KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel. Kasutatakse volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega MKS §12 HMS §4 SEADUSTES KASUTATAKSE: MKS §111 ja §114 kaalutlusõiguse alusel toimub maksvõla ajatamine ja kustutamine. MKS §107 tagastusnõude peatamine, samuti kontrollitoimingute liigi ja ulatuse ning sunnivahendi valik, tagatise nõudmine jne KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMINE Peab motiveerima palju põhjalikumalt ...
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
1. Avaliku halduse mõiste, liigid ja näited avaliku halduse ülesannetest Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskon...
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSTEADUS AVATUD ÜLIKOOL ... Matrikli nr E-post: .... PAKENDISEADUS¹ UURIMUSTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS Juhendaja Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2007 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. PAKENDISEADUSE VASTU VÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, 4 JÕUSTUMINE 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 5 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA 6 PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8 7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE 12 ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA PO...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapo...
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on...
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev...
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille p...
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mi...
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! ...
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku ha...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõike...
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ava...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadu...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmene...
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ette...
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse käsitl...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS................................................................................
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
