Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16
säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a
XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a
2000 eKr oma riik Indoeurooplased Ühiskondlik korraldus oli demokraatia sugemetega, kuningas toetus sõjalisele aristokraatiale Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid: *~2000 eKr rändas esiisa Aabraham Kaananimaale(Foiniika ja Iisrael) * 17.-16. saj eKr Palestiina langes Egiptuse võimu alla, algas nn Egiptuse vangipõlv *~1250 eKr Mooses viis oma rahva Egiptusest välja. Moosese käsuõpetus(toora)- 10 käsku *12.-11. saj eKr Kohtumõistjate aeg, elati hõimudena, eesotsas sõjapealik, kes oli rahu ajal kohtumõistja
XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus
Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükkidest kokkuseatud pildid.
renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi
François Rabeliais (1494-1553) "Gargantuna ja Pantagruel" Miguel de Cervanties (1547-1616) "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" William Shaksepeare (1564-1616) "Romeo ja Julia", "Hamlet", "Kuningas Lear" ja "Othello" Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades. Populaarsemaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal Renessanssiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontserdimuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Giovanni Gabrieli Jubilate Deo Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustabloodustunde tugenemine ja realistiku looduslähedase käsitlusviisi võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiive ja anatoomia seadusi ning
Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt
" 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. 1625. aastal, süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus
pigem enese seest. Guru Nanaki õpetused on kätketud tema värssidesse, ülistuslauludesse ja pikematesse poeetilistesse teostesse, mis tänapäeval moodustavad sikhide pühakirja tuumiku. ELU KOGUDUSES Sikhidelt ei nõuta maailmast lahtiütlemist, vaid nad peavad leidma tee, kuidas täita jumala tahet oma igapäevases elus. Palju rõhku pannakse elule koguduses. Teenimist koguduses hinnatakse kõrgelt ning templil on sikhide elus keskne koht. Kogudus koguneb templisse jumalateenistuseks, mille ajal lauldakse hümne. Jumalateenistused võivad toimuda igal ajal, kindlat päeva jumalateenistuseks ei ole. Pühakoda kasutatakse ka langar'i eesmärgil tava valmistada ja serveerida taimset toitu, tegemata vahet rasside või usutunnistuste vahel, kuigi mehed ja naised istuvad harilikult eraldi. Langar toimub pärast igat jumalateenistust. HILISEM ARENG 18. sajandil toimus sikhide ja mogulitest valitsejate vahel relvastatud kokkupõrkeid. Viimaks
aga seekord juba kolmeosalsises taktimõõdus. Instrumentaalmuusika õhutas omakorda täiustama juba olemasolevaid pille ja valmistama ka uusi. Pillide püüti anda inimhääle kõla. Renessanssiajastu lemmikpillideks kujunesid orel ja lauto. Otsiti pillikõla, mis meenutaks inimhääle laulvust ja seda suutis kõige tundeküllasemalt tekitada viiul. Kuulsad pillimeistrid Anarud ha Stradivarid oskasid selle pilli vormida täiuslikuks. Renessanssiajastu hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama ka kontsertmuusikana. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Esimene renessanssiajastu ooper esietendus 1597 Firenzes ja ooperite loomisel olid eeskujuks vanakreeka tragöödiad, mille ainestik oli võetud kreeka mütoloogiast. Tuntumateks heliloojadeks olid Lasso ja Palestrina. O
välja uus kõlaideaal, meloodiline variatsioon ja simulataanne komponeerimismeetod, kus kõik teose hääled ja osad korraga luuakse. 15.-16. sajandi vahetusel leiutatud nooditrüki tehnika muutis laiatarbelise seltskonnamuusika üha olulisemaks. Kujunes välja Guillaume Dufay stiil: palju ringi reisinud õpetlasena ühendas ta prantsuse kompositsioonitehnika, inglise kõlataju, itaalia luulevormide klassikalised mõõdusuhted, selge liigenduse ja meelelise laulvuse. Renessansiajastul hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama kontsertmuusikana. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper „Daphne“ etendus 1598. aastal. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tšello ja kontrabass
maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest
vastupidavam ja sobis kristlaste pühade tekstide säilitamiseks paremini. Pärgamendist sai köita raamatuid, sellele sai maalida värvilisi pilte. Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal. Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puidust, elevandiluust või väärismetallist. Rooma riigi lõpuaegadel kingiti neid konsulitele ametisse astumise puhul. Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama meelespeadena, kuhu märgiti kõik jumalateenistuseks kavandatu, kaunistatud kristlike motiividega. Peaingel Miikaeli kujutisega diptühhon. Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil. Kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks e lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne- ja idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga
tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumidee järele. Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika. Varakristlik kirik oli lihtnepikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks osaks (lööviks). Uks asus läänepoolses otsas ja idapoolses otsas võis asuda kiriku pikiteljega risti asetsev lööv (transept). Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum (apsiid). Nii meenutas põhiplaan risti
kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. 4.Zoroastrism(Zarathustra õpetus) Puudus riigiusk,kuid pärslaste enda riigiusundiks oli mazdaism,mis sai alguse Zarathustra õpetusest. See oli selgelt dualistlik õpetus,mis kuulutas hea ja halva lakkamatut võitlust maailmas.Tähtsal kohal oli tulekummardamine.Rituaale viisid läbi maagid. Usundi püha raamat oli ,,Avesta",mille arhailisemaks osaks on gathad.Avesta koondab endas hümne jumalatele,palveid,ettekirjutusi jumalateenistuseks,legende,õpetusi ja muudki. Zarathustra õpetas et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk tark isand. Kaanimaa 1.2.Linnriigid ja tegevusalad Tähtsamad nende seast olid Byblos,Siidon ja Tüüros.Nende rikkus põhines peamiselt transiitkaubandusel Ees-Aasia,Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. 3.Saavutused Võtsid kasutusele tähestiku,mis koosnes 22 märgist. 4.Vana Testament Peamine allikas iisraellaste ajaloo,religiooni ja seaduste kohta on Vana Testament.See on saj.
Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete ehk kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned, mida nimetatakse basiilikateks, mille tähtsaimaks tunnuseks oli valgmik. Kunst oli tingitud tegelikest vajadustest. Selles väljendati tollaste inimeste tõdesid. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga, mille tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes
Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks sai lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid: jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii sündisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad.
kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Basiilika läbilõige Basiilika põhiplaan Rooma Peetruse basiilika - paavsti residents Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks
Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kristlik arhitektuur. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad
täielikult. Väga populaarne oli elumajade Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõige esinduslikumate ruumide võrdsed kõik inimesed. S ..... kaunistamine maalingute ja Kui ristiusk ametlikult tunnistati, hakkati mõtlema ka mosaiikidega- väikestest jumalateenistuseks vajalike hoonete- kirikute T värvilistest kivi- väi rajamisele. klaaskildudest koostatud U piltigega.Nendega kaunistati ka
Oleviste kirik oli 15491625 maailma kõrgeim ehitis.Väliselt kirik kannatada ei saanud. 17. sajand 1625. aastal, ööl vastu 29. maid, süütas pikne kiriku torni. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. Säilisid vaid müürid. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. 19. sajand Kirikus 1820 aastal, ööl vastu 16 juunit, toimus tõsisem tulekahju mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning
1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini muutes Oleviste kiriku keskaegse Tallinna ning tollal ka kogu Euroopa kõrgeimaks kirikuehitiseks. Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti - jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse
kukkus. Tom nutuse näoga ütles et ta seda ei teinud aga Polly ütles et sa olid nii kui nii selle ära teeninud. Peale õhtusööki läks Tom jõe kaldale ja ta mõtles et kas Polly ikkagi vihkaks teda kui ta oleks surnud. Tom unistas tundmatust tüdrukust ja tahtis et ta teda lohutaks. Natukese aja pärast läks Tom tagasi tädi juurde koju magama. 4.peatükk Pühapäeval hakkas Tom õppima viite salmi pähe, jumalateenistuseks. Kui ta neid hakkas esitama polnud need üldse meeles. Mary lubas talle anda midagi ilusat kui ta need salmid ära õpib. Tom õppiski need ära ja ta sai tuliuue Barlow-noa, ta oli rõõmus aga nuga ei lõiganud midagi. Tom pidi rätikuga hakkama pesema aga ta ei teinud seda märjaks vaid kallas vee maha. Järgmine kord tegi ta rätiku märjaks aga ta ei pesnud ikkagi ilusti. Pärast tõi Mary välja ülikonna mille pidi Tom selga panema, talle see endale ei meeldinud
Lisaks teoseid orelile ja konservatooriumi lõputööna kantaat " Johannes Damaskusest " 5 solistile sega- ja meeskoorile, orelile ja sümfoonia orkestrile (A.Tolstoi poeemi alusel), mis on eesti esimene kantaat. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Tobias kuni 1904 aastani Peterburi elama, töötades sealse eesti Jaani kiriku organistina ja koorijuhina. Ta püüdis liturgilist muusikat reformida, kujundada ühtset tervikut. Selleks ta valis igaks jumalateenistuseks mingi muusikalise teema millest arenda ees-, vahe- ja järelmängud. Ta tavatses luteri koraale teisiti harmoniseerida ja ka kiiremates tempodes mängida, mistõttu sai sageli teravat kriitikat. Oma kirikukooriga korraldas ta aastas umbes paar kontserti. Ta üritas teha suuri asju, aga koor ei tulnud alati toime. Tobias komponeeris ka ise kooriteoseid, näiteks Kyrie segakoorile ja sümfoonia orkestrile ( 1899 ), " Eks teie tea " meeskoorile ja orelile ( 1900 ), " Otsekui hirv "
Ida-Rooma(Bütsants) püsis peaaegu 1000 aastat. 11. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora.Nende ajal püstitati Hagia Sophia kirik. 12. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused-püüd ühendada toredat ja bütsantsilikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks. 13. Mis on tsentraalehitis? Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? Tsentraalehitis oma põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti.Neid katsid viis kuplit-üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. San Vitale on väike kaheksatahuline kuppelehitis.Kiriku keskosa on kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. Viiskuppelkirik-läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses
õigusteadust.Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle Liebfraukirche organist Friedrich Wilhelm Zachow, kes õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit, kompositsiooni, harmooniat ja kontrapunkti. Zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda. Händel pidi neid käsikirju ümber kirjutama, analüüsima ning teoste stiili imiteerides ka ise muusikat komponeerima. Hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga tänaseks kadunud. 1702. aasta veebruaris astus Händel Halle ülikooli, kus õppis arvatavasti õigusteadust. Kuu aega hiljem sai temast sealse kalvinistliku katedraali organist, kuigi ta ise oli luteri usku. Ta lahkus töökohast juba aastase katseaja möödudes Hamburgi. Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus, seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana ning
Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Tänapäeval on torni tipp 123m kõrgune. 14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tüübilt on see kodakirik. Säilinud on kõik v.a torni esialgne kuju. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud oma esialgse kuju
laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Renessanssooperit tuntakse peamiselt mõni aasta hiljem loodud ooperi "Eurydike" kaudu. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot ja Pierluigi da
Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks. Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt
õigusteadust. Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle Liebfraukirche organist Friedrich Wilhelm Zachow, kes õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit, kompositsiooni, harmooniat ja kontrapunki. Zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda. Händel pidi neid käsikirju ümber kirjutama, analüüsima ning teoste stiili imiteerides ka ise muusikat komponeerima. Hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga tänaseks kadunud. 1702. aasta veebruaris astus Händel Halle ülikooli, kus õppis arvatavasti õigusteadust. Kuu aega hiljem sai temast aga sealse kalvinistliku katedraali organist, kuigi ta ise oli luteri usku. Ta lahkus töökohast juba aastase katseaja möödudes Hamburgi. Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus, seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana
asuda eeldusel, et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu osas ega kanna relvi. Püha raamat, uskumused, sümbol Zarathustrale omistatakse pühasid tekste (Gatha hümnid), mis on koondatud Avesta raamatusse, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus. Säilinud on ainult fragmendid, sest enamus tekste kadus seoses tagakiusamisega Iraanis. Tänapäeval kasutavad nad versiooni, nimetusega Khurda Vesta, mis koondab jumalateenistuseks vajalikke tekste. Nad usuvad, et on üks kõrgem Jumal: looja, tark isand Ahura Mazda (Ormuzd). Tema vastaseks on Angra Mainju (Ahriman), kes esindab pimedust, kurjust, kannatusi, haigusi ja surma. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus, kas paradiis võib põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust. Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov
Pärimuste järgi oli kõige selle taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada. Kindel on vaid see, et VI sajandil eKr oli tema õpetus juba tuntud. Sellest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhandeks. Zarathustra õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud Avesta nime all. Avesta koondab endas hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki. Osa sellest võib pärineda Zarathustralt endalt, enamik on aga kindlasti paljude järgnevate põlvkondade kirjutajate looming. Kui palju hilisemad autorid Zarathustra õpetust on muutnud ja edasi arendanud, seda on raske kindlaks teha. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda (Tark Isand) ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas
üheaegselt. Varakristlik kunst-Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti,mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Skulptuur-Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage.Temaatika võeti eranditult alati Piiblist.Arhitektuur-Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele.Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne- ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku
seadused, neid elu ja usku puudutavaid ettekirjutisi nimetati viieks tugisambaks. 1. Usk Islami usutunnistus: "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik." See usutunnistus tähendab vaieldamatult monoteismi. Usklik peab alistuma täielikult jumala tahtele. 2. Palvetamine viis korda päevas, kindlal kellaajal, suunaga Meka pühamu poole. Palvetada võib kas kodus või mosees. Reedeti peavad kõik moslemid kogunema nädala tähtsaimaks jumalateenistuseks moseesse. 3. Almuse andmine almsue andmine on omamoodi vaestehoolekanne, mille suurus on aastas umbes 2,5 % kogu varast. 4. Paastumine kestab terve ramadaani kuu, mille ajal pärimuse kohaselt Muhamed sai prohvetiks. Paastu ajal ei tohi täisealine muhameedlane süüa, juua ega lõbutseda pärastlõunast kuni loojakuni. 5. Palverännak Mekasse on igale muhameedlasele kohustuslik vähemalt kord elus. Palverännak tuleb teha aasta viimasel kuul.
Aastal 637 vallutas Jeruusalemma islami sissetungi käigus Bütsantsi impeeriumi Rashiduni Kalifaadi armee. Kaljukuppel püstitati vahemikus 685 kuni 691. Juhtivate arhitektidena on mainitud Yazid Ibn Salam Jeruusalemmast ja Raja Ibn Haywah Beit She'anist. Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et see pakub moslemitele varjupaika külma ja leitsaku eest ning tahtis, et see täidab aset pühapaigana palveränduritele, mitte moseena avalikuks jumalateenistuseks. Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise, mis võistleks linnas juba olemasolevate teisi usundeid esindavate ehitistega. Professor Shlomo Dov Goitein Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist teatab, et Kaljukupli eesmärgiks pidi olema eemale peletada fitna või 'pahameel', mida tekitas mitmete uhkete teiste usundite kummardamiseks püstitatud ehitiste olemasolu. Qubbat as-Sakhrale antud rotundi kujuga, kuigi see oli islamile võõras, kavatseti rivaalitseda arvukate ristiusu
7 olnud kogu aeg umbes sama kõrge kui tänapäeval. Samuti oleks kõrge torni puhul kiviosa ebaproportsionaalselt madal. 17. sajand 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. 1625. aastal, ööl vastu 29. maid, süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, see ehitati 135 meetri kõrgune. Ka aastatel 1693, 1698, 1700, 1707, 1719 ja 1736 märgitakse torni vigastusi ja väiksemaid tulekahjusid pikselöökide tagajärjel. 19. sajand Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel
Lisaks teoseid orelile ja konservatooriumi lõputööna kantaat " Johannes Damaskusest " 5 solistile sega- ja meeskoorile, orelile ja sümfoonia orkestrile ( A. Tolstoi poeemi alusel ; 1897 ), mis on eesti esimene kantaat. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäiTobias kuni 1904 aastani Peterburi elama, töötades sealse eesti Jaani kiriku organistina ja koorijuhina. Ta püüdis liturgilist muusikat reformida, kujundada ühtset tervikut. Selleks ta valis igaks jumalateenistuseks mingi muusikalise teema millest arenda ees-, vahe- ja järelmängud. Ta tavatses luteri koraale teisiti harmoniseerida ja ka kiiremates tempodes mängida, mistõttu sai sageli teravat kriitikat. Oma kirikukooriga korraldas ta aastas umbes paar kontserti. Ta üritas teha suuri asju, aga koor ei tulnud alati toime. Tobias komponeeris ka ise kooriteoseid, näiteks Kyrie segakoorile ja sümfoonia orkestrile ( 1899 ), " Eks teie tea " meeskoorile ja
Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või
Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa
Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. 4 JUMAL VALIB ENDALE RAHVA Valiti iisraeli rahvas ja seda otsust ei põhjendata. Iisraeli rahva kujunemisest ja suhtest Jumalaga räägivad VT-s esiisade lood. Esiisadega algab Iisraeli eelajalugu. Veel ei ole preestreid ega kindlat korda jumalateenistuseks. Kirjeldatakse esiisade Aabrahami,Iisaki ja Jaakobi otsest vahekorda Jumalaga. Nii vestleb Aabraham Jumalaga nagu mees mehega. Esiisade tähtsust toonitab ka asjaolu, et VT-s nimetatakse Jumalat asgeli Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. MOSLEMITE ESIISAD Nähes, et ta on viljatu, andis Saara oma ümmardaja Haagari Aabrahamile teiseks naiseks ja neile sündis poeg Ismael. Pärats Iisaki sündi saatis Aabraham nad Saara nõudel enese juurest minema.
Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. Jumala valitud rahvas. Alglugude järel keskendunud Piibel kogu inimkonna käsitlemiselt Jumala valitud rahvale. Et valituks saab just iisraeli rahvas, on Jumala otsus,mida ei põhjendata. Iisraeli rahvakujunemisest ja suhtest Jumalaga räägivad VT-s esiisade lood. Esiisadega algab Iisraeli eelajalugu. Veel ei ole preestreid ega kindlat korda jumalateenistuseks. Kirjeldatakse esiisade Aabrahami, Iisakija Jaakobi otsest vahekorda Jumalaga. Nii vestleb Aabraham (1Mo. 18:16-16:33 ) Jumalaga nagu mees mehega. Esiisade tähtsust toonitab ka asjaolu, et VT-s nimetatakse Jumalat sageli Aabrahami. Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. Seeeiolekonto 5 Moslemite esiisa küsimus. Ismael- Moslemite esiisa (1Mo. 16:1-16;1Mo. 21:8-21)
mahutada kõikvõimsat Jumalat.See on Saalomoni inimlik ülestunnistus Jumala KÕIKSUSEST. Ühtlasi tõestab Saalomon, et ka iga inimese südames on olemas jumalikkus. . Kes on prohvetid? Mis on ülesanded? Ettekuulutaja. Prohvet kuulutab jumalikku tõde kõikide EES, ta seisab nende ees, kellele läkitus on mõeldud, ja teeb selle avalikult teatavaks. Prohvetite esmaseks ülesandeks on olla jutlustaja. Enamasti jutlustasid nad tänavail ja turgudel, sest jumalateenistuseks neil templit polnud. Mis on apokriiva raamat? Juuditi lugu! Niisuguse üldnimetusega kirjad arvati olevat kahtlase algupära ja sisuga ning neid hoiti laia üldsuse eest eemal. Katolik kirik nimetab apokrüüfe, mille sisu ei ühti täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peeta pühadeks raamatuteks.Juuditi raamatus on kirjas, et Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II tahtis Süüriat, Palestiinat, Araabiat oma võimule alistada
Bütsantsis kasutati harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika rohkesti muna emaili, mis oli püsiv ja tehtud ikoonid on alles võeti eranditult alati Piiblist. tänapäevani. Seda müüdi ka teistesse maadesse. ARHITEKTUUR Bütsantsi kunsti varaseimate näidete hulgas on Itaalias Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus Ravennas asuva San Vitale kiriku mosaiigid. jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli Kirikus oli peamiseks kujundiks altari kohal Kristus ja tema kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel kõrval inglid ning annetajad. Kirikud olid väga säravad, palju põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi kasutati kulda ja tehti mosaiike. esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Karolingide kunst
rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma reljeefide ja kristlike reljeefide vahel: teemad, monumentaalsus pole oluline enam, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik orienteeritud ilmakaarte suhtes - lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas (suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole).
pärimuse järgi oli teoks teinud kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada. Kindel on vaid see, et VI sajandil eKr oli tema õpetus juba tuntud. Sellest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhandeks. Zarathustra õpetuse pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikus, mis on tuntud Avesta nime all. Avesta koondab endas hõmne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki. Osa sellest võib pärineda Zarathustralt endalt, enamus on aga kindlasti paljude järgnevate põlvkondade kirjutajate looming. Kui palju hilisemad autorid Zarathustra õpetust muutnud ja edasi arendanud on, seda on raske kindlaks teha. Sellegipoolest pole kahtlust, et Zarathustra õpetuse kohaselt valitseb maailma selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand. Ahuramazda on Tõe eestvõitleja, tema põlisvaenlane Angra Mainju on aga Vale eestvõitleja
väliskindlustustest läbi murdnud. Väljakaevamised loovad mingisuguse pildi nendest linnadest enne kui neid tabas häving. Nad olid avarad, rahvarikkad ja omapärase iluga. Linna keskpunktiks geograafiliseks, arhitektuuriliseks ja poliitiliseks oli kindlus, mitte tempel. Selle põhiplaan oli korrapärane, sisemuses palju elu- ja laoruume, tema müürid olid kõrged ning siledad, torni ülaserva ümbritsesid hambulised sakid. Ka tempel kujutas endast jumalateenistuseks kasutatavate ruumide teatud kombinatsioone ladudega. Hattusa peatemplis olid näiteks umbes sada ruumi, millest seitsekümmend oli kasutusel ladudena. Ühiskondlike ja muude hoonete arhitektuur oli lihtne, ilustamata, "geomeetriline". Ainsateks ilustusteks olid nendes peale portaalilõvide puust sambad, mis hoidsid ülal lameda katuse ettenihutatud osa; need sambad oli asetatud skulptuuridega ehitud soklitesse.
Iga liigutusega käib kaasas kindla palve lugemine. Liiv on puhtuse sümbol ja vee puudusel kasutatakse liiva rituaalse pesemise juures. (Soll 2003: 128) Islamimaades on traditsiooniline nädalalõpp neljapäeva pärastlõunast reedeni. Muslimi püha päev on reede. Reedel töötegemine keelatud ei ole; souk´id on avatud, kuid soovitav on mediteerida ja päeval paastuda. Reede keskpäeval peavad kõik usklikud kogunema 11 nädala tähtsaimaks jumalateenistuseks moseesse. Iga mosee lähedal või selle siseõues on rituaalse pesemise tarvis purskkaev või veekraanid. Üle pühakoja lävepaku astutakse alati parema jalaga. Jalatsid jäetakse palveruumi ukse taha. (Soll 2003: 129) Muslimid usuvad, et kord saabub viimne kohtupäev, mil surnud üles äratatakse ja Allah nende tegude üle kohut mõistab. Surmajärgne elu on islamis tähtsamgi kui maine elu. Surnukeha pestakse kombekohaselt ning keeratakse valgesse linasse. Koolnu tuleb matta
annaabi.ee 
