-esietenduse puhul korraldatav vastuvõtt -projekti lõpetamine -kooli lõpupidu -saatkondade ja firmade aiapidu -noortepidu -külaliste võõrustamine kodus,näiteks soolaleivapidu,katsikud,leeripidu,ristimispidu,koolilõpupidu,sünnipäevapidu. Sageli kaetakse juustulaud mitmekäigulise istumisega eine eraldi käiguna. Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti
................................................................................... 3 1 OMLETID................................................................................................................................4 1.1 Omlettide lisandid.............................................................................................................4 1.2 Omlettide täidised............................................................................................................. 4 2 JUUSTUD................................................................................................................................6 2.1 Erinevad juustusordid....................................................................................................... 6 2.1.1 Brie6 2.1.2 Bleu d´Auvergne .......................................................................................................6 2.1.3 Mimolette ...........................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust
niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli. Vahemere maadest pärinevaid juuste fetat ja mozzarellat müüakse ja säilitatakse sageli kas õlis või soolvees, mis on nende jaoks parim keskkond. Kitsejuust Kitsejuustust valmistatud juustusorte on väga erineva maitse ja tekstuuriga. Enamik on neist pehmed, aga leidub ka mõningaid kõvemaid sorte. Küpsetel kitsejuustudel on sinine hallituskoorik või valge paks koorik, vahel on pealispind kaetud ka tuhaga. Populaarseimate kitsejuustude hulka kuuluvad prantsuse puuhalukujulised paksu valge koorikuga juustud, mida sageli müüakse viilutatult. Värsked kitsejuustud on pehmed ja kreemjad ning neid peaks sööma kohe pärast valmistamist. Langres Dekoratiivses punutud sangadega korvikeses pastöriseerimata lehmapiimast juust Champagne'i piirkonnast. Ülemine osa juustust on küpsemise käigus lohku tõmbunud ja oranz hallitus moodustab kurrulise pealiskihi
või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990.aastal juustu ligi 6000 tonni. Eesti juustutoodang kokku ulatus siis umbes 14000 tonnini. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 17 lk.) Aja jooksul Sveitsi tüüpi juustu valmistamine Eestis vähenes ja ülekaalu saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil kaunis palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Pärast tootmise lõpetamist Paides, meil Sveitsi tüüpi juustu ei tehta.
stabilisaatorid Mis on juust? Juuston piimavalkude ja -rasvade tahke kogum Suurem osa laktoosist ja mineraalsooladest läheb vadakusse Mis on juust? Juustude järelvalmimisel lagundavad mikroorganismid juustu piimavalke lihtsamateks ja paremini seeduvateks ühenditeks Seetõttu muutub juustumass pehmemaks ja ühtlasemaks ning omandab erilise maitse ja lõhna. Mis on juust? Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad ja moodustavad auke Et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse seda valmimise ajal pidevalt Aukude järgi saab otsustada juustu kvaliteedi üle Lõpuks mikroobide elutegevus soikub, kuna toitained lõpevad otsa ja jääkained kuhjuvad Juustulaadne toode ametliku nimega juustulaadne toode taime- ja piimarasvaga poolkõva rasvane valminud juust, mille tootmises on kasutatud hüdrogeenitud taimset rasva Maitseomadustelt ei erine juustulaadne toode oluliselt tavalisest juustust Juustu tootmise etapid 1
mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsini. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Näiteks: Mozzarella Scarmoza Provolone Caciotta Pehme juust ...on vähe laagerdunud, nõrutatud ja lastud hallitama, kuid mitte pressitud ja soolatud. Juustul on sile koorik ning see sisaldab 50-60% niiskust ja rasva 20-26% Pealtvalminud pehme juust (kaetud hallituskihiga, intensiivse maitsega) : Camembert, Brie, Coulommiers Seestvalminud pehme juust ( hoitakse soolvees ja laagerdatakse veinis või õlles. Hea maitsega ja tugeva lõhnaga): Münster, Livarot Poolkõva juust ... on pressitud ja laagerdatud kaua vähese niiskusega ruumis. Ta on värvuselt kahvatukollane, kaetud vahaga / või ilma Sordid : Gouda, Edam, Cantal, Monterey Jack,
Peene maitse ja tugeva lõhnaga. Mõningaid sorte immutatakse laagerdamise ajal ka veinis või õlles. Münster Pont-l'Eveque Livarot BelPaese Ēpoisses Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, mida on laagerdatud üsna kaua ja väga niiskes ruumis. Kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Cheddar Cantal Gouda Edam Fontina Monterey Jack Kõva juust Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga. Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada juustu laagerdumist. Laagerdumine kestab 4–12 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi Emmental Gruyère Parmesan Raclette Beaufort Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Juustud Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. SINIHALLITUSJUUST..................................................................2 2. VALGEHALLITUSJUUST..............................................................3 3. TAVALINE JUUST........................................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................5
Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud · Hollandi tüüpi juustud · Sveitsi tüüpi juustud · Itaali ülikõvad juustud · Cheddari tüüpi juustud · Plastifitseeritud plastiga juustud 2. Limakooriku all valmivad juustud 3. Hallitusjuustud · Sinihallitusjuustud · Valgehallitusjuustud · Hapupiimajuustud
Tugeva pähklise maitse ja meeldiva aroomiga juust. Kui Gruyere ja teised traditsioonilised Sveitsi juustud leiavad tihti kasutust fonüüdes ja raclettides siis Tete de Moine on parim just spetsiialse seadmega lõigatud roosidena, Rielsingu või Chardonnayga nautides. Emmental Üks tuntumaid Sveitsi juuste, algupäraga Emmentali kantonist Berni lähedalt. Tehtud lehmapiimast ning vanusega 2-12 kuud olenevalt valmistamise meetodist. Kuna sveitslased on kaitse alla võtnud, mitte tootenime Emmental vaid Sveitsi Emmental, siis kohtab sellenimelist juustu laialdaselt ka mujal, riigi piiridest kaugel väljaspool.Tõsisele juustusõbrale see juust väga pikka tutvustamist ei vaja. Emmental juustud on olnud läbi aegade eestlaste suured lemmikud. Emmenatal juustud pakuvad kokkadele piiramatuid kasutusvõimalusi sobib hästi võileivale, fonüüsse, gratineerimiseks jne..
Toorjuust on pehme ja kreemjas. Fourth level Maheda maitsega. Fifth level Laagerdamata venitatud massiga juust Juustumassi leotatakse ning Mozzarella sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsi saavutamiseni. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, Gouda mida on laagerdatud üsna kaua Edam ja väga niiskes ruumis. Enamasti on need juustud kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Kõva juust Vaari kuumutatakse vähemalt Emmental tund. Parmesan Laagerdumine kestab 412 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 Sinihallitus juust Seda juustu ei kuumutata ega Rokfoor ehk Roquefort pressita. Bleu de Bresse
väherasvased (10-25%); lahjad (alla 10%). 3. Valmimisaste järgi: valminud; valmimata. Valmimine toimub spetsiaalsetes keldrites riiulitel, mille tulemusena kujuneb välja antud juustule omane maitse, aroom ja muster. Muster moodustub gaaside eraldumise tagajärjel. Valmimisaeg võib kesta paarist nädalast kuni mõne kuuni. 4. Tehnoloogia järgi: laabijuustud; hapupiimajuustud (Eestis ei valmistata); sulatatud juustud. Sulatatud juust saadakse peamiselt standardile mittevastavate naturaalsete juustude ümbertöötlemisel. Olenevalt koostisest võidakse neid liigitada järgmiselt: lisanditega, lisanditeta, suitsutatud ja võidejuustud. Juustu säilitamine Juustu säilitatakse koos piimatoodetega külmkambris, mille temperatuur on +2 kuni +5 kraadi. Juustu ei ladustata suurtesse kuhjadesse. Kõvad juustud asetatakse kastidesse, õhuringluse tagamiseks peavad kastid asuma seintest eemal
tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub umbes samapalju. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või. Või valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Kui hakati sveitsi tüüpi juustu valmistama, siis ajajooksul Eestis vähenes ja ülekaalu saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil väga palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Mis on juust? Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalise säilivusega toode.
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pastöriseerimine ning jahutami
JUUSTUSORDID Toorjuustud Feta juust Väga erilise, tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Kasutatakse erinevates salatites ning küpsetistes. On klassikalise Kreeka salati vältimatu koostisosa. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1318 Mozzarella Mozzarellat kasutatakse pitsajuustuna, kuna see sulab kergesti katetakse juustuga tihipeale ka võileibu ning ahjuroogasi. Suurepäraselt sobib see ka salatitesse. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=679 · Veinidest sobivad toorjuustude juurde kerged valged itaallased Pinot Grigio, Soave, Orvieto, mullitavad kuivad vahuveinid, ka rohune Sauvignon Blanc.
Aceto balsamico - Palsamiveiniäädikas, kõige kvaliteetsem ja algupärasem on pärit Modenast Itaaliast. Kasutatakse kastmete, köögiviljade, salatite, marinaadide jm maitsestamiseks. Afrodisiaakum - Kirge, sensuaalsust rõhutav, seksuaalset erutust tekitav toiduaine. Nimetus pärineb Kreeka armastusjumalanna Aphrodite nimest ning kõige sagedamini seostatakse seda austrite, sparglite, šokolaadi ja viigimarjadega. Aioli - Lõuna-Prantsusmaa Provence’i rahvustoit, mis kujutab endast küüslaugumajoneesi, mida serveeritakse enamasti kuivatatud kala ja köögiviljadega.
Erinevate juustutüüpide valmistamisest Juust dünaamiline bioloogiline süsteem Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümivalmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm. Emmental · Emmentali orust · Kõva, helekollane, sveitsi juustu tüüpi, magus maitsetoon, pähklimaitse ja lõhn, spetsiifilised kirsi- või koguni kreekapähklisuurused augud · 80 kg juusturatas 1000l toorpiima · Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine
J U U ST PECORINO · Nimetus tuleb itaalia sõnast pecora- lammas · Valmistatakse lambapiimast · Struktuurilt on kõva juust · Enamus juuste valmistatakse Sardinia nimelises linnas · Pähklise ja võilise maitsega · Tavaliselt teralise struktuuriga, mis intensiivistub mida kauem see laagerdub · See sisaldab asendamatuid KASUTAMINE · Pecorino juust sobib hästi pirniga, viinamarjaga, kreekapähkliga, meega ja koduse leivaga · Tihti kasutatakse Pecorinot ka pastade valmistamisel · Pecorino juustukera kasutatakse populaarses Itaalia mängus ,,Ruzzola" VALMISTATAKSE ERINEVAID SORTE · Pecorino Romano · Pecorino Sardo · Pecorino Toscano · Pecorino Siciliano · Pecorino di Filiano · Pecorino Crotonese ROQUEFORT · Roqueforti juust ehk rokfoor pärineb Lõuna- Prantsusmaalt Roquefort-sur-Soulzonist. · Roqueforti nime võib kanda vaid Roquefort-sur- Soulzoni lähedal Combalou' mäe koobas
Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%). Rasvasuse järgi: kõrgrasvane (üle 60% Rka); rasvane (45-60%); poolrasvane (25-44%); madalrasvane (10-24%); lahja (alla 10%). Soolasuse järgi: soolane (soolasisaldus üle 1,4%); mõõdukalt soolane (0,7- 1,4%); vähesoolane (alla 0,7%). 3. Kuidas liigitatakse juustud kuju ja suuruse järgi? Kerajuustud, kettakujulised juustud, leibjuustud, silindrilised juustud. Väiksed, suured, keskmised. 4. Mida hinnatakse juustude sensoorsel hindamisel? Hinnatakse välimust, konsistentsi, augustust ja värvust ning maitset ja lõhna. 5. Nimeta juustu tootmise põhifaasid. Piima eeltöötlus, kalgenditöötlus, vormimine, valmimine. Piim => piimakalgend + vadak => juustutera => juustuplast => juustutoorik => juust.
lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton.
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.2 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 6 1.3 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.3 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 1.4 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
Piima eeltöötlusel kirjeldan millistest operatsioonidest koosneb see protsess. Hea ettekujutus juustutootmise põhifaasidest annab joones 5 ”Juustuvalmistamise üldskeem”. Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). [3]
Probiootiliseks nimetatakse piisavalt kasulikke elavaid mikroorganisme sisaldavad tooteid, mis mõjutavad positiivselt meie organismi mikrofloorat, parandavad tervislikku seisundit, taastavad antibiootikumiravi järel seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, tugevdavad organismi immuunsüsteemi. Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid, vaid toit, millel on soodne lisaväärtus. 15. Juustude valmistamine ja omadused, erinevate maade juustud. Feta. Erinevate maade kuulsamad juustusordid. Juustude tüübid, valmistamise eripärad. Homogeniseerimine, laap, normaliseerimine. Juust - valgurikas toiduaine, valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Valmistamine - valmistamiseks kasutatav tooraine pastöriseeritakse ja normaliseeritakse, et saavutada vajalik
Valmistootes bakterid veel elavad. ..........................................lisaks piimhappekäärimisele peab olema ka alkoholi käärimine ............................................või valmistamisel ehk piima separeerimisel saadav vedelik, kuhu lisatakse piimhappebaktereid .............................................piimale piimhappebakterite lisamisel JUUSTUD Juustu valmistatakse Lehmapiimast- enamik juuste Kitsepiimast-paljud Prantsusmaa juustus (Olivet, Pyrenees) Lambapiimast- Roquefort (Prantsusmaa) ..............................-Mozzarella (Itaalia) Juustude jaotus: Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga.
E-Piim on aastakümneid müünud oma toodangut nii Euroopa Liidu riikidesse kui mitmetesse Aasia ja Aafrika riikidesse ning USA-sse. 15 3.2 Tooted Tükijuustud: Eesti juust, Põltsamaa Eesti juust light, Koore juust, Hollandi juust ,Harmony südamejuust, Edam juust, Eesti juust light, Eesti kuldne juust Viilujuustud: Harmony juust, Special juust, Eesti kuldne juust, Eesti juust light, Edam juust Riivitud juustud: Eesti juust Sulatatud juustud: Harmony sulatatud juust, DoReMi sulatatud juust Suitsujuustud: Suitsujuustu sigar, Lepasuitsu määrdejuust, Lepasuitsu Eesti juust, Lepasuitsu riivjuust, Lepasuitsu snäkid Võid: Eesti või E-piim Special viilutatud juust. Foto 3.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal Kirjeldan Rakvere Maksimarketit ja Kadrina Konsumi, mis mõlemad kuuluvad ETK gruppi.
Jaotus jahu järgi: Peenleib - tehakse rukkipüülijahust Rukkileib tehakse rukkiroovjahust Täisteraleib rukki täisterajahust Rukki- nisusegujahust leib Erinevate teraviljasegudega leib Jaotus Kuju järgi: Vormileib Põrandaleib Koorikleib- väikesed leivad, mille sisu on vähe, koosneb põhimõtteliselt kahest koorikust Näkileib Leiva ja saia kvaliteet standard Toote pind peab olema sile, ilma lõhede ja muude vigastusteta; Värvus kuldkollane kuni helepruun, koorik ei tohi olla määrdunud; Kuju peab olema sordile vastav, mitte laiali valgunud ega kokku surutud. Sisu analüüsil hinnatakse läbiküpsemise astet, kleepuvust, niiskust puutumiselastsust, värskust ja murenevust leivas ei tohi olla ka vähesest segamisest tulenenud tükke. Maitse hindamisel jälgitakse, et maitse oleks iseloomulik antud sordile, ei tohi olla kibedat või muud kõrvalmaitset. kuju peab vastama toote liigile; värvus helekollasest pruunini, mitte kõrbenud;
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks nii värskelt kui ka kuivata
o hindamise ajakava määramine degustaatoritega (kui see pole eelnevalt kokku lepitud); o proovide ettevalmistamine ja märgistamine; o laudade katmine, o sensoorse analüüsi teostamine, o tulemuste analüüs ja ettepanekute tegemine. 36. Proovide esitamise järjekord ja sellest kinnipidamise olulisus (Lihatooted: keedutooted, suitsutatud tooted, soojendatavad tooted, lisanditega tooted; Piimatooted: erinevad täispiimatooted, juustus, võid) Ühte liiki tooted tuleks esitada vastavalt lõhna-ja maitseintensiivsusele tõusvas järjekorras. Seega esmalt hinnatakse toodet, millel on nõrk lõhn, seejärel keskmised, edasi tugevalt väljendunud lõhnaga tooted. Eelnimetatud põhimõtet jälgitakse ka maitse hindamisel: alustatakse vähem soolaste ja mahedate toodete hindamisest ning suundutakse intensiivsemate maitseomadustega toodete suunas. Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Ainuke taldrik mis on ajapikku väiksemaks läinud on supikas. Teised on suuremaks läinud. Esimene T mida kasut kõige rohkem, on leivataldrik, kuni 19 cm, kasutatakse kui meil on praad/supp leiva jaoks võikoogi jaoks vm. Järgmine on suupistetaldrik, suurus on väheke suurem kui leiva omast, kuni 24 cm, kasutatakse salatite serveerimiseks, soojade ja kylmade suupistete pakkumiseks. Praetaldrik tänapäeval kuni 28 cm , kui tuuakse supitaldrik siis alati praetaldriku peal. Kõige suurem on grillitalrdik, grillliha pakkumiseks tänapäeval isegi 32 cm. Supitaldrik peaks äärega olema, kuskil 18 20 cm on suurus. Tuuakse koos leivataldrikuga. , kilpkonnasuppi serveeritakse yliminis tassis. Madal desserttaldrik 20-24 cm, Sygav desserttaldrik16-20 cm Kaaviari taldrik 15 cm, kalamarja pakutakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
