Filmianalüüs
Film „
District 9“ räägib sellest, kuidas Johannesburgi kohale ilmub
hiiglaslik kosmoselaev . Kosmoselaevast avastati
tulnukad , keegi ei
teadnud , mida tulnukatega ette võtta, seega paigutati tulnukad linnast eraldatud 9.
rajooni , mis ajapikku muutus maailma kõige
suuremaks slummiks.Slummis elas peale
tulnukate ka nigeerlasi, kes
äritsesid relvade ja toiduga. Tulnukate
tegemisi kontrollis
korporatsioon MNU,
keda ei huvitanud olendite heaolu, vaid tulnukate relvastus ning
kuidas inimesed
relvi kasutada saaks ja neist suurt kasumit teenida.
Johannesburgi inimestel hakkas kõrini saama tulnukatest ja hakkasid
toimuma protestid, seetõttu otsustati tulnukad üle viia 10.
rajooni, mis asus eemal Johannesburgist. Missiooni pandi
juhtima MNU töötaja Wikus
van der Merwe. Sisenedes 9. rajooni ja küsides tulnukate nõusolekuid
lahkumiseks, leidis Wikus imeliku
purgi ning seda avades sai kokku
kahtlase vedelikuga ja nakatus saladusliku viirusega, mis hakkas
muutma tema DNAd ja tasapidi hakkas Wikusisy saama tulnukaks. Tänu
sellele muutusele sai Wikus kasutada tulnukate relvi ning ta sai
maailma jahitumaiks meheks. Wikus peitis end 9.
rajoonis . Ta leidis
tulnuka , kes remontis kosmoselaeva juhi osa, mis oli tema kodu alla
peidetud ja ta lubas aidata Wikusel terveks saada, nii aitas Wikus
tal MNU-st vajaliku purgi ära tuua ja lõpuks aitas tal pääseda
MNU käest, et ta saaks tagasi kosmoselaeva ja lennata oma
koduplaneedile.
Filmis
kajastuvaks globaalseks
sotsiaalseks probleemiks on näiteks
rassiline
diskrimineerimine , suur ettevõtete võim. Minnes tagasi
minevikku , võib filmi sündmusi
seostada Teise maailmasõja aegsete
koonduslaagritega, kuhu viidi väga palju inimesi või Saksamaa
juutide kiusamisega.
Sakslased käitusid juutidega samamoodi nagu
filmis käituti tulnukatega, nad viidi getodesse eraldades neid
niimoodi ülejäänud rahvast. Getos tekkisid võimsamad, kes
äritsesid kaupadega ning vaesed, kes elasid näljas ja
vaesuses .
Samuti
juute liigutati ja viidi erinevatesse piirkondadesse ümber.
Getodes olevad
valvurid tapsid või piinasid juute kui nad julgesid
enda eest välja astuda või keelduda
millestki , samuti MNU mehed
käitusid tulnukatega. Inimestest või tulnukatest ei hoolitud üldse.
Ühiseid
jooni võib leida ka filmi ja Lõuna-Aafrikas toimunud apartheidi
vastu ehk siis aafrikas eraldati erinevad
rassid nagu ka filmis
eraldati tulnukad, samuti vaesemate aafrika paikade elamustingimused
sarnanevad filmis olnud tulnukate elamustingimustega.
Filmis
suurettevõted valvasid ja külastasid slummi, et tulnukate relvasi
saada ,aitamata neil näiteks elamistingimusi parandada. Samuti
ehitavad aafrikasse mutlikorporatsioonid oma tehaseid, et odavat
tööjõudu saada, kuid elanikkonnast ei hoolita, samuti ei hoolita
ei loodusest selle ümber, peaasi, et ettevõte teeniks kasumit.
Tänapäeva
sotsiaalse probleemina võib välja tuua ka rassilise
diskrimineerimise , filmis kutsuti tulnukaid krevettideks samuti
kutsutakse mustanahalisi neegriteks. Rassilist ja usulist
diskrimineerimist on maailmas ka
teistega kui vaid mustanahalistega.
Samuti võib tuua esile tuua probleemi Lähis-Idas, kus on vaen
araablaste ja juutide vahel.
Filmi
algus ei äratanud minus väga suurt huvi, kuid edasi vaadates,
hakkas see mulle vaikselt
meeldima ja lõpus hoidsin juba tulnukatele
pöialt, et nad koju pääseksid. Kuna ma olen suhteliselt
nõrganärviline siis palju kohti oli päris häirivad. Filmi
vaadates ei mõelnud ma üldse selle peale, et millist sõnumit see
film võiks
edastada , kuid peale filmi järele mõeldes, leidsin nii
mõningaidki seoseid kaasaegsete ja mineviku probleemide ning filmi
vahel.
Hanna -Liina
Tirgo
IIIMA
Kõik kommentaarid