kasutuskõlbmatu. Pärast niiskunud püssirohu kuivatamist on tema omadused tunduvalt madalamad. Musta püssirohtu kasutatakse peamiselt süütenööride valmistamiseks [11]. 10 4. PLAHVATUSKATSED KODUSTES TINGIMUSTES Äädika ja sooda katse Pudeli põhja pannakse soodat, mille peale lisatakse sama palju liiva ning seejärel valatakse aadikat peale. Kork keeratakse kõvasti peale ja pudel visatakse võimalikult kaugele [7]. Alumiiniumi ja kaaliumpermanganaadi katse Alumiinuimpulbrile lisatakse sama kogus kaaliumpermanganaati (KMn 2O4), saadakse kuiv segu. Segu kuumutades toimub energiline reaktsioon [7]. Puudutustundlik segu 150ml vesinikperoksiidi (kolmeprotsendilist, kui on kangem siis vastavalt vähem) segada 25ml atsetooniga ja lisada tilk haaval 3 4ml väävelhapet nii, et segu soojaks ei läheks. Segu jahutatakse maha ja jäetakse seisma paariks tunniks. Saadud segu filtreeritakse, filtrisse jäänud pulber kuivatatakse
· Süüdati pird · Põlev pird muudeti hõõguvaks. · Pandi pird otsapidi katseklaasi otsast sisse. · Pird süttis leegiga põlema. Analüüs Hüpotees oleks osutunud õigeks kui katse oleks välja tulnud. 4 Joonis nr. 1 Hapniku saamine ja tõestamine kuumutamise teel Katse nr.2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil Eesmärk Saada ja tõestada hapniku vesinikperoksidi ja kaaliumpermanganaadi abil. Hüpotees Katse käigus eraldub O2 5 Vajalikud vahendid katseklaas pird KMnO4 H2O2 statiiv muhv käpp Katse käik · Pandi klaasi KMnO3 · Sellele valati juurde H2O2 · Segust hakkas eralduma O2 · Klaasi otsast pandi sisse hõõguv pird. · Pird hakkas eredalt põlema. Analüüs
Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe 4. Hapniku tähtsus/kasutamine 4.1 Levik looduses: Levinuim element Maal (~50% maakoore massist) Lihtainena O2 (21% ruumalast) Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides Ühendite koostises kivimites, elusorganismides, vees Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum Suur keeduklaas KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja
I...VII Loodusliku joodi moodustab isotoop, millel on ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust. Looduses peamiselt ühendeina. Joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Joodi leidub veel vees ja toidus. Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem. Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I vabaks joodiks I2. 2MnO4 + 10I + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks. Kui lahus sisaldas I, siis tekib kõigepealt roosa või punakaslilla värvus. Joodi saab tõestada ka kartuliga. Kuna kartul sisaldab tärklist peaks värvuma kartuli pind kokkupuutes jooditinktuuriga tumesiniseks.
lillaveega immutatud vatitupse. Elavhõbeda tilgad tuleb plastikust, kummist, papitükiga vms materjalist kaabitsa abil kokku lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida, harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks. Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal) või pipetiga imedes. Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega ("lillaveega") immutatud vatitükke. Kasutatud vatt, süstal või pipett asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti! Koristamisel vältida elavhõbedaga sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringiliikudes laiali! Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi! Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas puruneb kuuma
ja ärrituvust. Juhul kui naine on lapse ootel ja ta puutub kokku elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: · kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) · raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) · pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale)
vesiniku vahel. Teise sideme moodustavad kõrgema energiaga elektronid ja seda sidet nimetatakse -sidemeks. Näitame, et kaksikside kujutab endast reaktsioonitsentrit süsivesinikuahelas: CH2=CH-CH2 -CH=CH2 + H2 -> CH3 CH2- CH2- CH2 -CH3 1) Oksüdeerumine Alkeenid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti nii õhuhapniku kui ka teiste oksüdeerijate toimel, kuid sõltuvalt tingimustest võivad tekkida väga erinevad saadused. Tüüpilisemateks oksüdeerijateks loetakse kaaliumpermanganaadi (KMnO4) lahust või broomivett. Tõestamisreaktsioon: 3C2H4 + 2KMnO4 -> 2KMnO4+ 4H2O -> 2MnO2 + 2KOH + OH-CH2-CH2-OH Benseeni ja tsüklohekseeni reageerimise võrdlus broomivee ja kaaliumpermanganaadi lahusega.Benseen viimastega ei reageeri, mistõttu nendele iseloomulik värvus säilub. a) Täielik põlemine C5H8 + 7O2 ->5CO2 + 4H2O b) Mittetäielik põlemine C5H12 + 3O2 ->5Co + 6H2O Eteen põleb etaaniga võrreldes palju heledama leegiga, kuna ta sisaldab protsentuaalselt rohkem süsinikku
Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee elektrolüüs (lagundamine elektrivooluga) 2H2O à 2H2 + O2 Hapnikku sisaldavate ainete lagundamine Vesinikperoksiidi lagundamine 2H2O2 2H2O + O2 Kaaliumpermanganaadi lagundamine 2KMnO4 O2 + MnO2 + K2MnO4 O3 trihapnik ehk osoon Kahvatusinine gaas, (veeldatult tumesinine vedelik, violetne tahke aine): Iseloomuliku terava lõhnaga. Mürgine lahustub O2 -st paremini vees ,O2 vähem püsiv St0C 192 , Kt0C 112
vaseühendeid. F leegi värvust ei muuda CuF pole lenduv. 69. Alkeenid ja alkaanid: · Kõrgemal temperatuuril toimub vee eraldumine etanoolist ja tekib eteen: H2SO4 seob tekkiva vee. 70. + kont. H2SO4 CH3 CH2 OH -------> CH2=CH2 + H2O · Broomivesi: CH2=CH2 + Br2 + H2O Broomivee valastumine võimaldab selgitada, kas tegemist on küllastumata süsivesinikuga. · Kaaliumpermanganaat: KMnO4 Reaktsiooni käigus kaob kaaliumpermanganaadi lahuse lilla värvus, mistõttu on võimalik määrata, kas ühend on küllastumata Baeyeri test. · KATSE 3.4 Alkaanid Br2 ei reageeri, pole kordseid sidemeid, tärpentiniga aga küll. 71. Areenid: · Fenool + HNO3 = fenool-NO2 (NO2 teisel kohal) + fenool-NO2 (NO2 neljandal kohal) · Fenoolide (C6H5OH) värvusreaktsioonid raud(III)kloriidiga: Tekkiv värvus oleneb OH-rühmade arvust, teistest asendajatest, lahustist. 72. 73. Halogeeniühendid:
tekitab fluoroosi. Suuremas koguses aga põhjustab mälukaotust ja ükskõiksust ohu suhtes. NaCl (200g inimorganismis) hoiab osmootset rõhku. 2-5g NaCl päevas normaalne (300g korraga-tapab). Struuma vältimiseks lisatakse NaI keedusoolale. NaBr kasutatakse meditsiinis rahustina. Halogeenide saamine. F2 ja Cl2 saadakse põhiliselt(NaF,NaCl) elektrolüüsil: Sula 2NaClkatoodil 2Na + anoodil Cl2 või 2NaCl+2H2Okatoodil H2+ anoodil Cl2 +2NaOH Laboratoorselt saadakse Cl2 kaaliumpermanganaadi ja soolhappe vahelisel reaktsioonil: 2 KMnO4+16 HCl2 KCl+ 2 MnCl2 +5Cl2 + 8 H2O Br2 ja I2 saadakse bromiididest ja jodiididest Cl2-ga: 2NaBr + Cl22NaCl+ Br2 2NaI + Cl22NaCl+ I2 Halogeenide keemilised omadused. Halogeen= soola tekitaja. 1. Reageerimine metallidega: 2 Fe+ 3 Cl2 2 FeCl3 2. reageerimine mittemetallidega (F2 ga ei reag. ainult N2 , He, Ar) C+2F2 CF4 H2 ga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid, mis vees lahustades annavad
valentssidemetega liituvad teised aatomid või aatomiterühmad. Seetõttu on alkeenid alkaanidest keemiliselt palju aktiivsemad. Keemilistes reaktsioonides asendatakse kõrge energiaga ja ebastabiilsemad -sideme stabiilsemate -sidemetega. 1) Oksüdeerumine Alkeenid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti nii õhuhapniku kui ka teiste oksüdeerijate toimel, kuid sõltuvalt tingimustest võivad tekkida väga erinevad saadused. Tüüpilisemateks oksüdeerijateks loetakse kaaliumpermanganaadi (KMnO4) lahust või broomivett. Kui juhtida näiteks eteeni läbi violetse värvusega KMnO4 lahuse, siis kaotab viimane oma iseloomuliku värvuse (KMnO4 lahus valastub), kuna tekib värvuseta ühend (külmalt etaan-1,2-diool või soojendatult aldehüüd). Juhtides eteeni läbi pruunika värvusega broomivee, muutub viimane läbipaistvaks. Seega kasutatakse KMnO4 lahust või broomivett alkeenide (kaksiksideme) tõestusreaktsioonidena. Eteeni tõestamisreaktsioon:
niisuta marlitükki viinas, keera see ümber valutava varba või sõrme, kata tsellofaani ja vatikihiga ning kinnita. Ühe päevaga peaks valu ja punetus kaduma. Varu koduapteeki vesinikülihapendit Kui nüri noaga lõikamisel on vaja topeltjõudu, siis terav nuga nõuab tähelepanu. Hoia koduapteegis kindlasti vesinikülihapendit, see on parim vahend verejooksu peatamiseks. Kui seda pole, suru lõikehaavale steriilne vatitampoon, seejärel määri haava servad joodi, briljantrohelise või kaaliumpermanganaadi lahusega ja seo haav kinni. Kätte võib lõigata ka klaasikildudega. Kui vaas vms. kukub kildudeks, ära hakka neid palja käega kokku korjama, vaid pühi harjaga. Mädanik sõrmel kui stafülokokkide pesa Pind võib näppu minna vana ja kareda laua küürimisel, terav luu aga kala puhastades. Tõmba pind kohe välja, haarates väljaulatuvast otsast pintsetiga. Pärast pinnu väljatõmbamist puhasta haava, et mikroobid ligi ei pääseks.
Vana suure sibula küljest võib eemadalda ka väiksemad külgsibulad, need lähevad 2–3 aasta pärast õitsema. Meelsamini kasvavad nad väikses potis, sibul poolenisti mullast väljas. Sibula ja poti vahele peaks pöidla jagu jääma ruumi mullale. Puhastamine: pärast õitsemist tuleb õievars 10 cm kõrguselt ära lõigata. Haigused: punapõletik, haiguse levikut soodustab kõrge õhuniiskus, liiga jahe ruum, liiga lämmastikurikka väetise kasutamine või külma veega kastmine. Aitab kaaliumpermanganaadi lahuses või soojas (42–43°C) vees leotamine. Viimase võimalusena võib proovida seenhaiguste raviks mõeldud preparaati. Orhidee Üldiseloomustus Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas jaopsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti
lillaveega immutatud vatitupse või tolmuimejat. Elavhõbeda tilgad tuleb plastikust, kummist, papitükiga vms materjalist kaabitsa abil kokku lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida, harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks. Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal), pipetiga või tolmuimejaga imedes. Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega ("lillaveega") immutatud vatitükke. Kasutatud vatt, süstal, pipett või tolmuimeja filter asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti! Koristamisel vältida elavhõbedaga sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringiliikudes laiali! Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi! Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte)
pipetti või lillaveega immutatud vatitupse. Elavhõbeda tilgad tuleb plastikust, kummist, papitükiga vms materjalist kaabitsa abil kokku lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida, harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks. Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal) või pipetiga imedes. Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega ("lillaveega") immutatud vatitükke. Kasutatud vatt, süstal või pipett asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti! Koristamisel vältida elavhõbedaga sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringiliikudes laiali! 4.4.3 Mida teha kui säästupirn puruneb? Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi! Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte)
Ohtlikud jäätmed tuleb anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: 1. kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) 2. raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) 3. pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale) 10 5. KOKKUVÕTE Elavhõbe ja ta ühendid on inimese tervisele ohtlikud ained. Kuid teades nende levikut ja omadusi, on võimalik vältida mürgistusi. Kõige olulisem on vältida keskkonna saastet elavhõbedaga.
· Aatomite väliskihis on 7 elektroni. Liidavad kergesti 1 elektroni, mis neil puudub. Saamine 1. Aktiivsem halogeen saab vähemaktiivsema halogeeni tema ühendist välja tõrjuda, seega vähemaktiivseid halogeene on võimalik saada aktiivsema halogeeni reageerimisel vähemaktiivsema halogeeni ühendiga: Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2 *vastupidist reaktsiooni ei toimu. 2. Kloori saadakse laboris tavaliselt kontsentreeritud soolhappe reageerimisel tahke kaaliumpermanganaadi vm tugeva oksüdeerijaga: 2 KMnO4 + 16 HCl 5 Cl2 + 2 MnCl2 + 2 KCl + 8 H2O 3. Tööstuses saadakse kloori peamiselt sulatatud naatriumkloriidi või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid Omadused · Moodustavad vesikikhalogeniite H Hal · Terava lõhnaga · Mürgised gaasid, kõige mürgisem on HF · 2 NaCl + H2SO4(konts) 2 HCl + Na2SO4 · Eralduv gaasiline HCl on õhust raskem gaas, mida kogutakse solindrisse või kolbi.
Hapete määramine- jodiid-jodaati sisaldavat lahust lisatakse liiaga, reaktsioonis vabaneb H+ le ekvivalentne hulk I2, mis tiitritakse tiosulfaadi lahusega Veavõimalusi jodomeetrias- Oksüdeerijate standardlahused- Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) MnO4 - + 8H+ + 5e- = Mn2+ + 4 H2O E0 = 1,51 V Ce4+ + e- = Ce3+ Ef = 1,44 V (1 M H2SO4) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Kaaliumpermanganaadi ja tseerium (IV) lahuste võrdlus: Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl, Ce(IV)-ga võimalik; Ce(IV)- lahuse saab valmistada otse reaktiivist; Permanganaat on odavam; Ce(IV) moodustab sademeid lahustes, mis on happe suhtes väiksema kontsentratsiooniga kui 0,1M. Permanganomeetria- Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-;
Kontaktdermatiit võib muutuda ka krooniliseks. Kontaktdermatiit ilmneb kohe või mõne päeva jooksul pärast kontakti kehavälise ehk eksogeense teguriga. Kontaktdermatiidi nähud varieeruvad mõõdukast ja kiiresti mõõduvast punetusest raskete keemiliste põletusteni. Võivad tekkida: * punetus * turse * villikesed/villid * erosioonid ehk marrastused (villikeste/villide lõhkemisel) * koorikud * ketendus * sügelus Ägeda dermatiidi korral kasutatakse kaaliumpermanganaadi lahust, kummeliteed jms. Kui nahk on kuiv ja ei leemenda, siis kasutatakse loksutussegusid, kortikosteroide sisaldavaid geele või õli-vesi kreeme Elocon, Betnovate, Celestoderm, Apulein, Cutivate jt. Kroonilise dermatiidi korral kasutatakse paikselt kortikosteroidsalve või tõrva või salitsüülhapet sisaldavaid preparaate (Diprosalic). Pärast dermatiidi paranemist tuleb naha elastsuse ja veesisalduse hoidmiseks regulaarselt
aur. Seetõttu tuleb väiksemadki tilgad hoolikalt kokku koguda (näiteks filterpaberiga) ja vältida nende sattumist põrandapragudesse või põrandaliistude vahele. Kogutud Hg on soovitav hoida hästi suletud pudelis veekihi all. Saastunud pind, millel on silmale nähtamatud Hg-piisad, kattapeenestatud väävlipulbriga ja jätta mõneks päevaks seisma. Nii moodudtub mittelenduv ja rasklahustuv elavhõbesulfiid (HgS). Peale selle soovitatakse põrandat pesta veel kaaliumpermanganaadi või vesinikperoksiidi lahusega (tekib HgO). 11 7. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16787487 http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1999/01/elavh6be.html ,,Elementide keemia" Hergi Karik, Kalle Truus ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber" Hergi Karik
indikaatorina. _ Jood moodustab tärklisega intensiivse sinise kompleksi. _ Joodi saab näiteks tiosulfaadi (S2O32-) abil jodiidiks redutseerida. Kui kogu jood on reageerinud, siis kaob ka lahuse sinine värv. _ Tavaliselt on joodi muutumine jodiidiks viimane aste reaktsioonide jadas. _ Esimeste reaktsioonide käigus viiakse uuritava aine (tundmatu) kogus vastavusse joodi teadaoleva Kogusega Permanganomeetriline tiitrimine: permanganomeetria Mõõtelahuseks on kaaliumpermanganaadi lahus 6 Redokstiitrimise näide _ Üheks redokstiitrimise näiteks on jodomeetria: joodi lahusele redutseerija lisamine kasutades tärklist indikaatorina. _ Jood moodustab tärklisega intensiivse sinise kompleksi. _ Joodi saab näiteks tiosulfaadi (S2O32-) abil jodiidiks redutseerida. Kui kogu jood on reageerinud, siis kaob ka lahuse sinine värv. _ Tavaliselt on joodi muutumine jodiidiks viimane aste reaktsioonide jadas.
kord kuus desainfitseeritakse. Vee desinfitseerimine Vee bioloogilist puhastamist teostatakse kloreerimise ja osoneerimisega, hõbedaioonidega töötlemisega, UV-ga, keraamiliste filtritega. Keraamiliste filtrite puhul on avade suurus 1,5-1,57 m. Iga päev tuleb filtreid pesta lastes vett rõhu all 10 minutit vastassuunas. Küünlad võetakse lahti kaks korda kuus, puhastatakse mehhaaniliselt ja lastakse desinfitseerimiseks seista 10-12 tundi 1 %-lises kaaliumpermanganaadi lahuses. Peale seda loputatakse veega. Korpus desinfitseeritakse. Kui filtritel on kleepuv sade, siis tuleb neid keeta 5 %-lises söögisooda lahuses. Kloreerimiseks kasutatakse gaasitaolist kloori või kloori vesilahust. Kloreerimisel mikroorganisme ei hävita mitte kloor vaid hapnik, mis tekib keemilise reaktsiooni tulemusel. Karastusjookide valmistamisel kloreerimist ei kasutata. Laiemalt on levinud vee kahjutustamine ultraviolettkiirtega
2MnO 4 SO3 2OH 2MnO 4 SO4 H 2O 2KMnO 4 Na2 SO3 2 NaOH 2 Na2 MnO 4 K 2 SO4 H 2 O E 0 0,56 0,93 1,49V 0 ˃ antud reakstsioon kulgeb standarttingimustel spontaalselt Katse 9. Valada katseklaasi 1 mL H2O2 lahust, hapestada mõne tilga lahjendatud väävelhappega ja lisada kaks tilka KMnO4 lahust. Jälgida kaaliumpermanganaadi lahuse valastumist. Milline gaas eraldus? Esitada reaktsioonivõrrand, poolreaktsioonide võrrandid ning arvutada redokspotentsiaalide vahe. MnO4 8 H 5e Mn 2 4 H 2 O |⋅ 2 1,52V – oksüdeerija O 2 + 2H + + 2e – H 2 O 2 |⋅ 5 0,68V – redutseerija
Kaaliumpermanganaat on tugev oksüdeerija ja seetõttu tema segud fosfori, väävli, metallipulbrite ja mitmete orgaaniliste ainetega on plahvatusohtlikud. Kaaliumpermanganaati kasutatakse palju kloori asemel veepuhastusjaamades, lahusena gaaside puhastamisel, kangaste pleegitamisel, oksüdeerijana orgaanilises keemias, meditsiinis antiseptikuna, fotograafias, keemiatööstuses mitmete ainete tootmisel jne. Kaaliumpermanganaadi kristallid ja lahus (Pildiallikad: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Manganistan_draseln%C3%BD.JPG ja http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:KMnO4_in_H2O.jpg Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 12 8) KClO3 kaaliumkloraat Kaaliumkloraati tuntakse arginimetuse Berthollet` soola nime all, sest selle soola avastas 1789 aastal
5) Kõrgel rõhul ja temperatuuril või katalüsaatorite manulusel alkeenid polümeeruvad: Eteeni polümeerimisel tekib polüetüleen e. polüteen: n CH2 = CH2 [ CH2 CH2 ] n 6) Põlemisreaktsioon (põlemissaadusteks CO2 ja veeaur): CH2 = CH2 + 3O2 2CO2 + 2H2O 7) Oksüdeerumisel kaaliumpermanganaadiga moodustub kahealuseline alkohol: KMnO4 CH2 = CH2 HO CH2 CH2 OH (etaandiool) H O 2 Kaaliumpermanganaadi lahuse valastumisreaktsiooni kasutatakse alkeenide tõestamiseks. III LEIDUMINE LOODUSES JA SAAMINE Alkeene sisaldub utte- ja nafta krakkgaaside koostises. Laboratoorselt saadakse alkoholide dehüdraatimisel (vee eraldumisel): k. H2SO4 CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): Kat. CH3 CH2 CH3 H2 + CH3 CH = CH2 (propeen) IV KASUTAMINE
5) Kõrgel rõhul ja temperatuuril või katalüsaatorite manulusel alkeenid polümeeruvad: Eteeni polümeerimisel tekib polüetüleen e. polüteen: n CH2 = CH2 [ CH2 CH2 ] n 6) Põlemisreaktsioon (põlemissaadusteks CO2 ja veeaur): CH2 = CH2 + 3O2 2CO2 + 2H2O 7) Oksüdeerumisel kaaliumpermanganaadiga moodustub kahealuseline alkohol: KMnO4 CH2 = CH2 HO CH2 CH2 OH (etaandiool) H O 2 Kaaliumpermanganaadi lahuse valastumisreaktsiooni kasutatakse alkeenide tõestamiseks. III LEIDUMINE LOODUSES JA SAAMINE Alkeene sisaldub utte- ja nafta krakkgaaside koostises. Laboratoorselt saadakse alkoholide dehüdraatimisel (vee eraldumisel): k. H2SO4 CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): Kat. CH3 CH2 CH3 H2 + CH3 CH = CH2 (propeen) IV KASUTAMINE
Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja haigestumise ärahoidmiseks tuleb juba marja võtmisel püüda see maksimaalselt viljastada, sest viljastamata jäänud marjaterad hukkuvad ja on esmaseks invasiooni koldeks. Ravivahendeist on saprolegnioosi tõrjel saadud tulemusi formaliiniga töötlemisel kontsentratsioonis 1 : 500 kuni 1 : 1000, toimeajaga 15 minutit. Fungitsiidsed on ka kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000, toimeaeg 15 min) ja vasevitrioli (1 : 200 000, toimeaeg 1 tund) lahus. Laialdaselt kasutatakse praktikas marja töötlemiseks ka aniliinvärve. Staffi haigus Staffi haiguseks nimetatakse üht saprolegnioosi erivormi. Haigestuvad peamiselt samasuvised karpkalad talvitustiigis. Haigestumist soodustavaiks faktoreiks on pikemaajaline madal veetemperatuur (alla 1 °C) ning vee madal pH. Kaladel kahjustuvad peamiselt ni nasõõrmed, kus hakkab arenema seeneniidistik
Umbrohuvaba lamendumine ja kuivamine Vars, mida nimetatakse kraadist külma happelised või neutraalsed tippsibul leotada üks öö Hästi mõjub mulla Võib koristada koos kannaks, on lühike Valgusnõudlik Peab olema sügavalt kaaliumpermanganaadi kobestamine pealsetega ja kuivatada Kand koos lihavsoomustega Kasvualgul ka niiskusnõudlik läbikaevatud ja umbrohust lahuses. Sibul peab kasvama Koduaias võib ka pealsed moodustab sibula puhas Peenral 20cm vahed maapeale, lõpeta juulis tagasi lõigata ja jätta alles 2-
lihastes, kõhukelmel ja ujupõie seintes. Enne kala lõppemist lagunevad neerud peaaegu täielikult. Diagnoos furunkuloosile pannakse kliinilise pildi, lahanguleiu ja Aeromonas salmonicida esinemise põhjal paisetes ja siseorganeis. Haiguse avastamisel tuleb kõik kalad realiseerida kas inimtoiduks või loomasöödaks (mitte sööta tagasi teistele kaladele). Tiigid lastakse kuivaks ja desinfitseeritakse kustutamata lubjaga (5060 ts/ha). Inventari desinfitseeritakse kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000) või 2%ses Virkon Si lahuses kahe tunni vältel. Uued kalad tuleb tuua taudivabast majandist ning kui aasta jooksul ei teki neil haigustunnuseid, vabastatakse majand kitsendustest. Veelgi parem on kalade asemel tuua viljastatud marja, seda eelnevalt jodofooride või glutaaraldehüüdiga (400 g/m3, toimeajaga 10 minutit) töödeldes. PLUSS LEHELT !!
Gaaside eraldumise katset võib teha ka lahusega, kuid siis pole gaaside eraldumine nii hästi märgatav (gaasid lahustuvad vees). 3. Lahuse hapestamisel 1M H2SO4-ga : a)kui tekib sültjas sade, siis on SiO3-2; b)kui lahus värvub kollaseks või pruuniks või tekib must sade ning benseeni lisamisel ja loksutamisel värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks, siis on I- koos NO2- või NO3-. Jodiidioonide I- ja bromiidioonide Br- tõestamine. Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I- vabaks joodiks I2 ja bromiidioonid Br- vabaks broomiks Br2. 2MnO4- + 10I- + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O 2MnO4- + 10Br- + 16H+ 5Br2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I- olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks, Br- olemasolul aga kollaseks või pruunuks. Kui lahus sisaldas I-, siis tekib kõigepealt roosa või punakaslilla värvus
· Hüdreerimine (Redutseerimine) kulgeb väga raskelt, saaduseks on tsükloheksaan. C6H6 + 3 H2 à C6H12 vajalik on kõrge rõhk ja katalüsaator ( Ni, Pd või Pt) SEEGA 1. Benseen põleb (oksüdeerub lõpuni) Teiste oksüdeerijate suhtes on püsiv 2 C6H6 + 15 O2 = 12 CO2 + 6 H2O 2. Nii nagu küllastumata ühendid annab ta liitumisreaktsioone ( - sideme tõestusreaktsioone broomiveega ja kaaliumpermanganaadi lahusega -ei anna) C6H6 + 3 H2 à C6H12 tsükloheksaan C6H6 + 3 Cl2 à C6H6Cl6 heksakloraan 3. Nii nagu küllastunud ühendid annab ta asendusreaktsioone (liitumisreaktsioonidest kergemini) C6H6 + HO-NO2 à C6H5 NO2 + H2O nitrobenseen C6H6 + Cl2 à C6H5Cl + HCl (klorobenseen) Tegemist on keemiliselt väheaktiivse ainega, mille omadused on küllastunud- ja küllastumata ühendite omaduste vahepealsed
enneaegselt pudeneda. Silmas tuleb pidada seda, et kevadel õitsevatel enelatel on enamasti lühike kasvuperiood ja neid tuleb paljundada varakult, enne kui võrsed jõuavad puituda. Pikkade üheaastaste võrsetega enelaid on lihtne paljundada ka pistokstega. Tuhkurenelat saab paljundada ka juurevõsudega. Et vältida seenhaigusi, tuleks pärast tõusmete ilmumist töödelda kaaliumpermanganaadi lahusega või fundasooliga (20g /10 l veele) arvestades 10 l lahust 3 ruutmeetrile . Elujõulisuse suurendamine Enelad reageerivad hästi viljakale mullale, pealtväetamisele, neid on vaja väetada peale igasugu lõikusi ja enne õitsemist. Orgaanilise väetisena kasutatakse sõnnikuleotist, veega 5-6 korda lahjendatult, ka linnusõnnikut veega lahjendatult 1:10. Võraalust ringi tuleks igal astal multsida (turvas, lehekõdu, peenestatud põhk) 5-8 cm kihiga. seda tehakse varakevadel
· Hüdreerimine (Redutseerimine) kulgeb väga raskelt, saaduseks on tsükloheksaan. C6H6 + 3 H2 C6H12 vajalik on kõrge rõhk ja katalüsaator ( Ni, Pd või Pt) SEEGA 1. Benseen põleb (oksüdeerub lõpuni) Teiste oksüdeerijate suhtes on püsiv 2 C6H6 + 15 O2 = 12 CO2 + 6 H2O 2. Nii nagu küllastumata ühendid annab ta liitumisreaktsioone ( - sideme tõestusreaktsioone broomiveega ja kaaliumpermanganaadi lahusega -ei anna) C6H6 + 3 H2 C6H12 tsükloheksaan C6H6 + 3 Cl2 C6H6Cl6 heksakloraan 3. Nii nagu küllastunud ühendid annab ta asendusreaktsioone (liitumisreaktsioonidest kergemini) C6H6 + HO-NO2 C6H5 NO2 + H2O nitrobenseen C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl (klorobenseen) Tegemist on keemiliselt väheaktiivse ainega, mille omadused on küllastunud- ja küllastumata ühendite omaduste vahepealsed
annaabi.ee 
