Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Eelnevalt olen pidevalt kasutanud olulisema allajoonimist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. 4. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, si...
Filosoofia vahearvestus I osa- Teksti tõlgendamise tehnikad Olulise allajoonimine See tehnika on ka mulle kõige enam tuntud. See aitab hiljem kiiresti meelde tuletada millest tekst oli, kuna ma ei ole osav diagonaalis lugeja, aitab see mul olulisemad mõtted ja seosed välja tuua. Märkuste tegemist kasutan, aga vähem, nende kahe kombineerimine andis väga hea tulemuse, lisaks olulise märkimisele mõtlesin hoolikamalt läbi pikemad mõtted, et need lühemate märkustena kirja panna, aitas teksti paremini läbi mõtestada. Teksti liigendamine alateemadeks Sellist tehnikat ei ole ma enne kunagi kasutanud ning ei pidanud seda ka väga tulemuslikuks tantud teksti puhul. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Ka seda tehnikat olen enne kasutanud, peamiselt võõrkeelsete tekstide lugemisel, antud teksti lugedes oli sellest samuti kasu, kuna paljud mõtted vajasid mitme kordset lugemist ning ,,lahti harutamist". Lühikokkuvõtte kirjutamine Seda metoo...
Olen ma empirist või ratsionalist? Käesolevas essees käsitlen teemast empirism ja ratsionalism ning püüan jõuda järelduseni, kas mina ise olen pigem empirist või ratsionalist oma filosoofilistelt maailmavaadetelt. Nii empirism kui ka ratsionalism on valgustuse kaks suunda, mis vastanduvad üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainu...
Kuidas mina olen hea kodanik? Esialgselt on vaja aru saada missugune inimine on üldse hea kodanik. Võin eeldada, et inimene on hea kodanik, kui näen kui hästi ta täidab oma funktsioone ja mida ta teeb oma riigi heaolu jaoks. Järelikult võib öelda, et hea kodanik on seadusekuulekas,patriootiline inimene, kes pingutab selleks, et temast oleks kasu ühiskonnale ja tema riigile.Tõelise kodaniku südames huvi riigi vastu on sama suur, kui huvi enda oma elu vastu. See tähendab, et oma kodumaa ja riigi heaolu ta võtab nii lähedale südamele, nagu see oleks ta enda heaolu. Siin mul tekkis küsimus: Kas võime pidada kodanikuks inimest, kes ei tee midagi oma riigi jaoks? Selline inimene võib elada ja töötada riigis terve oma elu. Kuid kas võime pidada teda tõeliseks kodanikuks ja kuidas väljendub tema kodakontsus, isegi kui ta ei tunne huvi oma riigi ja kaasmaalaste eesmärkidest? Võib öelda, et ta paratamatult kas...
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 1. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... 2. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? 3. Mis kunst on Barokk ? 4. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? 5. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 6. Mis keelest tuleb"barokk"? 7. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? 8. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") 9. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? 10. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? 11. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? 12. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? 14.Kelle öeldud lause on: "Mõtlen, järelikult olen olemas"? 15.Kes on pildil? BAROKI JA KLASSITSISMI RISTSÕNA 13. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... ...
Jaanus Tammiste Avatud Ülikool I kursus Teoloogia tänapäevased probleemid. Eksami küsimuste vastused 1. Kas Jumal (või Taevane Isa) on olemas? Loomulikult on. Kui ma nii ei arvaks, ei õpiks ma teoloogiat vaid võib-olla majandust või midagi muud. Tõtt öelda ei ole ma alati arvanud, et Jumal on olemas. Samas ei ole ma kunagi juurelnud selle üle milline ta on. Tähtis on ta minu jaoks, et ta olemas on. Raske on Teda ka kuhugi paikselt elama panna kui ei tea, milline ta on. Kui ta on nagu heebrea keelne ,,ruah" või vaim, või nagu Polüneesia mana, siis kas tal ongi vaja paikset elukohta. Levinud on arvamus, et Jumal elab taevas. Aga miks mitte paradiisis? Ja kas paradiis asub taevas? Vaevalt, et Aadam ja Eva taevast al...
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et peab tegema kõik vastupidi ja absoluutselt väärana heitma kõrvale kõ...
Kuidas mina olen hea kodanik? Aristoteles vastates küsimusele "Mis teeb inimesest hea kodaniku?" toob välja sellise võrdluse: "Meremeestest koosneb meeskond, samamoodi nagu inimestest koosneb riik". Nad erinevad teineteisest oma oskuste ja rollide pärast (näiteks, kapten, aerutaja ja teised). See tähendab, et inimestel samamoodi võivad olla erinevad rollid ühiskonnas ja riigis. Võime eeldada, et meremees on hea, kui näeme kuidas ta tuleb toime oma kohustustega ja mida ta teeb selleks, et reis oleks turvaline. Võime eeldada, et inimene on hea kodanik, kui näeme kui hästi ta täidab oma funktsioone ja mida ta teeb oma riigi heaolu jaoks. Järelikult võib öelda, et hea kodanik on seadusekuulekas, patriootiline inimene, kes pingutab selleks, et temast oleks kasu ühiskonnale ja tema riigile.Tõelise kodaniku südames huvi riigi vastu on sama suur, kui huvi enda oma elu vastu. See tähendab, et oma kodumaa j...
Olen ma ratsionalist või empirist? Filosoofiakoolkondades tekkis 17. ja 18.saj kasks teadmisteooriat käsitlevat suunda: ratsionalism ja empirism. Vastavalt nimetati ka ennast kas ratsionalistiks või empiristiks. Ratsionalist on see, kes usub, et kõigi teadmiste allikaks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Kogemus ja meeltega kogutud andmed pole tähtsal kohal ning paljud teadmised või nn “ideed” on inimestele kaasasündinud. Empirist on ratsionalisti vastand, kes peab teadmiste aluseks just vahetuid kogemusi ja meeltega kogutud infot. Eitatakse ka kaasasündinud teadmisi ja “ideesid”. Selles essees arutlen suundade korrektsuse üle ning proovin leida vastused küsimustele: kumb ise olen ja kumb olla, kas ratsionalist või empirist? Küsides endalt, kas olen ratsionalist või empirist tekitab esialgu mõttes tühik, siis aga kõhklev vastus “Natuke mõlemat?”, kuigi tegemist on vastanditega. Kui teemal edasi arutleda...
Vahearvestus 1-7.10.12 1) Minu tõlgendustehnikad: 1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda...
Elu mõte Mis on elu mõte? Siin maamunal on väga palju erinevaid olendeid, nad kõik on erinevad, seega on ka nende elu eesmärgid teistsugused. Kindlasti on igaüks endale seadnud eesmärgid, sihid, kuhu ta kavatseb pürgida, püüab oma eluga kuhugi jõuda. Kuid kuidas siis õieti kindlaks teha, mis siis lõppudelõpuks on elu mõte? Raske on praegu seda üles kirjutada, istun ja mõtisklen, mis on siis minu või meie elu mõte. Koheselt ei saa sellele küsimusele vastust, selleks peab natukene mõtisklema hakkama. Esimene asi, mis mulle pähe tuli, oli- mis sa tahad elus saavutada, see ongi elu mõte. Sa pürgid selle poole või sa lihtsalt tegeled sellega, mis tundub sulle meelepärane. Nagu ma juba ütlesin, me kõik oleme erinevad, järelikult me vastaksime sellele küsimusele erinevalt. Mõni teeb elu jooksul suuri plaane, unistustemaailm ulatub kaugustesse, loodab elult saada palju. Teised aga planeerivad om...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse. Leida ja aru saada, kes ma olen, miks ma olen ning mis on see, mis on minu ja meie kõigi ümber. Milline on minu roll selles maailmas ja milline on teiste inimeste roll. Maailmas. Universumis. Olen tihti ka ise arutlenud ja mõelnud ...
Helen Vaupere 123592IABB Kahtlus Oma esitluses Descartese kahtluse kohta põhinen tema kuuele meditatsioonile. Järeldan tema esimesest meditatsioonist, et mida noorem on inimene, seda vähem ta kahtleb. On olemas isa, ema, kodu selles ei saa kahelda. Ometi mida vanemaks sirgume seda rohkem tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb maatasa teha kõik senised eksiarvamused. Nii leiab autor, et kõik mida ta tõeseks on pidanud on ta saanud tänu oma meeltele. Ometi toodavad meeled kujutisi, mis meid petavad. Siinkohal võib t...
Filosoofia vahearvestus I.osa: Minu tõlgendustehnikad a)Varasemalt olen kõige rohkem kasutanud tekstis olulise allajoonimist. Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasug...
Rene Descartes sündis 1596 aastal. Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta sündis parlamendinõuniku pojana. Ema suri siis, kui poiss oli veel väike ja ta kasvas üles vanaema juures. Saanud hariduse jesuiitide kollegiumist, läks Descartes õppima õigusteadust, kuid hiljem valis ta sõjalise karjääri. See viis ta Madalmaadesse ja Baierisse, kus ta leidis enda filosoofilise ülesande: mitte ainult lisada filosoofiale, vaid rajada see uuesti algprintsiipidest peale. Descartes oli vaga katoliiklane ja näitas suurimat aukartust vaimulike, eriti jesuiitide vastu. Kuid siingi ei saanud ta soovitud rahu. Ta peale kaevati protestant poolt, et tema filosoofia on ateistlik. Descartes oleks anted kohtu alla, kui Prantsuse saadik ei oleks vahele astunud. Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud kirjavahet...
Ideaalid ja tegelikkus Minu jaoks on ideaal see, kui ma saan käija nendes trennides kus ma tahan. Pragu on see ideaalselt õnnestunud. Kuigi vahest segab ka koolis käimine ja pikad koolipäevad trennides käimist. Minu jaoks on trenn tähtsam kui kool ja olen ka vahest trenni pärast mõne tunni puudunud. Aga üldiselt käin korralikult koolis ja hinded on ka kõik korras, seega see ei mõjuta see eriti midagi. Ma käin mitmes trennis ja minu jaoks ei ole see sugugi palju, jõuaks käija kasvõi neljas trennis korraga. Miks see nii on? Sellel lihtsal põhjusel, et ma üritan toituda tervislikult, ei ole eluaeg teinud, ega hakkagi tegema suitsu ja ka alkohol on minu jaoks väga kauge teema. Ma ei saa öelda, et ma ei tarbi seda, aga seda väga harva ja väikestes kogustes. Oma tutvusringkonnas on väga vähe mittesuitsetajaid ja alkoholi mittetarvitavaid inimesi, seega võin end hästi tunda. Ma ei mõista neid inimesi, kes igapäe...
Descartes 1. Descartes ütleb, et on palju asju, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi need on võetud meeltest. Ta toob näiteid: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Ta nendib, et selliseid asju võib näha ka unes. Seejärel ütleb ta, et ärkveloleku ja une vahest on aru saada: unesolijale ei tundu ümbritsev nii aredana kui ärkvelolijale. Samas tunnistadas, et teda on teinekord unes petetud ja ta pole tajunud vahet kahe seisundi vahel. Sellest järeldab, et une ja ärkvel-oleku vahel vahet teha on võimatu. Autor toob sisse paralleelid kujutava kunstiga. Ta leiab, et unes nähtu on nagu maalidel kujutatu seda saab vormida ainult tõeliste asjade sarnaselt. Isegi tahes luua väga ebatavalist olendit lõpeb see sellega, et segatakse kokku erinevate loomade kehaosi. Isegi, kui suudetakse luua midagi täiest fantastilist, siis värvid millest ...
ARVESTUSTÖÖ NR. 2 Valgustusajastu 1. Selgita mõisted. (6p.) · literaat · impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ... Descart 5. Kes on pildil? Miks nimetatakse teda valgustatud valitsejaks? (2p.)
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähen...
1. amat victoria curam – võit armastab 24. idem per idem – seesama sellesama hoolt kaudu 2. amici, diem perdidi – sõbrad, ma olen 25. in omnem eventum – igaks juhuks kaotanud päeva 26. in omnia paratus – kõigeks valmis 3. amicus humani generis – inimsoo 27. in optima forma – parimal kujul, nagu sõber (sageli arsti kohta) kord ja kohus 4. amo amorem tuum – armastan sinu 28. in vino veritas – veinis peitub tõde, armastust joobnu ei varja tõtt 5. ars longa vita brevis – kunst on pikk, 29. labor omnia vincit – töö võidab kõik elu lühike 30. manus manum lavat – käsi peseb kätt 6. audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki 31. mente et manu – mõistuse ja käega 7. citius, altius, fortius – kiiremini, 32. omnia vincit amor – armast...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende teaduste uuritavad põhitõed jäävad kehtima ka unes. Lõpuks jõuab Descartes järeldusele, et inimene on oma harjumuste ohv...
Variant A 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Des...
Valgustusajastu Miks tekkis? 1)inimeste maailmapilt avardus: mikroskoop, teleskoop, Ameerika avastamine 2)hakati väärtustama inimmõistust ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" 3)Loodusteaduste areng: füüsika 4)arvati, et Jumal ei sekku inimeste maailma Valgustus tekkis Inglismaal, levis Euroopasse läbi Prantsusmaa. Mida valgustus muutis? · Suurenes sallivus · Kadusid nõiaprotsessid · Kohtumõistmisel kaotati piinamine · Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võ...
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mi...
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS I OSA Mulle sobivad mitmed erinevad teksti tõlgendamise tehnikad nagu näiteks olulise allajoonimine, mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine ja jooniste, mõisteskeemide tegemine. Proovinud olen erinevaid viise. Nagu igale inimesele omane, siis mis mõnele sobib, see teisele inimesele jällegi ei pruugi sobida. Samas proovin hakata kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast n...
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
Kirjanikud armastusest Kahtlemata puudutab armastus iga inimese hinge. Ka kirjaniku hinge. Armastusest saab kõik alguse. See on üks suur inspiratsiooniallikas. Armastus- see on see, mille üle filosoofid filosofeerivad, millest muusikud laule kirjutavad, millest luuletajad luuletavad. Kunstnikud maalivad lõuendile ühe armastusloo, tantsijad väljendavad oma kehakeelega tundeid armastatu vastu, kirjanikud kirjeldavad romaanides armunuid, isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele. Marie Under poleks Marie Under, kui tema looming ei sisaldaks kergelt sensuaalse alatooniga või meelierutavaid luuletusi. Jaan Tätte ei oleks Jaan Tätte, kui ta ei räägiks romantilistest hetkede...
Intervjuu Sonja Marmeladoviga Tere Sonja. Olen kuulnud teie elu kohta palju huvitavat ja imeks panevat, mis tekitas minus huvi teie vastu ja usun ka, et lugeja jaoks olete huvitav karakter. Selles, et isiksusest paremini arusaada küsin teilt mõned küsimused. 1. Sonja, mis moel te endale elatist teenite? Kui aus olla, siis ma ei tahaks sellest eritit rääkida. Ma lihtsalt pole selle üli uhke. Sellise asjaga ei saagi eriti uhkustada ma usun, kuid eks see oleneb inimesest. Minu töö...see ei ole imetlust väärt, kuid vähemalt ma ei varasta. Nimelt ma töötan maailma vanima ameti peal olen prostituut. 2. Kas on õige järeldada, et te pole oma tööga rahu? Seda on väga õige järeldada. Mind on kutsutud igasuguste nimedega, mind on alandatud baarides ja see ei tekita just eriti head tunnet. Nooremana mul oli olemas enesehinnang, kuid nüüdseks on see täielikult kadunud. 3. Selge. Kuid...
Arutlus meetodist Rene Descartes 1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises, mis oma oleluseks ei vaja kohta ega sõltu materiaalsetest asjadest. Samuti pööras ta tähelepanu hingele,...
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofili...
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütil...
Keha ja Vaim Isik Rene Descartes George Berkeley René Descartes (1596 1650) oli George Berkeley (1685-1753) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja Iiri filosoof. Ta nimetas oma loodusteadlane. arusaama maailmast Descartesilt pärineb kuulus ütlus immaterialismiks. Berkeley nimelt "Mõtlen, järelikult olen (olemas)", eitas mateeria (materiaalse maailma Kes on? sellega püüdis Descartes väita, et olemasolu). Ta lähtus seejuures kui inimene mõtleb, kas ta olemas Locke'i arusaamast, et vahetult on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab saame tajuda vaid ideesid seda Öelnud keha ja vaim Descartes ei e...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks...
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks v...
Arutlus meetodist IV osa. Põhiväide on Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus. Põhiväite põhilised argumendid: 1. Kui mõelda, siis järelikult olen ka olemas. ( Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. Kui ei oleks keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on ). 2. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. ( Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik. Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust, seega Jumal eksisteerib). Kriitikana tooksin välja Jumala, sest arvan, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimus: Tekstis oli lause: "Kui me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinkselt, on kõok tõene." Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mi...
René Descartes 1596-1650 Prantsuse filosoof Uusaja filosoof, rajaja Matemaatik Füüsik Füsioloog Nooruses reisis palju, hiljem rohkem paigal Elu Õppis La Fléche'i jesuiitide kolleegiumis Katoliiklane Pärast sõjaväeteenistust asus ta elama Hollandisse Hollandi teoloogide tagakiusamise tõttu, suundus ta Rootsi (1649) Paar kuud pärast Rootsi saabumist suri kopsupõletikku Saavutused Suurteoses Geomeetria arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale Tema kõige tundum teos on Metafüüsilised meditatsioonid Mehaanikas näitas liikumise ja paigalseisu suhtelisust Kosmogoonias arendas teadusele uut päikesesüsteemi loodusliku arengu ideed Sõltuvalt tema uurimustest matemaatika ja füüsika alal kujunes ka välja tema õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist Kaht...
Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009 Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maailmapilt tähendab füüsikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad või siis sunnivad maailmapilti muutma. Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt on nüüdisaegsete füüsikateadmiste filosoofilise mõtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmanägemus. Maailmapildi mõiste ja areng Maailmapilt- ettekujutlus maailmast, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Maailmapilte võib liigitada kolmeks: 1. ...
1. René Descartes [dekart] sündis 1596. aastal La Haye Tours'i lähistel ja suri 1650. aastal Stocholmis. 2. René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. "Teadusliku maailma" esimene filosoof. Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku. Matemaatikas rajas analüütilise geomeetria ja võttis esimeste hulgas kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv. Filosofeerib elurõõmsalt, maalähedaselt, meelelahu...
KOKKUVÕTTEV TÖÖ FILOSOOFIAST NIMI: Taigri-Ly Kirs 1.Kas inimestel võib juhtuda samasuguseid äpardusi millegi või kellegi äratundmisel nagu loomadel (vt austria etnoloogi Konrad Lorenzi näiteid õpiku alapeatükis ,,Mis on teadmine?")? Selgitage! Jah, selliseid probleeme võib juhtuda küll. Inimesed ei tunne teisi inimesi ära, kui neil on näiteks mingi haigus. 2.Kas te usute, et nähtavate taevatähtede arv jagub viiega? Juhul kui te seda ei usu, kas usute siis, et nende arv ei jagu viiega. Põhjendage oma vastust. Ma ei usu, et taevatähed jaguvad viiega, ma ei usu ka, et need ei jagu viiega. Seda ei saa ka ise nii kontrollida, sest tähti on nii palju, et neid on pea võimatu ära lugeda. 3.Kas võib juhtuda, et miski on olemas, ilma et keegi teaks, et see miski on olemas? Selgitage! Jah, see võib olla küll nii, sest võib-olla on keegi kuskil vanasti midagi teinud, a...
Rene Descartes (1596 1650) Elulugu. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest. 1625-28 tegeleb Prantsusmaal optika, algebra ja tajuteooriatega 1628 emigreerub Hollandisse (tollane vabamõtlemise kants), kus järgneva 20. aasta jooksul elab tagasitõmbunult kord su...
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).T...
25.november 2011 Filosoofia Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul. Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . ...
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esime...
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vää...
Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui me näeme unes seda, et me istume ja loeme seda kirjutist, osutub see ebatõeseks kuna tegelikkuses me magame linade vahel. Descartes esimesed meditatsioonis seab kahtluse alla kõik arvamused, mis koosnevad kokku paljudest lihtsatest ja üldistest tõestest arusaamadest. Ehk siis need lihtsad ja üldised arvamused on kõige aluseks ning neis ei saa kahelda. Nii näiteks ei saa kahelda aritmeetikas ja geom...
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS 1.OSA Tehnikatest sobisid olulisema teksti allajoonimine, kokkuvõtte kirjutamine. Üritan neid ka järgnevate tekstide puhul kasutada. 1a) Eelnevalt olen kasutanud olulisema teksti allajoonimist, erinevate värvide kasutamist ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1. Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusi...
René Descartes Descartes sündis 1596. aastal Kesk-Prantsusmaal. Ta ema suri, kui ta oli üheaastane. Isa otsustas saata René elama vanaema ja vanaonuga. Tegemist on matemaatiku, filosoofi ja loodusteadlasega. Teda peetakse kaasaegse filosoofia rajajaks ehk filosoofia isaks. Samuti ka ratsionialismi isaks. Ta kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest. 1618. aastal liitus ta Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. Tal oli krooniline köha ning seda peeti tuberkuloosiks, mida ta põdes juba noorest peast saati. Kui teised pidid kell 5 hommikul ärkama, et kooli minna, siis tema sai vabalt kella 11ni magada. Samuti oli ta väga kahvatu ning tal olid pikad tumedad juuksed. Ta ei abiellunud kunagi, aga tal oli tütar. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Reisis väga palju läbi Euroopa. Filosoofilised ideed: Tema arvates sarnaneb filosoofia puuga: juured on met...
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline küsimus Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures...
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (pos...
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
annaabi.ee 
