Kuidas mina olen hea kodanik? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Kuidas mina olen hea kodanik?

Kuidas mina olen hea kodanik? Aristoteles vastates küsimusele "Mis teeb inimesest hea kodaniku?" toob välja sellise võrdluse: "Meremeestest koosneb meeskond, samamoodi nagu inimestest koosneb riik". Nad erinevad teineteisest oma oskuste ja rollide pärast (näiteks, kapten, aerutaja ja teised). See tähendab, et inimestel samamoodi võivad olla erinevad rollid ühiskonnas ja riigis. Võime eeldada, et meremees on hea, kui näeme kuidas ta tuleb toime oma kohustustega ja mida ta teeb selleks, et reis oleks turvaline. Võime eeldada, et inimene on hea kodanik, kui näeme kui hästi ta täidab oma funktsioone ja mida ta teeb oma riigi heaolu jaoks. Järelikult võib öelda, et hea kodanik on seadusekuulekas, patriootiline inimene, kes pingutab selleks, et temast oleks kasu ühiskonnale ja tema riigile.Tõelise kodaniku südames huvi riigi vastu on sama suur, kui huvi enda oma elu vastu. See tähendab, et oma

Ühiskond

2

docx

Mida tähendab mulle kodanikuks olemine - essee

Anna-Maria Taidla 12 A Tallinna Kuristiku Gümnaasium Mida tähendab mulle kodanikuks olemine ? Essee Riigi kodanik on inimene, kellel on vasta riigi kodakondsus. Eesti Vabariigi põhiseaduses olev paragrahv 12 ütleb, et ,,Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti ka varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Kuid mida see kõik ka konkreetselt minu enda jaoks tähendab? Mina olen sündinud ajal, mil oli juba taastatud Eesti Vabariik

Ühiskonnaõpetus

2

docx

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid

Ühiskonnaõpetus

6

docx

Eneseanalüüs - Minu suhtlemisoskused

Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a

Suhtlemispsühholoogia

27

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 ­ vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus ­ minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia ­ millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ­ ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel. ,,Inimene mitte ei ole vaba, vaid on ise vabadus" Kodus: Sysiphose müüt. 4. Klassikaline mõtlemisviis/strateegia

Filosoofia

2

docx

Eneseanalüüs

midagi öelda. Parasiitliigustusteks võiks pidada seda, kui olukordades kui ma end hästi ei tunne, siis puudutan oma juukseid ja jalg läheb istudes automaatselt üle põlve. 5. Suhtlemistõkked. Kõige rohkem kasutan lahenduste pakkumist(kamandamist,ähvardamist) ning seda enam laste peal. Minu puhul on tavaline ütlus lapsele ­ ,,kui sa kohe oma tuba ära ei korista siis ei näe sa multikaid" või siis ,,õpi kohe ära" , ,,tee ruttu, mis sa jokutad" . Olen üpris veendunud, et see kamandamine pärineb minu enda lapsepõlvest, sest minu ema on siiani jäärapäine kamandaja. Loomulikult tahaks sellest tõkkest vabaneda. Samuti olen ma kindlaks teinud, et käsutamine ei vii kuhugi. Kui räägin rahulikult või pakun välja Sõpradega on kasutusel pigem rahustamine ja kiitmine ­ ,,ei ole midagi hullu, sa saad hakkama uues töökohas" või siis ,,sul on õigus nagu alati ja ära üldse mõtlegi mingile muule variandile"

Väljendusoskus

13

docx

Eesti kui sotsiaalne riik

Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi, Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla, Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks, Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist (Vikipeedia). Ka peaks riik olema allutatud õigusele ning kodanik ja riik peaksid olema õiguse ees võrdsed. Õigusloome peaks olema demokraatlik, see tähendab toimuma parlamendi kaudu. Seadused 2 peavad olema ülimuslikud ning õigusnorme tuleb täita täpselt ning kõrvalekaldumatult ning tagatud peab olema kindel õiguskord. Vastust küsimusele, kas Eesti on sotsiaalne riik või mitte võikski otsida lahates eeltoodud kriteeriume ja seda, kui palju üks või teine neist Eestis on rakendatud

Sotsioloogia

11

doc

RALPH WALDO EMERSON

Kirgliku armastuse kõrgeimast astmest kuni lihtsa heatahtlikkuse madalaima määrani on need tunded need, mis teevad elu magusaks. Meie vaimsed ja tegusad võimed kasvavad koos me kiindumusega. Õpetlane istub laua taha kirjutama, ja kõik ta aastatepikkused mõtisklused ei paku talle ainsatki head mõtet ega õnnelikku väljendust; on aga vaja kirjutada kiri sõbrale ­ ja otsekohe koonduvad tema ümber õrnade mõtete väesalgad, rüütatud valitud sõnadesse. Pange tähele, kuidas paneb võõra tulek südamed põksuma igas majas, kus voorus ja eneseaustus peavarju on leidnud. Kiidetud võõrast on oodata, tema tulekust antakse teada ­ ning kõigi majakondsete südant haarab naudingu ja valu piiril kõikuv rahutus. Tema saabumine toob peaaegu et hirmu neisse headesse hingedesse, kes tahaksid teda tervitada. Maja pühitakse puhtaks, kõik esemed lausa lendavad oma kohale, vana kuub vahetatakse uue vastu ja kui vähegi võimalik, tahavad nad tingimata talle lõunat pakkuda

Ühiskond

Kommentaarid (0)