100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
200 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rokimuki
Õppematerjali autor
betoonid püsivad). 2) Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevus peale 20-päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. 3) Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust (mitte ainult koostis)? Betooni survetugevust mõjutab betooni valmistamiseks kasutatav killustik, samuti ka temperatuur, milles betoon kivistati, ja õhu eemaldamine. 4) Millised faktorid mõjutavad betoonisegu töödeldavust? Betoonisegu töödeldavust mõjutab superplastifikaatorite kasutamine. 5) Milliseid betoonisegu tihendamise viise kasutatakse? Liigse õhu eemaldamine, täitematerjalide lisamine (liiva, killustiku). 6) Millest lähtutakse betoonisegu töödeldavuse valikul? Betoonisegu töödeldavuse valikul lähtutakse sellest, milleks betooni kasutatakse.
1800..2500 kg/m3) [1]. Segu koonusevajum oli 1,4 cm, mis näitab, et segu on väheplastne. [1] Normaaltingimustel kivinenud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 33,1 N/mm2 ning külmas keskkonnas kivistunud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 10,5 N/mm2. Mõlema puhul on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95, sest katseid ei tehtud normaalkuubiga 15x15x15 cm. Katsete põhjal selgub, et -18C käes kivistunud betoon on oluliselt nõrgem normaaltingimustel kivistunud betoonist. Teatavasti kivistub betoon madalal temperatuuril aeglasemalt. Kuna betoonisegusse lisatavas vees tsemendi mineraalid lahustuvad, külmub seguvesi paar kraadi allapool nulli. Sellest on ka tingitud -18C juures kivistunud betooni nõrgad tugevusnäitajad. Normaaltingimustel kivinenud betooni survetugevuse klass võiks olla C25/30 ning -18C juures kivinenud betooni oma C8/10 [2] Kasutatud allikad 1. Otsman. R
(674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100
kuid tugevnemine toimub ajas veelgi. Laboratoorses töös selgus, et suurima survetugevusega (34,0 N/mm2) katsekehad kivistusid 20 kraadises keskkonnas 28 päeva. Väikseima survetugevusega (17,7 N/mm2) katsekehad kivistusid külmas keskkonnas 28 päeva. Betooni kivistumine aeglustub, kui temperatuur normaalsest temperatuurist madalam. Mõni kraad allpool 0º C kivistumine praktiliselt katkeb. Mida varem betoon läbi külmub, seda suuremad on tema struktuuri kahjustused ja betooni omadused muutuvad halvemaks (survetugevus väheneb). Keskmise survetugevusega (28,2 N/mm2) katsekehad kivistusid kuivas keskkonnas 28 päeva. Väheniiskes keskkonnas aurub betoonist sedavõrd palju vett, et järelejäävast ei piisa tsemendi täielikuks hüdratatsiooniks. Kuigi kuivas õhus on betooni tugevus kivistumise algperioodil suurema tahkete
245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59 245-3 vees 2456 2377 10,2 10,1 10,0 10,2 10,1 211,5 212 346 33,5 5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 5 2021 Betoon Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on selgitada välja erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati: Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); ”Kiiu” karjääri looduslik liiv; Betoonisegude plastifikaator; „Elkem Microsilica“ – mikrosilikaat betooni tugevuse ja tiheduse parandamiseks;
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.5 2017/2018 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooni katsetamine 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatavad materjalid tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); "Kiiu" karjääri looduslik liiv; paekivi killustik fraktsiooniga 4/16; joogivesi 3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras segu kihtide tihendamiseks; kellu; joonlauad vajumi ja proovikehade mõõtmiseks; vibrolaud segu tihendamiseks; hüdrauliline press purustava jõu määramiseks 4. Katsemetoodika
2. KATSETATUD MATERJALID Betoonisegu nr 1. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud materjalid: tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); ”Kiiu” karjääri looduslik liiv; paekivi killustik fraktsiooniga 4/16; joogivesi 4. KATSEMETOODIKA Tabelist 4.1. Betoonisegu koostis valitakse betoonisegu koostis. Betoonisegu segatakse käsitsi, määratakse betoonisegu konsistents ja tihedus. Vormitakse 6 katsekeha mõõtmetega 100·100·100 mm. Betoon kivistatakse kahes erinevas keskkonnas. Tabel 4.1. Betoonisegu kostis Segu nr 1 Komponendid [kg/m³] [kg/12 l] Tsement 309 3,7 Liiv 654 7,85 Killustik #4/16 1197 14,36
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid