...................................................................3 Looming ................................................................................................4 Haridus..................................................................................................5 Kokkuvõte..............................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Asko Künnap Luuletaja, kujundaja, illustreerija, turundaja sündinud 1971.Künnap luuletas nooruseski, ent vahepeal tekkis kümneaastane paus, kui lihtsalt polnud inimestele midagi öelda. Kirjutamise soon avanes kord näitusekataloogi tehes, kui piltide tagapooled oli vaja kuidagi täita. Nõnda trükkis ta tagumistele külgedele vana kirjutusmasinaga luuletaolist teksti. Nii avastas ta, et need read ütlesid inimestele rohkem kui ta lootis, ning on kirjutamist jätkanud
Asko Künnap arutles 2015. aasta veebruaris ilmunud ajakirjas „Looming“ tänapäeval aina vähem kasutatavate raamatute ning järjest enam popularsust koguvate e-raamatute osatähtsuse üle. Artikkel kannab nime „Asko Künnap: kuuldused raamatute surmast on tugevasti liialdatud“ ning toob välja paber- ja e-raamatute suurimad erinevused ning mõlema puudused. Raamatud ise pole muutunud, uue kuju on saanud nende välimus. Asko Künnap tõi välja fakti, et hetkel on väga paljud raamatud internetist ilma suurema vaevata kättesaadavad ning salvestatavad, tänu millele kasvavad jõudsasti veebipõhised raamutupoed ning kuigi kunagi varem pole nii palju loetud ja kirjutatud kui praegu, vjauvad reaalsed raamatukaupluste ketid unustusse. Tänapäeval pole raamatud mõeldud vaid lugemiseks, tähtis on eelkõige nende emotsionaalne väärtus, mitte kaasaskandmise mugavus. Raamatutega saab suhelda ja neid
Tartu Kivilinna Gümnaasium Tennise lühiülevaade Referaat Koostaja: Annika Soome 10a Tartu2008 Sisukord 1.Eesti tennise ajalugu 2.Kaia Kanep 3.Mait Künnap 4. Roger Federer 5. Kim Clijsters Ajalugu 1895 -esimene dokumentaalne tõend tennisest Eestis. Ajaleht "Revalsche Zeitung" kirjutab 12. juulil: "Eile kell 5 pärast lõunat toimus Kadriorus Bade-Salonis lawn- tennise väljaku avamine." 1898 -Kadrioru velodroomi väljakutel korraldati turniir, kuid osavõtjateks olid ainult Eestis elanud välismaalased. 1913 -Eesti spordiselts "Kalevi" korraldatud turniiril osales 20 meesmängijat. Seda võistlust loetakse ametlikult Eesti tennise sünniks
Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor..................................................................
Navrátilová John Newcombe Pete Sampras Stan Smith Marija Sarapova Serena Williams Venus Williams Eesti tennisistid Naiste tennis: Maret Ani Kaia Kanepi Margit Rüütel Julia Matojan Eesti parim naistennisist WTA edetabelis üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 Maret Ani (karjääri parim koht WTA nr 63 15.05.2006), alates 28. augustist 2006 Kaia Kanepi (karjääri parim koht WTA nr 28 06.10.2008). Meeste tennis: Mait Künnap Toomas Leius Jaak Põldma Jürgen Zopp Vladimir Ivanov Eesti meeste esireket ATP edetabeli järgi: Mitu nädalat Parim edetabeli Nimi Alates Kuni Kokku järjest koht Mait 10. september 07. september ATP 705 52 52
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad
hästi räägib K. M. Sinijärv tuunikala magab õiglase und omas mahlas K. M. Sinijärv eemal üksik peni haugub kuud või tühja maanteed Jürgen Rooste vannitoas on külm ja väike ämblik tuleb peole Jürgen Rooste sale must siug saagu sinu suvi nagu jõgi Asko Künnap hamster jookseb pimedas oma rattas see on öö hääl Asko Künnap Lüroeepika lüüriline eepika, sisaldab mõlema liigi – eepika ja lüürika – tunnuseid Ballaad mitmestroofiline ehk mitmesalmiline ballaade on kirjutanud nt F. Schiller, J. W. Goethe, Marie Under poeem pikk värssteos (eeposest lühem), värsivormis jutustus hrl
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Advig Kiris Anželika Künnap ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Advig Kiris 8. september 2014 Iseseisvad tööd 1. töötab läbi kogu kohustusliku kirjanduse 2. kirjutab kontrolltöö (õigusnormi loogiline struktuur). Töös määrata õigusnormide loogilise struktuuri elemendid KarS 8. peatükk ja 9. peatüki esimene jagu; VÕS 9 peatüki §-d 127-130. 28. oktoober 2014 3. koostab referatiivse töö Eesti õigusloomes, juriidilises elus või
selle otsimisel tuleb välja sõeluda tähtsam ja väärtuslikum. Neid, kes oma tõekspidamistelt ja väärtushinnangutelt on maausulised, on eestlaste hulgas ligikaudu sada tuhat. Eestlaste jaoks on vastumeelne enda usuline määratlemine, sest sõna ,,usk" seostub eesti keeles millegi võõra ja kummalisega. Kuid aastatega on end maausuliseks tunnistanud inimeste arv jõudsalt kasvanud. Maausulised on ka mitmed tuntud inimesed nagu näitleja Merle Jääger, Tartu Ülikooli professor Ago Künnap, kunstnik Peeter Laurits ja paljud teised. Maausuliste uskumisest lähtudes tuleb hoida häid suhteid inimeste, esivanemate ja loodusega. Ühtki suhet ei tohiks kurnata või ära kasutada. Head suhted ei lõppe ning lubavad rahval paiksena, kooskõlas esivanemate ja loodusega, elada tuhandeid aastaid.
UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli. Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. ...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3
Künnap, 11 K Miks on Jevgeni Onegin õnnetu? "Jevgeni Onegin" on nn. 19. sajandi Vene aadlike elu entsüklopeedia. Selles on kirjas kõik põhielemendid, mis kuulusid ühe õige kõrgemast soost venelase ellu. Peterburi kõrgseltskonnas olevad inimesed olid tihtipeale elupõletajad, nad pidutsesid öösel, jõudsid koju varahommikul, siis kui teised töölised juba tööle tõttasid ja nii otsast peale.
rohkem teenetemärke? Ta andnud neid 2814. (2p) 9. Mitu lipupäeva on Eesti Vabariigis 2016. aastal? (2p) 10. Kes on pildil olev Eesti Riigitegelane, kelle sünniaastapäevaks avati mälestusmärk Kadriorus ja kes selle teostas? (2p) Kirjandus 11. Missuguse seltsi eestvõttel toimus 13.18. veebruaril Soomes eesti kirjanduse nädal, kus osalesid näiteks Rein Raud, Tiit Aleksejev, Meelis Friedenthal, Asko Künnap, Reet Piiri, Kristiina Kass? See eesti kirjanduse festival toimus juba kolmandat aastat. (2p) 12. Kes pälvis 2016. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna? Ta algatas 1973. aastal Eesti Meremuuseumi juures terminoloogia komisjoni eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. (2p) 13. Kes on see prantsuse kirjanik, kes on ulmekirjanduse algatajaid? Tema looming kuulub noorsookirjanduse põhivarasse. (2p) 14
esinejana. Laulukonkurssid Rostockis (1972) Vilniuses (1974, kus anti talle kõik auhinnad, mis üldse ühel lauljal oli võimalik saada) Kahel aastal Sopotis (1975 zürii eripreemia ja 1979.a III preemia) Ansamblid Virmalised Kristallid Kustas Kikerpuu ansambel Radar Lainer Kristallid 1967. aastal alustas oma muusikukarjääri Olav Ehala popansamblis Kristallid. Koosseis: Olav Ehala (klahvpillid, saatevokaal) Jaak Joala (laul, flööt, basskitarr) Olev Künnap (soolokitarr, laul) Anton Lutt (löökriistad) Mati Tibar (saksofon) Vello Roomet (trompet) Evald Mölder (trompet) Boris Lehtlaan (laul) Virmalised Virmalised olid 19651977. aastal tegutsenud Eesti ansambel. Moodusati Tallinnas ajendiks mängida välismaa rockansamblite laule. Jaak Joala ühines bändiga 1968 sügisel. Koos lauldi sisse Toivo Kermeti lood "Taas on päev" , "Naer" , "Ainult sul" , "Üksinda". Eri aegadel on koosseisu kuulunud:
Keel Eesti keeles on mõningaid sõnu, mis ei ole omased ei soome-ugri ega indoeuroopa keeltele. Paul Ariste arvamuse kohaselt pärinevad sõnad "meri", "mägi", "haug", "eile", "sugu", "must" ja paljud teised pärinevad tundmatut keelt kõnelnud nn protoeurooplastelt, kelle hulka kuulusid tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad. Samuti arvas ta tollest ajast pärinevat mõningad kohanimed, nagu näiteks Peipsi. Uuemal ajal on tekkinud teooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap), mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad. Kunda kultuuri kandjatelt pärinevaid sõnu · eile · haug · higi · hull · konn · liha · meri · must · mägi · neem · nisk · nüri · Peipsi · Pärnu · saar · selg · siig · sugu · vimb
Karjäär · Kaia treeneriteks on olnud 2007. aasta sügiseni Andrei Luzgin,pärast teda sai Kaia treeneriks rootslane Fredrik Loven,kellega ta katkestas koostöö 2008. aasta veebruaris. Seejärel sai Kanepi treeneriks Pablo Giacopelli,kellega koostöö katkes septembris 2008. 8. novembrist 2008 kuni juulini 2009 oli Kaia Kanepi treener Luca Appino. Novemris 2009 teatas sportlane,et tema uueks treeneriks sai Mait Künnap, 2010. aasta Wimbledoni turniiri ajal hakati ajakirjanduses rääkima,et tema treeneriks on Silver Karjus. · Kaia Kanepi on Euroopa meister kui 16-aastaste hulgas (2000 aastast), Eesti täiskasvanute meister üksikmängus (aastatel: 1999,2000,2007),paarismängus (aastatel: 1999,2000,2007) ning segapaarismängus (aastatel: 2000,2003,2004). Aastal 2001 Pariisis Frenc Openil võitis Kaia Kanepi Suure Slämmi noorteturniiri. Finaalis alistas ta Svetlana Kuznetsova.
mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma peamiselt lääne poole ja umbes 5000 aastat tagasi jõuti siia Läänemere kallastele. Uus teooria Teooria vaimne isa on Turu ülikooli foneetikaprofessor Kalevi Wiik. Tema jünger Eestis on Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap: "Uuenduslikud fennougristid on seisukohal, et eestlased on põliselt, vähemalt 12 000 aastat elanud oma praegusel territooriumil. See põhimõtteline seisukoht välistab iganenud vaated suhteliselt hilisest idast saabumisest, mongolisegusest geneetilisest päritolust. Kogu Põhja-Euroopa vanim elanikkond on olnud igati tõenäoliselt soomeugrikeelne ning meie nn sugulaskeelte levikusuund on olnud hoopis läänest itta kuni Kesk-Siberini välja."
ning võib kasutada nii kaua kuniks seda veel on. 4. Rumans, P. Matka tegevus koolis. (1979). Tallinn: Eesti Raamat. Raamat on A5 formaadis ja pehmekaaneline ning seetõttu on kannatada saanud raamatu kaaned ning selle nurgad on murtud. Õmblusviisiks on metallklambrit ning koosneb see masinõmmeldud poognatest. Selg on kinnine ja valts nähtamatu. Raamatu seisund on rahuldav. Kuigi kaaned on kahjustunud ning võivad kasutamisel laguneda on ülejäänud raamatu seisukord hea. 5. Künnap, J. Matkaspordi käsiraamat. (2004). [Tallinn]: Aktaprint. Raamat on veidi suuremas formaadis kui A5. Tegemist on kõvakaanelise raamatuga, mille kaaned vajaksid kiletamist kuna nurgad on kahjustunud ning ääred narmendavad. Õmblusviisik on masinõmblus. Raamatul on kinnine selg, olemas on valts ning kattematerjal puudub. Vaatamata kaante rahuldavale seisundile on raamat ise stabiilses seisundis ning kindlasti kasutatav
informatsiooni, kuigi täpne päritolu on pisut segane. Peale selle on lapi keele ja kultuuriga tegelenud palju teadlasi ja õpetajaid, kes pidevalt leiavad uusi seoseid lapi keele ja teiste keelte vahel ning andmeid kogutakse ka leidude põhjal. 5.Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid http://et.wikipedia.org/wiki/Saami_keeled http://www.fennougria.ee/index.php?id=11843 http://en.wikipedia.org/wiki/Sami_media Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal "Põhja ja itta" Valgus-Tallinn 1974 6.Lisad
[4] Eesti keeles on mõningaid sõnu, mis ei ole omased ei soome-ugri ega indoeuroopa keeltele. Paul Ariste arvamuse kohaselt pärinevad sõnad "meri", "mägi", "haug", "eile", "sugu", "must" ja paljud teised pärinevad tundmatut keelt kõnelnud nn protoeurooplastelt, kelle hulka kuulusid tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad. Samuti arvas ta tollest ajast pärinevat mõningad kohanimed, nagu näiteks Peipsi. Uuemal ajal on tekkinud teooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap), mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad[5.]. Tööriistadest on leitud palju tahumatuid luust ja sarvedest tehtud esemeid (oda- ja nooleotsi, kirveid ja naaskleid ahinguotsi), veel on leitud kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate tööriistade tegemiseks kasutati kristalseid kivimeid mida töödeldi kivikildude välja löömisega ning hiljem ka liivakiviga lihvides
" Kas ma ikka pean austma seda seitsmekümnendates tädikest, kes järjekorras ette trügib? Küünarnukkidega bussi ukseni teed teeb, peale trügib, enne kui reisijad veel mahagi jõuavad astuda (välja ei lastagi enne?), kõige teiste liiklemist takistab käed laiali esimese vaba koha poole tormates ja suvaliselt ning vabandamata minu niigi kannatada saanud koolikoti otsa prantsab? Kes räägib ilmekalt "tänapäeva hukkaläinud noortest" (noored on alati saatanast olnud, nagu Asso Künnap väga õigesti ühes oma artiklis ütles), kes ropendavat nii, et süda tahab seisma jääda ja kel elementaarsest viisakusest pole halli aimugi, kui järgmisel hetkel astub see tädike minu jalale, jällegi vabandamata, sest tal on parasjagu liiga kiire naabri-Tiiu klatimisega? Mina ütlen EI. Need sõnapaarid "elementaarne viisakus" ja "loomulik intelligents" - kogu oma elu olen neid vihanud.
"Eesti uus algus" Eva-Lotta Künnap 10K TKG 2010 Sissejuhatus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. 1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust: riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku
lühendab selle sõna(nt sättind, aland). Eelnevalt juba sai mainitud, et Rooste kasutab inglise keelseid väljendeid ja sõnu, kuid osad sõnad kirjutab ta välja nii nagu neid hääldatakse (nt New Orleansis-njuuorliinzis, biit-beat(rütm)). Nagu ka igas oma teises teoses, nimetab ta Tallinna linna hoopis Taanilinnaks. Raamat on kõvade kaantega väikses formaadis, mille on kujundanud Asko ja Lara Künnap. Kaanel ja kaante sisemuses on kasutatud rohkelt erkroosat värvi, mille taustaks on hall värv ning silma jääb tihedalt või suurelt kirjutatud teose pealkiri „Higgsi boson“. Sisemine kujundus on lihtne ning raamat pole jaotatud osadeks, vaid tulevad lihtsalt järjest luuletused, kus ainult pealkirjad on trükitähtedega kirjutatud. See luulekogu kirjeldab palju eestlasi ning seda kui üksikud ja kurvad nad on. Üksindus ja
tava.Niimoodi on olnud ligi sada aastat. Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Maia Erm ütles artiklis, et tundide efektiivsus sõltub kooli õhkkonnast.Kui õpilase ja õpetaja vahel on vastastikune lugupidamine, ei koorma õpetaja õpilast nii palju koduste töödega.Kui aga õpilane ei pane tunnis tähele ja ei austa õpetajat, jätab muidugi õpetaja rohkem koduseid töid. Tartu Ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap ütles, et Eesti koolid vajavad reformi.Seda on vaja kuna praegu koormatakse lapsi ebainimlikult.Täiskasvanutest pikemad päevad ei tee tervisele ega vaimule head, need aint väsitavad iga hetkega rohkem. Kuigi koolidele on kehtestatud seadus, et 9 klassidel ei tohiks üle 32 tunni nädalas olla, on Rocca al Mare kooli üheksandikel 37 tundi nädalas.Ma arvan, et see on reeglite rikkumine ja pole ime, et me vaevleme kodutööde käes kui on nii palju tunde iga päev.See on üks
Etnogenees Etnogenees - kust ollakse pärit, päritolu kujunemine Tehakse kindlaks: 1) keeleteaduse abil 2) antropoloogia e. luude põhjal välimuse konstrueerimine 3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane) 4) arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja võrdlus Eestlane on sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega. Eestlaste etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on kaks konkureerivat: XX saj. keskpaik ja XX saj. lõpp ( K. Wiik, A. Künnap, A. Kriiska) XX saj. keskpaik: 1) 3 suurt rahvastikurännet. 1. kundakultuur on pärit lõuna poolt. 2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi, Uuralitega - assimileerusid, saime keele. 3. nöörkeraamika kultuur tulnud lõunast, tõid kaasa ka karjakasvatuse ja põlluharimise, seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse. XX saj lõpp: Rahvastikuränne, oleme pärit lõunast, juba seal kõneldi soome-ugri keeli. Oskused võivad levida ka laenuna, ei pea olema sisserännet. Pronksiaeg
Maeti asulast kõõvits või ehe. Haud oli kaugemale tehtud nagu ase, kus oli kasetohtu, oksi, laip oli okste peal. Pea juures oli puuront. EESTLASTE ETNOGENEES(PÄRITOLU) Kaks teooriat: · Kujunes välja 20 sajandi keskpaigaks · Tekkis 20 sajandi lõpul Selle teooria tõi välja Kalevi Wiik ja selle kinnitas Alo Künnap. 20 saj keskpaik 20 saj lõpp Kolm suuremat rahvastikurännet Üks suur ränne Kamm- ja nöörkeraamika kultuure seostati Kamm- ja nöörkeraamika kultuure ei sisserännanud hõimudega seostatud sisserändamisega Uus kultuur ja uued rahvad, kellega toodi Uus kultuur ja rahvad puudusid. kaasa uued oskused PRONKSIAEG 1800-500 eKr Kogu pronksiaja jooksul ei suudetud kivi(aega) välja tõrjuda.
Tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste ning luulet soome ja inglise keelest, avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendiaat 2007. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo Viidingu loomingut on arvustanud ja sellest põhjalikumalt kirjutanud: Mati Unt, Mart Velsker, Aare Pilv, Anneli Mihkelev, Jan Kaus, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Asko Künnap, Hasso Krull, Katrin Hallas, Kalev Kesküla, Jukka Koskelainen, Heikki Saure, Anna Jörgensdotter, Elisabeth Nordgren jpt. Hariduskäik 198189 Tallinna muusikakeskkool 198992 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, viiuli eriala 199294 Tallinna 1. õhtukeskkool Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal 1999 Ilmunud teosed luulekogu "Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 luulekogu "Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993 luulekogu "Võlavalgel" kirjastus Tuum 1995
kunstinäitusi ning ilmusid mitmed kunsti propageerivad ajalehed. Sealses kunstikoolis õppis ta Anton Azbe ning Franz ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ * ala põhja Moskvas ** Vaated Minevikku Wikipedia, Vassili Kandinsky, http://en.wikipedia.org/wiki/Wassily_Kandinsky, 03.12.2011 Oleg Ku, Vassili Kandinsky, http://www.wassilykandinsky.net/, 03.12.2011 Laura Künnap, Vassili Kandinskyhttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vassili_kandinsky.htm von Stuck`i käe all. Just sellel ajal kerkisid temas esile nii kunstniku kui ka kunsti teoreetiku omadused. Stuck pidas aga oma õpilase värvikasutust liiga eredaks, mistõttu maalis Kandinsky terve järgneva aasta mustvalgelt. Müncheni Kunsti Akadeemias õppides sai ta tuttavaks Gabriela Münter`iga, kes oli samuti kunstnik ning kellega tekkis neil tugev side. 1901
on leitud ka Eesti alade suhtes ida poolt. Selle teooria järgi Kunda kultuuri esindajaid eestlaste esivanemateks ei peeta, nöörkeraamika esindajaid peetakse lätlaste ja leedukate esivanemateks. Kõigepealt Kunda kultuuri elanike sisseränne, siis kammkeraamika, siis nöörkeraamika elanike sisseränne. Uuem teooria tuldi välja 1980-90ndatel aastatel, selle suureks propageerijaks oli soomlane K.Wiik, Eestis oli selle propageerijaks A. Künnap, ajaloolaste pool A.Kriiska. Idee: kui oli jääaeg, siis kusagil jääserva äärsesse vööndisse olid koondunud inimeste grupid (üks Ukraina aladel, üks Pürenee poolsaarel näiteks, ühes nendest inimesed kõnelesid soome-ugri keelt. Kui jääaeg lõppes, siis soome-ugri keeli kõnelevad inimesed liikusid põhja suunas ja asustati laialdased territooriumid Euroopas. Mõne aja pärast toimud nendele aladele uus sisseränne karjakasvatajate ja põlluharijate poolt
lähenema" 4 ,,Väga palju julgustas mind konservatoorimi kompositsiooni erialale minema Uno Naissoo kes andis lühikest aega mulle üht ainet. Kuigi meie vanusevahe oli küllalt suur, saime me väga lähedasteks. ,,Muusikakoolis sattusin mängima bändis Kristallid kuhu mind kutsus TPI`i poiss ja Kristallide juht Olev Künnap, kes otsis klahvpillimängijat. Sellel ajal olid enamus bände kitarribändid aga meie üritasime teha rhytm and blues`i. Bändis polnud keegi muusikalise eriharidusega. Üsna pea liitus bändiga veel Mati Tibar, kes oli minust üks kursus taga ja Jaak Joala kui flöödimängija, kes peagi hakkas mängima basskitarri ja laulma. Minu ülesanne lisaks klaveri mängimisele oli ka lugude lintidelt maha kirjutamine, et oleks mida esitada.
teisenenud, muutunud on ka kaubanduskontaktid, kultuurilised sidemed ning nende peegeldus materiaalses kultuuris. Samas pole toimunud mingit rahvastiku vaheldumist või näiteks korealaste (seal toodetud tehnoloogia) või ameeriklaste (kultuuriline mõju) massilist sisserännet. Uued seisukohad Uued seisukohad põhinevad geeniuuringutel ja Turu Ülikooli professor Kalevi Wiiki lingvistilisel arutelul. Eestis on tuntuimad uue teooria pooldajad Richard Villems ja Ago Künnap. Uue teooria kohaselt olid soomeugri rahvad varaseimad asukad Ida-, Põhja- ja osalt ka Kesk-Euroopas, kuni Uuraliteni välja. Nad tulid siia nö esmaste asukatena, liikudes taanduva jää järel. Kõige tõenäolisemalt on Eesti asukad pärit tänapäeva Ukraina alalt. Soomeugrilastest lõuna pool Euroopas elasid indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad, kes seoses soodsama kliimaga võtsid põllumajandusliku eluviisi varem üle
keeleliselt rohkem kui küsitava väärtusega. Kuigi laste kunstitaju arendamiseks tuleks neile pakkuda ka kaasaegset sümbolistlikku ja stiliseeritud illustratsiooni, meeldivad lastele siiski kirevad, värvirikkad ja detailirohked pildid (Müürsepp 1996: 8). Tsiteerides raamatukujundajat ja kirjanikku Asko Künnapit: ,,Lastele meeldib realism ja detailirohkus. Stiliseeritus ja visandlikkus, ükskõik kui virtuoosne see ka poleks, ajab lapsed päris kurjaks" (Künnap, Sinijärv 2005: 7). Illustratsiooni puhul on niisiis tähtis, et pilt stimuleeriks vaatlemist, õhutaks aktiivsele uurimisele (Müürsepp 1996: 7). Positiivseim mõju on pildil ja tekstil, mis moodustavad kokku terviku, kus pilt ei korda teksti, vaid pakub täiendust. Kuna lapsi köidavad suuremad ja selgemad üksikasjad, peaksid ka tähtsamad detailid olema suuremalt ja selgemalt joonistatud, et nad ennekõike mõjule pääseksid. Kujutatava objekti
· rahvalaulu keel ja selle ajalugu A.H.Neus adus, et regilaulu keel on lähedane soome keelele, arvas, et regilaul on säilitanud eesti kõnekeele ajaloo. M.Veske uuris regilaulude päritolu murrete järgi, kuna regilaulu keel on murrete keel. Kui regilaul liigub ühelt alalt teisele, siis võtab ta murdeaspektid endaga kaasa. J.Peegel vaatles regilaulu tekstides olevaid nähtuseid ja kommenteeris neid keeleajaloo kontekstis. Ago Künnap. Vormeli ja kujundiuurimised: Liina Saarlo: sõnavarauuringud regilaulude baasil, kujundikooslused. Arvo Krikmann. Sõnavarauurimised 1990ndatel: Urmas Sutrop: võttis aluseks selle, et kõikides keeltes kujunevad värvinimetused välja kindlas järjekorras: valge, must, punane, sinine, roheline(oli vanasti haljas)... pruun, oranz. Viipekeel: Liina Paales käsitleb viipekeelseid Eesti kohanimesid. esimesed regilaulutekstid 17. sajandist
„Jüriöö“ on aja laulud, Eesti iseseisvumise ja Jüriööga seostuvad laulud. Ta luuletusi on tõlgitud ka eesti keelde „Emaemamaa“. *Teine põlvkond, kes debüteerisid sajandi vahetusel.. Formuleerivad mitmed rühmitused: Evakkond ja NAK (noorte autorite koondis). Ka venekeelt rääkivad rühmitused nt Tuulelohe. TNT – Tallinna noored tegijad. Nendest kahest rühmitusest kasvavad välja 00ndatel olulised luuletajad.. Aapo Ilves, Contra, Kristiina Ehin, Asko Künnap JNE JNE. *Evakkond 97ndal formuleerub. Tuntumatest autoritest kuuluvad Aare Pilv, Lauri Somn, Kristiina Ehin jt. Tegemist oli 90ndate alguses ülikooli tulnud tudengitega, paljuski filoloogia omad. Need autorid on kirjandusega kursis, teadvustavad Eesti kirjanduse traditsiooni ja suhestuvad sellesse teadlikult. Vormimängud, eksperimendid keelega – väga selgelt teadvustatud otsingud, lähtuvad arusaamast mis juba Eesti kirjanduses tehtus on. Intellektuaalse suunitlusega a
kultuuri kandjad, kes olid indoeurooplased ja segunemisel kaovad mongoliidsed jooned (mis olid ka Kunda ja Narva kultuuri esindajatel). Ardu meed tüüpiline nöörkeraamika kultuuri mees, europiidne. Läti Leedu alal jäi peale indoeurooplaste keel, Eesti ja Soome aladel kammkeraamika rahvaste keel. Kalvi Wiik: Tegelikult võis soome ugri rahvaste päritolu viia kaugemale minevikku, esimesed, kes saabusid jääaja lõpul siia, olla soomeugrilased. Ago Künnap nimetab seda keelepõõsa teooriaks. Keelepuu 3 rände teooria Keelepõõsas 1 rände teooria Ka Põhja Saksamaa, Inglismaa, Taani kui Põhja Venemaa aladel algsoomeugrilased Kalvi Wiigi järgi. Ibeeria ja Hispaania aladel neist järgi baskid jää taanduminse ajal Soomeugri hõimud Ukrainast? Indoeurooplased Balkanilt? Magdalen ---> Svidri ---> Kunda? ( Kriiska versioon) Maaharimine oli nii prestiizikas tegevus, et nad võtsid üle ka indoeurooplaste keele. Toimus järj
2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. Baltoskandinasse 23 000 – 19 500 aastat tagasi. Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. Baltikumi asustamine 19 000 – 23 000 aastat tagasi. Jäämereni jõudmine 11 000 – 9000 aastat tagasi. Billingeni katastroof 8213 e.m.a
2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. · Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. · Baltoskandinasse 23 000 19 500 aastat tagasi. · Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. · Baltikumi asustamine 19 000 23 000 aastat tagasi. · Jäämereni jõudmine 11 000 9000 aastat tagasi. · Billingeni katastroof 8213 e.m.a
Dokumentaalse taustaga proosaraamatud: 2010 Kolm yksiklast , 2012 Räestu raamat ja 2014 Sealpool sood. Luule: klassikalise traditsiooniga haakumine. Otsib kaugemast ajaloost alternatiivsust, teisiti olekut. Olulisemaid kirjanduslikke müstikuid viimasel ajal. Aare Pilv eksperimentaalne ja filosoofiline laad. 2010 Ramadaan - reisikiri. Luuletajaid veel, kes väärivad märkimist: Autorid, kes peegeldavad keelt, suhestuvad traditsiooniga, on literatuursete taustadega. Asko Künnap. Kaur Riismaa viimasel ajal üks huvitavamaid luuletajaid. Fiktsionaalsust ja dokumentaalsust siduva eepilise luulega tuli luulesse. Hiljem on erinevaid kirjutamisviise juurde tulnud. Juurde tulnud ka proosat juurde. Koha ja ruumi luule. Maarja Pärtna huvitav luuletaja uues kirjanduses. Laad on muutunud kolme kogu jooksul, tulnud ka laiendusi. Kõige muu kõrval helieksperimente, kus seob muusikat ja sõna, otsib sellisel viisil uusi ja teistsugusi väljendusvõimalusi.
kõige kaugemale läände jõudsid tänased ungarlased, kes said mõjutusi ka türklastest. Vanem teooria seostas eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri tekke ja levikuga ning sisse rändega Eestisse. Vanema teooria järgi peeti noorkeraamika rahvaid, vaid lätlaste ja leedulaste esivanemateks ning ka kundakultuuri rahvaid ei seota eestlastega. -) Uuema teooriaga tuli välja Kalevi Viik 1980. aastatel ning Eestis oli selle teooria propageerijaks just Ago Künnap. Idee oli see, et jääajal oli jääserva äärsetesse aladesse kogunenud elama grupid inimesi (üks asus Ukrainas, teine Pürenees) ning vähemalt ühest grupis kõneldi soome-ugri keelt ja jääaja lõppedes liiguti põhja suunas ning asustati väga suured osad Euroopast, kuid mõne aja pärast toimus sinna aladele veel teinegi sisseränne põllukasvatajatest ja karjaajajatest, kes kõnelesid hoopis indoeuroopa keeli. Paljud soome-
Grammatisatsioon Keeleüksuse muutumine leksikaalsemast grammatilisemaks. Nt eesti keeles – komitatiivi lõpp –ga < *kansak; tähenduse laienemine koosolemiselt instrumendile (bussiga) ja viisile (süvenemisega) – käsi-sõna grammatiseerumine abstraktsemaks kaassõnaks (minu käes, päikese käes) – artiklite (?) tekkimine kõnekeelde • Tänapäeval on ka neid, kes keelepuu teoorias kahtlevad. Eestis on seda suunda esindanud Ago Künnap. • Divergentsiteooria – keeled on lahknenud. • Konvergentsiteooria – keeled on lähenenud, keelkonnad võivad olla tekkinud eri keelte sarnastumise teel, ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd TERMINID: Frege - oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks. Frege teos "Mõistekiri" oli suurim läbimurre loogika ajaloos pärast Aristotelest. Teda peetakse ka
Raskem leida konksu, mille abil tema tekstile ligi pääseda. ,,Rotikuningaõppus" (2017). Kaupo Meiel väikesed teravad luuletused. ,,Lühistu koosolek" (2017). Jüri Kolk - ,,Kuu ja kirves" (2017) pealkiri on viide Mart Raua romaanile ,,Kirves ja kuu", keerates sõnad tagurpidi. Haagib end võõraste tekstide külge, nt kasutab mingeid paroodilisi nõkse. Indrek Koff - ,,Eestluse elujõust" (2010) mängib tsitaatide, fraselogismidel jne. Võõrast sõnast kokku pandud. Asko Künnap - ,,Ja sisalikud vastasid (kolmes kirjas)" (2003) paneb pildi ja sõna kokku. Markeerib väga otseselt keeleluule kontsentrit. Maarja Kangro Kangro raamatutes on fraasi tasand selge, võib tekkida ka mõistatushetkeid. Sageli elliptilisus midagi jäetakse ütlemata. Lugeja peab mõistatama, kuidas neid aukusid täita. Mängulisus, irooniline, terav, lõikav; kontrastidele rajanev luule (maailma erinevad küljed ja asjad võivad kokku saada). 17
europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini
Urmas Lennuk Loone Ots Jim Ashilevi Martin Algus Luule Kalju Kruusa (Jaanus Valk; s 1973) – ekepreimentaalse luule võimalus. 1999 Meeleolu 2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi 2013 (ing-veri-tee) Kristiina Ehin (s. 1977) – esindab ilusa ja traditsioonilise luule võimalust 2005 Kaitseala Lauri Sommer (Kago; s 1973) 2010 Kolm yksiklast 2012 Räestu raamat Are Pilv (s. 1976) 2010 Ramadaan Asko Künnap Carolina Pihelgas Mathura (Margus Lattik) Maarja Pärtna Joanna Ellmann Maarja Kangro (s 1973) 2012 Dantelik auk 2013 Must tomat Andra Teede (1988) Fs (Francois Serpent, Indrek Mesikepp; s 1971) 2004 2004 2008 Alasti ja elus Jürgen Rooste (s 1979) 2012 Laul jääkarudest ja teisi poeese 2012 Higgsi boson Aapo Ilves Jaan Pehk Chalice (Jarek Kasar) Contra (Margus Konnula) Jan Rahman Kaupo Meiel
pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud. "Siin on käinud igasuguseid rahvaid, kes on siia jätnud oma jälje - geenid, savipotid või midagi oma keelest," kirjutas bioloog ja keeleteadlane Urmas Sutrop Akadeemias. Inimasustuse teke Eesti aladel
annaabi.ee 
