Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on järjekordse hea raamatuga, mis oma täpsete ja traagiliste kirjeldustega loob sinu silme ette tõsielulise pildi. Lugu toimus keset II maailmasõda. Enamuse noortest sõduritest on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks vahepeal kodus käinud. Ma kujutan ette, et ühel 19aastane poisile on sellise muutusega harjumine väga raske. See tekitab kindlasti pingeid, et peab iga päev nägema surma enda ümber, pole pesemisvõimalisi ning täid ja kirbud elutsevad kehal. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta lõpuks pääsu koju, ta sai olla 14 päeva kodus ning siis uuesti naasema rindele. Ta ootab seda õhinaga. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esm...
Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Raamat räägb Saksa sõduripoiss Ernst Graeberist, kes on olnud juba ligi kaks aastat ilma puhkuseta sõjatandril II Maailmasõjas Venemaa vastu. Tal on kadunud usk sellesse, et ta lähiajal koju pääseb. Viimaks kõigi üllatuseks saabub tema puhkusepääse. Kodus loodab noormees eest leida oma vanemad ja sooja kodu, millest ta kaua unistanud on. Pärale jõudes selgub aga, et kodus ei ole asjad sugugi nii korras, kui loodetud. Linna on mitmeid kordi pommitatud. Tänavad on õhku lastud ja alles on vaid varemed ning paaniliselt rusude alt inimhingi tagaotsivad omaksed. Graeber leiab oma lapsepõlvekodu eest varemetena. Pole jälgegi vanematest. Ta jätab teate maja varemete vahele ning kohalikule kadunute-otsimis uksele. Lootuses enda vanemad leida, asub Graeber mööda ametiasutusi käima, kus igalt poolt teda edasi juhatatakse ja mingit teadet ei anta. Graeber kohtub paljude koolivendadega. Suureks abiks ...
Erich Maria Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" Ilmumisaasta: 1954 Teised teosed: "Läänerindel muutuseta" (1929), "Unistuste tuba" (1920), "Kolm sõpra" (1937), "Arc de Triomphe" (1946), "Lissaboni öö" (1962), ja palju muid. Autori elu ja teosega seonduvad faktid: Remarque kirjutas raamatu puhtalt enda kogemustest, kuna ta oli sõjas olnud. Sellepärast kirjeldas ta sõja õudusi väga ausalt. Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel. Teose tegevuse aeg, taustsüsteem: II maailmasõda, nii rindel kui ka puhkusel Lühikokkuvõte: Raamat algab sellega, et venelased suruvad sakslaseid tagasi II maailmasõja ajal. Peategelane Ernst Graeber saab puhkuseloa peale kah...
Tsitaadid Remarque E.M. Remarque ,,Armasta oma ligimest" · Kui sinu kõrval keegi sureb, siis sa ei taju seda. See on maailma õnnetus. Kaastunne ei ole valu. Kaastunne on varjatud kahjurõõm. Kergendatud ohkamine, et see ei ole sina ise ega ka keegi, keda sa armastad. · Olgem rõõmsad! Elu saab varsti otsa, ja tagantjärele ei anna meile keegi midagi selle eest, kas me rõõmsad või kurvad olime. · Niikaua kui olemas oled, ei ole veel midagi kaotatud! · Pool meetrit sinust eemal hukkub kellegi jaoks maailm möirgamises ja valudes - aga sina ei tunne midagi. Selles seisnebki maailma häda. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" · Graeber Elisabethile: ,,Sina ei värise. Elu sinus väriseb. Sel pole midagi pistmist julgusega. Julge oled siis, kui sa ennast kaitsta saad. Kõik ...
Aeg Aeg on miski, mille olemuse üle vaieldakse veel tänapäevalgi, võiks öelda, et see on justkui teatud ruum, mis on täidetud sündmustega, ja mõõta saab seal nii ruumi kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles ruumis. Aeg on lahutamatu osa inimelust. Kuid milline on aja mõju inimesele? On ütlemine, et aeg on meie suurim vaenlane, on see tõesti nii? Aja puudus on ju elu suurim puudujääk, kõigel, millel on algus on ka lõpp, miski ei kesta igavesti. Oleme siis tõesti kõik justkui aja orjad, selle mängukannid? Tõsi on, et aeg on meie suurim piirang, ent see on ka meie suurim võimalus. Aeg on ainus, mis meil on, ilma selleta ei saaks me midagi teha. Kuigi meil pole kontrolli oma aja kogusumma üle, on meil teata...
Kadunud põlvkond Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. [1] Erich Maria Remarque (1898-1970) · Saksa kirjanik · Saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna · ,,Lissaboni öö" · ,,Triumfikaar" o Üks tema tippteostest o Humanistlik o Ühe inimese ümber areneb nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan [10] · 1929. ,,Läänerindel muutusteta" [2] o Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel o Realistlik ja dramaatiline sõjakoleduste käsitlemine [3] · 1954. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" [2] · Tsitaadid o ,,Öösel oled see, kes sa õigupoolest olema peaksid; mitte see, milleks sa oled muutunud." ("Aeg antud elada, ...
Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsio...
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida. Kas kuulete : kisendab veri ! Aeg sea...
Olla või mitte olla? „Mõni hetk on elus ilusam, kui teine. Mõni hetk on kohe väga, väga ilus,“ olid Eesti laulja Jaan Tätte esimesed sõnad laulus „Ilus hetk“. On päevi, mil ollakse õnnelikud ning tänulikud elu eest. Tihti lausutakse sõnu, et kui tore on olemas olla ning sealjuures tuntakse rõõmu iga pisiasja juures. Samuti leidub aegu kurbuse, viha ja masenduse jaoks, mida on Tätte oma laulus kirjeldanud nii: „Mõni hetk on elus valusam, kui teine. Mõni hetk on kohe väga, väga valus.“ Nende sõnade peale tekib tihti tunne, et milleks üldse elada. „Olla või mitte olla-see on küsimus,“ lausus prints Hamlet William Shakespeari tragöödias „Hamlet“. Prints oli tark ja kaval noormees, kellel tuli kord elus seista silmitsi sellise küsimusega. Ta kaalutles seda pikalt ja filosoofiliselt ning lõppude lõpuks vastas tema küsimusele hoopiski saatus. Hamlet otsustas küll olla ja minna võita lahing, k...
OMA SAAR SÜGISE LAUL Ma sõuan merel ja sõuan, Hall on taevas ja must on maa. üht saart mina otsin sääl. Sajab ja sajab lõpmata. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Udusse upuvad sihid kõik eel, haige on süda ja väsinud meel. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Ah, kui nii palju, ni palju ei sajaks, Oma saart aga mina ei leia, tuul selle udu kord laiali ajaks! oma unistust ilusat. Ilm aga sumestub hääletu. Ma sõuan merel -- ja hõljun Sügisepäev jõuab õhtule ju. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved -- Kuhu küll lõpeb rändaja tee? oma saart aga otsin ma. Öö tuleb, pime ja pilkane. NOORUSE AEG Ah, kui nüüd taeva...
Luulekava Aeg Aeg on antud naerda , aeg on antud nutta, Aeg on antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, Aeg musta mulla all magada.(1. lk 100) Aastate varjud taga ja ees, Mühavad puudena pea kohal. Kes jääbki kuulama nende koha, On kadunud mees.(2.lk 33) Kiitus Ajale, mis mulle antud! Kiitus ja hosianna! Kiitus teile, mu sihvakad sekundid, Kes te tulete, peod mu poole, Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib , mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.(1. lk 186 ) Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, Kuigi me seda ei näe. Iga mõte , mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, Võib kunagi otsa saada, Aga naera...
Aeg ei ole raha, aeg on elu Olen tähele pannud, et tänapäeval on kõikidel inimestel kogu aeg igale poole kiire. Ärgatakse hommikul vara, ollakse terve päev tööl, koju tullakse alles õhtul hilja ning minnakse kohe voodisse. Ilmselt taolise päevakava kirjeldusest ongi tekkinud ütlus, et aeg on raha. Kahjuks peab möönma, et see tõdemus peab paljuski paika, kuna raha on tänapäeva ühiskonnas paratamatult paljude asjade alus. Ütlus, et elada saab ka õhust ja armastusest on lihtsalt armas käibefraas, mida me kõik tahaksime uskuda, kuid ometigi teame, et selline asi pole võimalik. Bioloogilises mõttes on eluks vajalikud vaid vesi, varjualune halva ilma korral peitu pugemiseks ja toit. Milleks meil siis üldse seda raha vaja on ? Professor Marju Lauristin on öelnud, et aeg ei ole raha, aeg on elu ja raha on kõigest vahend, mis aitab inimesel elada täisväärtuslikult. Minu nägemus antud teemast on kaheti...
Kuidas hästi elada ? Elu ei ole halb ega hea, vaid on täpselt selline, millisena me arvame teda olevat. Levinuim arusaam on, et elamiseks läheb tarvis palju raha. Ja kui sissetulek on väiksemapoolne, siis väidetakse end halvasti elavat. Kuid ka piskuga võib hästi elada. Kõik sõltub sellest, kuidas raha jaotada ja kust vajaminev muretseda. Täiesti korraliku diivani võib ka tasuta saada, kui vaid veidi vaeva näha. Kindlasti leidub kuskil keegi, kel on probleeme enda sohvast vabanemisega. Raha ei ole peamine; rikas on see, kellele piisab sellest, mis tal on. Teine faktor, mis segab hästi elamist, on kartus surra. Möödapääsmatult tuleb sünni eest maksta surmaga, kuid seda alles elu lõpus. Pole tähtis, kuidas või millal me sureme; see on paratamatus. Peamine on elada. Oma päevade raiskamine püüdele neid pikendada üksnes teadvustab sügavamalt paratamatust. Kuigi surmakartus on üks elu definitsioone, tuleks s...
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise ...
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 18...
Erich Maria Remarque 1898-1970 Merilin Girin 2009 · Sündis 22.juunil 1988. aastal Saksamaal Osnabrückis · Isa oli raamatuköitja Peter Franz Remark (sündis 14. juunil 1867, Kaiserswerthis) ja ema oli Anna Maria Remark. Peres oli kaks tütart: Ella ja Elfride · Unistas noorena muusikukarjäärist · Oma esimesed esseed, luuletused, ja novelli alguse ( "Unistuste tuba" ) kirjutas 16 või 17 aastaselt · Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. · Aastal 1916 saadeti pärast 4-kuulist väljaõpet samale rindelõigule, kus sõdis ka Adolf Hitler · 1917. aasta juulis sai Remarque 5 kohast haavata ning ta viidi Saksamaale sõjaväehaiglasse, kus ta oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni · Remarque jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidajana, müügiagendina, hauaplaatide müüjana, klaveriõpetajana ja organistina. · 1925. aastal abiellus oma esimese naisega, ke...
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. ...
Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ebbe-Diisa Põld Ave Hiiemäe Xb klass Kirjanikust Kodanikunimi:Erich Paul Remark Kirjanikunimi:Erich Maria Remarque 22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa 25. september 1970 Locarno, Sveits Saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna 1916 läks sõdurina rindele 1931 lahkus Saksamaalt 1938 võeti temalt saksa kodakondsus Looming 1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli küllaltki autobiograafiline teos. 1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961. aastal ilmus ,,Taeval ei ole soosikuid" 1971 aastal (postuumselt) ilmus ,,Varjud paradiisis". "Unistuste tuba" (1920, "Die Traumbude"; eesti keeles 1993; tõlkija Uno Liivaku) "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003; tõlkija Un...
Erich Maria Remarque Saksa kirjanik Sündis 22.06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsuse peaaegu üleöö Kuid aastal 1933 ta raamatud keelati ja põletati ning 1938 jäeti ta saksa kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis N...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse instituut Ärikorralduse kõrvaleriala Elmo Jõeleht Ev-2-Q-E-Tal SITUATSIOONI ANALÜÜS Juhendaja: Jüri Uljas Tallinn 2012 Sissejuhatus Võtame situatsiooniks, mida kirjeldame hakkame, elulise, majanduslangusest tingitud olukorra, kus kõrgelt haritud pereisa koondati oma endiselt kõrgepalgaliselt töökohalt väikeettevõtte harukontori juhataja kohalt. Mehel on praegu töökoht, kuid see on ilmselgelt alakvalifitseeritud, ning palk on samuti 3x väiksem. Samas annab praegune töökoht mehel oluliselt rohkem vaba aega kui varem. Mees kasutab seda targalt ning uurib turgu, et suunduda ettevõtlusega tegelema. Naine töötab samas kohas juba 8 aastat, kus saab alla Eesti keskmise palka. Naine on tsehhis õmbleja. Pere on pidanud uhke auto tagasihoidliku vanema mudeli vastu välja vahetama ning maja pangale tagastama, kuna see käis üle j...
EDUARD VILDE Külmale maale Mina, kellele ei meeldi kohustuslikus korras raamatuid lugeda, üllatusin, kui võtsin kätte selle teose. Raamatu pikkus (olgu öeldud, et lehekülgede arv), sisu ning teemaarendus köitsid mind juba esimestel lugemis minutitel. Raske oli seda romaani käest ära panna. Raamatu alguses sain aru juba selle aja viletsusest. Paljud inimesed olid näljas, kõhud valutasid ning ka haigused ei puudunud. Kõik üritasid kuskilt kasvõi natukene hamba alla saada ja midagi koju lastele ning naisele viia. Äärmisel juhul võeti ka rikkamatelt laenu. Seda romaani on raske mitte kaastundega lugeda, sest väga täpselt ning detailselt on vaesust kirjeldatud, kuidas inimestel polnud terveid riideid, mida selga panna, kuidas külm põue tungis ning külmavärinad kehale tekkisid, samal ajal, kui mina siin soojas toas saan tänaseid mugavusi lubada. Seda raamatut lugedes tun...
Kes õpetaks inimesi surema, õpetaks neid ka elama- Michel de Montaigne See väide Michel de Montaigne poolt on öeldud sellepärast, et ta uskus, et filosofeerimine on surema õppimine. Jah, filosoofia on tõesti väga laiahaardeline ja seda saab mitmeti defineerida. Mitte keegi ei saa öelda, et kellegi elufilosoofia on väär- see pole lihtsalt kõigile ühetimõistetav. Oluline on veel meeles pidada, et eesmärgid ja põhimõtted, mis sobivad ühele isikule, ei pruugi kindlasti olla need, mille järgi keegi teine peaks oma sihid ja soovid sättima. See ongi teema, mille üle diskuteeritakse. Arvan, et teema on tähtis, kuna selle õigsust teades saaksime anda filosofeerimisele enda jaoks hoopis teistsuguse, palju mõtestatuma, tähenduse. Selle kaudu saaksime filosoofiat hoopis teisiti võtta ning seda tähtsamaks pidada. Ilma argumentideta eeldan mina, et antud väide peab paika, ehk küll väikeste personaalsete möödustega, mis ...
Tänapäeva Eesti rõõmud ja mured Maailmas ei ole olemas ideaalset riiki, mis rahuldaks kõigi selle riigi elanikke. Nii ei ole ka Eesti perfektne riik, kus elada, aga siin on palju positiivset, mis hoiab meie Eesti Vabariiki koos lisaks meile kui Eesti riigi elanikud. Eesti riigi üheks suurimaks trumbiks on meie e-lahendused. Eesti on sellel alal just tänu e- lahendustele maailma esirinnas. Need lahendused muudavad inimese elu palju kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kiiremaks. Eesti oli üks esimeste seas, kes võttis ID-kaardi ka muudes eluvaldkondades kasutusele. Näiteks ID-kaardiga sa saad internetipanka sisse logida või poodides sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtuni...
Eksistentsialism minu silmade läbi Olnud lugenud läbi kaks meid inspireerima pidanud teksti - Jean-Paul Sarte' ,,Eksistenstialism on humanismi" ja Albet Camus' ,,Sisyphose müüdi" - kaldus mu soosing Camus poole. Tema vaated eksistenstialismile puudutasid mind rohkem. Võib-olla ka seepärast, et olin varasemalt tuttav Camus teiste teostega. Nimelt sattusin möödunud suvel lugema raamatut ,,Võõras", mis on Camus esimene romaan. Mingisugusel seletamatul põhjusel jäi peategelase Meursault'i karakter mu meeltesse mõlkuma. Mind painas tema ükskõiksus, tema hoolimatus ning mässumeelsus. Ma ei suutnud mõista, miks peaks üks inimene laskma end kohelda, kui külmaverelist mõrvarit, omades seal juures asjaolusid pehmendavat informatsiooni. Ta just kui ei väärtustanud oma elu. Just see Camus sõnum oligi. ,,Sisyphose müüdis" arutleb ta pikalt enesetapu üle. ,,Inimene tapab end, sest elu ei vääri elamise vaeva...
Kew Gardens Virginia Woolf 1. Novelli aeg ja ruum 2. * Kelle vaatepunktist on sündmused edasi antud? * Mida saame tegelaste kohta teada? * Mis ühendab tegelasi? 3. * Novelli keelekasutus ( lause pikkus ja keerukus). * Kuidas haakub sisuga? Too näide. 4. Kuidas tõlgendada ( oma arvamus) 1. Novelli ruum leiab asukoha Kew Gardens'i lillepeenra juures. Iga lõik paarikeste kohta algab lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab, kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotuks nagu kolmeks ja justkui üheks lisaajaks tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike. Tekstid paaride kohta novellis on küll pikad, kuid reaalsuses oleks ne...
Arutlus: E.M.Remarque ,,Taeval ei ole soosikuid" ,,Meil kummalgi pole tulevikku. Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek. Sellest sai alguse saatuslik armusuhe, mis muutis nende mõlema elusid. Nad said võimaluse mõista elu tõelisi väärtusi, veel üürikene aeg enne oma surma. Clerfayt oli mees, k...
Filosoofia otstarve 1) Antud teksti põhiväide on : Filosoofia otstarve ja selle määramine küsimustüüpide põhjal. 2) Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimustele õigete vastuste leidmine ja suunamine. Autor on esitanud hea näite ,, Kus on mu mantel" Püstitades küsimuse mis paneb inimesi õiget vastust leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist . Ta justkui annab kätte suuna kust valdkonnast vastust otsida. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega, formaalsed küsimused aga matemaatika , loogika, grammatikaga jne. Kui keegi peaks küsima nõu, kuidasteatud grammatilist ülessannet lahendada siis on teada millisest valdkonnast vastust otsima peab. Leidub ka küsimusi, mida ei saa liigitada ei empiiriliste ega ka formaalsete küsimuste alla. Küsimu...
Eesti kõrghariduse roll uue majanduse kasvu saavutamiseks Kõrgharidusega inimesi on Eestis teadaolevalt liiga palju. Ehk siis suur osa meie töötutest on kõrgharidusega. Kahjuks aga ei nõustu nad tegema lihtsamaid töid nagu näiteks koristaja või kojamehe amet, kuna nad tunnevad end sellise ameti jaoks liiga head olevat. Seega oleks Eestil praeguses seisus nö talupoja mõistust vaja. See aeg tuleb üle elada ja tuleks hakkama saada ilma suuremate kulutusteta. Praegu on hea elada neil, kes on õppinud kokku hoidma ja just neid inimesi tuleks paluda pidama konverentse. Just need inimesed peaksid tulema rahva ette ja rääkima oma elust, sest alles siis mõistaksid kõrgelt haritud ja endast üliheal arvamusel olevad inimesed, mis on elu ja kuidas on tegelikult võimalik elada. Aasta 2009 on kõigi jaoks raske ning võib-olla on just see aasta see, mis näitab meile, et eestlase parim söök polegi teine eestlane. Pigem peaks riik hoidma oma kod...
Loe läbi Artur Alliksaare luuletus „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (luuletuskogu „Olematus võiks ju ka olemata olla“, 1968) ning lahenda nende põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. 1. Sõnasta luuletuse põhiidee. Luuletuse põhiidee seisneb selles, et inimestel tuleb oma elu elada täiel rinnal, kartmata vigu ja patte teha, sest iga pisiasi – hea või halb, kuulub elamise juurde. Oma elus ei tohiks leppida vähimaga, tuleb julgeda tahta. Me peaksime mõtlema laiemalt, tajuma maailma suurust, sest see on suur au, et meile on kingitud elu siin maa peal. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. Näited kolme erineva stiilivõtte kohta: “Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud“ (35) – isikustamine – elutule asjale omistatakse inimlik käitumine. “Tundke maailmaruumi raksuvat raskust“ (60) – epiteet – ...
,,Mõrsjalinik" Analüüs 1.Tegevusaeg ja koht 14.saj II pool, Itaalias (Toskaana, Avignon) Ajaloolooline taust: Raamatu peategelane Katarina Benincasa( päriselus Caterina Benincasa) on reaalselt elanud isik. Raamat põhineb Caterinast kirjutatud biograafiatele. Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377,...
Sallivus või sallimatus Eesti näitel Mida aeg edasi, seda tolerantsemaks on meie ühiskond muutunud. See on tingitud globaliseerumisest. Näiteks tänapäeval oleks see täiesti taunitav sündmus, kui toimuks holokaust. Või kui ollakse mustaahaline, siis teda hakataks seetõttu diskrimineerima. Tänast maailma võib kutsuda integreerunuks ja globaliseerunuks. See tähendab seda, et inimesed peavad üksteist austama ja aktsepteerima, kuna nende vahel toimub igapäevane koostöö. Kõigile on teada, et mida sallivam on ühiskond, seda edukam ta on. Eestlasi peetakse aga üheks kõige ebatolerantsemaks rahvuseks. Miks on eestlased pigem sallimatud kui sallivad? Üha enam teadustatakse endile, et sallimatus on suur probleem ühiskonnas. Eriti sallimatud on eestlased. See võib olla tingitud meie ajaloost. Näiteks kui võrrelda Eestit Ameerikaga, siis on Eestis olnud kogu aeg enam-vähem samast rahvusest inimesed, kuid Ameerikas o...
Elu mõte Filosoofid on juba ammustest aegadest üritanud selgitada välja elu mõtet. Üks ja ainus küsimus on pannud liikuma väikese lumepalli kõrgel jäämäetipust, kasvades ainult suuremaks. Vastuseid on saadud seinast-seina, kuid seda ühte ja sobivat ei tundugi justkui olevat. Kuid milleks või kellele on vaja seda üldse teada? Elu võrreldakse lillega. Kasta ja hoolitse tema eest nii palju kui võimalik, kuid lõpuks, närtsib ta ikkagi ära. Vahepealse hetke ilu oskavad aga vähesed hinnata. Nõnda lastakse parimal ajal linnutiivul endast mööduda, ilma, et oleksime saanud sellest mingit naudingut. Seejärel tekib küsimus milleks ma elasin, kui tegelikkuses olin kogu see aeg surnud olnud? Kas igahommikuse ärkamisega ja õhtul silmade sulgemisega elu vaid piirduski? Vastust võibki pimeduses kobama jääda, seda leidmata. Äkki on meile kõigile kõrgemalt poolt antud misioon, mida teame vaid alateadvuses. Võib ol...
Erich Maria Remarque ''Läänerindel muutuseta'' 1929 • Ajatelg Sünd 22.07 1898, 1916 läks sõdurina rindele, 1920 ''Unistuste tuba'', 1924 ''Gam'', 1927 ''Jaam silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus filminäitleja Paulette Goddardiga, 1961 ''Taeval ei ole soosikuid'', 1962 ''Lissaboni öö'', 1970 Das gelopte Land'', Surm 22.09.1970, 1971 ilmus ''Varjud paradiisis'' Minu arvates on selle romaani sünniga seotud kõige rohkem Erichi sõdurina rindele minek 1916. aastal...
Miks tahan elada välismaal ?! Viimasel ajal on suureks probleemiks inimeste tahe lahkuda, põhjuseks lihtsalt kas liigne töö ja vähene palk, või pole midagi sellist millega tahetakse tegeleda sünnimaal. Aeg on paratamatult meie vaenlane, ning tiksudes meie elukella vähemaks võib ta panna meie mõttemaailma uusi illusioone, hulljulgeid tegusid või hoopis mingisuguseid mõtteid, mille täide viimiseks on meil vaja veidi rohkem kui on käeulatses. Meile on antud niipalju võimalusi üle kogu selle maa kus me elame. Vaid vähesed kasutavad võimalusi selle avastamiseks. Miks mitte võtta võimalus ja avastada ning vaadata, rikastada ennast kogemustega ning õppida teiste rahvaste kultuuri. See mida räägitakse kooli raamatutes ning see, mida me õpime oma silmaga on nagu paraleeluniversumid. Meil on võimalus õppida erinevaid keeli ja täiustada ka neid keeli, mida oleme juba kodumaal õppinud, kuid mis erinevad siiski välism...
KURESSAARE AMETIKOOL ETTEVÕTLUSERIALADE OSAKOND NIMI Klass/Rühm Erich Maria Remarque Referaat Juhendaja: NIMI LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning teg...
Eesnimi: Matrikli nr: Perekonnanimi: Eriala: Informaatika MINU KULUD KULUTUSE LIIK 06. NOVEMBER 06. PROGNOOS AASTAKS DETSEMBER (SUMMA x12) Majutus - - Transport 52 624 Toit 97 1164 Tervis 14 168 Isiklikud kulud 109 1308 Kindlustus - - Säästmine/kogumine 50 600 Meelelahtus ja vaba aeg 42 504 Muud kulutused - - KOKKU 364 4368 MINU TULUD ...
Maailm on imesid täis Juba ammusest ajast on inimesed uskunud imedesse, neist räägitakse nii püharaamatus piiblis kui ka igapäeva elus. Alati loetakse imeks midagi uskumatut ja harukordset. Kuid millised sündmused siiski lähevad imede alla ning kuidas miraaklit defineerida? Toon näiteks piibli, kus on mainitud 124 imet, üks neist on see, kui jeesus vee veiniks muutis. Jättes kõrvale tõsiasja, kas see ka tegelikult juhtus, on antud sündmus ilmselgelt midagi, mida loogiline mõtlemine seletada ei suuda. Seega kutsutakse seda imeks. Kuid on olemas ka palju elust enesest võetud juhtumeid, kus näiteks pärast pikka põuda hakkab vihma kallama või pääseb keegi kriimustusteta õnnetusest, mis oleks võinud lõppeda palju halvemini. Need sündmused on nn. imed, mida inimestel pole võimalik käega katsuda. Samas on meile väiksest saadik õpetatud, et on olemas 7 maailmaimet, näiteks püramiidid ja 13m kõrge Zeusi kuju, mida...
Eluraamatul ei ole kordustrükki ,,Mina eksisteerin maailm eksisteerib ja mina tean, et maailm eksisteerib. Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik. Loodusseadusi ei luba rikkuda isegi vanad kreeklased oma mütoloogias: Orpheus kaotab Eurydike, sest saatus oma otsust ei muuda. Neiul on ette nähtud elavateriigist lahkuda ning tagasiteed ei ole. Oma surmalepingule allak...
Marili Maar MT-12 Kuristik Rukkis J. D. Salinger 1. a) ,,Emad on kõik kergelt põrunud"- vihje sellele, et enamjaolt kõik emad on laste suhtes liiga hoolitsevad või jällegi vastupidi. b) ,,Tütarlast võib tundma õppida ka ilma, et sa temaga kurameeriksid"- tüdruk ja poiss võivad tõesti olla ka parimad sõbrad, ei midagi enamat. c) ,,Ärge kunagi kellelegi midagi jutustage. Sest kui te kellestki jutustate, hakkate tema järele puudust tundma"- see on ilmselge. Olen seda isegi kogenud. d) ,,Te ju teate lapsi, kui nad on solvunud, ega siis ei naerda, ega midagi"- arvan, et autor on mõelnud laste peale, kes väga kergesti solvuvad tavaliselt. Ja kui lapsed on solvunud siis nendega kergesti jutule ei saa. e) ,,See o...
Kaduvus on olemus Kaduvus on aja kõige loomulikum käik. Kaduvusse kaob ajajooksul kõik: majad, autod, kõik asjad ja isegi meie. Kõik mis on meie jaoks loomulik, iseenesest mõistetav võib ühe hetkega kaduda, et ise aru ei saagi. Igapäevane rutiin, tavaline igapäeva elu võib olla tagantjärele mõeldes aeg mida me kõige enam igatsema jääme. Kõige enam saame me aru sellest siis, kui meie kõrvalt kaovad lähedased inimesed, kes on meie elu üks osa, näiteks meie vanemad ja sugulased- need, kes on igapäevaselt meie kõrval. Võib kuluda vaid murdeosa sekund, kui olemusest on saanud kaduvus ja seda ei saa muuta. See kaduvus ei pruugi meid mõjutada, kuid võib muuta meie elu jäädavalt. Selleks tuleb elada ja hoida seda, mis on meie jaoks tavaline. Kõigest üks väike vale samm võib olemuse muuta kaduvuseks. Ehe näide Michael Schumacher-ist, kes on kuulus vormeli sõitja. Temal on kõik olemas, pere, sõbrad, fännid, raha....
,,Ma olen otsija nagu kõik teisedki ,, (K. Ristikin) Peagi saabub aeg, mil jätame hüvasti oma kalli koolihoonega. Viimsel pidulikul lõpuaktusel võtavad traditsiooniliselt sõna õpetajad ning mõni lapsevanemgi. Sõnavõttudel puudutatakse alatihti õige elutee ja ,,õnne" teemasid. Meie, lõpetajad, oleme nagu punt mesilasi, kes kohe, kohe saavad tarust välja, lillede keskele oma õit leidma. Teekond selle ,,lilleni" võib lõpetajatele tunduda natuke kõhetust tekitavalt kuid seal hulgas ka meeldiva uudishimuna. Ikkagi üks sammuke suure maailma suunas lähemal. On aeg, kus võetakse ise oma otsused vastu. Kas langetame õiged või valed, ei oska keegi kindlaks teha. Need tulevad teekonna käigus välja. Kuid just nimelt samm sammult me liigumegi, nagu inglastel kombeks öelda step by step. Tuleb minna nii kaugele kui näed, ja kui oled kaugel, näed v...
1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas ...
Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile ta suri! H...
Remarque Taeval ei ole soosikuid Grete Käen Kose Gümnaasium,9b 2016 Erich Maria Remarque 22.juuni 1898.a- 25.september 1970.a ,,Taeval ei ole soosikuid", Ilmus 1961.aastal. Raamat tõlgiti eesti keelde 1991. Tõlkijad olid Tarvi Talv ja Tiiu Kokla. Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor osales ise esimeses maailmasõjas. Remarque'i teosed õhkavad salapära nagu ta teaks sellest palju rohkem, kui keegi teine. Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju ja hetki ning rebima välja sellest, mis ei lähe meile tegelikult korda. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Teos kui struktuurne tervik Raamatus on 224 lehekülge ja 22 peatükki. Clerfayt sõidab oma sõbrale mägedesse külla ning kohtab sanatooriumis kaunist Lilliani, kes on raskelt haige. Neiu teab, et tal pole jäänud kaua elada. Ühel päeval pöördub Clerfayt mägede...
,,Tants Aurukatla Ümber" Mats Traat Raamat koosnes viiest tantsust ehk peatükist. Iga peatüki vahel oli möödunud paar aastat, seega kõik rääkisid erinevatest aegadest. I tants rääkis talupoja elust, kes oli saanud endale maatüki ja oli seetõttu teistest natuke tähtsam. Raamat algas sellega, et külla oli ostetud viljavõtmiseks aurukatel uudne lahendud kiiremaks viljapeksuks. Aurukatelt ümbritses pidev kemplemine ja uudishimu. Talu omanikuks oli vana Mats Aniluik, kellel oli kolm poega (kõige vanem Kaarel, keskmine Jüri, noorem Taavet) ja naine. See oli 1MS algus aeg. Seal osales masinisti poeg, hiljem sai mobiliseerumis kutse ka pere vanem poeg Jüri, kellele seal kaua elupäevi ei antud. Sellega oli kindlaks saanud ka tõsiasi, et uueks peremeheks peale Mats Aniluige surma saab Taavet, sest kõige vanem vend sai hariduse ja õppis Tartus advokaadiks. II tants. Taavet oli uus peremees ja Mats Aniluik mulda sängitatud. Peremehena ta erine...
· Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. · ma ei taha olla samasugune nagu nemad, kuid veel rohkem kardan ma neist erineda. · Kui inimene saab teha vaid seda, mis meeldib, siis enamasti meeldib talle mitte midagi teha. · Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... · Tõelist vaikust pole olemas. · Maailmas on nii palju värve, mille pole nime. Sama on ka emotsioonedega. · Tänapäevases maailmas, mis on täis kurjust ja valesid, maailmas kus armastust on vähe ja elu on täis raskusi, maailmas kus keegi ei saa peaaegu milleski kindel olla on unistus kohutavaim asi, mida lõhkuda. · Kui inimene õpib enese sees helisevas noodis sümfooniat kuulma, saabubki harmoonia. · Minnalaskmine on hea. Kui on kuhu tagasi tulla. · Inimene on nagu tuli - algul soojendab, siis kõrvetab. Põletushaavast jääb järgi arm. ·...
Keskea arenguülesanded - Majandusliku toimetuleku saavutamine ja säilitamine, karjääriredeli tippu jõudmine Oluline märksõna antud eas on kriitilisus, millega vaadatakse üle kõik oma senised saavutused, seatakse uued eesmärgid. Kui keskealise mehe töö rahuldab teda, siis selles perioodis on võimalik jõuda karjääriredeli tippu. - Vaba aja harrastuste arendamine, loovus Kuna keskeas on karjäär püsiv ning lapsed on kodust lahkunud, leidub mehel rohkem vaba aega ning energiat, et tegeleda hobidega. Keskiga on paras aeg loominguliseks tegevuseks ning loovuseks ehk valmisolekuks hüljata vanad tegutsemisviisid ja anda koht uutele. - Murdeealiste laste toetamine arengus vastutustundlikuks ja õnnelikuks täiskasvanuks Keskeas saavad lapsed täisealisteks ning lahkuvad vanemate kodust, mis mõjutavab väga tugevasti perekonna elu – perekonna tähtsus väheneb. Mees peab sellega leppima ning leidma uusi lahendusi, et pe...
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna...
Muinasjutud inimeste elus Lühikirjand Iga lapse parim ajaviide varases eas kujuneb suhtluse ümber. Ent vanematel pole kahjuks piisavalt aega nendega pidevalt rääkida. Selleks, et pisikeste inimeste silmaring siiski laieneks, on juba iidsetest aegadest loodud muiasjutte. Ennemuistsetel aegadel, kui maa kubises nõidadest ja lohedest, oli inimestel kergem muinasjutte luua oli ju põnevaid teemasid nii palju. Kaasaegsetel vanematel on sellega aga raskusi näiteks ei paku lugu sinisest bussist ju kellegile suuremat huvi! Võlurite seiklused ja võitmatud kangelased "ärkavad ellu" tehes koostööd lapse fantaasiaga. Psühholoogidki on jõudnud järeldusele, et võimatud teod avaldavad mälule tugevamat mõju, jäädes kauemaks kestma, vahest kogu eluks! Mul on veel praegugi meeles üks muinasjutt, mida ema mulle lapsepõlves sageli jutustas Alice-nimelisest tüdr...
Liisi Rohtsalu Moraalsed väärtused on unustusse vajumas ,, Kui mitte ükski moraalsete ideede kogum ei oleks teistest parem, siis poleks mingit mõtet eelistada tsiviliseeritud moraalsust julmale moraalsusele." (C. S. Lewis) Me kõik usume, et teatud põhimõtted on õiged ja teised mitte. Üha kiireneva elutempoga ühiskonnas ei suuda paljud leida aega, et enda jaoks lahti mõtestada elu sügavamat poolt. Ometi on see äärmiselt oluline, sest need põhitõed, mida me väärtustame, kujundavad meie elu. Saksa filosoofi Immanuel Kandi hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Selleks, et teada, kuidas õigesti käituda, ei pea olema teoloog ega filosoof. Iga in...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
