Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurim saavutus-templid Templi ehitamisel kasutati marmorit ja lubjakivi Tempel-akendeta ruum ,kus asus jumalakuju Hoone ümber ühes või kahes reas seisvad sambad toetasid talastikku ja viilkatust Sammas koosneb kolmest osast: 1) baas 2)tüves 3)kapiitel Sambatüübid-dooria,joonia,korin- tos Templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi
kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja muudavad isesruumi hämaraks. Ehitati kivist, ilma mördita. Avad sillati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Pühakodade välisseinad skulptuuridega kaetud, vaba pinda pole peaaegu üldse. Ehitajate ja skulptorite kunst täiendas üksteist, sulanud omapäraseks tervikuks. 8. India skupltuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 9
Kreeka ehitusmälestised Templi väljakujunemine Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast.(6.sajand e.m.a) Puu asemel kasutati lubjakivi ja marmorit Eeskujuks nelinurkne ehitis(kaks sammast),millest arenes välja tempel Templid Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis
Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". KAUPADE KAALUMINE Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu. Muistses-Egiptuses mõõdeti rikkusi karjaga, mitte rahas. JUMALATE AUSTAMINE Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. VALMISTUMINE HAUATAGUSEKS ELUKS Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. MUUMIATE TEGEMINE
Vana-egiptuse religioon:hauatagune elu Inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge. Egiptlased uskusid, et kõik kuningad on jumalad. Usuti veel, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Vaaraosi maeti püramiididesse. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. See sai toimuda ainult siis kui surnukehi palsameeriti. See
Antiikkunst 1. Tavaliselt oli kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis seisis astmelisel alusel. Templi keskel oli akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju. Sambad übritsesid templid kas ühes või kahes reas. 2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist
kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena. Kannelüüre on neil rohkem, kuni 24. Korintose sambad on kõige kõrgemad. Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili. Kõige vanemad neist on dooria ja joonia stiilis. Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer. Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all,
KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks
· tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi
1. Arhailine e. Vana aeg 7-6 saj. eKr 2. Klassikaline e. Õitseaeg 5-4 saj. eKr 3. Hiline e. Hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. Kunstiliikidest on olulisimad: 1. Arhitektuur 2. Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Templi välisvaates võib eristada 3 osa: 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3astme kõrgusel 2. Platvormilt kerkib sammastik 3. Sammastikule toetub talastik koos katusega Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: 1. Dooria – pärit 7.saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on
Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 11. Kuidas kujutati Egiptuse kujutavas kunstis vaaraosid ja kuidas lihtrahvast? Vaarosid kujutati kas seistes või istudes ja üsnagi suurtena. Lihtrahvast kujutati väikestena ja alati töötades 12. Nimeta templi liike. Millistest osadest nad koosnesid? Kaljutempel, tavaline tempel. Püloon, lahtine sammassaal, sammassaal, jumalakuju asupaik 13. Mida tead a)Knossose lossist, b) Kükloopide müürist, c) Mükeene lõviväravast. Kus asuvad? Kirjelda! a)Knossose loss- asub Kreetal, koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonsaal, sammassaale, vaateterasse, isegi vannitube. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid , tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline
Kontrolltöö Nr 1: Ida-maad 1. India kultuur hakkas välja kujunema 3 aastatuhandel e.Kr. 2. Stuupa kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. 3. Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest
ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas · Tähelepanuväärsed on kujude suured ja hingestatud silmad Reljeefid · Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju, et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri Korsabadi lossi väravavalvurid · Üks suursaavutusi Mesopotaamia skulptuurikunstist Skulptuurid Jumalakuju, millele Naise pea Varkast. Akkadi valitseja on iseloomulikud Alabasterskulptuur Sargon. 24 saj. inimlik välimus ja 3-4. aastatuhande eKr, leitud suured silmad vahetusest eKr Ninivest Keraamika sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid Assüüria Asüüria kunsti õitseaeg algas kuningas Assurnasirpal II ajal 9.saj.e.Kr. Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega.
järgides. Džainismi põhieesmärgiks on hinge vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Neile on paastumine oluline, sest nii saab üle ihadest. Äärmuslikumad džainistid ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. India templid India arhitektuur ja skulptuurid on sulanud väga omapäraseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente kui ehitisi. Jumalakuju asukoht templis on tavaliselt väike, tempel ise aga suur. Need ehitati kivist, ilma mördita. Siseruumides oli kujusid vähe, aga välisseintes palju. Saalide uksed olid ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas ja lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt, mis muudavad siseruumid hämaraks. Angkor Vati tempel Kambodžas, 12. sajand. India skulptuur Mänglev, dünaamiline, mitmekesiste liigutustega.
ja pluss veel üks, tavaliselt 6x13 ja 8x17) Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju. Valgus pääses templisse ainult uksest Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi) Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid) Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas) Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levin hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja
Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose.
raiutud koobastempleid tsaitjasid ja kloostreid vihaarasid. Templite ja kloostrite kaunistused matkivad puuarhitektuuri. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Siseruumis oli kujusid tavaliselt vähe, kuid seevastu India pühakodade välisseinad näivad Khajuraho koosnevat lausa skulptuuride massist. tempel India islami kultuuri õitseng oli Suurmongolite ajal. Ehitati ruudukujulisel
jumalate asutamine usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli tohutu, jumalate austamiseks tehti rituaale, mis tõi kaasa jumalate toetuse, austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. mesopotaamia jumalad (inimese sarnased) anu teavajumal, enlil - tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, ea sumerijumal, maa aluse vete ja sügavuse valitseja, istar taevakuninganna, marduk babüloni jumal, jumalate austamine omistati inimlikke omadusi, iga linna elanikud osutasid linnajumalale erilist au, jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid)
Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval). Traditsioonid ei langenud unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim. · Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud
3)Hiline aeg e. Hellenistlik 320-30 ema Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride. Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Kreeka ehitus kunsti suurimateks saavutusteks said templid. Vanemad templi jäänused pärinevad arhailisest ajast kui hakati ehitus materjalidena kasutama lubjakivi ja valget marmorit. Tempel koosnes akendeta ruumist kus asus jumala kuju ja väljapoolt ümbritsesid sammaste read. Poolpimedas ruumis käis palvetamas preester jumalakuju ees. Rahvas võis näha templit ainult väljapoolt. Võibolla sellepärast pööratigi tähelepanu templite kaunistamisele nende välisilmele. Tänapäeval näevad välja nende templite varemed valgetena ja üksluisetena. Kuna tolleaegsed värvid on maha kulunud. Imekombel on aeg jätnud meile mälestuseks kõige rohkem templite varemeid väljaspool Kreekat, Sitsiilias. Üks kreeka suurtest templitest mis väärib tähelepanu, asub Olümpose mäel
EGIPTUS o Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thoth, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos. o Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid, ligi 470 o Peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Siis võis loota ka jumalate heatahtlikkusele o Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki MESOPOTAAMIA o Jumalad kuulusid jumalakotta. Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni
najatuvate puuhaldjate jaksade kujud, mis kehastavad naiseilu ideaali. Templid Templid- peamised vana kunsti mälestusmärgid- meenutavad meie mõistes pigem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub ka jumalakuju, on tavaliselt väike. Tempel selle ümber aga võis olla suur ning plajude erinevate ruumidega. Saalide uksed oli enamasti ühel joonel ning tekitasid koridori pühapaigani. Templite siseruumid olid väga tihedalt asetsenud sammaste tõttu üsnagi pimedad. Templi siseumuses leidus tavaliselt vähe kujusid, kuid see-eest olid pühakodade välisseinad lausa skulptuuridega kaetud. Angkor Vat- suurim Hindutemplite kompleks maailmas asub Kambodzas. Tempel ehitati 12
kullast kujudena. Preestrid pesid toitsid ja riietasid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu ei olnud koht kuhu lihtrahvas oleks saanud lihtsalt sisse minna ja jumalat teenida. Lihtrahvas nägi jumalaid üksnes eriliste pühade ajal. TEMPLI SISEMUS Templi peaväravat nimetati pülooniks ja sealtkaudu pääses siseõuele. Sellele järgnes paljude kaunilt välja raiutud sammastega saal ehk hüpostüül. Jumalakuju sisaldav pühamu poole minnes tõusis põrand aina kõrgemale ja seinad nihkusid aina koomale. Tempel terviklikult sümboliseeris universumit ja selle loomist. ALTAR Igas templis oli üks või mitu altarit kus hoiti jumalate kuldkujukesi. Pühamu oli suletud ja uks pitseeritud. Preestrid avasid selle iga päev hoolikalt, et vii jumalale joogi ja sõõgiohvreid. Ülempreester riietas jumalakuju lahti, puhastas seda ja mähkis taas puhtasse linasesse kangasse
Üht sellist kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka laskis neid oma riiki püstitada umbes 84000 tükki. Indias on arhidektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks ja eraldi neist kahest rääkida on raske. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Siseruumis oli kujusid tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Maistest proportsioonidest ei peeta kinni niisamuti mitte anatoomiast, sest esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest
taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja valitseja Anubis ja viljakuse ja emaduse jumalanna Isis. Jumalaid oli nii inimese- kui loomakujuga. Austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. Mesopotaamia jumalad ja nende austamine Mesopotaamia jumalad olid väga inimlikud, tähtsaimad taevajumal Anu, Babüloni jumal Marduk ja viljakusjumalanna Istar, jumalate kuningas ja käsutas loodusjõude Enlil, maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea. Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel
4) Uus Riik 1600-1100 eKr 5) Hiline Riik 1100-332 eKr (Aleksander Suure vallutus) Astmikpüramiidid Saharas, vaarao Dsoserile, vanimad. (Memphise linn) Giza püramiidid 26.saj eKr. Suurim Cheopsi e. Hufu püramiid, Chefren (Sfinks) ja Mykerinos. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha, sealt edasi hauatempli juurde. Hiljem Kuningate Org Teebas Tutanhamoni haud Templid ehitati inimestes eraldatud paika ja enamasti oli kindel põhiplaan 1. sekos jumalakuju 2. raamatukogud, eluruumid jne 3. sammassaal 4. püloonid kahe torniga kitsuke värav (ahenev) 5. peristüül sammasõu 6. põhiplaan a. osaliselt lahtine b. kõrge müüriga c. nelinurkne Tüüpiline oli a) kindlustempel (kodusõjad) Veel oli b) terrasstempleid (kuninganna Hatsepsuti tempel 15.saj eKr) c)kaljutemplid (Abu Simbeli tempel, Ramses II ja tema naine. Tempel
saakalikujuline surnute jumal Anubis (kes abistas ka Isist ja Horost Osirise mumitsifeerimisel); iibise või paaviani peaga Thot, kes oli kuujumal, hieroglüüfide leiutaja, kirjatarkuse kaitsja. Paljud pidasid teda isegi maailma loojaks. Egiptuses austati ka pühasid loomi, näiteks skarabeused (sõnnikumardikas), Apis-härg ja kassid. Kasse palsameeriti ning kassi tapjat karistati rängasti. Jumalatele rajati templeid. Seal paiknes jumalakuju kellele ohverdati loomi, teda toideti, pesti jne. Kõik need olid preestrite kombetalitused, lihtrahva ette ilmus jumal ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptlasetel oli suur uskumus surmajärgsesse ellu. Nad uskusid, et inimene jätkab elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Selleks said surnule osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise: mumifitseerimine, matusetseremoonia, palsameerimine ehk muumia valmistamine, mis oli väga pikk ja vaevarikas protsess
ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud. Pülooni taga asus lahtine sammasõu - peristüülõu, kus võisid viibida vabad inimesed. Ülikud viibisid tähtsuselt järgmises ruumis - hüpostüülõues e põiksaalis. See saal oli kahe sambareaga kolmeks osaks jagatud. Templi pühamusse - sekosesse võisid minna ainult preestrid. Sekoses asus ka jumalakuju. Sekost ümbritsesid väiksemad ruumid. Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest.
· Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga · Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed · Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid dooria samba erivormid · Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi · Order täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris · Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu · Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed · Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme · Seest olid templid valgustamata · Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud · Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid · Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist · Templitüüpe oli umbes kümmekond · Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia · Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal
700). Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Ühtede jumalate tähtsus piirdus vaid kitsa alaga, teisi austati kogu Egiptuses. Jumalad võisid asuda kõikjal, kuid nad soovisid ka kindlaid varjupaiku, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid, milles paiknevale jumalakujule ohverdati loomi, teda toideti, pesti ja riietati. Rahva ette toodi jumalakuju ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptuse üldiselt üsna püsivas usuelus leidis aset ka üks erandlik sündmus Uue riigi aegne vaarao Ehnaton (Amenhotep) kuulutas päikeseketta Atoni riigi peajumalaks ning järk- järgult hakkas Atonist kujunema Egiptuse ainujumal. Nii vanade jumalate preesterkonnale kui ka lihtrahvale oli see vastumeelt, mistõttu pärast vaarao surma taastati endine korraldus. Tähtsamad jumalad Ra (ka Re, egiptuse ja kopti keeles päike) on Vana-
ja neile omase kujude kummardamisega. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus tuli legendi järgi Rooma ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta läädi pea alaspidi risti). Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Antiikaegne tempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. Kus asus varakristliku kiriku transept (nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)?
Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, ehk 6. sajand e.m.a., kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose.
Templil oli spetsiaalne väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. Selle juurde viis pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside ( inimese pea ja lõvi kehaga olendite) kujud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased, sest neid katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katusega sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi mõned hämarad ruumid, kuhu tohtisid siseneda ainult preestrid. Seal paiknes ka jumalakuju. Uue-Riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes oli egiptlaste kujutluses liitunud päikesejumalaga ja kandis seepärast nime Amon-Ra. Amoni templite ehitamine oli kunsti peaülesanne. Suurimad Amoni templid olid Karnakis (370x100m) ja sellest 3,5 km kaugel Luksoris. Uues Riigis leiame ka kaljutempleid. Kuulsaim neist on Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. (Seoses Assuani paisu ehitamisega lõigati tempel 1968.aastal kaljust välja ja tõsteti oma algsest asukohast 180 m kõrgemale.)
Abikaasad: Marcus Antonius (abiell. 32 eKr30 eKr), Ptolemaios XIII, Ptolemaios XIV Lapsed: Caesarion, Cleopatra Selene II, Alexander Helios, Ptolemy Philadelphus TEMPLID Uue riigi aegsed suurimad ehitised Asusid haudehitiste vahetus läheduses Tõid kaasa uue seisuse - preetsrid Tempel oli kuningavõime ülistavaks sümboliks Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite sammastele. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel meie päevini, kuigi värvimisest on möödas 5000 a. TEMPLI EHITUS Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Pealt suures osas lahtine Tähtsal kohal olid sambad Templit ümbritses tugev kaitsemüür
· Kõrge müüriga eraldatud osaliselt pealt lahtine ehitis · Väravaehitist nimetati pülooniks-koosnes kahest ahenevast müüriblokist, mis piirasid väravat · Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, ääristasid sfinksid · Pülooni ees mastidel värvilised lipud · Püloonid, sambad ja müürid värviküllased, katsid reljeefid ja hieroglüüfid · Peaosaks õu, mida ümbritses katusega sammaskäik · Õue taga sammassaal, ainult preestritele-paiknes jumalakuju · Peasissekäigu juurest viis tee kõige pühama paiga suunas, seal tee ääres, sammassaalis olid sambad jämedamad ja katus kõrgem. · Kapiteelid meenutasid taimi Uue riigi ajastul sai peajumalaks Amon, tema templite kujutamine oli kunsti peaülesandeks Suurimad templid asusid Karnakis ja Luksoris Lähedal ka Ramses II ja Hatsepsuti matusetempel Abu Simbeli kaljutempel-oleks jäänud pärast Assuani paisu ehitamist vee alla jäänud, saeti
saj.ekr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu-nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.Sellest hoonest arendati välja mitmed templitüübid.Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale.Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas,tüves ja kapiteel. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud
Põhilisi templitüüpe Zeusi tempel Olümpias Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud.
Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose
paigutati obelisk) juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud. Pülooni taga asus lahtine sammasõu peristüülõu, kus võisid viibida vabad inimesed. Ülikud viibisid tähtsuselt järgmises ruumis hüpostüülõues ehk põiksaalis. See saal oli kahe sambareaga kolmeks osaks jagatud. Templi pühamusse sekosesse võisid minna ainult preestrid. Sekoses asus ka jumalakuju ning seda ümbritsesid väiksemad ruumid. Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis.
kehaga skulptuurid sfinksid, mis sümboliseerisid vaarao võimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse pääses läbi väravaehitise pülooni. Pülooni ees kõrgete mastide otsas asusid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Väravate ette püstitati päikesejumala auks 2 monoliitsammast - obeliski. Egiptuse templi põhiplaan. Sammassaalile järgnes tihti teisi ruume, vahel pääses sellest otse salapärases pimeduses asetseva jumalakuju juurde. Keskmise riigi ajal kujunesid välja Egiptuse ehituskunstile omased sambatüübid. Vanim 16- tahuline protodooria sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid eeskujuks Egiptuses enamlevinud taimed. Egiptuse ehituskunstile eriti iseloomulikud sambavormid on lootos, papüürus ja palm. Tänini on templid paremini säilinud Uue riigi ajastust. Nad asusid uue pealinna Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Templeid rajati ajendatuna egiptlaste sügavast religioossest veendumusest
ROOMA SAMBAD · Egeuse stiil · Romaani stiil (sambad meenutavad kuupi) · Gooti stiil (sammaste kaunistamiseks kasutati kapiteelis ristiku, tamme, humala, maasika või ohaka lehti) Kreeka templid Nike tempel (Nike oli võidujumalanna) Parthenoni tempel (neitsiruum, Kreeka jumalanna Ateena oli neitsi) Erechteioni karüatiididekoda Karüatiidid naiskujulised sambad Talastik, order, friis Zeusi tempel Olümpias Tsella väike ruum, kus oli Jumalakuju Propüleed väravehitis Vanakreeka skulptuur ARHAILINE SKULPTUUR · Kuros · Kore · Vasikakandja KLASSIKALINE SKULPTUUR · Loodi jumalakujusid · Kaunistati templid reljeefidega · Lisandusid olümpiavõitjate kujud Myron kettaheitja Laokoon trooja preester Polykleitos odakandja Poseidon merejumal Kontrapunkt tugijalg ja nõjajalg PHEIDIASE SKULPTUUR
Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu - nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Visuaalse terviklikkuse saamiseks kasutati optilisi parandusi, näiteks tehti sambad ülevalt veidi kitsamad, et mõjuda võimsamalt. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud.
Schliemann. Vanakreeka kunst. 1.Kreeka kunsti ajajärgud-*arhailine aeg 660 e.Kr *klassikaline aeg 480 e.Kr *hellenistlik aeg 323-30 e.Kr 2.Kunsti levikualad väljaspool Väike-Aasia (praegune Türgi), Lõuna-Itaalia, Lõuna- Prantsusmaa, Krimmi poolsaar, Egiptus ja Põhja-Aafrika. 3.Kreeka templi põhiplaan sammastega ümbritsetud piklik hoone, seisis astmeliselt tõusval alusel. Keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju, sambad ümbritsesid hoonet kas ühes või kahes reas. 4.Dooria sammas (vanim stiil) kõige lihtsam, üleval kaks kiviplaati, üks kandiline, teine ümmargune, templil kaunistusriba-friis. Joonia sammas-üleval kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud, sambal on alus.Korintose sammas-kõige uhkem, ülaosas on taimemotiivid. 5.Ateena riigimees Perikles-klassikaline kunst saavutas täiuslikkuse, toimusid suurejoonelised ehitustööd. 6
Perioodid a) Arhailine e vana aeg 600-480 eKr b) Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr c) Hiline e hellenistlik aeg 323 ekr 30 pKr 3.Arhitektuur a)templid - ristkülikukujulise põhiplaaniga - ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17 - põhiosad: baas, tüves ja kapiteel c)talastik - alumine osa on arhitraav, ülemine friis d) Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos orderid - Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune
Da Vincit peetakse maailma kuulsaimaks maalikunstinuks. Lisaks sellele oli ta veel leiutaja ja astronoom. Joonistus "Vitruviuse inimene" illustreerib Vitruviuse loodud klassikalist valemit. Vitruvius avastas inimkehas nö kaks põhikujundit: täiusliku ringi ja ruudu. Käed harali, katab inimene ringi; jalad koos ja käed välja sirutatud, sobib ta ruutu. 9 Küpros 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse vaseajast pärinevat ristikujulist jumalakuju (3000 eKr). See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti ning osutab Küprose tähtsusele tsivilisatsiooni ja antiikaja südames. Küprosel on euro kasutusel 1. jaanuarist 2008. Luksemburg Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse Tema Kuningliku Kõrguse Suurhertsog Henri (sündinud 1955.aastal) portreed. Praegune suurhertsog Henri on troonil alates 2000. Aastast, mil tema isa Jean vabatahtlikult troonist loobus
septembrini. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet) üle. Ta mõisteti surma. Pilet nr 3. 1. muitse-egiptuse usk ja surmajärgsus Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thoth, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos. Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada.Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada
· Puudus kivi, puit ja metall Templid ja jumalateenistus · Tempel oli lisaks jumalateenistuse kohale ja usu ja koolide keskus · Tihedad suhted naabritega · Nelinurkne, müüriga, peavärav-sisevärav-sammassaal · Kaitsetus Kronoloogiline ülevaade · Templis paiknev jumalakuju oli preestrite hoole all, toideti, pesti, · Sumeri linnriigid 3000-2340 a eKr kasutusel oli kiilkiri, ühtset riiki ei ohverdati Surmajärgsus tekkinud. Sumerite päritolu pole selge. · Detailne ettekujutus elus pärast surma: elasid samamoodi edasi · Akadi suurriik 2340-2160 a eKr valitseja Sargon vallutas sumeri
Isis muutus juhtivaks jumalannaks Vahemeremaade uskumustes. Isise kultust on seostatud keisriajastul toimunud naiste emantsipatsiooniga. Siiski oli kultus ühtesulanud juba tuttavate tõekspidamisetega, kohalike kultustega ning Isist nähti kui uut kehastust eelnevatele kujudele (näiteks peeti Isist Kybele kehastuseks). Ta tõi roomlastele uudsust ja edasiminekut, uusi palgeid, mille juured ulatusid aegade taha, Isis oli ,,sissetoodud" jumalakuju, mis ilmestas kohaliku pantenoni, andis võimaluse samastuda uue kujuga läbi rituaalide. Isise suurim võistleja oli Pärsia päritolu Mithra, kelle teenimises oli selgesti märgta maskuliinseid jooni ja kes seetõttu oligi populaarne sõjameeste hulgas. Naised olid Mithra kultusest täielikult välja lülitatud. Isise kultusest mehed täielikult välja lülitatud ei olnud, säilinud on üks Isise kultuse preestrite nimekiri, kus mainitakse 26 preestrit, kellest kuus on naised
nelinurkne ehitis (megaron), mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel- krepidomal. Krepidoma viimast astet nimetatakse stülobaadiks. Põhilisi templitüüpe Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Sammaste arv allus kindlale reeglile:: templi pikemal küljel on 2 korda enam sambaid kui lühemal küljel ja lisaks veel üks. Levinuimad samba arvud olid 6x13 ja 8x17. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mille järgi eristatakse ka 3 ehitusstiili. Sammas koosnes kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Tüvest kaunistasid püstised kitsad süvendid nn
ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumide ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, lage toetavad sambad seisid tihedasti,siseruum oli seetõttu hämar. · Templid ehitati kivist, ilma mördita, mõnikord metallklambreid kasutades. Laed tehti kiviplaatidest , siseruumis kujusid tavaliselt vähe, tühja pinda ei ole. · Skulptuur on dünaamiline, mänglev, liigutuste ja zestide mitmekesine.
annaabi.ee 
