10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SEBBBL
Õppematerjali autor
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad:
lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult 4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse? -Terase omaduste parandamiseks Vask- suurendab terase korrosioonikindlust Volfram- suurendab kõvadust Nikkel- suurendab terase tugevust, sitkust ja korrosioonikindlust Kroom- suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile 5. Alumiinium ja duralumiinium- nende kasutuskohad ehitusel Alumiinium- kõige kergem metall, väike tugevus, plastne ja korrosioonikindel. Valmistatakse traati elektrijuhtmete jaoks, plekk, käepidemed, liist- detailid jne. Duralumiinium- Sisaldab vaske, magnesiumi ja mangaani. (tugevus tõuseb, venivus väheneb, väiksem korrosioonikindlus, vananev metalll) Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses 6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel Vase kasutusala: Elektrijuhtmed, katuseplekk Sulamid: Messing (vask ja tsink) ja pronks (vask ja inglistina).
2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon, kips, klaas, tellis). Põlevad on kõik need mtrjlid, ei täida eelpool toodud nõudeid(nt: impregneerimata puit, plastik, kumm). 1)Mittepõlevad-ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivid, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid).
soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures). Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC). Näitab soojusenergia hulka mis kulub 1kg materjali soojedamiseks 1 ºC võrra. Väikese soojamahtuvusega on metallid, suure soojamahtuvusega on vedelikud. Põlevus iseloomustab süttivus. 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (metallid) 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühik on soojaerimahtuvus c (kJ/0C). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud st: niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid. 4) PÕLEVUS materjali põlevust iseloomustatakse süttivusega. Materjalid jaotatakse süttivuse järgi: a) Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt, võivad jääda peale tulekahju kasutuskõlblikuks. b) Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. c) Põlevad Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida
lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus rauaosade vahel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: vee- ja kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke 6 Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram.
..................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid........................................................................................................ 10 3.1.1 Tardkivimid................................................................................................................11 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)............................. 11 3.1.2 SETTEKIVIMID........................................................................................................12 3.1.2
tugevam on saab temast ka ehitada juba vaheseinu näiteks 15. Vineeri saamine ja kasutus Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Enamasti kuuse männi või kase vineer, viimane kõige tugevam. Kasutatakse kattematerjalina (mõõbel) paksemad isegi mõõbli valmistamine, viimistlustööd 16. Värvilised metallid ja nende kasutus ehitusel Värvilisi metalle saadakse värvilise metalli maagist. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. 17. Mustmetallid ja nende kasutus ehitusel Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid