töid- 2. Miks ei saanud noorest Andresest peremeest Vargamäele? Noorel Andresel oli küll palju jõudu ja jaksu talutöödeks ja tema isagi oli rahul temaga ja arvas, et noor Andres sobib suurepäraselt Vargamäe peremeheks, kuid Andresel olid teised plaanid. Nagu teisedki Mäe Andrese lapsed, ei tahtnud tema vanem poeg jääda Vargamäele, vaid minna kuhugi paremasse kohta. Sellele otsusele jõudis ta kroonus olles. 3. Kuidas kosis Juss Marit? Ühel hetkel sai Jussil Mari norimisest villand ning otsustas endalt elu võtta, kuid Mari takistas tal seda tegemast ning rääkis talle, kuidas ta tegelikult hoolib Jussist ning seejärel nad otsustasid abielluda. 4. Kuidas kontrollis Indrek Riia ausust? Indrek kontrollis Riia ausust teda salaja piiludes põõsaste vahelt, kui Riia oma kassiga Indreku linnupesa juures käis. Indrek tahtis tüdruku vahele võtta, aga ta pidi enne olema veendunud, et tüdruk on tõepoolest tema linnupoegi kassile andnud
Torupilli Jussi Trio Leon Kann 11.B Torupilli Jussi Trio moodustavad viiulid ja möödunud sajanditest tänapäeva toodud torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu
Tõsi küll, algul suutis Andres teda veenda, et suur koormus on alguse asi ja pärast läheb talutöödega lihtsamaks, kuid seda ei juhtunud. Pealegi pidasid nad (või õigemini Andres pidas) armastust äärmiselt ebapraktiliseks olekuks ja tegevuseks, teadmata, et just sealt, voodist ja kuuvalgetest öödest tulebki jõud minna edasi, jõuda taluda ja jõuda olla õnnelik. Jussi roll teoses oli tuua sinna psüholoogiline varjund ja kujutada veel ilmekamalt Andrese despootlikku olekut. Jussil oli naine Mari, kes oli väga emalik ja tubli, samas aga lihtsameelne ja otsustusvõimetu. Mari ei suutnud valida, kumba ta rohkem armastab, Jussi või Andrest, ja oletas, et kuna Jussil on kõverad jalad ja Andres on talu peremees, on kasulik elada majas, mitte saunas. Juss aga nördis, kurvastas ja vajus ära Mari ükskõiksuse tõttu. Teose edasise arengu seisukohalt oleks kõigil parem, kui Jussi poleks eales olnudki, sest tema surm jäi
tegelikult kasvab ta enamasti Lätis. Loomad ja linnud Naerukajakas Kühmnokk-luik Naerukajakas on Pirita Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks ranna põhiline elanik, kes tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv sööb kala ning putukaid ja must kühm. Ta on väga vaikne lind. väiksemaid ussikesi. Midagi huvitavat Tallinna lahte on külastanud delfiin Laupäeval 20.septembril, nähti Tallinna lahes delfiini lausa kahel korral. Ivar Jussil õnnestus delfiini liik määrata, tegemist on valgekoon-delfiiniga, millist liiki meie laiuskraadidel pole varem kohatud. Toitumisah el Kühmnokk- Veetaime luik 1 d . Luitsnokk- part Harilik Naerukajaka Putukad Kärnkonn s 2. Kasutatud kirjandus http://www.loodus.ee/ http://www.bio
Ta ei teadnud ühtegi pehmemat aset nendest. Ja ta jäigi Vargamäele. Lollused Sammuti sai ta hakkama ka paari lollusega. Kord kui Mari teda õrritas, tahtis Juss näidata mis mees ta on. Ta tahtis tüdrukule tõestada, et tal jõudu küll ja ujub jõu kõige laiemast kohast edasi ja tagasi. Tagasi teel lõi talle aga kramp jalga ja peremees pidi ta veest välja tooma. Teise lolluse tegi ta samuti Mari lõõpimise pärast. Nimelt lõõpis Mari nii kaua, kui Jussil kõrini sai ja ta ennast üles puua tahtis. Viskas vikati maha ja läks natuke eemale kuuskede juurde, võttis siis pükstelt nööri ja riputas oksa külge. Küll aga suutsid nad ära leppida ja Juss ennast üles ei poonud. Võttis nööri oksa küljest ära ja pani pükstele tagasi. Elu Mariga Mari ja Juss hakkasid pulmi plaanima pärast seda, kui Juss ennast üles puua tahtis. Vargamäe pererahvas toetas nende pulmi ja lubati neil elada saunas.
oma teo ees. Seda sündmust tuletab Pearu ikka ja ikka purjus peaga hiljemalt meelde. Veel üks tüli tekib Andrese karjapoisi Mardiga, kes üritab Pearul kiusuga kraavile ehitatud tammisid lõhkuda, mille tulemusel viimane karjapoisi koera maha laseb, sest see jätkab visalt tammide lõhkumist. Andres üritab seda juhtumit kohtus lahendades tõega õigust taga ajada, kuid selle mitte õnnestumist nähes on mees pettunud. Andrese sulasel Jussil on raske elu, ta muudkui kurdab, et peremees tapab tööga ja Juss plaanib iga aasta ära minna. Kui aga tüdruk Mai lahkub ja asemele tuleb rõõmsameelne ja lõbus tüdruk Mari, ei tahagi Juss järsku lahkuda. Mari lõõbib ja norib pidevalt Jussi kallal, kuni Jussi kannatus katkeb ja ta Marile ennast tõestada üritab, ujudes üle jõe ja tagasi, samal ajal ise peaaegu ära uppudes. Hiljem üritab Juss ennast üles puua
1. Millal toimub romaani tegevustik? - algab 19. saj teisest poolest, kestab paarkümmend aastat (1870-1890) 2. Kui vanad olid Andres ja Krõõt, kui nad Vargamäele elama asusid? - Krõõt-oma kahekümnendates, Andres-kolmekümnendates 3. Jussi kehaehituses oli midagi, mis Marile nalja tegi ja mille pärast ta Jussi narritas. Mis see oli? - Jussil oli lühike kael ja kõverad jalad 4. Miks Krõõda silmad nukrad olid? - Tal oli järjestikku sündinud kolm tütart ja ei ühtegi tulevast peremeest+pidi koguaeg tegema rasket tööd 5. Miks Andres pühal jõuluõhtulteisepere koera peksis? - See tuli vorsti lõhna peale nende majja ning Mari avastas ta sealt ning ütles Andresele+perede vahel oli vihavaen ning Andres sai nii oma viha välja elada. 6. Miks Pearu naiste käest nüpeldada saab
et sead läheksid tema põllule, Krööt aga kutsus nad ilma ühegi probleemita tagsi. Samalaja tekkisid neile ka töölised Juss ja Mari, kellel tekkis suhe. Siis, aga jäi Krööt enda kolmandat last ootama ja mainis, et see olevat raskem. Kuid natuke aega hiljem Krööt suri enda esimest poega sünnitades öeldes: ,,poeg võttis hinge’’. Peale Krööda surma tekkisid, aga Jussil ja Maril probleemid, kuna Mari käis Andrese juures lapsi hoidmas, ning Jussile see ei meeldinud ja kahtlustas, et Mari jäheb sinna perenaiseks. Millepärast Juss hiljem endalt elu võttis. Peale Jussi surma, aga Mari läksgi Andresele mehele kuid isiklikult tundus, et nende vahel suurt armastus polnud. Kuid ootamatult surid, aga nende kolm last, kes maeti Krööda kõrvale
ajal, kui on matemaatika kontrolltöö. Kärbsed - poisid võtsid kärbsed kaasa ja lasid tunnis lahti need, et ei saaks teha tunnitööd. 4. Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised, suhtumine teistesse). Jaak Kombekas, soeng oli seitlis. Viisakas, alati saatis Virve ära. Kannatlik, oli ka armukade, aga ei lasknud sellel välja paista. Sai kõigiga hästi läbi, oli väga jutukas. Tark ja tubli õpilane. Oli abivalmis aitas Jussil kooli tagasi saada. Riks Tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada, üleolevalt tõsine, tark. Pukspuu Juss Huligaan, teda taheti koolist välja visata. Vinnilise kolmnurkse näoga. Koolis oli hajevil, loge suhtumine õppimisse. Kohmetult rõõmus, hästikasvatatud.
Pärast seda Matil polnud enam vere ringet Väike Mati sõrme pistis pepu auku Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku Väike Mati pani sõrme ninna Pärast jäi see hoopis kinni sinna Mäng Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on trammi all "NÄE" Soolikad ja keel üksik jalgki tõmbleb veel Inimesi nagu muda kõigil silmad punnis peas Arstil käes on juba nuga sebib puruks laste seas Tõnul pole enam käsi väiksel Jussil puudub p... Arstid õmblemast ei väsi niiti täis on asfalttee Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on surnukuuris Puhkavad seal lina all nagu loomad oma puuris Terminaator Kõik ei ole lehmasitt mis haiseb nagu pask Kõik metallikamakad ei pruugi olla vask Kõik mis sillerdab ja särab ei ole ju veel päike Ma ei joo veel õlut sest ma olen liiga väike Kõik mis elu mõnusaks teeb pole raadio 2 Iga lontis kõrvadega peni pole taks
Poistel tekkis mõte, et nad võiksid rahad kokku panna ja iga kuu näiteks Laasikule, kes oli suhteliselt vaene, kuid väga tark poiss, raha maksta, et viimane Jussi õpetaks ja eksamiteks valmistuda aitaks. Laasik oli nõus, kui talle makstakse 30 krooni kuus. Raha teenimiseks tegi ta koos emaga luude ja erinevaid harju ning müüs neid. Kui poiss oleks Jussi hakanud õpetama ei oleks saanud ta ema aidata ning selleks vajaski 30 krooni, mis hüvitas kaotsiläinud aja harjade valmistamisel. Jussil oli õde Aino kellega Riks läbi käis. Noored meeldisid teineteisele, aga Jaagule meeldis Aino õde Virve ning ajapikku hakkas ka tüdrukule poiss meeldima. Enne Jussi eksameid käis Virve koos oma tädiga Kanaari saartel. Ta kutsus ka Jaaku sinna, kuid viimase isa ei nõustunud välja käima oma terve kuupalga suurust summat. Vahepeal jäi direktor haigeks ning kutsus kõigist klassist kolm kõige tublimat poissi enda juurde. Direktor elas kooli vastasmajas koos oma õega
kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mitte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta.
näiteks see, kui Jaak veetis Virvega öö ja nende maja tabas pomm. Hoolimata sellest olid mõlemad õnnelikud, sest nad olid elus. Kirjanik viitab sellele, et tuleb osata ka vähesest rõõmu tunda, sest kunagi ei või kindel olla, kui kauaks seda jätkub. Samuti räägitakse pikalt ja laialt sellest, kuidas Juss pingutab, et eksameid sooritada, saab sellega väga edukalt hakkama, kuid otsustab sellest hoolimata mitte sinna kooli tagasi minna Jussil oli püsivust, et pingutada lihtsalt selle nimel, et näidata maailmale, et ta saab kõigega hakkama, kui tal ainult tahtmist on. Ei tasu meelt heita, kui kõik alati ei õnnestu, vaid tuleb edasi pingutada. Raamatu lõpp oli väga hästi kirjutatud ja tuli tõelise puändina Virve põgenemine mõjus igati üllatavalt, samuti ka see, et Aino otsustas ikkagi Penni sõjast tagasi ootama jääda, teadmata seejuures isegi, kas poiss on veel elus
Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mtte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta. Marigi lõõbib edasi,
(Mari tahab Jussiga sauna elama asuda Krõõt ja Andres lubavad) XIV lk.149 Andrese ja Pearu tüli kraavi pärast (Pearu ehitab tammi ja karjapoiss Mart lõhub, kuna ujutab eespere maid üle) XV lk.163 Pearu tuleb Marti (Matu) varitsema, püstol kaasas ; Pearu tulistab koer Valtut äge konflikt kohus Andres kaotab ; teine kohus tammi pärast Andrese kaotus ; Andres laseb oma maa peale uue kraavi kaevata XVI lk.175 Jussil ja Maril sünnib poeg (Juku) ; Eesperes uus tüdruk Kaie ; Krõõt ja Andres saavad kolmanda tütre (Anna) ; Tagaperes uus sulane Jaagup (väga julge, talitseb Pearut) Pearu hakkab Jaagupit kiusama Jaagup Eesperre minnakse kohtusse kõrts (Pearu maksab sulasele purjus peaga palga ja võtab ta tagasi, pärast kahetseb) uus kiuslemine Pearu kaebab Jaagupi kohtusse sulane saab karistada ja lahkub Vargamäelt Pearu saab
Jussile see ei meeldinud, ta teadis Krõõda viimasest soovist ning kartis oma naist kaotada. Juss palus Mari mitmel korral, et ta sauna tagasi tuleks, kuid Mari vastas alati, et tal on kohustused Krõõda ees. Liikvele hakkasid kuulujutud, et Vargamäe Andres tahab Mari uueks perenaiseks ning need jutud ajasid Jussi endast välja. Ta otsustas rääkida Mariga viimane kord, enne kui ta midagi rumalat teeb. Mari vastas nagu alati. Seega sai Jussil kõrini Mari ootamisest ning eks tal hakkas ka natukene häbi nende kuulujuttude eest ja ta sooritas enesetapu Mari pärast. Vaene Juss, ei suutnud elada ilma Marita, ning tunnete külluses end üles poos. Armastus on lai mõiste ning ei ole alati mehe ja naise vahel, vaid inimese ja looma vaheline armastus võib olla ka väga tugev. Mitmete aastate möödudes, kui Marist sai Vargamäe uus perenaine, käis Orul karjas Riia, kes tassis oma kassi Millit igale poole kaasa nagu mängulooma
huvi. Virve oli nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik ning andis môlemale lootust. Lõpuks siiski Virve eelistas Jaaku Riksile. Alguses harrastasid nad lihtsalt väljas jalutamist, aga lõpuks hakkasid siiski käima. Virve käis Jaaguga ka koolipeol, mis toimus detsembrikuus. Virve käis oma tädiga ümbermaailmareisil. Juss Pukspuu oli rumaluke ja hajevil koolipoiss. Ta visati koolist välja ühe nalja pärast, mis osutus tegelikult üsnagi tõsiseks. Jussil oli võimalik kooli tagasi tulla kui ta oleks teinud kõikides 10. klassi ainetes eksamid. Ta sai sellega hakkama, ning võeti kooli tagasi aga varsti Juss hoopis vôttis Wikmani koolist paberid välja. Hiljem Juss mobiliseeriti Punaarmeesse, aga õnneks naases sõjast eluga. Penn ehk Penno oli koomik. Ta suutis kôigi hääli järgi teha. Lisaks sellele oli Penn sportlik ja teistest oluliselt rikkam. Pennil oli suhe Ainoga, kes oli Jussi vanem õde. Penn oli üsnagi kaval noormees
Pearu tegi uue tammi ja Mart hävitas sellegi. Pearu sai Eespere rahva peale vihaseks. Krõõda vanem tütar Liisi oli juba kolme aastane. Kui Pearu ja Mart jälle kokku said, lasi Pearu Eespere koera Valtu maha. Mindi kohtusse, kus kumbki ei võitnud, sest koera väärtus ja tedrepoegade väärtus, kelle koer väidetavalt oli maha murdnud, hinnati võrdseteks. Pearu ehitas kraavile jälle tammi. Andres lasi sauna-Madisel uue kraavi kaevata. Jussil ja Maril sündis poeg Juku. Peresse tuli uus tüdruk Kaie. Krõõdal sündis kolmas tütar Anna. Jällegi oldi pettunud. Pearu ja Andrese vahel oli suur riid. Maril sündis tütar Kata. Krõõt tahtis, et Mari hakkaks tema laste emaks, kui tema endaga peaks midagi juhtuma. Krõõdal sündis kauaoodatud poeg Andres. Krõõt ise suri. Peeti matuseid. Pearu sillutas Krõõda jaoks öö otsa teed. Ta nuttis matustel ja kiitis Krõõta. Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest
kümneaastane Ella algkooli läbi. Riks oli õppinud harjade tegemise ema käest kiiresti ära ja see oligi neid viimase aasta toitnud. Nädala läbi pani Riks vabad tunnid ema kõrval harjadesse, laupäeval hommikul aitas ta harjad, sordi järgi eraldi kottides, kella seitsmeks turule kanda ja pudipadimüüjate ridades lauale seada. Kord oli ta kandnud turul punast kooli mütsi ja selle eest pidi ta ka käima direktori jutul. Poisid palusid Riksi, et ta aitaks Pukspuu Jussil õppida, et too teeks ära eksamid kõigis ainetes. Kuna Laasiku aeg oli kallis, nagu ta ise ütles, siis pidid Wikmani poisid talle ka selle eest maksma ning Riks nõustus. Õpingud sujusid väga hästi ja eksamid said sooritatud. Riksile hakkas meeldima Pukspuu Virve. Tundus, et ka Virve polnud just eriti ükskõikne, kui tüdruk andis siiski Jaagule suuremaid lootusi, kui Laasikule. Riks oli natukene häbelik poiss ja suhteliselt vaikne. Penno
Ema seevastu küsis temalt koguaeg, millal ta lõpetab selle ohtliku spordialaga tegelemise. Matil oli ainus vanem ema ja tema suhtumine motokrossi oli positiivne, kuigi muretsemist oli küllaga, sest tol ajal ei olnud telefone ning infot ei saadud enne kui koju jõuti. Elmetit vanemate suhtumine ei mõjutanud, kuna ta alustas motokrossiga tegelemist täiskasvanuna. 9 3.3 Eeskujud Eeskujud olid ka kõigil erinevad. Jussil olid eeskujudeks kohalikud staarid Jüri Ruul, Mihkel Vaks ja väljaspool Eestit ameeriklane Jeremy McGrath. Matil aga otseselt eeskujusid sõitjate näol ei olnud. Tema eeskujudeks olid teiste laste isad, kes oma lapsi igati toetasid sellel alal. Elmetil olid eeskujuks suuremates klassides sõitvad mehed nagu Endel Kiisa, kes oli Eesti ja NSV Liidu meistrivõistlustel aukohal. 3.4 Varustus Varustus on nende kolme sõitjate põlvkonna jooksul väga kõvasti edasi arenenud ja muutunud.
liikuda. Tuli välja, et Pearu oli omale poole tammi ette teinud, et tema maad saaksid natuke aega vee all olla, aga andresele see ei meeldinud, kuna ka tema karjamaad olid seetõttu vee all. Karjapoiss Mardike lõhkus, aga tammi ära ja lõhkus neid senikaua, kuni Pearu oli neid teinud. Pearu lubas Mardile naha peale anda, aga kuna ta teda kätte ei saanud, siis jäigi nii edaspidi. Sündis ka kolmas laps Eesperre, ning taas tüdruk. Viienda aasta alguses sündis Jussil ja Maril laps, ning siis nad enam Eesperes eriti abiks enam polnud, palgati uus sulane ja tüdruk. Pearu palkas ka endale uue sulase, tugeva et see aitaks teda Andrese vastu hakata. Uus sulane Jaagup aga astus ise oma perepehe vastu, ning käidi kohtuvahet. Talvel peksti ka Pearu rängalt läbi. Süüdlast ei tabatud, aga kahtlustati Jaagupit. Järgnev aasta oli ka selles suhtes rahulik, Pearu tervenes ja Andres sai tööga jätkata.
13. (99) kambrid said valmis, kroot sunnitas uksi kodus tutre, juss ja mari tahavad sauna kolida 14. (108) heinamaa on pearu kiusu parast suure vee all, mart kiusab pearut mitu korda selle tammi lohkumisega, pearu nukker et ei saand andresega kraavi parast kakelda, 15. (118) mart(matu) orritab pearut edasi, kuni pearu koera maha laseb, andres ja pearu karjuvad yksteise peale, pearu ja andres kaisid kohtus, mart ja juss kaevavad uue kraavi, 16. (126) jussil ja maril sundis poeg, kroodal 3. tutar, pearu kakleb uue sulasega ja kiusab teda, pearu sai peksa jaagupi kiusamise eest, toibub ja purjutab jalle edasi, tahab andrest pussitada, 17. (138) pearu kiusleb edasi, kroot sai lopuks poja, mari tytre, kroot sureb ara :(, pearu eit tuli neile appi, kroot maeti maha, mari asendab kroota, pearu seletab andresele krooda kohta ja pillib 18. (149) mari hoolitseb laste eest, juss tunneb yksindust, mari ja
oli sunnitud ta maha laskma. Pearu lööb oma valedega läbi ka kohtus, niiet Andres tõega õigust kätte ei saa. Tõde ja õigus on Andresele tähtsad ja pettudes leiab ta, et tõega ei jõua kuhugi kui teine valega vastu hakkab. Naabrimeest kemplemine on kui ainuke püsiv asi Vargamäel ja ükskõik kui palju Andres ei püüaks tülisid ära hoida ehitades eraldi teid ja tugevaid aedu, leiab Pearu ikka põhjuse Mäega tülitsemiseks. Jussil, Andrese sulasel, pole ka Vargamäel kerge põli. Kurdab tihti, kuidas peremees tööga tapab, kuid ometi jääb teiseks aastaks ka pärast esialgse tüdruku Mai lahkumist. Mai asemele asub Mari, rõõmsameelne ja lõbus ning Juss ei tahagi enam ära minna. Mari aina narrib Jussi ning poiss ei mõista, miks ta seda teeb ja oma kanguse tõestamiseks lubab kõige laiemast kohast üle jõe ujuda. Tagasi ujudes peaaegu upub ning peremees päästab ta. Mari lõõbib ikkagi edasi, kuni
kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mtte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta.
Pearu aga laseb ise vee lahti. Et teistele tünga teha. Pearu tegi aga tükke edasi. Et mitte ise oma lõhutud aeda parandada, hakkas ta Andrese hobuseid koplist oma põllu peale viima, et nii sundida naabrit aeda parandama. Tööd ja tegemised jätkuvad. Krõõda elu läheb raskemaks. Ta on nõrga kehaehitusega ja peab pidevalt töötama. Lisaks laste eest hoolitsema ja pidevalt sünnivad uued. Juss püüab Marile külge lüüa. Mari hoolib Jussist aga pilkab teda. Jussil aga on niigi elu otsas ja ta läheb ennast üles pooma. Mari ehmatab ära ja veenab Jussi ümber. Lubab ta enda juurde aita lasta. Varsti peavad pulmaplaane ja tahavad sauna elama minna. Hakati ehitama uusi kambreid. Krõõt on tööst ülekoormatud. Ta tahaks ka väheke puhata. Mari ja Jussi pulmaplaanid tulevad välja ja Andres lubab pulmad korraldada. Madis oma naisega saunast ära Pearu maadele, kuna arvab, et kahele saunikule jääb muidu kitsaks
Andres tahtis ka Aaseme Aaduga kraavi kahasse kaevata, kuid Aadu polnud kindel, kas ta sinna elama jääb. Mari lõõbib Jussi kallal. Juss tahab Marile näidata, et on kõva mees, ujub üle jõe ja tagasi. Hakkab uppuma, peremees päästab ta, Mari on hirmunud. Krõõt kartis, et elu läheb järjest hullemaks. Algas uute kambrite ehitus. Pearu omad tulid küsimata appi. Ühel õhtul teevad Mari ja Juss heinu, Mari jälle lõõbib, et Jussil on lühike kael ja kõverad jalad. Juss tahab ennast üles puua, Mari lubab talle naiseks minna ja tahab sauna kolida. Krõõdil sündis teine laps, jällegi tütar, Krõõt pidi ise ta ilmale sünnitama ja pesema, kuna oli üksi noorema lapsega kodus. Andres oli pettunud. Krõõt nuttis. Mari räägib perenaisele saunakolimise plaanist. Eespere karjapoiss lõhkus tamme ära, kuna Pearu uputas Eespere maid. Nn sõda Pearu ja Mardi vahel. Pearu
Mõeldud, tehtud. Kui klass vett täis voolas, pidid nad seda kuivatama hakkama. Kuid vähemalt ei pidanud nad kontrolltööd tegema. On juba suvevaheaeg. Juss ja Riks ikka veel õppisid, et Juss saaks sügisel eksamid ära teha. Seega Riks veetis suure osa oma ajast Pukspude juures ning selle pärast hakkas Jaak kahtlustama, et ega Riksi ja Virve vahel ei ole midagi. Sirkel oli tähele pannud, et Virve ja Riks ka juba sinatasid. Kui Sirkel läks uurima, kuidas Jussil läheb nägi ta, et Virve on väga õnnelik Riksi tema kõrval istumise pärast. Jaak tundis, et talle on tekkinud konkurent. Kui sügis kätte jõudis pidi Juss tegema oma eksameid. Juss oli kõige rohkem õppinud matemaatika ja füüsika eksamiks. Just neid kahte ainet olid nad kõige rohkem Riksiga õppinud. Kehalise eksam oli kõige veidram. Ta ei saanud alguses arugi, kuidas see käima peaks. Juss pidi seal lihtsalt jooksma, hüppama, kõhulihaseid ja palju muudki tegema
sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine. Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab. XVII Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri. Pearu saatis oma naise Eesperesse abiks, et laipa pesta ja muudel tegemistel aidata
kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar. Peresse kaubeldi uus tüdruk Kaie. Pearu võttis uue ja tugevama sulase. Kui Pearu kõrtsist tuli ja naisele peksa tahtis anda, astus uus sulane Jaagup vahele. Peale seda hakkas peremees teda nöökima. Pani teda kõige hullemaid töid tegema, lasi kauem tööd teha kui teistel, saatis tööle isegi siis kui väljas oli koereailm, hiljem jättis isegi söömata
kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mtte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta. Marigi lõõbib
Virve oli nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik ning andis môlemale lootust. Lõpuks siiski Virve eelistas Jaaku Riksile. Alguses harrastasid nad lihtsalt väljas jalutamist, aga lõpuks hakkasid siiski käima. Virve käis Jaaguga ka koolipeol, mis toimus detsembrikuus. Virve käis oma tädiga ümbermaailmareisil. Juss Pukspuu oli rumaluke ja hajevil koolipoiss. Ta visati koolist välja ühe nalja pärast, mis osutus tegelikult üsnagi tõsiseks. Jussil oli võimalik kooli tagasi tulla kui ta oleks teinud kõikides 10. klassi ainetes eksamid. Ta sai sellega hakkama, ning võeti kooli tagasi aga varsti Juss hoopis vôttis Wikmani koolist paberid välja. Hiljem Juss mobiliseeriti Punaarmeesse, aga õnneks naases sõjast eluga. Penn ehk Penno oli koomik. Ta suutis kôigi hääli järgi teha. Lisaks sellele oli Penn sportlik ja teistest oluliselt rikkam. Pennil oli suhe Ainoga, kes oli Jussi vanem õde. Penn oli üsnagi kaval noormees. Tal oli
ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mtte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta
Oru Riia XV Pearu tapab Matu koera Valtu. Lähevad kohtusse viik. Pearu Milli sööb linnumune Indreku pesadest. Indrek tapab kogemata loomad Andrese maa peal; läksid kohtusse, nõnda tekitas üks protsess heameelega Milli. teise jne. Eespere kaevab uue kraavi. XXXIV Joosep ja Liisi saavad salaja kokku. Joosep oli tuli XVI Jussil ja Maril sündis poeg, Krõõdal aga kolmas tütar. Pearu kroonust tagasi. Jõulud lapsed käivad kirikus. Tagapere Valtu tuleb võttis sulase, kellega ta tülli läks. Nad läksid kohtusse, Pearu võitis. Pearu vorstilõhna peale Eespere tuppa sellest tuli palju pahandust. Andres saab peksa. Pearu naine jookseb Pearu eest Eesperre varjule. Pearu tahab mängib isaga jõulumänge, seis jääb võrdseks. hakata verd laskma
Maril sündis juba teinegi laps- tütar. Krõõda neljas laps ei tahtnud kuidagi tulla, suure valu ja vaevaga ja seekord siiski kauaoodatud poeg. Krõõt ei pidanud enam vastu ning heitis hinge. Kõik olid kurvad, Mari võttis perenaise ameti üle ning tegutses. Peeti uhked matused, isegi naabrimees aitas ning tegi soosilla tee paremaks. Peielauas aina meenutas, kui ,,Väärt eit" ikka Andresel oli. XVIII Mari toimetas nüüd igapäev talus. Jussil oli saunas üksi igav, kuid Mari ei tulnud. Külaski liikusid jutud, et Mari nüüd peremehe juures. Jõulu keskmisel pühal läks Mari koos Andresega kirikussegi, eelmine päev oma Jussiga minna ei saanud. Juss käis naist ikka palumas, aga ei saanud tulla. Pearugi sai peksa selle eest, et Andresega Marist rääkis, kaebas Andrese kohtussegi. Naabrimees sai karistuse. Juss käis jälle Mari palumas, kui too ikka ei saanud peab peremehega rääkida
- Juss läks jõulude esimesel pühal üksi kirikusse, sest naisel oli nii palju toimetusi, et tema ei saanud. Teisel pühal läks ka Andres, kuid kutsus endaga Mari kaasa, pakkus, et saunatädi võib lapsi paariks tunniks hoidma tulla, et Mari ka hinge tõmmata saaks, ja nii sündiski - Mindi hobuse ja vankriga, Juss luuras neid metsast, oli armukade - Kui kirikust tagasi tuldi jäi Mari lapsi imetama, Juss oli kurb ja vaikne, saunatädi üritas poisiga juttu teha, aga Jussil polnud midagi vastata, lõpuks läks noormees ka peresse vaatama, mis seal toimub, sauna-Madis manitses saunaeite, et see oma nina teiste asjadesse topib, eit ütles et tal Jussist kahju, kuid see Madist ei kõigutanud, käskis siiski vait olla ja eemale hoida - Juss tahtis Marilt aru pärida, miks naine peremehega läks kirikusse aga temaga mitte, küll aga tuli tema etteheitvast küsimusest mitu uut küsimust ja nii jäi asi lahtiseks, Mari ütles
Ainsad, kes vargsi kokku said, olid lapsed Pearu kaks vanemat poega Joosep ja Karla olid Andrese Liisist ja Maretist mõni aasta vanemad, ent sobisid üksteisega v hästi. · Andresel ja Maril järgmine poeg Ants · Köster soovitas ,,Linda" aktsiaid, Aleksandri kooli, Eesti Kirjameeste Seltsi, ,,Postimeest" ja muud sel ajal pakutavat isamaalikku kaupa. · Maril surid Juku ja Kata, Andresel kolmas tütar Anni. Nõnda ei jäänudki enam Jussil Vargamäele võsusid. Mari ei matnud mitte vaid oma kahte last, vaid kogu oma minevikku ühes arvatavate eksituste ja pattudega. Saunatädi arvas, et keegi peale Mari ei peaks laste surma pärast nutma, sest nende surm on õiglane. · Mitu aastat said Pearu ja Andres ilma tembutamisteta, kuni Pearu lõhkus piirilt tüki aeda maha. Algas protsesside joru, sest Andres hakkas temale tehtud kahju eest tasu nõudma. Andres tahtis kogu ilmale tõestada, et temal on õigus, Pearu aga ülekohtune
heinad. Ta ei teadnud ühtegi pehmemat aset nendest. Ja ta jäigi Vargamäele. Samuti sai ta hakkama ka paari lollusega. Kord kui Mari teda õrritas, tahtis Juss näidata mis mees ta on. Ta tahtis tüdrukule tõestada, et tal jõudu küll ja ujub jõu kõige laiemast kohast edasi ja tagasi. Tagasi teel lõi talle aga kramp jalga ja peremees pidi ta veest välja tooma. Teise lolluse tegi ta samuti Mari lõõpimise pärast. Nimelt lõõpis Mari nii kaua, kui Jussil kõrini sai ja ta ennast üles puua tahtis. Viskas vikati maha ja läks natuke eemale kuuskede juurde, võttis siis pükstelt nööri ja riputas oksa külge. Küll aga suutsid nad ära leppida ja juss ennast üles ei poonud. Võttis nööri oksa küljest ära ja pani pükstele tagasi. Hiljem hakkasid nad pulmaplaane pidama. Jussi elus tuli pöördeline hetk, kui Mari pidi Krõõda surma järel Andrese peret minema aitama ning Juss jäi üksinda. Juss oli kindel, et Mari enam
Tervislikult ikka tea. Kitsepere rohtu näsib, Jätku leiba, isu head! oraval on hambus käbi. Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. Ref: Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. See, kes korralikult sööb Mesikäpal selge see see ka mängib ja teeb tööd. hea on meel, kui käpp on mees. Tervislikult ikka tea. Jänku-Jussil potis keeb Jätku leiba, isu head! jälle porgandipüree. Ref: Ref: See, kes korralikult sööb See, kes korralikult sööb see ka mängib ja teeb tööd. see ka mängib ja teeb tööd. Tervislikult ikka tea. Tervislikult ikka tea. Jätku leiba, isu head!
See on põhjuseks, miks Mari Andresele kunagi päriselt omaseks ei saa ning seetõttu tundub Andresele ka, et Mari talle oma hinge ei ava. Andrese meelest on tegu pigem seisusevahega ja mitmelgi korral heidab ta Marile ta saunikuhinge ette. Mari hing on aga isikliku süüga koormatud ning seetõttu üldiselt pigem lepituse kui konflikti poole püüdmas. Mari kannab endas süüd Jussi pärast, kelle naine ta enne Andrest oli. Ometi on Jussil vähe anda, märksa vähem kui äsja leseks jäänud peremehel. Andres ja Mari annavad oma süü meeleldi Jussile kanda. Seda enam, et kõik sünnib loomuliku hädavajalikkuse kattevarjus. Mari ei võta Jussi ähvardusi endale käsi külge panna tõsiselt, tõugates teda korduvalt enesetõestamisele ning Juss teebki asja ära, ründab peremeest ja poob end peale rünnaku ebaõnnestumist ära. Vaesel ja silmapaistmatul, ehkki tublil mehel, ei ole enda tõsiseltvõetavuse kinnituseks muud
Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koera tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Pearu hakkas jälle tamme ehitama. XVI Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Majja sündis kolmas laps kes oli aga jällegi tüdruk- jällegi nuttis naine palju ja ka mees ei olnud sellega rahul.
Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mitte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta. Marigi lõõbib edasi,
Kui pika tee oli Punamütsike juba käinud? Vastus: 850 m (1 km pool maad; 1 km = 1000 m 150 m = 850 m) 163. Risttahukakujulise basseini pikkus on 25 m, laius 10 m ja sügavus 1,8 m. Bassein kavatsetakse täita 1,5 m sügavuselt veega pumba abil, mis pumpab igas minutis 25 m 3 vett. Kui palju aega kulub basseini täitmiseks? Vastus: 2 ,5 h ( 25 x 10 x 1,5 = 375 m3 : 2,5 = 150 minutit : 60 = 2,5 h) 164. Sassil oli hoiukarbis 80 krooni, Jussil 124 krooni. Sass pani hoiukarpi iga päev 4 krooni juurde, Juss kulutas aga 7 krooni ära. Mitme päeva pärast oli neil raha ühepalju? Vastus: 4 päeva (124 80 = 44 krooni vahe; 4 + 7 = 11; 44 : 11 = 4) 165. Kahe arvu summa on 2346 ja samade arvude vahe 840. Leia need arvud. Vastus: 753 ja 1593 ( 2356 840 = 1506 : 2 = 753 üks arv; 2436 753 = 1593 teine arv) K: 573 + 1593 = 2346 ja 1593 753 = 840 166
ei saanudki- P oli selle üle jälle väga õnnelik. Krõõt soovitas asjad nii jätta nagu on ja enam kohtusse mitte minna, eelmine saunamees Madis soovitas tal mehele tuul alla teha, sest teda ei hoia miski kinni- kohus ei otsusta ka eriti midagi ja sellega pole midagi peale hakata. Andres ehitas endale uue kraavi, algul koos Matuga kuid hiljem tuli Juss ka appi- enne ei olnud lihtsalt aega olnud sest tal ka loomad ja kodused talitused saunas teha. XVI Pahandused sulasega- Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Peresse oli kaubeldud uus tüdruk- Kaie, kes oli 30a, tuima nöoga ja tuhakarva juustega
üle jälle väga õnnelik. Krõõt soovitas asjad nii jätta nagu on ja enam kohtusse mitte minna, eelmine saunamees Madis soovitas tal mehele tuul alla teha, sest teda ei hoia miski kinni- kohus ei otsusta ka eriti midagi ja sellega pole midagi peale hakata. Andres ehitas endale uue kraavi, algul koos Matuga kuid hiljem tuli Juss ka appi- enne ei olnud lihtsalt aega olnud sest tal ka loomad ja kodused talitused saunas teha. XVI Pahandused sulasega- Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Peresse oli kaubeldud uus tüdruk- Kaie, kes oli 30a, tuima nöoga ja tuhakarva juustega
Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mtte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta
annaabi.ee 
