ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. 1) arvukus isendite arv populatsioonist 2) tihedus isendite arv pinnaühiku kohta 3) sündimus 1000 isendi kohta aastas 4) suremus 1000 isendi kohta aastas 5) vanuseline koosseis 6) sooline koosseis 7) seisundiline koosseis (terve haige) 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav populatsioon (sündimus > suremus) Haigusi vähem, soodne elukeskkond, viljaka ea varasem algus, viljakas iga pikeneb, kvaliteetsed järglased Kahanev populatsioon( sündimus < suremus) Haigused suurenevad, toitu vähem, ilmastiku muutus, rohkem vaenlasi. Kui kriitline arvukus on alla 1000, siis on väljasuremis oht. Stabiilne populatsioon (sündimus = suremus)
sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). ... Kuiaga magnetvoog juhtmekeerus kahaneb ja tema muut on negatiivne (<0), siis on need kaks välja samasuunalised. Induktsioonivool püüab kahanevat magnetvoogu alal hoida. Seetõttu loetakse induktsiooni elektromootorjõudu ja voolutugevust positiivseteks. http://www.youtube.com/watch? v=kU6NSh7hr7Q http://www.youtube.com/watch? v=prNXC1A26Ig
et neile pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil ning küsija ei tea, kust otsida vastust. Selliseid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks. Mõtlemise ajalugu on olnud pidev pürgimus sõnastada kõik inimeste ette kerkinud küsimused sellisel kujul, et vastused langeksid kas empiirilise või formaalse liigi alla. Ükskõik kui palju küsimusi ka vormitaks ümber empiiriliselt või formaalselt käsitlevateks, nendele käsitlusviisidele allumatute küsimuste hulk ei tundu kahanevat. Autor oma argumentidega tõestabki, et teada saada, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom. Ja mõelda seda, kas me oskame oma küsimusele kusagilt vastust otsida või mitte. Antud tekstis jäi ikkagi arusaamatuks, miks on tavainimesele filosoofia vajalik.
1. Kui soovime osta jäätist, siis avaldame ka hinna, kui palju soovime selle ostuks kulutada. 2. Kui varem oli mingi toode odavam, siis hetkel on see kallim. 3. Kui asenduskaupu on rohkem, siis on nõudlus ka tavaliselt elastsem. 5.Selgita, kuidas on võimlaik nõudluse vähendamiseks kasutada asenduskaupu. Näiteks palavuse jahutamiseks võiks ju jäätise asemel ka klaasi külma vett juua. Magusaisu leevendamiseks hoopis koogi asemel jogurt jne. 6.Millised tingimused võivad mõjutada kahanevat piirkasulikkust? 1.Miks on vaja hindu langetada, sest siis ostaksid ja tarbiksid tarbijad rohkem. 2.Varem või hiljem, on iga suutäis odavam või kallim, pole oluline siis kui palju. 3.Kasutad raha sellisel otstarbel, et oled saanud vastavale hinnale ka teenuse. 4.Et raha ikka säiliks, langetad otsuseid ja mõtled, kas see summa on ikka väärt. 5.Kui kui on valida odavama ja kallima toote vahel, ostad ikkagi odavama toote 6
- Muldkeskkond Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Populatsioon- ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. Arvukus, tihedus, levila pindala, iive, suremus ja sündimus, sooline koosseis, vanuseline koosseis, seisundiline koosseis. 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav Populatsioon, mille arvukus suureneb. Sündimus ületab suremuse. Kahanev - Populatsioon, mille arvukus väheneb. Suremus ületab sündimuse. Stabiilne Populatsioon, kus sündimus ja suremus on võrdsed. 9. Toiduahel ja toiduvõrk. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toiduahelate erivormid : · Nugiahel ehk parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval
suhe(+/-) Lepatriinu, Ristämblik, Saarmas Lehetäi, Viidikas, Metskits 5. Toiduahelat moodustavaid organismirühmi. Too näiteid. Produtsendid Konsumendid Destruendid Tootjad Tarbijad Lagundajad Taimed, Vetikad Herbivoorid, Bakterid, Seened Karnivoorid 6. Stabiilset / kasvavat/ kahanevat populatsiooni. Too näiteid Kasvav populatsioon Stabiilne Kahanev populatsioon populatsioon Isendite arvukus suureneb Arvukus Suremus Iive on positiivne oluliselt ei suurem kui Parasiititde muutu sündimud masspaljunemine(õunamäh Raieküpsed Isendeid vähe
5) Histogramm a) Küsimus Kui väga te ootate jõule? Anna hinnang skaalal 0...100, kus 0-üldse ei oota ja 100- ootan väga. b) Kujundatud ja korrastatus tulemus c) Järeldus Rohkem on neid vastajaid kes ootavad jõule, kui neid kes ei oota väga. 6) Korrelatsioonanalüüs a) Küsimuste - Kui vajalikuks pead Exceli õppimist ja kui valmis oled eksamiteks korrelatsioonanalüüs b) =CORREL(D2:D20;F2:F20) c) Tulemus r= -0,044151079 siis tähendab see kahanevat seost tunnuste vahel ja keskmist seost, kuna 0.3< |r| < 0.7 . Iseseisevtöö nr.3 Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal "Mitmes haridusasutuses oled õppinud?". > m=c(5,3,2,3,4,2,2,9,4) andsime tulemustele nimed > names(m)=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo") sisestasime kogutud andmed teemal "Vastaja nimi". >n=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo")
keskmiselt 2 minutit päevas (mehed 4, naised 0), samas kui perioodil B oli vastav näitaja 36 ehk arvutikasutus oli kümnendiga 18-kordseks muutunud. Mehed kulutasid seejuures perioodil B arvutiga seotud tegevuseks 49 minutit päevas ehk üle 12 korra enam kui perioodil A. Naiste puhul tõusis arvutikasutuse aeg 25 korda. Selline statistika näitab, et arvuti kasutamine on saamas üha igapäevasemaks ja sagedasemaks tegevuseks lisaks tööle ka vabal ajal. Lugemise puhul on näha aga selgelt kahanevat trendi. Perioodil A kulutasid lugemisele päevas nii mehed kui naised keskmiselt 36 minutit. Perioodil B oli vastav sugudeülene näitaja 27, seejuures naised lugesid keskmiselt 30 ja mehed 24 minutit päevas. Sellest võib järeldada, et meeste lugemus on võrreldes naiste omaga enam langenud. Kahtlemata oleks huvitav teada põhjuseid, miks selline tendents on toimunud, kuid käesolev statistiline uuring ei vaadelnud arvude tagamaid. Samas võib näiteks oletada, et lugemuse
U-kujuline; c) miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis; d) mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud. 0 qx q 30. Vt. joonist. Nende kõverate asupaik üksteise suhtes väljendab: a) kasvavate alternatiivkulude seadust, kasvavat b) ja ja kasvavat kahanevat mastaabisäästu; kahanevat mastaabisäästu; c) püsikulude mõju ATC-le, kui toodangukogus kasvab; d) kahanevate tulude seadust. II.Pikal perioodil peaks firma koguse qx tootmiseks kasutama: a) ATC4 b) ATC3 c) ATC22 d) ATC1 31. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: onon a) tegemist kasvava tegemist mastaabisäästuga; kasvava mastaabisäästuga; b) firma kogeb kahanevaid tulusid;
Dünaamika võib olla püsiv või muutuv. Helitugevuste järsul muutumisel moodustub astang-dünaamika, järk-järgulisel e sujuval muutumisel liug-dünaamika. Kasvav helitugevust tähistab crescendo ehk crec või < = kasvavalt, paisudes, tugevnedes. Koos tempo aeglustamisega tähistatakse allargando e allarg = laienedes. Kahanev helitugevust tähistab diminuendo e dimin e dim või decrescendo e decresc või > = kahanevalt, vaibudes, nõrgenedes. Koos tempo aeglustumisega tähistatakse kahanevat helitugevust calando = vaibudes morendo = surres, jõudu kaotades,kustudes smorzando e smorz = hääbudes, kadudes, kustudes. assai = küllaltki, üsna meno = vähem molto = palju, väga non = mitte non troppo = mitte liiga, mitte ülemäära piu = enam, rohkem poco = pisut, veidi poco a poco = vähehaaval, järkjärgult poco piu = pisut enam simile = samamoodi, jätkuvalt, kestvalt subito = järsku, äkki, ootamatult Heli VÄLTUS on kuuldeorgani poolt tajutav võnkumise kestus
PIKA PERIOODI KULUD illustreerib kõige odavamat teed erinevate tootmismahtude tootmiseks, so plaaniperioodi kõver; Kõver on U-kujuline nagu lühiperioodi kõvergi seda põhjendatakse mastaabiefektiga. 21 17.02.2014 PIKA PERIOODI KULUD kasvav mastaabiefekt saavutatakse enamasti suurema spetsialiseerumise teel; kahanevat mastaabiefekti seostatakse juhtimisprobleemidega (keerukam; info liikumise probleemid), mis kaasnevad ettevõtte suurenemisega. NÄITEÜLESANDEID Näide 1: Ettevõttel on valida 3 erineva tootmisvariandi vahel: I variant II variant III variant Q ATC Q ATC Q ATC 10 1 20 0,95 40 1 20 0,90 30 0,80 50 0,87
mitte aga püsisisendeid (uus tootmishoone); lühiperioodi reaalne kalendaarne kestus (mitu nädalat, kuud või aastat sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast; 11.a; vastusvariantides b) c) d) esitatud muutuste toimumiseks on vaja pikka perioodi LR (long run) mille kestel saab võimalikuks ka püsisisendite muutumine; 12.a; kahanevate tulude seadus, mida tuntakse ka kahaneva piirtootlikkuse seaduse (the law of diminishing marginal returns) nime all, väljendab sisuliselt kahanevat mastaabiefekti; Kahaneva mastaabiefekti korral viib tootmistegurite (tootmissisendi) suurenemine küll kogutoodangu mahu suurenemisele, kuid TP (Q) suureneb suhteliselt vähem; 13. 1.c; vt ka eelmise küsimuse vastus; esimese töötaja piirprodukt MPL1=+40; teise töötaja piirprodukt MPL2=+50 kuid kolmanda töötaja piirprodukt on MPL3=+36, seega alates kolmandast töötajast hakkab toimima kahanevate tulude seadus; 2.c; piirprodukti arvutatakse MPL6 =TP / L = (180-165) / 1= 15 ühikut; 3
Varuks on neil palju nalju, kotis komme juba palju. MÄNGUD Hea nägu,kuri nägu Lapsed on ringis ja üks laps on ringi keskel.Keskelolija teeb kordamööda igale lapsele mõne näo ning ringisolija peab seda järele tegema.Kes hakkab naerma või tõrgub nägu tegemast,peab ühe korra ühel jalal ümber ringi keksima. Lõngakera Kadrilapsed moodustavad kätest kinni hoides rivi,mida juhib kadriema.Joostes või muusika taktis hakkavad nad lõngakera kokku kerima,liikudes kahanevat ringjoont mööda,nii,et kavataja jääb lõpuks ringi keskele.lapsed tihedalt ümber.Kui lapsed on kobaras koos,kükitavad kõik maha ja kadriema laotab kingitud riidekanga üle laste. Kui muusika hakkab jälle mängima,laguneb lõngakera koost,lapsed lähevad oma kohtadele. Kivinõid Lapsed jooksevad ringi.Liisu teel määratakse üks mängija kivinõiaks.Ta hakkab jooksjaid jälitama.See,keda ta puudutab,on ära nõiutud ja jääb kivikujuna seisma.Teda võib veel vaba
määratud võrrandiga: P MPL=W W mille võime kirjutada ka järgmiselt: MPL = P W P reaalpalk Firmad palkavad täiendavat tööjõudu seni, kuni viimase palgatava töötaja piirprodukt MPL on võrdne talle makstava reaalpalgaga Kapitali piirprodukt MPK on toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku rentimisel kui töö(jõu) kogus on konstantne. MPK = FK 1,L F(K,L) Ka antud käsitluses võime eeldada kahanevat piirtootlikkust: hoides töö(jõu) koguse konstantsena, väheneb MPK kapitali koguse suurenedes. Kasumi muutust, mis tuleneb ühe täiendava kapitaliühiku rentimisest, võime kajastada seose abil, kus kasumi muut = tulude muut Revenue kulude muut cost =( P MPK ) R Maksimeerimaks kasumit, rendivad firmad kapitali niikaua, kuni: R MPK = P R P reaalne rent Reaalne rent mõõdab kapitali rendihinda väljendatuna pigem toodangu kui rahaühikutes.
1 kirjeldab X-i mõju Y-le (ÕIGE) 2 kirjeldab seose tugevust (korrelatsioon kirjeldab, aga see on regressioon ja lisaks peab olema veel teine funktsioon) 3 kirjeldab Y-i mõju X-le (vale) 4 on pööratav ka kujule X = 18,5 + 0,48 Y (peamine tingimus regressiooni puhul on, et funktsioon ei ole pööratav) 5 ei ükski Tasandusjoon Y = 18,5 – 0,48 X (SELLISEID ON IGAS VARIANDIS SEES!!!) 1 näitab kasvavat lineaarset tendentsi (kahanevat) 2 parameeter b ei tohi olla negatiivne 3 vabaliige 18,5 kirjeldab joone tõusu 4 igal ajaperioodil väärtused vähenevad 0,48 korda (mitte korda, vaid ühiku võrra) 5 ei ükski (ÕIGE) Kronoloogilist keskmist kasutatakse momentridade puhul ja võrdse pikkusega vahemikega Eksponentkeskmine 1 kasutatakse keskmise kasvutempo leidmisel (geomeetrilisena, mitu korda keskmiselt) 2 ei arvesta rea kõiki väärtusi (arvestab kindla kaaluga)
6. kirjeldab X-i mõju Y-le (ÕIGE) 7. kirjeldab seose tugevust (korrelatsioon kirjeldab, aga see on regressioon ja lisaks peab olema veel teine funktsioon) 8. kirjeldab Y-i mõju X-le (vale) 9. on pööratav ka kujule X = 18,5 + 0,48 Y (peamine tingimus regressiooni puhul on, et funktsioon ei ole pööratav) 10. ei ükski Tasandusjoon Y = 18,5 – 0,48 X (SELLISEID ON IGAS VARIANDIS SEES!!!) 6. näitab kasvavat lineaarset tendentsi (kahanevat) 7. parameeter b ei tohi olla negatiivne 8. vabaliige 18,5 kirjeldab joone tõusu 9. igal ajaperioodil väärtused vähenevad 0,48 korda (mitte korda, vaid ühiku võrra) 10. ei ükski (ÕIGE) Kronoloogilist keskmist kasutatakse juhul, kui (IGAL AASTAL ON OLNUD) Kasutatakse momentridade puhul ja võrdse pikkusega vahemikega Ei ole vaja 1. kvartiilide valemeid 2. intervall rea puhul Mo ja Me valemeid (peab üldiselt teadma) 3
4.1. Infovajaduse määratlemine. See on etapp, milles infot vajava juhi osalemine on väga tähtis. Uurimuse teostaja aitab juhil defineerida probleemi,selgitada tausta, alternatiivseid tegevussuundi ja uuringu kasutamisvõimalusi. Edutute turu- uuringute põhjuseks on enamasti ebaõnnestumine just sellel etapil. Näide: Üks pakendifirma viis oma meediumite kohta läbi uuringu, mille eesmärgiks oli reklaami tõhustamine, et parandada kahanevat turuosa. Uuring teostati väga korralikult, kuid sisult oli see kasutu.Tegelikult peitus probleem hoopiski selles, et tarbijad eelistasid kergemat pakendit. Hoolikama analüüsimise ja kaalutlemisega oleks tegeliku küsimuse võinud ära tunda juba alguses ning korraldada tulemusrikkama uuringu. 4.2. Eesmärkide ja infovajaduse täpsustamine.Et välja selgitada turu-uuringu otstarvet, tuleks eelkõige püstitada selleks eesmärgid. Üheks eesmärgiks võib olla
ühistranspordile. Kui vastupidi apelsinide hind langeb, siis võib rääkida kahanevast piirkasulikkusest. Inimestele võivad küll need puuviljad meeldida, aga igal isul on kuskil oma piir. Varem või hiljem jõuab ta punkti, kus nauding väheneb iga suutäiega ning see kui odavad apelsinid on, ei ole enam üldse tähtis. See on tõsi ka peaaegu iga teise asja kohta. Majandusteadlased nimetavad seda kahanevaks piirkasulikkuseks. Nad kirjeldavad kahanevat piirkasulikkust kui kogust, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Kahanev piirkasulikkus aitab selgitada, miks on vaja hindu langetada, et tarbija rohkem ostaks ja tarbiks. Näiteks oled tühja kõhuga sageli nõus maksma pitsa eest päris kõrget hinda. Kui aga esimene nälg on kustutatud, on tõenäoline, et sa ei raatsi oma piiratud ressursse enam sama kõrge hinnaga pitsale kulutada, vaid leiad rahale enda jaoks antud hetkel väärtuslikuma
kehand tähistab maailma, universumi, mis vana mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk "kuldsest idust". Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne lisand harmika (seal hoiti reliikviaid), mis sümboliseeris maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub mastjas teivas (jasti), mis kujutab endast tõenäoliselt maailmatelge. Teiva tipus on üks või enam päikesevarju (tsattra), mis algselt oli kuningavõimu sümboliks. Mitu järjest kahanevat sirmi võivad tähistada "elutasemeid". Kõige tipus on anum vihmavee korjamiseks, mis sümboolselt tähendas jumalikku surematuse nektarit. Nagu näha, läbib India kunstile omane sügav sümboolsus kogu ehituse struktuuri. Baas kujutab maad, kuppel taevavõlvi, viimase otsas asuv nelinurkne karbilaadne kuju sümboliseerib 33 jumala paleed ning kõige tipus asuv "vihmavari" tähistab Buddha kuninglikke valitsemist maa, taeva ja iidsete veeda jumalate üle. Stuupat ümbritseva
1. eeldame, et tarbija käitub ratsionaalselt (ta teab oma vajadusi, oskab neid reastada tähtsuse järjekorras); 2. eeldame, et kaupade kogus on piiratud, st. sissetulekud piiravad seda. Kasulikkuse teooria järeldused: I Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda kasulikum see kaup on ja seda suuremat väärtust omab ta tarbija jaoks. N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse.
Teoreem Kui funktsioon on lõpmatult kasvav piirprotsessis lõpmatult kasvav siis peab olema lõpmatul kahanev samas protsessis. · Tõkestatud funktsioon - Funktsioon on tõkestatud, kui tema väärtuste hulk on tõkestatud. Teoreem Kui funktsioon on lõpmatult kahanev piirprotsessis ja funktsioon tõkestatud siis nende korrutis on lõpmatult kahanev piirprotsesis . 12. · Funkstiooni suuruste kahanemise kiiruste võrdlemine Olgu meil kaks lõpmatult kahanevat funktsiooni ja piirprotsessis . Kõige õigem viis kahanemise kiiruse leidmiseks on kasutada a ja b. 1. Kui eksisteerib lõplik nullist erinev piirväärtus siis nimetame suuruseid a ja b sama järku lõpmatult kahanevateks suurusteks. 2. Kui siis nimetame suuruseid a ja b ekvalentseteks lõpmatult kahanevateks suurusteks. 3. Kui siis nimetame suurust a kõrgemat järku lõpmatult kahanevaks suuruseks b
kogukulutuste lõikepunktiga. 3. Vastavalt Keynesi majandusteooriale suureneb kogutulu rohkem kui suurenesid kogukulutused tänu multiplikaator efektile, kusjuures taoline efekt on omane kõigile eksogeensetele muutujatele. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 1/(1-MPC)=1/MPS pöördväärtus. Maksumultiplikaator on aga arvutatav seosena - (MPC)/(1-MPC)=MPC/MPS 4. IS kõver väljendab intressimäära ja kogutulu vahelist kahanevat võrdelist seost. Intressimäära ja kogutulu vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute vähenemine vähendab omakorda reaalmajanduse kogutulu 5. Kui investeeringud on intressitundlikud, siis IS kõver on suhteliselt lauge IS kõvera antud kuju tuleneb sellest, et intressitundlikud investeeringud põhjustavad kogukulutuste suure muutuse, mis omakorda põhjustab kogutulu tasakaalutaseme suure muutuse. 6
mis voolu põhjustab; 2. induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 3. kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Induktsioonivool püüab kahanevat magnetvoogu alal hoida. Seetõttu loetakse induktsiooni elektromotoorjõudu ja voolutugevust positiivseteks. Induktsiooniseaduse rakendusi. Selliseid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks, kuna neid tekitab elektromagnetilisel induktsioonil esinev pööriselektriväli. Kui mingi metallkeha magnetväljas liigub, siis pöörisvoolude olemasolu pidurdab seda liikumist. Keha kui terviku liikumise kineetiline energia läheb üle laengukandjate
2. Mitte kuidagi, sest parameeter b ei saa tulla negatiivne 3. Näitab sõltuva muutuja 2,5 ühikulist vähenemist x-i ühe ühikulise juurdekasvu korral 4. Näitab sõltuva muutuja 2,5 kordset kasvu x-i ühe ühikulise juurdekasvu korral (vale) 5. Mitte kuidagi, sest kordaja absoluutväärtus peab jääma 0 ja 1 vahele Tasandusjoon Y=18,5 0,48X 1. Näitab kasvavat lineaarset tendentsi (kahanevat) 2. Parameeter b ei tohi olla negatiivne 3. Vabaliige 18,5 kirjeldab joone tõusu 4. Igal ajaperioodil väärtused vähenevad 0,48 korda (mitte korda, vaid ühiku võrra) 5. Ei ükski Tasandusjoon Y= 18,5+0,48X 1. Kirjeldab X-i mõju Y-le 2. Kirjeldab seose tugevust (korrelatsioon kirjeldab, aga see on regressioon ja lisaks peab olema veel teine funktsioon 3. Kirjeldab Y-i mõju X-le 4
paeluss. 9.4. Taimepopulatsioon: jugapuud Hiiumaal. Loomapopulatsioon: euroopa naarits Hiiumaal. 72 9.5. Stabiilse populatsiooni korral on sündivate ja surevate isendite arv sama, kasvavas populatsioonis ületab sündivus suremuse ja kahanevas populatsioonis arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Vasakul graafikul on kujutatud kasvavat ja paremal kahanevat populatsiooni. 9.6. ÖKOLOOGILISED TEGURID abiootilised tegurid biootilised tegurid elukeskkond kliima organismid 9.7. Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. parajalt niiskust 1. idanemiseks vajalikud 1. metsaraie 2. parajalt valgust seenehüüfid. 2. puisniitude
organismidevahelise suhete vormid. Sümbioos: sipelgas ja lehetäi, parasitism inimene ja paeluss. 9.4. Taimepopulatsioon: jugapuud Hiiumaal. Loomapopulatsioon: euroopa naarits Hiiumaal. 73 9.5. Stabiilse populatsiooni korral on sündivate ja surevate isendite arv sama, kasvavas populatsioonis ületab sündivus suremuse ja kahanevas populatsioonis arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Vasakul graafikul on kujutatud kasvavat ja paremal kahanevat populatsiooni. 9.6. 9.7. Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. parajalt niiskust 2. parajalt valgust 1. idanemiseks vajalikud seenehüüfid. 2. tolmeldavad kindlad mesilaseliigid 1. metsaraie 2. puisniitude kinnikasvamine 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir
d) pole firmal mingeid püsikulusid. 29. Mastaabisääst võimaldab selgitada: a) milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus; b) miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; c) miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis; d) mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud. 30. Vt. joonist. Nende kõverate asupaik üksteise suhtes väljendab: a) kasvavate alternatiivkulude seadust, b) kasvavat ja kahanevat mastaabisäästu; c) püsikulude mõju ATC-le, kui toodangukogus kasvab; d) kahanevate tulude seadust. II. Pikal perioodil peaks firma koguse qx tootmiseks kasutama: a) ATC4 b) ATC3 c) ATC2 d) ATC1 31. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a) on tegemist kasvava mastaabisäästuga; b) firma kogeb kahanevaid tulusid; c) on tegemist kahaneva mastaabisäästuga; d) ei saa midagi kindlat väita. 32
N.: sukkpüksid (ka sokid): 1. külmakaitse, 2. mood, 3. et king jalga ei hõõruks, 4.et raha koguda. Vastavalt situatsioonile on näiteks toodud kaupade tähtsuse järjekord erinev. Kasulikkuse teooria järeldused: I Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda kasulikum see kaup on ja seda suuremat väärtust omab ta tarbija jaoks. N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse.
-maksimeerib kogukasulikkust b)kaupade kogus on piiratud 2 Kauba kasulikkus tuleneb tema tarbimisomadustest ja on inimese hinnang nende kaupade tarbimisomadustele. Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda suurem on kauba kasulikkus e. Väärtus. Kauba hulga kasvades väheneb kauba kasulikkus. Teatud kogusest alates annab iga järgnev kaubaühik kahanevat kasulikkust. Alternatiivkulu printsiip Piiratud ressursside tingimustes peavad majandussubjektid tegema valikuid erinevate võimaluste e. alternatiivide vahel. Millegi kasuks otsustamine tähendab alati loobumist millestki muust. Alternatiivkulu defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Alternatiivkulu nimetatakse ka saamata jäänud tuluks. Ressursid e tootmistegurid- On kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
Eesmärk: majandusest lihtsustatud Eesmärk: Seaduspärasuste uurimine ja mudeli loomine. Lülide ja parameetrite leidmine konkreetsete majandusnähtuste vaheliste seostepõhimõtete leidmine. analüüsi tulemusena Peamised seaduspärasused kui tegevuse juhised. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus 1.10. MAJANDUSANALÜÜSI VAHENDID VERBAALSED Kui räägime, et hüviste nõudlus väljendab kahanevat võrdelist või pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel, siis tegemist nõudlusmudeli verbaalse väljendusega MATEMAATILISED Kui meil on ainult kaks hulka, p(hind) ja q (kogus) ning kui hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on meil tegemist funktsiooniga q = f(p) GRAAFIKUD Erineva tõusuga sirged (positiivse, negatiivse otsese seosega, seoseta) Negat. tõus y
maksimeerimise tasemele? Kas: säästumäära suurenemine 18. Teiste tingimuste samaks jäädes suurendavad kõik alljärgnevad olukorrad ilmselt rahvamajanduse säästu, välja arvatud: riigieelarve defitsiidi suurenemine 19. Solow kasvumudelis eeldatakse ……………….. kapitali piirprodukti. Endogeense kasvuteooria baasmudelis eeldatakse kapitali laiendatud käsitluse korral (kapitali) piirprodukt olevat ………………… ) kahanevat; konstantne 20. Kui kahesektorilises endogeenses kasvumudelis Y on kogutoodang, u ülikoolides rakendatud tööjõu osakaal kogutööjõus, L kogutööjõud ja E teadmiste tase ning tootmisfunktsioon Y=F(K,(1‒u)E×L) väljendab konstantset mastaabiefekti, siis kogutoodang kahekordistub kui: K ja E kahekordistuvad 21
tasemele? Kas säästumäära suurenemine 21. Teiste tingimuste samaks jäädes suurendavad kõik alljärgnevad olukorrad ilmselt rahvamajanduse säästu, välja arvatud riigieelarve defitsiidi suurenemine 22. Solow kasvumudelis eeldatakse ……………….. kapitali piirprodukti. Endogeense kasvuteooria baasmudelis eeldatakse kapitali laiendatud käsitluse korral (kapitali) piirprodukt olevat ………………… kahanevat; konstantne Teema 7 1. Kui SKP kasv kahaneb, siis investeerimiskulutused tüüpiliselt vähenevad ning tarbimiskulutused tüüpiliselt vähenevad. 2. Statistilist seost reaalse SKP muutuste ning töötuse määra muutuste vahel nimetatakse: Okuni seadus. 3. Enamiku majandusteadlaste arvates alandab rahapakkumise vähendamine 5 protsenti hindasid 5 protsenti: pikal perioodil kuid toob kaasa töötuse kasvu lühiperioodil. 4
kõik muud näitajad jäävad samaks. Samuti võib see tähendada väiksemat hinnasurvet kui nõudmine kasvab kiiremini kui pakkumine. Ning vastupidi: kahanev turg tähendab vähenevat läbimüüki ja tihti suuremat hinnasurvet kui firmad püüavad oma turuosa kahanevas harus säilitada. Seega on vaja kindlaks teha, kas on tegemist kasvava või kahaneva turuga ning vastavalt sellele sinna investeerida või hoopis ressursid sealt ära võtta ja võimaluse korral kahanevat turgu vältida. Muidugi pole see tegelikkuses nii lihtne. Mõnel juhul võib kahanev tooteturg pakkuda firmale soodsa võimaluse tegutsemiseks, sest konkurendid, selle asemel, et sinna kasvu eesmärgil investeerida, väljuvad sellelt turult või hoiduvad investeerimast. Nii võib firma, kes julgustas oma tegevusega teisi turult lahkuma, hakata ise domineerima kõige elujõulisemates segmentides. Seetõttu ei pruugi käibetõde, et kasv on alati kasulik, iga kord paika pidada.
kohta. Graafiliselt väljendatakse tootmisfunktsiooni isokvantide abil. Isokvant ehk samatoodangu joon on mingi kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Mastaabiefektiks nimetatakse seda, kui kõikide tootmissisendite samaaegsel suurendamisel toimub toodangu (väljundi) suurenemine. Toodangu suurenemise proportsioonid võrreldes sisendite suurendamise proportsioonidega võivad olla erinevad ja sellest lähtudes eristatakse kasvavat, kahanevat ja püsivat(konstantset) efekti. Püsivaks loetakse efekti, kui sisendite teatav kasv toob kaasa samasuure toodangu kasvu, kui toodang kasvab vähem kui sisendid, on tegemist kahaneva efektiga ja kui toodang kasvab suuremas proportsioonis kui sisendid, on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Mastaabiefekt toimub pikal perioodil. Majanduslikud kulud ja kasumid Tootmisprotsessi läbiviimine vajab materjale, tööjõudu, ruumide rentimist jne. ning see on seotud kuludega
5.4. Tootmine ja kulud pikal perioodil Eelnevalt näidati, mis juhtub toodangumahuga, kui suurendada ühe ressursi mahtu. Pikal perioodil on siiski võimalik suurendada kõiki ressursse, seega tekib küsimus, kas sellisel juhul lühiperioodil kirjeldatud seaduspärasused ei kehti? Toodangu suurenemist, mis on tingitud kõikide tootmistegurite samaaegsest suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. Üldiselt eristatakse kasvavat, kahanevat ja püsivat ehk konstantset mastaabiefekti. Ø Kasvav mastaabiefekt ehk mastaabisääst Olukord, kui tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel rohkem kui 10%. Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel. Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv
..) (<= avaldis1 avaldis2 ...) (>= avaldis1 avaldis2 ...) Esimene neist kontrollib, kas avaldiste arvulised väärtused on arvuliselt rangelt kasvavas järjekorras. Jaataval juhul saab funktsioon väärtuseks T, eitaval juhul nil. Võrrelda võib ka sõnesid omavahel iga märk asendatakse tema ASCII-koodiga ja selliselt saadud kuueteist- kümnendarve omavahel võrreldaksegi. Teine lausetest erineb esimesest selle poolest, et kasvava järjekorra asemel kontrollitakse kahanevat järjekorda. Kolmas ja neljas lause on muidu samad mis esimene ja teine, kuid järjekord ei tarvitse olla rangelt kasvav või kahanev, st. naaberavaldised võivad olla võrdse väärtusega. Näiteks (< 10 20) annab tulemuseks T (<= 10 20) annab tulemuseks T (< "b" "c") annab tulemuseks T (<= "b" "b") annab tulemuseks T (< 357 33.2) annab tulemuseks nil (<= 357 33.2) annab tulemuseks nil
tekkis hiranjagarbhast ehk ”kuldsest seemnest”. Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne harmika (seal hoiti reliikviaid. aardseid), mis sümboliseeris maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub röngaste rida (jašti), mis kujutab endast maailmatelge. Yleval tipus on üks või enam päeva-varju (tšattra), mis algselt olid kuningavõimu sümboliks. Mitu järjest kahanevat sirmi võivad tähistada “Brahma taevaid”. SUUR HIINA MÜÜR – Hiina müür liidab omavahel vanu kindlusemüüre, mis olid algselt ehitatud kaitseks hunnide vastu. Esimese keisri Shi Huangdi korraldusel hakati vanu kindlusemüüre ühendama ühtseks pikaks müüriks. Müüri harjal oli ka tõeline tee, mis ühendas maa eri piirkondi ja mis aitas varustada erinevaid väeüksusi. Ehitamiseks vajati tuhandeid mehi, kelle hulgast paljud surid kurnatuse või haiguse tõttu. Laibad müüriti
puhul on sellisel otsustusel isegi positiivne tähendus ja seega väline moti- veerimine igati õigustatud. Keerulisemaid mõtlemisprotsesse ja kõrgeimal tasemel metakognitsiooni kaasavad intellektuaalsed ülesanded kuuluvad arvatavasti just sellesse kategooriasse, mille lahendamise edukusele ja huvi püsimisele mõjuks väline motivatsioon destruktiivselt. Seesmise motivatsiooniga seoses on uurimuste tulemused näidanud paraku aga ka vanuse suurenemisega kahanevat soovi osaleda intellektuaalses tegevuses lihtsalt lõbu pärast – seda on ilmselt õpetajad ja lapsevanemad märganud eriti keskastme klassides. Koolipraktikas ja koduses kasvatuses on tavaline, et välise motivat- siooni kasutamisega püütakse kompenseerida seesmise motivatsiooni puu- Kui motivatsiooni- dumist või nõrkust. Välise motivatsiooni elimineerimine pole realistlik ega
töölisi, ja kui kõike seda võrrelda sellega, mida vaja läheb üheks raamatuks, nimelt vähe 1 0 0 paberit, tinti ja sulge, mis siis imestada, kui inimese vaim eelistab arhitektuurile trükikunsti? Kaevake äkki jõe esialgsest sängist risti läbi kraav allapoole ta vee pinda ja te näete, et jõgi jätab oma endise nõva maha. Nii näete ka, kuidas trükikunsti leiutamisest saadik arhitektuur hakkab vähehaaval kidunema, känguma ja närbuma. Te tunnete vett kahanevat, mahlu kaduvat, sajandite ja rahvaste mõtet ehituskunstist eemalduvat. Seda jahenemist ehituskunsti vastu on viieteistkümnendal sajandil küll alles vaevalt tunda, trükikunst on ju veel liiga nõder, aga siiski suudab ta nii palju mõjuda, et trükitud raamat hakkab senisel võimsal arhitektuuril juba elumahlu vähendama. Kuueteistkümnendast, sajandist peale on aga arhitektuuri põdurus juba silmanähtav: ta ei väljenda enam ajastu vaimu, temast saab vilets klassikaline
annaabi.ee 
