Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juur ning erinevad juure tüübid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juur, varuained, maas, maasisene, pungad, erandeid, õhujuured, juuremuudendid, porgand, peet, kaalikas, mugulad, seenjuured, osadel, mangroovid, pehmes, lisajuured, juurestik, narmasPõllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured)
osas. Ööpäevas võivad nende varred kasvada kuni 75 cm(Bambus). PÜSIKOED jaotatakse nelja rühma: põhi-, tugi-, juht- ja kattekoed. PÕHIKUDE koosneb elusatest rakkudest. Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimiliatsiooni- ja säilituskoeks. Assimiatsioonikoe rakud sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimuv fotosüntees. See kude paineb raime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise ja valguterad, harva õlitilgakesed. Varuained on taimele vajalikud, et ta saaks uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvama hakata. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes. JUHT- ja TUGIKOE rakud on sageli kimpudena koos. Neid erinevate rakkude kogumikke nimetatakse juhtkimpudeks. Neis olev tugikude toestab juhtkimpe, juhtkoe ülesandeks on aga ainete transportimine taimes. Tugiude esineb teisteski taimeosades, ta annab taimeosadele tugevuse
peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed.
peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed.
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ
viljakad järglased. Riik: loomariik (mad, part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Hõimkond: kuhikloomad (part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Klass: imetajad (hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sekts: kiskjad (koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sugukond: kaslased (lõvi, siiamikass, kodukass) Perekond: kass (siiamikass, kodukass) Liik: kodukass (kodukass) Õistaimede ehitus Juur Õistaimedeks nimetatakse taimi kellel on õied, seemned ja viljad. Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks: 1. sammasjuurestik, mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest. 2. narmasjuurestik, mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest. Juur on taime organ, mille ülesandeks on taime kinnitamine mulda ja vee ning selles lahustunud toitainete võtmine mullast. Taime peajuur areneb seemnest väljuvast idujuurest
Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhujuured. 6. Kuidas erinevaid juurestikutüüpe liigitatakse ja millest nad koosnevad?
Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis kaitsevad pungas olevaid varre- ja lehe- või ka õiealgmeid kuivamise ja külma eest. Pungast võib alguse saada ka oks, millele järgmistel aastatel kasvavad lehed ning uued oksaharud. Ka oksad kuuluvad võsu koosseisu. Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest. Kui kevadel hakkavad pungad kiiresti kasvama, siis pungasoomused lükatakse lahti ja need langevad maha. Lehepungadest arenevad lehed, õiepungadest õied taimed lehtivad ja õitsevad. Kõik külgpungad siiski ei paisu ja ei avane. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma et nad edasi areneksid. Neid pungi nimetatakse uinupungadeks. Maa-alused muundunud võsud ehk võsu muudendid on iseloomulikud vaid mitmeaastastele rohttaimedele ehk püsikutele. Sügisel kuivavad nende maapealsed varred ja lehed ära
Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c
Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel
Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures Juure muudendid: Säilitusjuured porgand, suhkrupeet, söögipeet, kaalikas, redis, käpalised
Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10.Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees
Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10. Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees
varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks. · säilituspõhikude leidub juures, risoomis, varre keskosas ja seemnetes, viljades, sibulates, mugulates jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis- ja valguterad, lahustunud suhkrud, harvem õlitilgakesed. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil, kohvipuul, diospüüril või datlipalmil. · veesäilituspõhikude sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari, soolarohi.
fastsikulaarkambium, mille talitlemisel moodustub küll pidev kambiumirõngas, ent juhtkimbud jäävad eraldi; Helianthus-tüüp, sarnaneb eelmisele, kuid kimbuvahekambium tekitab uusi juhtkimpe; Ricinus-tüüp, esikasv sarnaneb Aristolochia- tüübile, kuid kimbuvahekambiumi tegevuse tulemusena muutub juhtkimpude eristamine võimatuks. 4. JUUR 4.1. Juure esikasv Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -- statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured
.........................................................................................................................................................7 Loomsed koed....................................................................................................................................................8 TAIMED............................................................................................................................................................... 10 Juur...................................................................................................................................................................10 Võsu.................................................................................................................................................................13 Vars............................................................................................................................................................
· Ta ise ei lahkunud kunagi Euroopast, tema heaks töötasd 23 kogujat, kes riskisid orhideesid korjates oma eludega ning kes rüüstasid täielikult mitu Filipiinide saart. · Esimesi epifüütseid orhideesid kirjeldas Kristoph Columbus, kui oli jõudnud Bahama saartele. · Sõna epifüüt tuleb kreeka keelest: ep- peal, phytos- taim. Orhideede liigid · Umbes 70% kõigist orhideedest elavad puudel- on epifüütsed. · On ka kaljudel kasvavaid (litofüüdid). · Terrestrilised ehk maas kasvavad orhideed (geofüüdid) · Kõdumaterjalil kasvavaid (saprofüüdid), milledel puuduvad rohelised lehed ning nad ei suuda ise endale toitu sünteesida, seetõttu on neil väljakujunenud koostöö seentega. · On rohkem kui 25 000 erinevat liiki. Orhideede osad juured · Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitut erinevat sorti. · Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandatel on topelt ülesanded: kinnitada ja
Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite (nt mändvetikatel sigipungade) abil. Sugutu
kromatiidides Kuna enne teist jagunemist ei jõua kromosoomistik kahekordistuda, on teise jagunemise tulemuseks haploidsed tütarrakud, mis on kõik geneetiliselt unikaalsed Rakkude ja organismi vananemine Taimede programmeeritud vananemine on peamiselt reguleeritud hormoonide poolt: ◦ Tsütokiniinide ja teiste hormoonide vähenedes hakkab taim vananema ning rakud surema ◦ Tsütokiniinide vaeguse tõttu hakkavad võrse- ja juuretipud hävima Taime osa kärbumine: ◦ Leht või juur pole enam piisavalt tõhus on ülesannete täitmisel ja “kärbitakse” ◦ Toitaineid ja vett on vaja taime mõnes teises (nooremas) osas, mistõttu vanem osa “kärbitakse” Rakkude ja organismi vananemine 1aastased vs mitmeaastased taimed ◦ 1aastased: suurem geneetiline varieerumine, kogutud energia suunatakse seemnete tootmisesse, mürgid ja mutatsioonid ei jõua koguneda; ◦ Mitmeaastased: taimedel
Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite (nt mändvetikatel sigipungade) abil. Sugutu
Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid. Paksendite iseloomu alusel eristatakse spiraal-, rõngas-, astrik- ja poortrahheiide. Erituskoed - ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks) Juur - on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. ülesanded - taime kinnitamine pinnasesse, vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, mõnede orgaanilisete ainete süntees, säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend; tunnused juurekarvad, steel, esikoor, epibleem, 2 peritsükkel, tipmine meristeem
osavõttu, seega on seened kuldkingade elus väga tähtsal kohal. Pisike toitekoeta seeme ei suuda idaneda ilma seenesümbiondi kaasabita. Sümbiondiks nimetatkase osalejat vastastikku kasulikus kooseluks. Seen nakatab seemne ja seeme saab seene kaudu vajalikke toitaineid, mis tal omal toitekoe puudumise tõttu vaja on. Seeme paisub ja mõne kuu jooksul omandab ta pisitillukese vurrkanni kuju. Esimese aasta sügisel ilmub jäme juur ja moodustunud risoomi kaks sõmevahet, millest kummalgi on soomusjas leheke. Teisel ja kolmandal aastal arenevad teine ja kolmas juur ning seenehüüfid jäävad nüüd vaid juurtesse. Ja et õitsema hakata, selleks kulub veel vähemalt viisteist aastat. Selline keeruline paljunemine ongi põhjuseks, miks meil iluaedades kuldkinga vähe kasvatatakse ja miks ta ka looduses kõikjal vaid väikeste rühmadena kasvab.
omavahelises võitluses emaslooma vahel. Näiteks: 1. Iga taim vihmametsas püüab sirguda päikese poole, kui mõni suurem taim hukkub kasutavad teised selle kohe ära ja proovivad iga hinna eest valguse kätte saada. 2. kui hiidsekvoia taim sureb välja ja langeb, siis teised sekvoiad püüdlevad konkureerides võimalikult päikese poole areneda. 3. kui kaks kotkast näevad kuskil maas olevat surnud looma, millel on liha küljes, nad lähevad looma juurde ja konkureerivad omavahel et paremaid palasid saada. 4.kaks isast shimpansit näevad ilusat emas shimpantsit, siis nad konkureerivad sellega, et kumb isastest suudab emasloomale rohkemmuljet näidata. 5. papakoid näevad mahlakate õitega taime, millel on palju õietolmu ja hakkavad konkureerima kes esimesena ja kõige värskema õietolmu endale saab.
3. PUITTAIMEDE EHITUS JA TALITLUS 3.1. Puittaimede ehitus (morfoloogia) 3.1.1.Puittaimede juurestik Juur on üldjuhul maasisene taimeorgan, mille ülesandeks on taime kinnitamine substraati, vee ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured
õis ruttu hääbub. Seepärast on vaja olla ettevaatlik, et mitte kaotada polliiniume, eriti kui liigutada ontsiidiume ja kambriaid. Hoolitsuse koha pealt ei ole tähtis õite väljanägemine; tähtsam on neid üldse õitsema saada. Looduses kattub orhideede õitsemine sageli tolmeldajate aktiivsusega ja see omakorda sõltub aastaajast, temperatuurist ning isegi niiskusest (vihmaperioodisest). (1) 8 5.2 Juured Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitu erinevat sorti. Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandail on topelt ülesandeid: kinnitada ja toita. Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga (velamen radicum troopilise epifüütide juurenahk). See moodustab surnud, poorsetest rakkudest, mis imavad endasse vett ja säilitavad seda. Vesi imendub neisse kui käsna ja võimaldab orhideedel elada epifüüdina. (1)
Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl. 2) nektaariumid, mis asuvad õites ja toodavad peibutamiseks magusat nektarit. 3 1.2. Idulehed Idulehed on seemnes paiknevad moodustised, millest arenevad ekto- ja endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks. Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks 1.3. Õhulõhed ehitus ja talitlus Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga. Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab sulgrakkude tööd nimetatakse turgoriks, mis on seotud osmootse rõhuga. 1.4
toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID · eelpuhkus-kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletamine,puitumine ja korgistumine. Eelpuhkuse ajal võivad puittaimede pungad puhkeda. · sügavpuhkus sundpuhkus- FENOFAASID · vegetatiivsed ja generatiivsed fenofaasid- vegetatiivsed fenofaasid on seotud taimede toitumise ja kasvamisega(pungade puhkemine,võrsete kasvamine, võrsete valmimine- puitumine)generatiivsed fenofaasid on seotud generatiivsete organite (õis, vili)tekke ja arenguga. Toimub kas 1 või 2 korda kasvuperioodi vältel(õiealgete tekkimine ja õiepungade puhkemine ja õite arenemine, viljade arenemine ja seemnete valmimine).
sinkaga, mille kasv peatub mullapinnal. Selle faasi ajal on esimene leht taimeliigile ja sordile omase värvuse, kuju ja asetusega. Nende tunnuste järgi saab kultuuridel ja nende sortidel vahet teha. Esimene leht kasvab 6...14 päeva, umbes 5...7 päeva peale esimese lehe ilmumist ilmub teine leht, niisama pika aja päerast kolmas. Samal ajal kasvab taimel ka juurestik, mis taime võrsumise alguseks on 2-3 korda pikem kui taime maapealne osa. Selles faasis kasutab taim ära seemnes olevad varuained ning läheb üle juurtoitumisele. 3. Võrsumisfaas siin moodustuvad taimel külgvõrsed ja lisajuured. Need kõik saavad alguse 1...2 cm sügavusel mullas paiknevast võrsumissõlmest. Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest saanud terve puhmik. Iga külgvõrse alusel moodustuvad uued sõlmed, mis omakorda on võimelised moodustama uusi võrseid. Soodsates tingimustes on ühel taimel mitukümmend võrset, kuid need ei moodustu ühel ajal vaid järk-järgult. Seepärast ei ole liiga
ülaosas laieneb ja moodustab õhukese vaheseina epifragma. Samba ümber paikneb silindriline eosekott, mis niidikestega kinnitatud samba ja kupra seina külge. Eoste väljumist soodustab urni servas asetsevatest hambakestest suuääris ehk peristoom. Hügroskoopsed liikumisvõimelised hambakesed koosnevad hobuseraudjatest rakkudest, hambakeste ja epifragma vahele jäävad avad, kust eosed kuiva ilmaga välja pudenevad. Eostest kasvab roheline harunenud niidi kujuline eelniit. Sellel tekivad pungad, millest aja jooksul areneb uus täiskasvanud gametofüüt. 7. SÕNAJALGTAIMED LAIAS MÕTTES. HK OSITAIMED. HK KOLDTAIMED (SH SELAGINELLID JA LAHNAROHUD). HK SÕNAJALGTAIMED (=KEERDLEHIKTAIMED): SELTSID MAOKEELELAADSED, PÄRISSÕNAJALALAADSED (JA SALVIINIALAADSED) HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED. Sõnajalgtaimed on fülogeneetiliselt nooremad kui rüüniad, raikad ja kollad
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel ta
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel ta
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomali
Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud. Kattekoed. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda(kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees
annaabi.ee 
