Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli
................................................................................... 3 1 OMLETID................................................................................................................................4 1.1 Omlettide lisandid.............................................................................................................4 1.2 Omlettide täidised............................................................................................................. 4 2 JUUSTUD................................................................................................................................6 2.1 Erinevad juustusordid....................................................................................................... 6 2.1.1 Brie6 2.1.2 Bleu d´Auvergne .......................................................................................................6 2.1.3 Mimolette ...........................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust
või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990.aastal juustu ligi 6000 tonni. Eesti juustutoodang kokku ulatus siis umbes 14000 tonnini. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 17 lk.) Aja jooksul Sveitsi tüüpi juustu valmistamine Eestis vähenes ja ülekaalu saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil kaunis palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Pärast tootmise lõpetamist Paides, meil Sveitsi tüüpi juustu ei tehta.
säilitatakse sageli kas õlis või soolvees, mis on nende jaoks parim keskkond. Kitsejuust Kitsejuustust valmistatud juustusorte on väga erineva maitse ja tekstuuriga. Enamik on neist pehmed, aga leidub ka mõningaid kõvemaid sorte. Küpsetel kitsejuustudel on sinine hallituskoorik või valge paks koorik, vahel on pealispind kaetud ka tuhaga. Populaarseimate kitsejuustude hulka kuuluvad prantsuse puuhalukujulised paksu valge koorikuga juustud, mida sageli müüakse viilutatult. Värsked kitsejuustud on pehmed ja kreemjad ning neid peaks sööma kohe pärast valmistamist. Langres Dekoratiivses punutud sangadega korvikeses pastöriseerimata lehmapiimast juust Champagne'i piirkonnast. Ülemine osa juustust on küpsemise käigus lohku tõmbunud ja oranz hallitus moodustab kurrulise pealiskihi. Nooruses on juust teraline ja tugev, küpsedes vajub koor alla ning muutub punakaks ja kleepuvaks, sisemus omandab kreemja tekstuuri
stabilisaatorid Mis on juust? Juuston piimavalkude ja -rasvade tahke kogum Suurem osa laktoosist ja mineraalsooladest läheb vadakusse Mis on juust? Juustude järelvalmimisel lagundavad mikroorganismid juustu piimavalke lihtsamateks ja paremini seeduvateks ühenditeks Seetõttu muutub juustumass pehmemaks ja ühtlasemaks ning omandab erilise maitse ja lõhna. Mis on juust? Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad ja moodustavad auke Et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse seda valmimise ajal pidevalt Aukude järgi saab otsustada juustu kvaliteedi üle Lõpuks mikroobide elutegevus soikub, kuna toitained lõpevad otsa ja jääkained kuhjuvad Juustulaadne toode ametliku nimega juustulaadne toode taime- ja piimarasvaga poolkõva rasvane valminud juust, mille tootmises on kasutatud hüdrogeenitud taimset rasva Maitseomadustelt ei erine juustulaadne toode oluliselt tavalisest juustust Juustu tootmise etapid 1
laagerdatakse veinis või õlles. Hea maitsega ja tugeva lõhnaga): Münster, Livarot Poolkõva juust ... on pressitud ja laagerdatud kaua vähese niiskusega ruumis. Ta on värvuselt kahvatukollane, kaetud vahaga / või ilma Sordid : Gouda, Edam, Cantal, Monterey Jack, Cheddar, Fontina, Tilsiter Kõva juust Kuumutatakse vähemalt 1 tund, laagerdub 4-12 kuud. Juustu sisse tekib süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustuvad juustuaugud. Värvus kollane Sordid: Emmental, Gruyere, Parmesan, Raclette, Beaufort, Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatatakse ja külvatakse hallitusseen ( Penicillium gorgonzola). Juustu sisse süstitakse nõeltega lisaks hapnikku, et hallitusseen saaks paremini areneda. Värvus valkjaskollane, sinisäbruline Sordid: Gorgonzola juust, Rookfoor, Bleu de Bresse, danish Blue, Stilton Rokfoor
Peene maitse ja tugeva lõhnaga. Mõningaid sorte immutatakse laagerdamise ajal ka veinis või õlles. Münster Pont-l'Eveque Livarot BelPaese Ēpoisses Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, mida on laagerdatud üsna kaua ja väga niiskes ruumis. Kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Cheddar Cantal Gouda Edam Fontina Monterey Jack Kõva juust Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga. Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada juustu laagerdumist. Laagerdumine kestab 4–12 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi Emmental Gruyère Parmesan Raclette Beaufort Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Juustud Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. SINIHALLITUSJUUST..................................................................2 2. VALGEHALLITUSJUUST..............................................................3 3. TAVALINE JUUST........................................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................5
Toorjuust on pehme ja kreemjas. Fourth level Maheda maitsega. Fifth level Laagerdamata venitatud massiga juust Juustumassi leotatakse ning Mozzarella sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsi saavutamiseni. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, Gouda mida on laagerdatud üsna kaua Edam ja väga niiskes ruumis. Enamasti on need juustud kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Kõva juust Vaari kuumutatakse vähemalt Emmental tund. Parmesan Laagerdumine kestab 412 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 Sinihallitus juust Seda juustu ei kuumutata ega Rokfoor ehk Roquefort pressita. Bleu de Bresse
Tugeva pähklise maitse ja meeldiva aroomiga juust. Kui Gruyere ja teised traditsioonilised Sveitsi juustud leiavad tihti kasutust fonüüdes ja raclettides siis Tete de Moine on parim just spetsiialse seadmega lõigatud roosidena, Rielsingu või Chardonnayga nautides. Emmental Üks tuntumaid Sveitsi juuste, algupäraga Emmentali kantonist Berni lähedalt. Tehtud lehmapiimast ning vanusega 2-12 kuud olenevalt valmistamise meetodist. Kuna sveitslased on kaitse alla võtnud, mitte tootenime Emmental vaid Sveitsi Emmental, siis kohtab sellenimelist juustu laialdaselt ka mujal, riigi piiridest kaugel väljaspool.Tõsisele juustusõbrale see juust väga pikka tutvustamist ei vaja. Emmental juustud on olnud läbi aegade eestlaste suured lemmikud. Emmenatal juustud pakuvad kokkadele piiramatuid kasutusvõimalusi sobib hästi võileivale, fonüüsse, gratineerimiseks jne..
Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud · Hollandi tüüpi juustud · Sveitsi tüüpi juustud · Itaali ülikõvad juustud · Cheddari tüüpi juustud · Plastifitseeritud plastiga juustud 2. Limakooriku all valmivad juustud 3. Hallitusjuustud · Sinihallitusjuustud · Valgehallitusjuustud · Hapupiimajuustud
väherasvased (10-25%); lahjad (alla 10%). 3. Valmimisaste järgi: valminud; valmimata. Valmimine toimub spetsiaalsetes keldrites riiulitel, mille tulemusena kujuneb välja antud juustule omane maitse, aroom ja muster. Muster moodustub gaaside eraldumise tagajärjel. Valmimisaeg võib kesta paarist nädalast kuni mõne kuuni. 4. Tehnoloogia järgi: laabijuustud; hapupiimajuustud (Eestis ei valmistata); sulatatud juustud. Sulatatud juust saadakse peamiselt standardile mittevastavate naturaalsete juustude ümbertöötlemisel. Olenevalt koostisest võidakse neid liigitada järgmiselt: lisanditega, lisanditeta, suitsutatud ja võidejuustud. Juustu säilitamine Juustu säilitatakse koos piimatoodetega külmkambris, mille temperatuur on +2 kuni +5 kraadi. Juustu ei ladustata suurtesse kuhjadesse. Kõvad juustud asetatakse kastidesse, õhuringluse tagamiseks peavad kastid asuma seintest eemal
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pastöriseerimine ning jahutami
tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub umbes samapalju. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või. Või valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Kui hakati sveitsi tüüpi juustu valmistama, siis ajajooksul Eestis vähenes ja ülekaalu saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil väga palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Mis on juust? Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalise säilivusega toode.
sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. Brie - Põhja-Prantsusmaalt pärit koorene ja jooksev valgehallitusjuust, mille maitsvamad eksemplarid on valmistatud lehmapiimast. Kõige tuntum Prantsuse päritolu juust. Bruschetta - Kogu maailmas populaarne suupiste, millest kirjutavad juba 15. sajandist pärit Itaalia ajalooürikud. Õhuke saiaviil röstitakse või grillitakse, määritakse küüslauguga ning piserdatakse peale õli ning kaetakse basiiliku ning soola-pipraga maitsestatud tomatikuubikutega. Põhiretseptil on palju variante. Boeuf à la tartar - Värskest roorest lihast valmistatud roog, milles liha aetakse esmalt läbi hakklihamasina ning maitsestatakse pipra, soola, kapparite, sibula ning toore munakollasega ja
Erinevate juustutüüpide valmistamisest Juust dünaamiline bioloogiline süsteem Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümivalmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm. Emmental · Emmentali orust · Kõva, helekollane, sveitsi juustu tüüpi, magus maitsetoon, pähklimaitse ja lõhn, spetsiifilised kirsi- või koguni kreekapähklisuurused augud · 80 kg juusturatas 1000l toorpiima · Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK K-07B ... ITAALIA JUUSTUD Referaat Juhendaja: ... Pärnu 2009 Niidupargi 2009 Parmesan Itaalia köögi üks kõige tuntumaid esindajaid, originaalnimega parmigiano-reggiano. Selle juustu ajalugu on uskumatult pikk, ulatudes 11. sajandisse, ning juustu enda kohta oleks nii lõpmatult palju rääkida, et targem on vist piirduda võimalikult vähesega. Lühike iseloomustus
Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%). Rasvasuse järgi: kõrgrasvane (üle 60% Rka); rasvane (45-60%); poolrasvane (25-44%); madalrasvane (10-24%); lahja (alla 10%). Soolasuse järgi: soolane (soolasisaldus üle 1,4%); mõõdukalt soolane (0,7- 1,4%); vähesoolane (alla 0,7%). 3. Kuidas liigitatakse juustud kuju ja suuruse järgi? Kerajuustud, kettakujulised juustud, leibjuustud, silindrilised juustud. Väiksed, suured, keskmised. 4. Mida hinnatakse juustude sensoorsel hindamisel? Hinnatakse välimust, konsistentsi, augustust ja värvust ning maitset ja lõhna. 5. Nimeta juustu tootmise põhifaasid. Piima eeltöötlus, kalgenditöötlus, vormimine, valmimine. Piim => piimakalgend + vadak => juustutera => juustuplast => juustutoorik => juust.
lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton.
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.2 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 6 1.3 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.3 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 1.4 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
Piima eeltöötlusel kirjeldan millistest operatsioonidest koosneb see protsess. Hea ettekujutus juustutootmise põhifaasidest annab joones 5 ”Juustuvalmistamise üldskeem”. Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). [3]
Valmistootes bakterid veel elavad. ..........................................lisaks piimhappekäärimisele peab olema ka alkoholi käärimine ............................................või valmistamisel ehk piima separeerimisel saadav vedelik, kuhu lisatakse piimhappebaktereid .............................................piimale piimhappebakterite lisamisel JUUSTUD Juustu valmistatakse Lehmapiimast- enamik juuste Kitsepiimast-paljud Prantsusmaa juustus (Olivet, Pyrenees) Lambapiimast- Roquefort (Prantsusmaa) ..............................-Mozzarella (Itaalia) Juustude jaotus: Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga.
Nisust saadavad esmased tooted nisukliid ? Teraviljadest üldiselt saadavad tooted: · Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti):
Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Juustu klassid Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad juustud. Näiteks hollandi, pasta filate, Cheddari. Piimhappebakterite ja propioonbakterite toimel valmivad juustud. Näiteks sveitsi tüüpi. Hallitusseente osalusel valmivad juustud, sini- ja valgehallitusjuustud. Limamikrofloora osalusel valmiva juustud. Näiteks Tilsit Toorjuustud. Juustu liigid Kõvad ja poolkõvad juustud Toimub piima eeltöötlus, juurendamine ja vormimine. Kasutatakse Hollandi tüüpi tehnoloogiat. Itaalia tüüpi kõvad juustud: Gran Padano, Parmesan
E-Piim on aastakümneid müünud oma toodangut nii Euroopa Liidu riikidesse kui mitmetesse Aasia ja Aafrika riikidesse ning USA-sse. 15 3.2 Tooted Tükijuustud: Eesti juust, Põltsamaa Eesti juust light, Koore juust, Hollandi juust ,Harmony südamejuust, Edam juust, Eesti juust light, Eesti kuldne juust Viilujuustud: Harmony juust, Special juust, Eesti kuldne juust, Eesti juust light, Edam juust Riivitud juustud: Eesti juust Sulatatud juustud: Harmony sulatatud juust, DoReMi sulatatud juust Suitsujuustud: Suitsujuustu sigar, Lepasuitsu määrdejuust, Lepasuitsu Eesti juust, Lepasuitsu riivjuust, Lepasuitsu snäkid Võid: Eesti või E-piim Special viilutatud juust. Foto 3.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal Kirjeldan Rakvere Maksimarketit ja Kadrina Konsumi, mis mõlemad kuuluvad ETK gruppi.
Mis meil vaja on? 2 dl Rainbow pastat 1 sl õli 200 g salaami vorsti 1 punane paprika pool pikka kurki 200 g herneid Kaste: 100 g 10% hapukoort 3 sl majoneesi 0,5 tl soola veidi suhkrut veidi rohelist sibulat Retsept Keeda pasta vastavalt pakendil olevale juhisele. Nõruta ja lase külma veega üle. Sega õli keedetud ja jahtunud pasta hulka. Lõika vorst õhukesteks viiludeks. Tükelda ka paprika ja kurk. Sega k?ik salati ained omavahel kokku. Sega kastmeained ja maitsesta. Pane salat pokaalidesse ja vala kaste peale. Peale raputa rohelist sibulat. Minestrone supp Mis meil vaja on? 2 tükeldatud sibulat 3 hakitud porgandit 3 sellerivart 250 g viilutatud kartuleid 2 viilutatud zuccinit 90 g puhastatud rohelisi ube 250 g hakitud kapsast ½ kl õli 45 g võid ¼ l vett 3 loomaliha puljongikuubikut 2x400g prk koorituid terveid tomateid 310 g cannellini ube soola, pipart Retsept Kuumuta õli ja või pannil, lisa sibulad ning prae keskmisel kuumusel kuldpruuniks
o hindamise ajakava määramine degustaatoritega (kui see pole eelnevalt kokku lepitud); o proovide ettevalmistamine ja märgistamine; o laudade katmine, o sensoorse analüüsi teostamine, o tulemuste analüüs ja ettepanekute tegemine. 36. Proovide esitamise järjekord ja sellest kinnipidamise olulisus (Lihatooted: keedutooted, suitsutatud tooted, soojendatavad tooted, lisanditega tooted; Piimatooted: erinevad täispiimatooted, juustus, võid) Ühte liiki tooted tuleks esitada vastavalt lõhna-ja maitseintensiivsusele tõusvas järjekorras. Seega esmalt hinnatakse toodet, millel on nõrk lõhn, seejärel keskmised, edasi tugevalt väljendunud lõhnaga tooted. Eelnimetatud põhimõtet jälgitakse ka maitse hindamisel: alustatakse vähem soolaste ja mahedate toodete hindamisest ning suundutakse intensiivsemate maitseomadustega toodete suunas. Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras:
Et kätte saaks. Sihuke kolmnurkne otsast, terav ja lame lai. Hammastega lusikas ja nuga, greibi jaoks. 3 hambaga yliväike kahvel, keskmine on ülevalpool. See on selleks et kartulit koorida. Juustunoad: 1 meenutab lihunikunuga, see on kõva juustu jaoks, pisem on pehme juustu oma. Steiginuga, kui tellime poolverise liha. Sihuke peenike. Tigude söömiseks on mingi tangid ja siis õngitseme sealt väikse kahvliga. 2. Sserveerimisriistad Lusikas , suur, saab tõsta midaiganes, salat jne Lusikas ja kahvel, suured, või nö tangid, et saaks tõsta. Salati jaoks ka sihuke mis meenutab sabaga kammi. Pirukanuga või yleplaadikookide lõikamiseks suuur nuga. Tordilabidas, väljamaal on tordi juures see ja igayks lõikab tyki. Lusikas mis on peenike ja piklik, oliivi söömiseks, auguga. Vähi juurde tuuakse haamer, vähk kaetakse salfakaga ja siis kolgime haamriga. Enamasti tehakse seda juba kelneri poolt. LAUA EELKATE
pruuni puljongit. Võist ning jahust valmistatakse pruun segu, lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3-4 tundi aeg ajalt segade ning vahtu riisudes, valmis kaste kurnatakse. Valge põhikaste: Valge põhikastme vedelikuks on piim, rõõsk koor ja rõõsa koore segu. Roa lisandina kasutatav valge põhikaste, väljatulek 1 liiter/kg: 1 liiter piima,2loorberilehte,40g sibulat, 1 muskaatõis, 2nelki, 2 tera pipart, 65g rasvainet, roux 130, 65 g nisujahu. Piim kuumutatakse sibula ja vürtsidega keemiseni ja jäetakse kaanega kaetult piima maitsestamiseks pooleks tunniks seisma. Piim kurnatakse. Valmistatakse valge jahu- rasvaine segu (blanx roux). Segu jahutatakse veidi ning sellele lisatakse maitsestatud piim, saadud segu viiakse keemiseni seda vispliga hoolikalt segades. Maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga ning riivitud muskaatpähkliga. Kastet keedetakse tasasel tulel kuumusel u 20-30 min
Aastal 2003 sõlmiti leping firmaga "Unilever" üleandmisel hernes jahu suppide «Knorr». 2003 aasta alguses tootmist "" Huvitatud ettevõtted «Galina Blanka», ja kuus kuud hiljem võitis hanke herne jahu, tatar ja oder helbed selle firma. Suvi 2003 firma "" alustas koostööd Moskva tootjad ennetav toitumine kiirtoit - poolt "Leovit nutrio." Originaal veevaene tehnoloogia teravilja töötlemist, mis töötati välja "", mis põhineb lühike, kuid väga suur kuumus, tungib tera täies sügavus. Seega on toiduvalmistamiseks mais omal vesi, mis keeb, aurustub ja vormid poorne struktuur on sarnane "popkorn." Instant toidu teravilja luuderohi, muutudes helbed. Selle protsessi tulemusena - toiteväärtuse parandamiseks vilja. Üks osa teravilja keha saab palju rohkem energiat ja toitaineid kui tavaliselt portsjonit keedetud teravilja. See tõstab märgatavalt maitse - puder saab imelise, maitsev maitse igatsus Vene ahi toode. Aastal
Brokoli spargelkapsas Baklazaan köögivili, sobib praadimiseks, täitmiseks, salatiteks. Burgundia lihapada loomalihast valmistatud lihakaste Bearnaise`i kaste munakollase ja võiga rikastatud kaste äädikast, veinist, estragonist ja salottsibulast Besamellkaste valge põhikaste C Carne con chili - liha-oa ühepajatoit singiga Caldo verde värskekapsasupp Cornetd beef marineeritud keeduliha Crema de nuez pähklikreem Carpaccio - väga populaarne Itaalia suupiste (hääldus:karpatsho), mis kujutab endast pipra, sidrunimahla ja oliiviõliga maitsestatud veisefileed. Cheddar - kollaka värvusega, naturaalse koorega, poolkõva Inglise lehmapiimajuust. Chorizo vürtsikas sealihavorst Carpaccio imeõhukesed (oliiviõli ja sidrunimahlaga) maitsestatud liha- või kalalõigud Crème Caramel - Tagurpidi karamellipuding, mis pärast küpsetamist kummutatakse serveerimisalusele, karamellikiht peal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
