10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
midakrt
Õppematerjali autor
Suurimad kõrbed Kõrb Asukoht Pindala mln km2 Sahara Põhja-Aafrika 7,0 Liibüa Põhja-Aafrika 2,0 Gobi Mongoolia, Hiina 2,0 Kalahari Lõuna-Aafrika 1,0 Atacama Lõuna-Ameerika 0,4 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maailma kuiveim kõrb Atacama kõrb Tsiilis Lõuna- Ameerikas Asend ja kliimavööde Kõrbed laiuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, aga ka parasvöötme lõunaosas ja lähistroopilises kliimavöötmes. Külmakõrbed asuvad ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbed asuvad mandrite kuivades sisepiirkondades, aga neid on ka külmade merehoovuste naabruses, näiteks Lõuna- Ameerika (Atacama) ja Lõuna-Aafrika (Namibi) läänerannikul. Kokku hõlmab poolkõrbete ja kõrbete vöönd umbes 23% maismaast. Mullad
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjali
Kohaliku rahva peamised toiduviljad on mais, maniokk, bataat. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. Kuival ajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega. Mehed otsivad tööd kiiresti kasvavates linnades. Masaise traditsioonilise tegevuse küttimisega tegelevad vähesed. Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud. Liigse karjatamise tõttu on rohttaimestik hävinud la kõrb laieneb savannialadele. SERENGETI RAHVUSPARK Serengeti rahvuspark Tansaanias on üks suuremaid ja tuntumaid savannide kaitsealasid. Serengeti suurimaks väärtuseks on tema rikkalik loomastik. Rahvuspargi tähtsamad asukad on gnuu-antiloobid. 2. Hoovused maailmameres, nende liigitus ja mõju kliimale. HOOVUS on suur veehulk, mis liigub ookeanis piisavate tuulte mõjul kindlas suunas. Hoovuse laius on 100 km ja rohkemgi, pikkus tuhandeid kilomeetreid. Hoovuste teke:
Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, teed, kohvi, maapähklit. Turismindus, karjatamine. Loomaliigid : koaala, sebra, lõvi, elevant. Taimeliigid : ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, purpur-hiidhirss. Kõrb Asend : 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Kliima : Õhk on väga kuiv. Sademeid langeb harva. Taimestik : Paljudel taimedel on väga sügavale ulatuv juurestik. Mullastik : Mullad sisaldavad väga vähe huumust. Värvus ühtlane helehall. Mulla pinnal on rohkesti sooli. Loomastik : Loomad jäävad suveunne, öine eluviis, heledavärvilised. Inimesed : Nafta kaevandamine, taimekasvatus, loomakasvatus, rändkarjakasvatus.
.................................................................10 Loomad .....................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................12 3 Kõrbest Mis on kõrb? Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbed katavad ligi 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Suurem osa kõrbeist on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud niinimetatud vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: fe
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Ke
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid