Julia Karpenkova IV3V Eesti teatri ajalugu. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946
Rahvusooper Estonia KOOSTANUD: HELERIN TAMM OTEPÄÄ GÜMNAASIUM 11A.KLASS Rahvusooperi algaastad Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Estonia muusikateater pakub publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi Estonia teatril on aja jooksul olnud palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia Estonia rahvusooper tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012.aastast Vello Pähn. Peadirektor aastast 2009 on Aivar Mäe Balleti kunstiline juht aastast 2009 on Toomas Edur. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline
Rahvusooper Estonia: Estonia on Tallinnas asuv muusikateater. Aastast 1998. kannab see nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal
Estonia teatri ja Draamateatri asutamine Maarjo Põder 10a 2014 Estonia teatri ajalugu Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. 1944. aasta Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teatri hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome
Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri
Sellest sai alguse kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni ja Soome arhitekti Armas Lindgreni projekti järgi. Siit sai alguse "Vanemuise" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. Eesti esimene rahvuslik ooper lavastuse esmaettekanne oli "Estonias" 1928. aastal ning esimene eesti ballett jõudis lavale 1944. aastal. 1911. aastal mängiti teatris esimest operett. "Estonia" teater sai alguse 1865. aastal "Estonia Seltsi" tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. 20.sajandi algul jõudis teatrilavale ka tõsisem draama. "Estonia" teatrihoone valmis 1913.aastal. 1944. aastal hävis teatrihoone pommitamise tagajärjel. Maja taastati 1947.aastal. Teater sai uue nime ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater alates 1950.aastast. EESTI MUUSIKATEATRI EELKÄIJAD 1784. aastal rajas August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (3
3 UUSREDAKTSIOONI KOREOGRAAF-LAVASTAJA Toomas Edur (sündinud 20. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti balletiartist. Ta lõpetas 1988. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja oli seejärel kuni 1990. aastani Estonia solist. Aastatel 19901996 oli Edur Inglise Rahvusliku Balleti solist, 19961997 Birminghami Kuningliku Balleti solist ja 1998. aastast töötas ta jälle Inglise Rahvuslikus Balletis. 2009. aasta veebruaris valis Rahvusooper Estonia nõukogu ta Estonia balleti kunstiliseks juhiks, tööle asus ta augustis 2009. 1990. aastal sai ta koos Age Oksaga rahvusvahelisel balletivõistlusel USA-s parima paari auhinna. 2001. aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Elizabeth II nimetas 12. juunil 2010 Age Oksa ja Toomas Eduri kahe riigi kultuurisuhete edendamise eest Briti Impeeriumi Ordu komandörideks. 4 PEATEGELASED Alena Shkatula Alena Shkatula lõpetas 2003
Sisukord Ajalugu.............................................................................................................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid.........................................
Kõik kommentaarid