Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juur, vars, leht". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juur, juurestik, rood, vars, osmoos, kontsentratsiooniga, fotosüntees, laba, lõhe, sammasjuurestik, narmasjuurestik, sümbioos, kambrium, korkkude, korp, rakud, niineosa, laskuv, puiduosa, mineraalained, põhialus, aurub, taimes, ülespoole, sobivas, lehelaba, juhtkimbud, liitleht, roodumineKambiumi rakkude jagunemise tagajärjel jämenevad varred ja juured. Kõrrelistel asub algkude ka sõlmedevahede alumises osas. Ööpäevas võivad nende varred kasvada kuni 75 cm(Bambus). PÜSIKOED jaotatakse nelja rühma: põhi-, tugi-, juht- ja kattekoed. PÕHIKUDE koosneb elusatest rakkudest. Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimiliatsiooni- ja säilituskoeks. Assimiatsioonikoe rakud sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimuv fotosüntees. See kude paineb raime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise ja valguterad, harva õlitilgakesed. Varuained on taimele vajalikud, et ta saaks uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvama hakata. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes. JUHT- ja TUGIKOE rakud on sageli kimpudena koos. Neid erinevate rakkude kogumikke nimetatakse juhtkimpudeks. Neis olev tugikude toestab juhtkimpe, juhtkoe ülesandeks on aga
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne
-värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid leukoplast -on värvusetu plastiid -ül. on varuainete eelkõige tärklise talletamine -sellepärast on neid rohkesti taimede maa - alustes osades(juurtes, mugulates) juur -taim kinnitub selle abil mulda -juurtekogumit nim. juurestikuks -õistaimedel eristatakse sammas ja narmas juurestik -juurega taimed hangivad mullast eluks vajalikku vett ja selles lahustunud mineraalaineid risoom -väliskujult meenutab juurt,siseehitus sarnane varrega -risoomil on pungad ja taandarenenud soomuselised lehed mugul -on maa-aluse võsu tipimine, tugevalt paisunud ja varuainetega täitunud osa -tal on pungad vars -on keskne taimeorgan(seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad) -ühendab juuri, lehti ja õisi (või vilju)
Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur
meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18. Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil
puuduvad Mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas: haavakoe teke Põhikoed moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: · fotosüntees, varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne. Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet: · assimilatsioonipõhikude ehk klorenhüüm ehk mesofüll asub lehes või noorte varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks.
· Pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. · Imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu. · Juhtimisvöötmes kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Ehitus: Epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena. Esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht eksoderm koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Kesksilindri välimine kiht peritsükkel koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine.
Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab sulgrakkude tööd nimetatakse turgoriks, mis on seotud osmootse rõhuga. 1.4. Taime organid Elundkonnad taimedel puuduvad, on aga erinevad organid. Organite eristamine taimedel sai alguse siis, kui taimed maismaale tulid. Juur. Juur on tavaliselt sümmeetrilise ehitusega maasisene organ, millel esineb tipmine algkude. Juure ülesanneteks on: taime kinnitamine mulda; vee ja lahustunud ainete transportimine teistesse taime organitesse; varuainete säilitamine; ta on vegetatiivse paljunemise organ; ta on mõningate erilaadsete ainete sünteesija. Juurte kasutamine: kasutatakse toiduainete tööstuses ja põllumajanduses toiduainetena; kasutatakse tööstuses osade ainete tootmiseks (õlide, suhkru, parkainete
.........................................................................................................................................................7 Loomsed koed....................................................................................................................................................8 TAIMED............................................................................................................................................................... 10 Juur...................................................................................................................................................................10 Võsu.................................................................................................................................................................13 Vars............................................................................................................................................................
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan
aurumine aimedest) organiks *taimede säilituselund *kaitsevahend *putukate püüdmise organ (putukoidulisetele) *kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades lehetupe. Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Need on tugevasti välja arenenud sarikalistel ja kõrrelistel. Viimastel on lehelaba ja tupe piiril veel kilejas lise- keeleke või karvakeste ring. *lehelabal eristatakse tipmist osa lehetippu
viljakad järglased. Riik: loomariik (mad, part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Hõimkond: kuhikloomad (part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Klass: imetajad (hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sekts: kiskjad (koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sugukond: kaslased (lõvi, siiamikass, kodukass) Perekond: kass (siiamikass, kodukass) Liik: kodukass (kodukass) Õistaimede ehitus Juur Õistaimedeks nimetatakse taimi kellel on õied, seemned ja viljad. Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks: 1. sammasjuurestik, mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest. 2. narmasjuurestik, mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest. Juur on taime organ, mille ülesandeks on taime kinnitamine mulda ja vee ning selles lahustunud toitainete võtmine mullast. Taime peajuur areneb seemnest väljuvast idujuurest
· Taimeanatoomia õpetus taimede ja nende organite siseehitusest · Taimemorfoloogia õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest · Taimefüsioloogia õpetus taimede talitlusest · Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest Rakukest Plastiidid Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt Autotroofid Fotosüntees Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee�
· Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: · klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; · säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; · veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); · õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). · Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. · Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. · Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem · Ehitus
Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem Ehitus
transportvalke ◦ Perifeersed valgud, retseptorvalgud, transportvalgud, pinna antigeenid, millel on hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad ◦ Transport on kas aktiivne või passiivne ◦ Iga molekuli transpordi jaoks on oma valk ◦ Kanalvalgud: ◦ Uniport: ainete saatmine ühelt poolt teisele poole ◦ Kotransport: kahe erineva aine transport kas samas suunas või vastassuunaliselt ◦ Kaalium-naatrium pumbad. Taimeraku organellid Tsütoplasma koostisesse kuuluvad: Plastiidid – kloroplastid - fotosüntees Mitokondrid – ATP süntees Ribosoomid – valkude süntees Golgi kompleks – valkude ja lipiidide modifitseerimine Lüsosoomid – sisaldavad lagundavaid ensüüme Endoplasmaatiline retiikulum – valkude ja lipiidide süntees Plastiidid Proplastiidist võib saada kas Leukoplast (värvusetu) Kloroplast (roheline) Kromoplast (oranž-kollakas-punakas) Plastiidid võivad omavahel üle minna ühest teiseks, kõik plastiidid on topeltmembraaniga Plastiidide ülesanded
Vesi aurab igal temperatuuril. See tagab taimes püsiva tõusva veevoolu, mis on taimele vajalik. Vee aurumise abil reguleerivad taimed oma temperatuuri. 4) Õhuniiskus Kui see on suur, siis kindlustab see taimede vee- ja ainevarustust. See on taimedele vajalik, kuna madala aastaringse õhuniiskusega kliimas suudavad elada vähesed taimed. 5) Valgus Ilma valguseta poleks võimalik taimedel fotosünteesida. Valgus ka tagab taimedele elu. 6) Fotosüntees Taimede kasvuks ning arenguks vajalik, kuna selle käigus tekivad suhrkud ja tselluloos, millest tekivad taimede jaoks vajalikud rakud. Kasutatud allikad infoks: http://bio.edu.ee/, http://www.e-ope.ee/ ning http://www.aiasober.ee/ Uurimisküsimus: Kui kõrgele tõusevad vesi ja selles lahustunud ained varres 24 tunni jooksul, 48 tunni jooksul harilikus vees ja värvitud vees hoitud taimede vartes? Millised muutused toimuvad selle käigus taime erinevate osade ja juhtkimpudega?
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele. Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel. Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel mil
3. PUITTAIMEDE EHITUS JA TALITLUS 3.1. Puittaimede ehitus (morfoloogia) 3.1.1.Puittaimede juurestik Juur on üldjuhul maasisene taimeorgan, mille ülesandeks on taime kinnitamine substraati, vee ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse
limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime · Kitiin looma ja seeneriigile iseloomulik Keemilised elemendid taime rakus: Csüsinik Hvesinik Ohapnik Nlämmastik · Osmoos nt vesi · Difusioon nt gaasid · Passiivtransport org. happed, monosahh. · Aktiivtransport vajalik energia, nt K ja Na · Taimeraku kestas olevate avade keskmine läbimõõt on 5nm, siit 20 kDa · Plasmodesmides saavad liikuda molekulid, mis pole suuremad kui 800 Da Jääkained taimedes: 1. Tärklistärklis tekib velgusenergia baasil kloroplastides, ta ei lahustu vees, ta muudetakse suhkruks.
Proplastid – algsed plastiidid, mis kujunevad taimeraku kasvades erinevateks plastiidideks Leukoplastid – värvusetud, pigmentideta. Peamine varuainete (tärklise) säilitamise koht. (Amüloplast – tärklist sisaldav plastiid) Kromoplast – kollakad-punakad pigmendid, nt karotninoidid. Kloroplast – rohelise pigmendi klorofülliga (Chl), mis osaleb fotosünteesis. Kloroplastis toimub fotosüntees. See on ovaalne, suletud, kahe membraaniga, sisemine neist moodustab ebakorrapäraselt sopistusi, välimine on sile. Lamell – üksik sopistus. Graan – sopistuse kogumik. Klorofüll paikneb lamellidel. Sisemuses on strooma ehk plasma, mis sisaldab ribosoome, RNAd, DNAd. Plastiidid võivad teisteks plastiidideks üle minna. 6. Taimekoed. Jagunevad meristeem- ehk algkudedeks ning püsikudedeks. Meristeemkudede rakud on väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad
Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud.
mahapainutamise teel ja varrepistikutega. Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja kasele on iseloomulik pindmine juurestik – peajuur puudub ja juurestik paikneb maapinna lähedal ka pinnastes, mis on juurtele läbitavad ka palju sügavamal. Näiteks männile ja tammele on aga iseloomulik võimalikult sügavale tungiv juurestik. Ülesande põhjal liigitatakse juuri skelettjuurteks ja imijuurteks. Skelettjuurte (peajuur jt suuremad juured) põhiülesandeks on taime kinnitamine mulda, juurestikule mehaanilise tugevuse andmine ja ainete edasijuhtimine taimes
esikoore koed, edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi. Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2. eluaastal. Varre esikasv- epidermi all põhikude: esikoor(klorenhüüm või aerenhüüm) võib talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm. Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul.
Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri,
2. teiskasv e. sekundaarne– jämenemine toimub vartel ja juurtel puitunud keskosa ning koore vahel asetseva kambiumi (algkude, külgmine e. lateraalne meristeem) rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumi kude toodab uusi rakke mõlemale poole, sealjuures nii uusi ksüleemi, kui ka floeemi rakkusid. Teiskasv seisnebki eelkõige juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv on iseloomulik paljasseemnetaimedele ja puitunud õistaimedele, harvem rohtsetele kaheidulehelistele. d. Taimehormoonid e kasvuained on taime poolt sünteesitavad orgaanilised ühendid, mis reguleerivad taime kasvu ja arengut. Need on ühest taimeosast teise infot edastavad molekulid, algatades kasvu ja arenguga seotud füsioloogilisi protsesse. Tuntumad hormoonid:
(süsivesinikuosa) ja fiilne osa) membraanide põhistruktuur. Membraan sisaldab endas ka valgumolekule, millel on lipiididega enamasti hüdrofoobsed sidemed moodustades mosaiikstruktuuri. 4. Plastiidid - vormid ja ülesanded. Plastiidid jagunevad kolmeks: Kromoplastid sisaldavad kollaseid ja punaseid karotinoide, andes taimedele värvi. Kloroplastides toimub fotosüntees ning leukoplastid säilitavad tärklist. Plastiidid võivad oma ülesandeid ja vorme muuta. 5. Kloroplastide siseehitus, nende membraansüsteem. Kloroplaste ümbritseb kaks membraanikihti. Sisestruktuuri moodustavad topeltmembraanilised moodustised (tülakoidid) sissesopistumistega. Sisestruktuur koosneb graanitülakoididest ja stroomatülakoididest. Stroomad(piklikud) paiknevad ümber graanide(ümarad). 6. Vakuooli ülesanded.
Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel piisab kasvamiseks veest. 17. saj tulid esimesed tööd tehti kindlaks plastiliste ainete suund taimes. Hooke uuris esimesena taime rakulist ehitust.. 18. saj. mõisteti juurerõhu vajalikkust mahlavoolus. Priestley avastas taimede õhupuhastamisvõime . 18.saj lõpp õhutoitumiseteooria fotosüntees ja hingamine kui kaks erinevat protsessi. Al 1860 taimefüsioloogia kindlalt bioloogia üks osadest. Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 DNA struktuur. 1959 ATP struktuur ja funktsioon. 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad, vahad, terpenoidid), nukleiinhapped, alkaloidid, fenoolsed ühendid. Süsivesikud ehk sahhariidid
Loomarakud sisaldavad ka kolesterooli. · Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraanis toimub nii aktiivne kui ka passiivne transport. Kaitse. · Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Nad on varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. · Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks täiendavat energiat ei vajata. Näiteks osmoos ja difusioon. · Mille poolest erineb ainete passiivne transport aktiivsest? Aktiivses kulub energiat rohkem. · Mis tähtsus on fagotsütoosil? Tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. · Kirjeldage fagotsütoosi käiku. Rakumembraan sopistub ümber molekuli, aine satub põiekesse, satub tsütoplasmasse. RAKUORGANELLID · Päristuumsete raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja
................................................ 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õistaimede tähtsus..................................9 4.1 Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel? 4.2 Mis tähtsus on õistaimedel? 5 Eestis levinud paljasseemnetaimed...........
annaabi.ee 
