõhusilbi täishäälikute järgi, viiesilbiline) *härg – märg (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, ühesilbiline) *sinilill – torupill (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, ühesilbiline) *taga – maga (järgnevate silpide häälikute järgi, kahesilbiline) *äikest – päikest (järgnevate silpide häälikute järgi, kahesilbiline) Riimi aend esimeses kahes stroofis on ristriim (abab), viimases kahes segariim (aba bcc). 3.Minu poolt valitud luuletusel jagunevad värsid sonetile omaselt kaheks katrääniks ning kaheks tertsetiks. Stroofe eristavad selles sonetis salmivahed, ühtlane värsimõõt ning riimitervik. 4. I. Ivaski luuletuses on kastutaud järgmisi kõnekujundeid: Epiteet:
Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist. V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule. Kooriluule oli seotud kultusevormidega, teoseid kandis ette rituaalne koor, tantsisid ja laulsid Epigramm algselt värsivormis pealiskiri hauakivil Epitaaf hauakiri lahkunu mäletuseks
tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski organisatsioon ega asutus. Johannes Aavik võttis ta soome keelest kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas. Näiteks lennukas, püstitama, jäse, almus, kääbus, kõiv, orb jt. Sõna "aluse" määratleb Aavik järgmiselt: 1) kahesilbiline tüvi; 2) tugevnev astmevaheldus; 3) pikk vokaal 1. silbis; 4) konsonant sõna alguses; 5) teine tüvesilp on -da-; 6) 1. silbi lõpus on l, n, või r. Info sain: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=8 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=319 http://www.maaleht.ee/LEHT/2000/12/07/kultuur.html www.kodu.ee/~eva/Aavik.doc
Oidipuse kompleks-Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus,mille kohaselt võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga Koinee-antiik Kreeka ühtne kõnekeel 4saj e.K.r Heeros-jumala sarnane kangelane,pooljumal kreeka mütoloogias Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga. 2 pani kirja saatuse 3 lõikas kääridega elulõnga läbi)
2. Selle koera kuut, nende lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste- omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev, täiendsõna on käändes olev rahvastepall, teadetebüroo kahesilbiline täiendsõna 2. Lastevanemate koosolek, või tekib kirjutatakse õpetajate tuba omaette tavaliselt tähendusega lahku. ühend Omadus-, 1. Omadus-, arv- 2. Tavaliselt 1. Noormees, vanaema, nelinurk, arv- ja ja asesõna kirjutatakse enesekriitika
Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles on sõnarõhk tavaliselt esimesel silbil. Kõnetakt Rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eestikeeles on kõnetakte kolme liiki ühe(kass)-, kahe(rau-da)-ja kolmesilbilised(ki-ri-kus). Ühesilbilised kõnetaktid on alati kolmandas vältes. Kõnetakt Välde Näited Ühesilbiline kõnetakt III soe, liiv, lai, suu, post, sarv Kahesilbiline kõnetakt I pesa, kana, idu, rida, asi, isa II tubli, kaunis, tütar, lammas III jalga, aasta, välja, oota, öine Kolmesilbiline kõnetakt I õline, ägestuv, eriti, arutu II raamatud, kaunitar, soolane III laitmatu, vaatleja, koltunud Välte määramisel on kolm etappi:
silp lahtine pika täishäälikuga koo/li, 1. silp kinnine kal/la. Hääldamise kestussuhe Põhitoon = hääle kõrgus II v põhitooni liikumine sama kõrgusega, III v 1. silp järsu tõusuga, lõpp langeb, 2. silp algab sealt madalalt, kuhu 1. silp langes. Võrreldavad: madalaharjalised lained (II v), laulan kõrge + madal laine (III v), laulis Välte määramine ühesilbiline alati III välde kass, maa Kahesilbiline: 1. silp lahtine, tuum lühike I välde vana, köha IIIII välde mõlemad silbid kestuselt ühepikkused II v pannal, kui esimene silp kestab kauem III v pandud kolmesilbiline II v kõik silbid võrdse kestusega soolase III v rõhuline silp teistest pikem ämbliku Määra välde la/mab, lai/ub, vars/ti, ek/sam, e/ma, too, vee/nis, pal/gid, pa/lus, vi/kat, kä/gu, tal, par/gis, mär/gid
küpse vilja pead => küpsed viljapead tubli koori juhid => tublid koorijuhid mitmuse omastavas olev vigade parandus, teaduste akadeemia, NS + järgnev NS sademete hulk, raamatute nimestik, õpilaste nimekiri NS + kahesilbiline lasteaed, meestesärk, häälteenamus, mitmuse omastavas olev keeltekool, vanadekodu, maadeuurija NS kindlakskujunenud hingedepäev, surnutepüha, rahvastepall, ühendite puhul ka teenetemärk, võõrastemaja pikemad mitmuse omastavas olevad NS
3) täiendsõna mitmuse omastavas - tavaliselt LAHKU, nt vigade seal, tere-tere (Eesti-Vene läbirääkimised, prantsuse-eesti sõnaraamat); parandus, ekspertide komisjon, sisehaiguste kliinik 7) pikemad liitsõnad - korvpalli-meistrivõistlused, elektri-veesoojendi; Erandid: a) täiendsõna kahesilbiline - KOKKU, nt lasteaed, naistepäev, 8) liitsõna piiril 3 või enam ühesugust tähte - maa-ala, plekk-katus. meestesärk, noorteõhtu, käterätik; b) kindlakskujunenud ühendid - KOKKU, nt vanadekodu, võõrastemaja, HARJUTUS hingedepäev. Ühenda kokkukuuluvad sõnad kaarega. 4) täiendsõna mingis teises käändes - nt vetelpääste, hädasolija, peataolek, 1
Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga
Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga
Arvatavasti võib Eestis olla vaid paar isendit. (T. Randla, 1976) Alates aastast 2000 on Eestis kohatud habekakku 1-10 korral.(wikipedia.org) Kassikakk: Meie suurim kakuline. Sulestiku taustvärvuseks roostekollane kuni roostepruun, peas suured sulgkõrvad, silmad ruuged. Lennus vaheldub liuglend aeglase sõudelennuga. Aktiivne öösel ja hämaras. Keskpäeval peidab end puuvõras või tihnikus. Hääl tugev- kume ja kaugelekostuv nin õõnes "uhuu", mis on ühe- või kahesilbiline. Pesa lähedal ärevuses häälitseb ka päeval, siis aga huked nõrgemad ja heledamad. Üldpikkus 67 cm. Kassikakk on Eestis ülelevinud, kuid vähearvukas haudelind. Elupaigaks valib enamasti männikuid, teda on pesitsejana leitud veel kuuse-segametsadest, lehtmetsadest ja puisniitudelt. Saagijahil ka avamaastikul ja veekogude ääres. (T. Randla, 1976) Arvukus oli madalseisus 1970-ndate aastate algul, mil T.Randla hindas seda 100-120 paarile,
IJ koomikavorm,varjatud Värsivormis nägemus, Julia", armub pilge, öeldu on filos. poeem, 3 osa: Romeosse, kuid mõeldule vastupidine põrgu, puhastustuli ja nende armastus on paradiis, keelatud Jamb-kahesilbiline värsijalg, kus esimene silp on lühike v. rõhutu, teine aga pikk v. rõhuline Kelmiromaan e ,,Kuningas Lear"- Kerberos- Põrgu K pikereskne romaan- Shakespeare, võimu 3.ringi valvur, koer Hispaanias tekkinud pahed, Lear mõistab kolme peaga. Dante
seevastu võib tuletis esineda lauses igas positsioonis. e) JÄRJESTUS Muutemorfeemide ja tuletusmorfeemide järjestus sõnavormis on määratud: sõnavormis on tuletusmorfeemid juurmorfeemile lähemal kui muutemorfeemid (vormitunnused järgnevad liidetele) 17. TÜVEKUJU e sõnatüve fonoloogiline kuju on sõna fonoloogiline väljendusvorm. Viitab sõna struktuuritüübile. Noomeni ja verbi lihttüved on sarnase fonoloogilise koostisega. Tüüp. lihttüvi on ühe-v kahesilbiline vokaaltüvi (maa, jää, too-ma), aga ajal. kulumise tõttu on e.k ka palju konsonantlõpulisi ühesilbilisi lihttüvesid (jalg, seis-ma) 18. SELGE TULETIS. Alussõna on lekseem, liitel on eristuv tähendusfunktsioon. Alussõna ja liite eristamist toetab tähendusseos ja samade morf olemasolu teisteski sõnades. Nt. jäätis, purjekas, sõnum ÄHMANE või VÕIMALIK TULETIS Tähendusseos alussõnaga ei ole selge v
Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit: märja turba hunnikud märjad turbahunnikud tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk - Järgneva nimis-ga liitub ketgemini kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimis. omaette tähendusega ühendeis: lasteaed, lastearst, lastekodu, lastekoor (aga lahku laste sõber Lotte); naistearst, naisterahvas, naistepäev; meestesärk. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis:hingedepäev, teadetebüroo, vanadekodu, võõrastemaja - Järgneva nimis-ga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt 1 klk põhimõtete põhjustest
Sõltuvalt täiendi kuuluvusest · Täiend laiendab täiendit märja turba hunnikud, küpse vilja pead, tubli koori juhid · Täiend laiendab kogu jrg ühendit märjad turbahunnikud, küpsed viljapead, tublid koorijuhid Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku teaduste akadeemia, vigade parandus, sademete hulk, kurttummade kool, uudiste agentuur Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis lasteaed, lastehaigused, lastepidu, naistehaigused, meestesokid, noorteõhtu, keeltekool, kiirtepärg, meeltesegadus · Samuti kirj kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimis kindlaks kujunenud ühendeis hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, teadetebütoo, saadikutekoda, vanematekogu
Kivihunnik,leivaviil liitsõna: Paekivi hunnik,teraleiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde : see koerakuut , Täiend kuulub täiendi juurde: need lambatalled. Selle koera kuut, nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendus: kirjutatakse tavaliselt lahku: Lasteaed,meeste juuksur,teadetebüroo,rahvastepall. Lastevanemate koosolek, õpetajate tuba. Omadus-,arv- ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU Omadus-,arv-ja asesõna kirjutatakse nimisõnaga Tavaliselt kirjutatakse
., rongipilet, bussipilet. Nt: tikutoos, palgikoorem, männimets, marjakorjamine, kartulipanemine. 3.2.Ainsuse omastav - vastab küsimustele Kelle? Mille?,kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku. Nt: isa saapad, venna auto, ema maja, onu püksid, toodangu kvaliteet, rahva heaolu, looduse ilu, lehma ammumine. 4.Mitmuse omastav nim. kirjutatakse järgnevasst nim. harilikult lahku. 4.1.Järgneva nim. kirjutatakse kokku kahesilbiline mitmuse omastavas nim. omaette tähendusega ühendis. Nt: teaduste akadeemia, vigade parandus, ekspertide komisjon, sademete hulk. Nt: lastepidu, naistepäev, naistepesu, meestesokid, keeltekool, noorteõhtu. 4.2.Mitmuse omastavas nim. kirjutatakse kokku väljakujunenud ühendites. Nt: hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, vanadekodu. 5.KOLAKi oleneb täiendi kuuluvusest
juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis või kindlakskujunenud ühendeis. nt. Lasteaed, naisterõivad, meestesärk, maadeuurija, meeltesegadus, surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete
muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt. heksam.) c) silbiline - värsside kindel silbiarv (nt. haiku, tanka, hispaania romanss, prantsuse 12- silbik) Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid. Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) * trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. * jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva. * daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. * amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid
mehejutt), lapse kisa (ühe teatud lapse kisa, vrd liigimõisteline lapsekisa), osakonna juhataja (kõnesoleva osakonna juhataja, vrd ametinimetus osakonnajuhataja). Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kurttummade kool, muusikariistade kauplus, uudiste agentuur. Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis, nagu lasteaed, lastearst, lastehaigused, lastekeel, lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti
mille?): ema kell Ühend väljendab hulka või kogu: kivihunnik, Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on leivavili liitsõna: paekivi hunnik, teraieiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde: see Täiend kuulub täiendi juurde: selle koera kuut, koerakuut, need lambatalled nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendusega kirjutatakse tavaliselt lahku: lastevanemate ühend: lasteaed, naisteriided, meestejuuksur, koosolek, õpetajate tuba. 2.2 Omadus-, arv-ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU Omadus-, arv-ja asesõna kirjutatakse Tavaliselt kirjutatakse omadus-, arv-ja asesõna nimisõnaga kokku uue mõiste tekkimisel: nimisõnast lahku: noor mees, vana sõber
prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid silbiline - värsside kindel silbiarv Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid. Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva. 2 daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp).
Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt. heksam.) c) silbiline - värsside kindel silbiarv (nt. haiku, tanka, hispaania romanss, prantsuse 12-silbik) Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid. Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) * trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. * jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva. * daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. * amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim
inglise sonett vt sonett. inversioon ebatavaline sõnade järjekord lauses. Oluline sõna asetatakse lauses tavatule kohale, tuues selle niiviisi esile. Näiteks: Jäi igatsus, vallutav, võimas, jäi mälestus, ilus ja suur. (Juhan Smuul.) Võrdle: Jäi vallutav võimas igatsus, jäi ilus suur mälestus. irdriim vt riim. isikustamine vt personifikatsioon. itaalia sonett vt sonett. jamb värsimõõt skeemiga + / +. Jamb on kahesilbiline värsijalg, mis koosneb lühikesest ja pikast silbist ning milles rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhast jambi harva, sest eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Eesti luules saadakse jamb tavaliselt eeltakti ehk anakruusi abil trohhelisest värsist. Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad
*Talvike oimutriip ja kõrvakohad. Värvulised Laul on ühtlane, hästi eristatav teiste Väike ümara pea ja heleda Elutseb lehtmetsades kui lindude laulust. Salu-lehelindu kulmutriibuga lind. Nii isas- kui ka okasmetsades, . iseloomustab kahesilbiline hüü-iit, emaslinnul on tuhm oliivikarva Kohata võib kalmistutel, mis lõppeb hääbudes. ülapool ja heledam alapool. Jalad on parkides ja suuremates mustjad. Noorlinnud sarnanevad aedades. *Väike-lehelind vanalindudega. *Vainurästas
meie pere nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, liikmed, suure kassi pojad vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, marjakorjamine, hambaarst kolm või enamgi tüve nt aedviljakonserv, aruandeaasta, käterätikuriie, laevaremonditehas, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus. kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus pikemad mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis Nt.hingedepäev, surnutepüha, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende
PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel, koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest). Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus , jamb, daktül. Trohheus kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike silp: Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Daktül kolmesilbiline värsijalg, rõhk esimesel silbil, järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist. Kui tume veel kauaks ka sinu maa v –vv –vv –v–
Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis- rõhuline v. vältelis-silbilis-rõhuline. Värsi tõus, v värsi langus Trohheus. Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp (´ ). Tere, laine! mere laine! v / v/ v/ v Jamb. Kahesilbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Ju toome helbed jätnud jumalaga v / v / v / v / v / v
Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis- rõhuline v. vältelis-silbilis-rõhuline. – Värsi tõus, v värsi langus Trohheus. Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp (´ –). Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Jamb. Kahesilbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Ju ▐toome helbed jätnud jumalaga v – / v –/ v –/ v – / v –/ v
tähendust või mitte: Nokia, Canon, Pepsi, Sony, Nivea, Alma, Elisa, Elion. Abstraktse nime puhul tuleks jälgida seda, et nimi kõlaks hästi; et nimi oleks hääldatav enamikes keeltes ega omaks ebasoovitavaid tähendusi, kui tegu on rahvusvahelise brändiga. Nime puhul on rida üldisi reegleid, mida tuleks jälgida: x kas nimi kõlab hästi - Vol-vo; Co-ca-Co-la; U-bun-tu. x kas nimi on paraja pikkusega enamasti kahesilbiline; nimelõpud on sageli pärit ladina keelest: -ex (Rolex), -um/ium (Foorum, Pentium), -a (Acura, Sonata, Aura), -ia (Felicia, Premia), -ius (Prius). Üldse on ladina keel üks olulisemaid nimeloomisressursse. x kas eristub konkurentide sama tüüpi toodete nimedest x kas nimi ei oma teistes keeltes negatiivseid tähendusi, kui plaan on rahvusvaheliselt tegutseda.
SKANDEERIMISE, mis rikastab kõlapilti. ! Rõhulibistus tekib kui loomulik sõnarõhk (sõna 1. või 3. silbil) satub vastuollu värsirõhuga (mis langeb 2. silbile). Selles avaldubki teisese mudelsüsteemi olemus: värsirütm allutab kõnerütmi. HEKSAMEETER Kuulsaim antiikvärss. Kuuikmõõt. See koosneb Daktülitest ( ), mida võib (v.a. eelviimases värsijalas) asendada kahte pikka silpi sisaldav SPONDEUS ( ); viimane jalg on kahesilbiline. Kuna heksameeter on pikkvärss, liigendavad teda PAUSID e TSESUURID (sümbolid: / /), mis võivad asetseda värsijala ees (tavaliselt 3. jalas) Õeh... jah... ma ei viitsi näidet tuua... See on ikka päris pikk tekst... Heksameetri edasiarenduseks on kaeblik kaksikvärss ELEEGILINE DISTIHHON, kus heksameetris värsile järgneb kahest poolvärsist koosnev värss, mida lahutab kohustuslik paus. ///// // //// SILBILINE VÄRSISÜSTEEM
mõistmist. Seose tõttu folkloori teiste probleemidega on küsimuse käsitlusel ka suur metodoloogiline tähtsus. 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Kuulsaim antiikmõõt on heksameeter, mis koosneb daktülitest (tõuslanguslangus), mida võib asendada kahte pikka silpi sisaldab spondeus (tõustõus); viimane jalg on kahesilbiline. Vt. näide õpik lk 66. Kastanud: Homeros. Hesiodos, Ovidius 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on tõlkija(d)? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku:
tubli koori juhid tublid koorijuhid 27 Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kurttummade kool, muusikariistade kauplus, uudiste agentuur. Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis, nagu lasteaed, lastearst, lastehaigused, lastekeel, lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned
rütmihälbeks. Samas võib värsimõõduga vastuollu minevate värsside abil lugeja lahti raputada harjunud rütmiinertsist ja monotoonsusest. (Põldmäe 1978: 85). Kui Vilepilt rütmikoperduste kohta päriti, vastas ta, et rütmist mööda panekud on taotluslikud, need on kohtades, kus on vaja mingile asjale tähelepanu pöörata. (Hanson 2002: 2). Lüürilisemat tooni antakse edasi daktülitega, milles rõhulisele silbile järgneb kahesilbiline intervall (,,Tahaksin olla", ,,Emmele", ,,Kaelkirjak"). Ka neis luuletustes ei ole värsimõõdust kinni pidamine järjekindel. Kohati esineb ka trohheiliste värsside vaheldumist jambilistega (,,Edward Norton"). Luulekoguga ,,Tahaksin olla" on autor liikunud juba tuntavamalt sisu ja vormi tasakaalu suunas, kuigi kirjanduskriitik Aivar Kull leiab, et autorit kammitsevad veel liigtavalised riimid ja rütm (Kull 2005: 2). Värsitehnika vallas on autoril veel arenguruumi.
itaalia sonett vt sonett. itk nutulaul. Kurbust väljendavad lüürilis-eepilised laulud, mis on seotud kellegi kaotuse, surmaga. Eesti rahvaluules on laialt levinud mõrsjaitkud seoses isakodust lahkumisega, setudel surnu- ehk kooljaitkud. Itku tuntakse ka ilukirjanduse zanrina, näiteks Juhan Weitzenbergi (18381877) "Vana opmani nutulaul mõisavalitsust käest ära andes. Jüripäeval 1861". J jamb värsimõõt skeemiga + / +. Jamb on kahesilbiline värsijalg, mis koosneb lühikesest ja pikast silbist ning milles rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhast jambi harva, sest eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Eesti luules saadakse jamb tavaliselt eeltakti ehk anakruusi abil trohhelisest värsist. Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid
neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole, hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda, kui kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks... Värsijalaks võib olla daktül ( ) või spondeus ( ), mis on kestuselt võrdsed, sest antiikse värsiteooria järgi = . Viimases värsijalas on langus alati ühesilbiline (värsijalg seega trohheus v. spondeus, mitte daktül); viimane silp vastavalt kas lühike või pikk; eelviimases värsijalas on langus kahesilbiline. Daktülite ning spondeuste kirju vaheldus (heksameetris võis esineda üle 16 rütmilise skeemi) annab antiiksele heksameetrile suure paindlikkuse ja rütmi mitmekesisuse. Asi oli mõeldud valjusti lugemiseks; seega rütm pidi lainetama ja liikumist lainetusega edasi andma. Oluliseks elemendiks heksameetri rütmis on tsesuur, lühike paus hingetõmbeks värsi keskel kolmandas värsijalas. Esineda võib ka kaks tsesuuri, mis asusid vastavalt teises ja neljandas värsijalas
eksitava motivatsiooni tõttu, illustreerib veelkord asjaolu, et inimeste teadmised ja eelistused on erinevad ehk termini motiveeritus on tegelikult hindaja, mitte tolle termini omadus.) Sobivus moodustusaluseks Terminitest on sageli tarvis moodustada liitsõnu ja tuletisi, seega kuulub termini ihaldusväärsete omaduste hulka ka selle võimaldamine. Näiteks sobib paljuvaieldud ja -naeruvääristatud raal, mis on selles suh- tes üsna ideaalne: kahesilbiline, algab ja lõppeb helilise kaashäälikuga, nimetava ja omastava käände vorm on erinevad. Nii sobib ta üsna hästi liitsõnadesse nii esi- kui ka järelkomponendiks ja kõlab hästi tuletistes. Nimetava ja omastava vormi erinevus lubab vahet teha nimetavalise ja omastavalise liitumise vahel, näiteks raalitootmine võiks olla see, kui toodetakse raale, ja raaltootmine see, kui raal juhib tootmisprotsessi. Levinum sõna arvuti on nimetavas ja omastavas käändes ühesugune,
annaabi.ee 
