JUUGENDSTIILIS HOONED TARTUS SIIM OLIVER OJA JUUGENDSTIIL · Algperiood: 1893-1895, esimesed hooned püstitati Londonis, Pariisis Ja Brüsselis · 1895-1900, juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnadesse · 1900-1914, juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus (Juugend oli muutunud massimoeks) · Jagatud kaheks suunaks · Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Seda kasutati Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja tinglikult Hispaanias · Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal · Kasutatud pole tööstuslikult toodetud materjale · Majal on dekoratiivsed reljeefid · · · ·
tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani. Saarineni nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin arvukad muud ehitised üle Soome.
tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani. Saarineni nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin arvukad muud ehitised üle Soome.
Historitsism ja juugend 1) Seleta mõisted ja too näited . - historitsism - eklektitsism -tuudorstiil 2) Kroonuhistoritsism, raudtee tulek Eestisse . 3) Kaarli kirik. 4) Juugendstiil, selle üldiseloomustus. 5) Mis on ,, seestpoolt väljapoole ,, printsiip ? 6) Nimeta juugendstiilis ehitusi Eestis . 7) Draamateatri ehituslugu. 8) Nikolai von Glehni (ehitus) tegevus Nõmmel. Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil
aastatel arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt. Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken, selle kohal töömeest kujutav reljeef ja ümara ehisdetailidega ülaosas olevad uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Kokkuvõtvalt Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli
Kunstiajalugu 1. Kultuuriministeerium Eliel Saarineni (1873-1950) projekteeritud hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühtsuse eestvõtmisel 1911-1912. Juugendstiilis- rahvusromantiliste kaunistustega, omapärased detailid. Tänasel päeval asub Saarineni Majas 37 üürnikku, kellest Kultuuriministeerium kasutab 1500 ruutmeetri suurust pinda, ent väikseimad bürood on vaid kümneruutmeetrised. Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid. Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas. Mõlemad hooned on küll juugendstiilis, kuid Gaudi ehitisele on omane vormijulgus ja eriline keerulisus.
rahalisi võimalusi toetada uut stiili. Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi, kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist. Esimene suund jõudis vanade stiilide otsese kasutamiseni, teine lähenes pidevalt ratsionalismile. Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime "maaliline" (1898 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud (juugendi pärl Rjabusinski eramu Moskvas, 1900 02, arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926). On märgatav teatud piirkondlik erinevus Peterburis on juugendstiilis ehitatud rohkem üürimaju, Moskvas eramuid. Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. XX sajandi alguse ehitusbuum Peterburis ühtis juugendperioodiga. Esimesed stiili
Estonia teater -Estonia teater põlenuna , varemetes “Estonia” teatrihoone valmis 1913. aastal üldrahvaliku pingutuse tulemusena — juugendstiilis hoone ehitamiseks tegid annetusi ka kõige vaesemad. Seetõttu oli iseenesestmõistetav, et kui Teise maailmasõja järgses viletsuses midagi üles ehitada, siis just see teatrihoone. “Estonia” kaotas küll palju oma juugendlikkusest neoklassitsismi kasuks, kuid ei minetanud siiski omanäolisust ega esinduslikkust
arhitektuurile. Kõige rohkem kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete hoonete ehitamiseks. Paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Paljudes maades kasutati seda vähe. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kuid inimesed kasutasid seda edasi, aga nüüd püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Kuulsaim ehitis on Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on: · Eesti draamateater · Ammende villa Pärnus · Vanemuise teatri väike maja · Taagepera mõis Ammende villa Pärnus Eesti draamateater
Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi
motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi. Arhitektuur Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad Linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn) 15. sajandist Tallinna värav 17. sajandist 20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940). 20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet. Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms. Aitäh tähele panu eest!
Vanemuine Ajalugu Aastal 1865 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis Vanemuine 24. juunil 1870. aastal. Esialgu tegutses teater "Vanemuise" seltsi majas ning 1906. aastast uues juugendstiilis teatrihoones. Maja hävis Teises maailmasõjas ning teater kolis endise saksa teatri hoonesse, mida nimetatakse praegu Vanemuise väikeseks majaks. Hävinud maja kohal avati 1967. aastal uus teatrihoone. Arhitektuur Vanemuisel on kolm teatrihoonet. 1967. aastal valminud Vanemuise suur maja asub Tartu südames ja mahutab 700 pealtvaatajat. Suurest majast 1,2 km edelasse jääb 440-kohalise teatrisaaliga Vanemuise väike maja, mis ehitati aastatel 1914–1918. Alates 2001
Tartu Pauluse kirik Andres Zirk 2018 Ivo Kruusamägi Üldinfo · Juugendstiilis · Sakraalhoone · Ehitus 1915-1919 · Riia tänav 27, Tartu · Arhitekt Eliel Saarinen Iseloomustus · Ristkülikukujulise põhiplaaniga graniidist soklil asetsev tellistest kirikuhoone · Vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist · Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata · Murdkelpkatus · Tornikiiver on püramiidne Kaetud lakitud vaskplekiga Esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili
3. tunneb ära eellepingu ja oskab seda eristada lepingulisest võlasuhtest; 4. teab, millised on võimalikud nõuded eellepingust (ei pea oskama nõudeid kontrollida) ja kelle vahel. 1. Kaasus „Eksklusiivsed nõud Facebooki turult“ Reinhold (müüja) on füüsiliselt isikust ettevõtja, kes ostab kokku pankrotivara ja müüb seda kõrgema hinnaga edasi. 2018. a suvel võttis ta osa pankrotivara müügist, milles ta soetas endale suurel hulgal juugendstiilis lauanõusid, mis pärinesid aastast 1890. Ostuhind oli 10 000 eurot. Reinhold leidis, et arvestades esemete tegelikku väärtust, õnnestuks tal edasimüügist teenida vähemalt 10 000 eurot (s.t müüa vara edasi 20 000 euro eest). Lauanõude müümiseks kasutas ta mh Facebooki turgu. Peagi võttis Reinholdiga ühendust Mait (ostja). Reinhold ja Mait suhtlesid omavahel Facebook Messenger vahendusel, jagades järgmiseid sõnumeid: „[Mait] Tere
Tema kasv oli umbes 150 cm.Ta pidi oma puude tõttu palju voodis lamama. Hiljem vajas käimisel keppi. Onu avastas varakult ta kunstiande. 1882.aastal lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ja läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Leon Bonnat´ ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas´ Pierre-Auguste Renoiri ja Edouard Manet´ näitustel. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamaru illustraator ja litograafikunstnik, kes jäädvustas 19.sajandi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre´il ja teda kutsuti Montmartre hingeks. 1885 avas Aristide Bruant kabaree Le Mirliton ning Toulouse- Lautrec kavandas lugematuid plakateid, millel torkab silma eelkõige punase salliga Bruant. Tema maalid kujutavad elu Montmartre´i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. Tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja, tantsija Louise
Illustratsioonid on tehtud enamjaolt raamatutele, peamiselt Jaan Kaplinski omadele (,,Kaks päikest" ning ,,Põhjatuul ja lõunatuul"). Graafikad on tavaliselt must-valged või sarnaste toonidega ning läbivateks teemadeks on loodus ja inimesed. Akvarellidel kujutab Kalli Kalde eri piirkondade loodust ja linnaelu, alustades Eestist ning lõpetades Kanaari saartega. Vähesel määral on Kalli Kalde teinud lae- ja seinamaalinguid, kuulsaim neist on Ammende Villa Pärnus. Seal on juugendstiilis seina- ja laemaalingud valmistatud liimvärvidega, püüdes tabada eelmise sajandi alguse hõngu. Mustrite kavandamisel on kasutatud säilinud fragmente ja vanu fotosid. Tehtud tööd: 1995 illustratsioonid J.Püttseppa raamatule ,,Kirsiõite detsember" 2005 illustratsioonid J.Kaplinski raamatule "Kaks päikest" 2006 fotod ja kujundus J.Kaplinski luulekogule "Vaikus saab värvideks" 2006 illustratsioonid J. Kaplinski raamatule "Põhjatuul ja lõunatuul" 2007 illustratsioonid J
Aastal. 1907. aastal etendati esimene operett– Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1944. aasta märtsipommitamisel hävis Estonia teatri hoone- seejärjel see taastati. Hakkas seejärel kandma nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. Rahvusooperi hoone projekteerimine Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. ---Arne Mikk talveaeda avamas. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks:
märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud 71 tema tööd. Töid: 1. Natüürmort: Vaas 12 päevalillega (1888) 2. Tähistaevas 3. Kohviku terrass öösel (1888) Henri de Toulouse-Lautrec [anr'ii dö tul'uuz-lotr'ek] (24. november 1864 9. september 1901) oli prantsuse kunstnik. Ta sai kuulsaks Moulin Rouge 'i reklaamplakatiga. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamatuillustraator ja litograafiakunstnik, kes jäädvustas 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. Tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja tantsija Louise Weber.i ellu peaaegu unustatud litograafia. Tuntumaid maale
(mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum. Viljandimaa: Viljandi (vanalinn, ordulinnuse varemed, lossimäed), Soomaa rp (rahvusvah projekti EDEN võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg. Jõgevamaa: Endla LKA (rahvusvah tähtsus, Endla soostik), Betti Alveri park ja muuseum (Jõgeval), Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts),
Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ja August Volberg. Klassitsistlik hoone, hoonet piiravad võimsad sambad. Mõlemad, nii Vene teater kui ka Sõprus on suured ja võimsad hooned, kuid Vene teater jääb oma portaaliga kõvasti Sõpruse suurte sammastega portaalile alla. Õnnepalee- maja valmis 1910. aastal, olles algselt projekteeritud vineeri- ja mööblivabrikandi Carl Lutheri äärelinna suvevillaks. Juugendstiilis. Teise maailmasõja hakul tõstis nõukogude võim vabrikandi majast välja ning sellest sai 1940. aastal kuni 1944 aastani lastehaigla,Sõja lõpus hävines pommitamisel pea kogu hoone sisemus. Siis taastati see elukorteriteks ning 1956. aastal lastepolikliinikuks. Tallinna perekonnaseisuameti päralt on maja alates aastast 1983, kui ta läbis tervikliku uuenduskuuri. Hoone välisarhitektuuri ja ruumijaotust kohendas uueks otstarbeks arhitekt Ants Raid.
aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9
teater. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teatri hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome arhidektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt
venelaste naudingut värvidest ja mustritest üle Lalique`i rafineeritud lillelise joonega. Carl Fabergé Muna ja kullast medaljon Arhitektuur: Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi, kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist. Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime "maaliline" (1898 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud.Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. Rjabusinski eramu Moskvas, 1900 02, arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926 Teist, "graafilist", perioodi (1905 10) iseloomustavad tugevamad ratsionalistlikud ja ranged jooned, mis viitavad uute ilukriteeriumide kujunemisele. Fassaadide kompositsioon saab ratsionaalse lahenduse. Dekoori osa arhitektuuris aina kasvab, siin
teatristuudio. Aastal 1924 jätkasid stuudio 1. lennu lõpetajad Draamastuudio Teatri nime all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. 1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid
aegadele omase austuse ja sdamlikkusega. 1904 Prnu ks jukamaid suurkaupmehi Hermann Leopold Ammende, kelle esivanemad asusid 18.sajandil Saksamaalt Eestisse, otsib sobilikku maja oma armastatud ttre Elleni pulmadeks. Seda leidmata otsustab ta tellida St. Peterburi arhitektuuribroost Mieritz&Gerassimov luksusliku hoone projekti, et ise ehitada villa oma ttre uhkeks pulmapeoks ning perekonna tulevaseks suvemajaks Peterburi arhitektid asuvad tle ning kiirelt valmib juugendstiilis ehitise projekt, mis kinnitatakse Prnu linnaarhitekti poolt 5. mail 1904 aastal. Alustatakse krundi ettevalmistust ja ehitustegevust. 1905 Hoone kerkib tohutu kiirusega augustiks on ta phijoones valmis, puudub veel vaid mbritsev haljastus ning piirdeaed. Lplik teostus saab algsest projektist mrksa rikkalikum rahututel fassaadidel on kasutatud kiki uudseid vtteid ja materjale, mida ajastule omaselt eri vrvitoonidega rhutatud: mitmevrvilised keraamilised plaadid,
• vanemate lahutus, isa surm, kolimine • õppi soslo kunstiakadeemias1886 • figuratiivne kunst ehk reaalsust kujutav kunst • 6-8 maali a. • igapäevased objektid, portree pildid ja apokalüptilist loodust • minevku mõju • teise aja kujutamine • valmistab iseendale värve ja maalib lõuendile • vanade maalide taastamine kjartan slettemark SOOME 19.-20. SAJ. Kalju kirik timo ja ... soamalainen saarinen raudteejaam helsingis juugendstiilis torni motiiv soome juugend pargis mingi metallist kaar eero saarinen valge tool punane iste/padi saarinen vanemuise teatri hoone vana lutheri mööblivabriku klubi juugendstiilis pauluse kirik tartus pruunikas punan eroheline kulunud katus juugend tampere toomikrik hallidest kividest pruun katus suur ringi kujuline aken väike müür ümber helsingis ajaloo muuseum hall torn pruuni ja halli triibud üleval segamini sibeliuse auaammas jooksev mees keskmaajooksja paavo nurmi
Pariisis. . Eduard Wiiralti looming Eduard Wiiralt on 20. sajandi I poole Eesti graafika silmapaistvaim meister, eesti estampgraafikale aluse panijaid ja tema arengu mõjutajaid. W- i looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemarohkuse ja tundelaadi ulatuse poolest. Ta oli silmapaistev joonistaja, suure osa loomingust moodustavadki iseseisvate teostena valminud joonistused, mille stiil loomejärguti erineb. E. Wiiralt alustas juugendstiilis. Lõi 1916 esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 esimesed ofordid. Õpingute ajal ja 1930. aastail viljeles ta ka õlimaali. 1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite, 1920 valminud grotesksed, musta ja valge vastandused rajanevates linoollõigetes ```Pallases`` levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis. Samal ajal hakkas W. Viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest.
.... KOOL ....klass Referaat Draakoni galerii Sinu nimi asukoht 2009 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Draakoni galerii, mis on juugendstiilis ja mille arhitekt on Jacques Rosenbaumi. Seetõttu räägin ma oma referaadis juugendstiilist, arhitekt Jacques Rosenbaumist ( lühike eluloo tutvustus ) ning ka Draakoni galeriist. Samuti lisan pilte Draakoni galeriist ja Jacques Rosenbaumi töödest. Juugendstiil Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend
poolläbipaistva klaasimassi sees taime, putuka ornament. Louis Comfort Tiffany 1848-1933 New Yorgi klaasikunstnik, miljonäri kodude kujundaja. Metalliläikelise klaasi leiutaja. ARHITEKTUUR Juugendliku hoone välisilme järgis siseruumide paigutust. Kasutati rohkelt juugendlikku kaunistuselemente, kunstide süntees õnnestus kõige paremini luksusvillade ja teatrihoonete projekteerimisel. Ehitusmaterjaliks graniit, tellis, krohvitud pind. Juugendstiilis on kujutatud palju teatri- ja pangahooneid, raudteejaamu ja kaubamajasid. Juugendstiili arhitektuur Gustave Eiffel 1832-1923 Eiffeli torn Pariisis 1889 New Yorgi vabadussammas 1886 A.Lindgren, W.Lonni ,,Estonia" SÜMBOLISM 19.-20.saj vahetus 19. sajandi teaduse ja tehnika areng hoogustas ühiskonnas urbaniseerumist, uute tehnoloogiate ja kaupade teket ning vabrikutootmist. Tekkis vajadus levitada ja vahetada informatsiooni
Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see
aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23
Vaimustus inglise maamajast. Võrreldes inglastega ei olnud sakslastel korralikku oma majatüüpi ja M. Võttis ülesandeks luua sakslasele maja. Historitsismi ja Saksamaal levinud ornamendilembuse alternatiivina nägi funktsionaalsust, tagasihoidlikkust, individuaalsust ja traditsioonilistele ja looduslikele materjalidele truuks jäämist. Maja peab täpselt sobituma funktsiooniga. Rõhutas praktilisust. Üleliigsed on raamatuillustratsioone meenutavad ornamendid nagu juugendstiilis (mida ta pidas pealiskaudseks). Eeskujuks Le Corbusier'le, Gropius'le ja Mies van der Rohe'le. 1 Heinrich Tessenow (1876-1950)- tõi aedlinna idee rahvusvahelise tähelepanu alla. Orgaaniline väikelinn. Soosis arhitektuuri, mis väljendaks rahvuslikku kultuuri ja lihtsustatud vorme. ,,lihtsaim vorm ei ole alati parim, aga parim on alati lihtne
Teemaks oli ka erootika. Kujunevad lemmikvärvid- violetsed toonid, kahvatu kollane, valge, õunaroheline ja paabulinnuvärvid. Meeslemmiktegelaskuju oli Pierrot. 9. Millistes kunstivaldkondades kajastus juugendstiil + näiteid? Juugendstiili hakati rakendama arhitektuuris, tänu sellele et võeti kasutusele raud ja klaas. Gustav Eiffel, kes rajas Eiffeli torni. Läksid moodi vitraazaknad. Sisekujunduses jäljendas kõik juugendit, kõik pidi olema ilus. Mööbli pisidetailid olid ka juugendstiilis. Hoo saab sisse ehtekunst. Kõik vajasid isikupärasust. Rene Lalique- rinnanõel, nööbid ja peaehted. Lõhnapudelid ja nende disain sai hoo sisse. Tegelt muutub kogu elu filosoofia., avaldub muusikas, kirjanduses. 10. Millistes Euroopa linnades võib leida arhitektuurilisi ehitisi (arhitektid)? Victor Horta- Tegevusjälgi võib näha Brüsselis, looming iseloomulik. Hotell Tassel Brüsselis. Interjööris rohkem juugendlikke jooni. Samuti ka tarbeesemete kujundusi.
minimalistlikum. Lisaks on Kino “Sõprus” avaramal maapinnal, seega hoone on mitmest küljest vaadeldav. Praegune Õnnepalee, Pärnu mnt. 67 Arhitekt: Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev ( Peterburi arhitektid), valmis: 1910 Hoone on üks stiilsemaid juugend stiili ehitisi Eestis. Ehitatud suvevillaks ärimees Carl Lutheri jaoks, kes oli Lutheri vabriku omanik (vineeri- ja mööblivabrikant). Praegu on hoone tuntud Õnnepalee nime all. Väikeste mõõtudega, juugendstiilis kivimaja.Kumerate katuste ja ülatorniga, millel on kellukese kujuga kuppel. Õnnepalee sarnandeb välimuselt Draamateatri hoonega, sest mõlemat ehitist projekteerisid samad arhitektid. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3119 eramu Toompuiestee 6, Tallinn Arhitekt: Herbert Johanson, valmis: 1929 Hoonet peetakse esimeseks lamekatusega funktsionalistlikuks elamuks Eestis.
Vanemuise majad http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=468&lang=est VANEMUISE SUUR MAJA Vanemuise suur maja (Vanemuise 6): modernistlikus stiilis 1967. aastal valminud teatrihoone, mis asub Tartu südames. Majas on 700-kohaline teatrisaal, 2004. aastal uuendatud teatri administratiivtiib, proovisaalid, garderoobid, töökojad jpm, samuti teatrikohvik Shakespeare. VANEMUISE VÄIKE MAJA Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a): ajaloolise hõnguga, aastatel 1914-1918 juugendstiilis ehitatud teatrihoone rohelusse uppuva pargi veerel. Maja hõlmab 440-kohalist teatrisaali, ovaalsaali, garderoobe, proovisaale, kohvikut. SADAMATEATER Sadamateater (Soola 5b): multifunktsionaalne moodne teatri- ja kontserdihoone, mis asub Tartu kesklinna vahetus läheduses otse Emajõe kaldal. odutsent Paavo Nõgene. Ajalugu http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=436&lang=est 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts.
Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide
armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. 5 Graafika Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse
ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide
liikumise rajajaks. Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks. Juugendstiil Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal 1) Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil? Tarbekunst ja arhitektuur. 2) Millal valitses juugendstiil? 1980. aastail 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid! Näiteks orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. 4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis? Kujundatavad kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamistdekoratiivse terviku loomisele. 5 Fovism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 6 põhjal
U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu 19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam. Piimakari, peenvillalambad, härjad. Põllumaa väetamine. Kartulikasvatus piirituse toorainena Mõisnike seltside teke, näituste korraldamine, tõuaretus.
ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide
kepi abiga. Tema kunstiande avastas Henri onu juba päris varakult. Henri lahkus vanemate lossist 1882 ja läks Pariisi. Pariisis õppis ta tuntud isikute nagu Joseph Florentin Leon Bonnat ja Fernand Cormoni käe all joonistamist. Ta käis samuti ka mitmetel tuntud näitustel nagu näiteks Edgar Degas. Toulouse- Lautrec elas täielikult oma kunstile, temast sai postimpressionistlik maalikunstnik, litograafiakunstnik ja juugendstiilis raamatuillustraator. Henri de Toulouse-Lautrec jäädvustas oma teostes 19.sajandi lõpu boheemlaste elu Pariisis. Ta elas Montmartel ja teda kutsuti seetõttu Montmarte hingeks. 1885.aastal kavandas Toulouse-Lautrec lugematuid plakateid Artistide Bruandi avatud kabareele Le Mirliton. 1888.aastast alates hakkas Henri valima motiive, millega ta on tänaseni tuntud: inimesed lõbustuskohtadest, tsirkusest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutasid elu Montmarte'i ja teiste
Nad läksid Rafaeli eelsesse kunsti tagasi. Nad tahtsid vabaneda sellest, mis oli endaga kaasa toonud renessanss. Tuntumaid esindajaid on William Morris (1834-1896). Ta püüdis kogu oma energia ja varandusega taaselustada hääbuvaid käsitööalasid ja traditsioone. Hakati looma esemeid, mis olid lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad. Prerafaeliidid panevad aluse uuele kunstile. Ta omandab erinevates piirkondades eri nimetuse: inglismaal nim seda modern style'iks. Juugendstiilis hakati kõike kujutama keraamikat, ajakirju, plakateid, raamatuid, mööblit. Esindajatest austerlane Gustav Klimt. Teosed ,,Juudit", ,,Lootus", ,,Naise kolm iga", ,,Danae". Juugendi arhitektuur Kõige tähtsam on Antonio Gaudi katedraal. Gaudi on põhiliselt seotud Barcelonaga. Ta võtab oma kavandmise juures eeskujuks orgaanilise looduse vormid. Tema poolt on ka tehtud Casa Battlo. Guelli park on tema poolt kavandatud. Veel juugendi esindaja - Viktor Horta Belgiast
koha selles reas on põlistanud järelkäijad, kunstnikud (noor Picasso), kes pidasid teda oma õpetajaks ja võistlejaks, kelle saavutusi ületada. tundmatule adressaadile saadetud Henri kiri kuu pärast õnnetust. (Albi, juunis 1878) 18 Kokkuvõte Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamatuillustraator ja litograafiakunstnik, kes jäädvustas 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Vastu oma vanemate soovi nautis ta elu täiel rinnal. 1885 avas Aristide Bruant kabaree Le Mirliton ning Toulouse-Lautrec kavandas lugematuid plakateid, millel torkab silma eelkõige punase salliga Bruant. 1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed
Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis. Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvad
( 1913. aastal), millest sai põhimõttelise tähtsusega sündmuseks maailma kultuuri- ja kirjandusloos. 9. Gustav Klimt väga väljapeetud, ehk ka kuulsaim juugendkunstnik, Viinis töötanud Gustav Klimt, kelle juugendarhitektuuri suurejoonelisi näiteid leidub kõigis Euroopa suuremates linnades eesotsas Pariisi, Viini ja Brüsseliga, sh Helsingis ja Riias. 10. Edvard Munch norralane, kes tegeles edukalt nii ekspressionismi kui ka juugendstiilis. 11. Vassili Kandinsky abstraktsionismi voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge. 12. Pablo Picasso Kubismiga sensatsiooni tekitanud kunstnik, kes tituleeriti hiljuti üheks sajandi suurimaks, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud, nii et tema tööde hulgast võib leida küllalti eripalgelisi teoseid. 13. Claude Debussy impressionistlikku muusika rajaja, üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul. 14. Arnold Schönberg üks tuntumatest heliloojatest 20
swf). 1826 aastaks oli linnas 824 maja, neist 697 puidust ja 127 kivist, sajandi keskpaigaks oli hooneid juba üle 1000 (kivimaju 202) (Pullat, 1980). 1893 aastal nimetati Dorpat taas ümber Jurjeviks ja algas taas venestamine.(Pullerits,2005). 12 Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal 20. sajand 1905 aasta revolutsioonile vaatamata toimus Tartus aktiivne ehitustegevus, ehitati peamiselt väljaspool Kesklinna ja juugendstiilis hooneid, nende seas sai ka 1906 aastal teater „Vanemuine“ endale uue hoone (Pullat,1980). 1926 aastal sai linnaarhidektiks Arnold Matteus, tema eestvedamisel likvideeriti vanalinnas kõnniteele ulatuvad trepid, 1929 lasti käiku uus veevärk ja veetorn. 1935 aast l valmis Munga tänaval Eesti panga hoone, 1938 avati imposantne Tartu turuhoone Emajõe kaldal. 1940 aastal kerkis Riia mäele Kaitseliidu hoone (Pullerits, 2005).
Nad läksid Rafaeli eelsesse kunsti tagasi. Nad tahtsid vabaneda sellest, mis oli endaga kaasa toonud renessanss. Tuntumaid esindajaid on William Morris (1834-1896). Ta püüdis kogu oma energia ja varandusega taaselustada hääbuvaid käsitööalasid ja traditsioone. Hakati looma esemeid, mis olid lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad. Prerafaeliidid panevad aluse uuele kunstile. Ta omandab erinevates piirkondades eri nimetuse: inglismaal nim seda modern style'iks. Juugendstiilis hakati kõike kujutama keraamikat, ajakirju, plakateid, raamatuid, mööblit. Esindajatest austerlane Gustav Klimt. Teosed ,,Juudit", ,,Lootus", ,,Naise kolm iga", ,,Danae". Juugendi arhitektuur Kõige tähtsam on Antonio Gaudi katedraal. Gaudi on põhiliselt seotud Barcelonaga. Ta võtab oma kavandmise juures eeskujuks orgaanilise looduse vormid. Tema poolt on ka tehtud Casa Battlo. Guelli park on tema poolt kavandatud. Veel juugendi esindaja - Viktor Horta Belgiast
Hollandi maalikunsti 2 legendaarset teost: Rembrandti “Öine vahtkond,” ja Jacob van Ruysdaeli “Veski Wijki ligidal.” Norra Edvard Munch’i muuseum – Aadress: Toyengata 53, Oslo. Edvard Munchi loomingule pühendatud muuseum. 4 peateost: “Karje,” “Noor neiu,” “Madonna,” Kaks tüdrukut sinister põlledega.” Austria: Modernismi oaas - Muuseumikvartal Viinis – Aadress: Museumplatz 1, Viin. Kaasaegne kunst. Teoseid: Gustav Klimti juugendstiilis maal “Surm ja elu,”A. R. Penck nimetu maal, mis taunib kapitalistlikus maailmas levinud rahahimu. Viini Albertina – Aadress: Albertinaplatz 1, Viin. Muuseumis maailma suurim graafikakogu. Teoseid: Egon Schiele poolakt “Liegende,” Michelangelo “Kristuse surnukeha,” Düreri “Noor halljänes,” Leonardo da Vinci “Peetrus.” Poola: Krakovi suur aeg – kunst Waweli linnamäel – Aadress: Wawel 5, Krakow. Poola kuulsaim kunstimuuseum
,,inimkonnale suurimast kasu toonud" isikutele. 1913.a läks kirjanduspreemia väljaspool Euroopat elavale indiaanlasele Rabindranath Tagorele. Sellel ajal leidus kirjanduses ka spetsiifilist n-ö juugendlikku uudsust. Uue vooluna tekkis ekspressionism, mis hiljem juugendlikust kirjandusest populaarsem oli. Kuulsaim juugendkunstnik oli Viinis töötanud Gustav Klimt. Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis, näiteks norralane Edvard Munch. Alguse sai ka abstraktsionism. Selle voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge oli venelane Vassili Kandinsky. Hiljem lisandus sajandi suurimaks kunstnikuks tituleeritud Pablo Picasso, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud. Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad Maailma muusikapealinnadeks olid Pariis ja Viin. Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy, Arnold Schönberg, Richard Strauss jpt
annaabi.ee 
