Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käänamine ja pööramine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rebase, nüri, võrre, kelles, tragi, vilu, kõle, nõme, kade�na, elatud, kesksõna, omastav, mitmus, toreda, kauge, ärgu, kellesse, millelt, rajav, milleni, millena, kelleta, milleta, käänded, sale, alale, roosa, eitus, elagu, jooksma, osastav, keskvõrre, kääne, kaan, küün, mage, südi, kole, tobe, sõge, algvõrre, olevik, taotlemaMorfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/ss
Aga täismineviku vormi kasutatakse ka siis, kui kõnehetkele järgnevat tegevust vaadeldakse mingi veel hilisema vaatlushetke seisukohalt (tuleviku minevikus), näiteks Loodame, et pühapäeva õhtuks oled sa selle töö lõpetanud. Täisminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, näiteks olen elanud, oleme elanud, on elatud. 42. Enneminevik e pluskvamperfekt, iseloomustus ja näited. Enneminevik ehk pluskvamperfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (tegu on mineviku minevikuga), näiteks Näostki võis näha, et Mari oli kõvasti tööd teinud. Enneminevikku kasutatakse ka kaudse kõneviisi üldmineviku tähenduses, näiteks Selle koha peal oli vanasti linn olnud. (= Selle koha peal olevat vanasti linn olnud).
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Sees
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuulu
1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Kuhu? Tüdrukusse Tüdrukutesse Kohakäänded 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Tüdrukust Tüdrukutest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule Tüdrukutele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Tüdrukult Tüdrukutelt 10
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogil
# Kääne Vastab küsimustele ainsuses mitmuses 1. Nimetav kes? mis? auto autod 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav kelleni? milleni
KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo
e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse? õnnelikku lamba/sse lammas/te/sse kuhu? e õnnelike/sse lamba/i/sse seesütlev kelles? milles? õnneliku/s lamba/s õnnelikku/de/s kus? lammas/te/s e õnnelike/s lamba/i/s seestütlev kellest? õnneliku/st lamba/st õnnelikku/de/st millest? lammas/te/st kust? e õnnelike/st lamba/i/st alaleütlev kellele
nimi d, mis (ainsuses ja mitmuses) käändele vastavad 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütle Kellesse? Millesse? Tüdrukuss Tüdrukutess v Kuhu? e e 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütle Kellest? Millest? Tüdrukust Tüdrukutest v Kust? 7. Alaleütle Kellele? Millele? Tüdrukule Tüdrukutele v Kuhu? 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütle Kellelt? Millelt? Tüdrukult Tüdrukutelt v Kust? 10 Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuk Tüdrukutek . s s
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel
.. Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks? milleks? Rajav kelleni? milleni? Olev kellena? millena? Ilmaütlev kelleta? milleta? Kaasaütlev kellega? millega? 6. Lauseliikmed (öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide) ÖELDIS...on lause tuum. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ALUS ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, mida?.
Selle dusi, seda dussi. Võõrsõnad ! Kokku käivad dz ja ts (dzemm ja tsempion). Poolitamine: liitsõnad sõnapiirilt (pann-kook, plekk-pott); üksik kaashäälik alustab uut silpi (ru-ma-la-te-le- gi); kui sõnas on mitu kaashäälikut järjest, siis uuele reale viiakse ainult viimane (vintsk-leb, korst-na); üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida uue rea lagusesse (ei saa a-la, lai-a). Lühendid vt ÕS-i lühendite lisa. Veaohtlikud käändevormid: nt küüs, kaas, palitu, vilu ilma, kümmekonna, sadakonna, viit, kuut, kontserti, kontsertide, tagaplaanile. SÕNALIIGID: 2 1. Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus)
majast majata majadest majadeta majale majaga majadele majadega Paradigma Sõna elama paradigma (kindel kõneviis): elan elasin olen elanud olin elanud elad elasid oled elanud olid elanud elab elas on elanud oli elanud elameelasime oleme elanud olime elanud elate elasiteolete elanud olite elanud elavad elasid on elanud olid elanud ei ela ei elanud ei ole elanudei olnud elanud elatakse elati on elatud oli elatud ei elata ei elatud ei ole elatud ei olnud elatud Paradigma Sõna elama paradigma (tingiv kõneviis): elaks(in) oleks(in) elanud / elanuks(in) elaks(id) oleks(id) elanud / elanuks(id) elaks oleks elanud / elanuks elaks(ime) oleks(ime) elanud / elanuks(ime) elaks(ite) oleks(ite) elanud / elanuks(ite) elaks(id) oleks(id) elanud / elanuks(id)
1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse? millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6. elatiiv kellest? millest? kohakäänded alaleütlev siili/le 7. allatiiv kellele? millele? alalütlev siili/l 8. väliskohakäänded adessiiv kellel? millel? alaltütlev siili/lt 9
KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks
mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka pesasse e pessa, pesa/desse, de, -ha, -he, -hu, suuresse e suurde, suur/tesse, konsonandi maasse e maha maa/desse kahekordistumine) 5. Seesütlev: kelles? milles? -s pesas, suures, maas pesa/des, suur/tes, maa/des -st pesast, suurest, pesa/dest, suur/test, 6. Seestütlev: kellest? millest? maast maa/dest VÄLISKOHAKÄÄNDED 7. Alaleütlev: kellele? millele
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5
Liitsõnatüvi Tuletatudtüvi SÕNAVORM 28. Käänded ja nende küsimused! Kääne Küsimus Näide Nimetav Kes? Mis? Klass Omastav Kelle? Mille? Klassi Osastav Keda? Mida? Klassi Sisseütlev Kellesse? Millesse? klassi e klassisse Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles?Kus? Klassis Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Klassist Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Klassile Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Klassil Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Klassilt Saav Kelleks? Milleks? Klassiks Rajav Kelleni? Milleni? Klassini Olev Kellena? Millena? Klassina Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Klassita Kaasaütlev Kellega? Millega
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema k
osastavas e (tIgE): kassi - kasse kui sõna tüvevokaal on e, on mitm.osastavas i (pEnI): luige luiki kui sõna tüvevokaal on a, on mitm.osastavas u, i või e (jA UrIsEb): koera koeri · Eesti keeles on 14 käänet: 1. Nimetav Kes? Mis? Nt: laps 2. Omastav Kelle? Mille? Nt: lapse 3. Osastav Keda? Mida? Nt: last 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: lapsesse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Nt: lapses 6. Seestütlev Kellest? Millest? Nt: lapsest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: lapsele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Nt: lapsel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: lapselt 10. Saav Kelleks? Milleks? Nt: lapseks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kiri
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain
(S/s) oomlasi. Möödunud aasta (J/j) aanuaris käisime (S/s) uusapealinnas (O/o) tepääl. VANASÕNAD • meest ei amet riku • ahukaadid arstid määrimist ja tahtuvad • küsi leiba ega amet • nimi ei riku meest KÄÄNED KÄÄNE KÜSIMUS AINSES. • nimetav kes? mis? õnnelik lammas • omastav kelle? mille? õnneliku lamba • osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t • sisseütlev • kellesse? millesse? • kuhu? • õnnelikku lamba/sse • seesutlev kelles? milles? kus? • õnneliku/s lamba/s • seestütlev • kellest? millest? • kust? • õnneliku/st lamba/st • alaleütlev • kellele? millele? • kuhu? • õnneliku/le lamba/le • alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l onnelike/l lamba/i/l • alaltütlev kellelt? millelt? kust? õnneliku/lt lamba/lt • saav kelleks? milleks? onneliku/ks lamba/ks • rajav kelleni? milleni? õnneliku/ni lamba/ni • olev kellena? millena? õnnelike/na lammas/na • ilmaütlev kelleta
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või
taksosse) 8. -KI/-GI LIIDE Helitutele (k,p,t,g,b,d,f,h,s,s,z,z) häälikutele lisad -ki Helilistele (kõik ülejäänud tähed) häälikutele lisad -gi 9.KÄÄNDED nimetav kes? mis? missugune? auto, autod omastav kelle? mille? auto, autode osastav keda? mida? autot, autosid sisseütlev kellesse? millesse? autosse, autodesse seesütlev kelles? milles? autos, autodes seestütlev kellest? millest? autost, autodest alaleütlev kellele? millele? autole, autodele alalütlev kellel? millel? autol, autodel alaltütlev kellelt? millelt? autolt, autodelt saav kelleks? milleks? autoks, autodeks rajav kelleni? milleni? autoni, autodeni
See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused: Kääne Küsimus Näide 1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas 2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa 3. Osastav Keda? Mida? Põõsast 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Põõsasse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Põõsas 6. Seestütlev Kellest? Millest? Põõsast 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Põõsale 8. Alalütlev Kellel? Millel? Põõsal 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Põõsalt 10. Saav Kelleks? Milleks? Põõsaks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Põõsani 12. Olev Kellena? Millena? Põõsana 13. Ilmaütlev Kelleta
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand 16. – 18.
Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid...........................................
annaabi.ee 
