Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jumal ja üleloomulik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
religioon, universum, teism, algpõhjus, üleloomulik, teoloog, evolutsioon, igavene, analoogia, lõpmatu, kreatsionism, ainujumal, uskuda, teoloogilise, olend, kriitik, uskumus, islam, monoteistlik, deus, põhjusel, judaism, kristlus, ateism, panteism, jumalatõestused, kurjus, sõnastus, loodusobjektid, empiiriline, kavandas, kosmos, seletusedjäreldada, et kõik luiged on valged? Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? Realism vs instrumentalism Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas. Instrumentalism – teaduslikel teooriatel puudub tõeväärtus, on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks. Füüsikalised jõud ja väljad on kasulikud fiktsioonid. III Filosoofia ja religioon Filosoofia ja religiooni ühisjooni/küsimusi: Kuidas või miks on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? Erinevusi: küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad erineda. filosoofia tugineb ainult mõistusele ja ratsionaalsele uurimisele, midagi ei võeta niisama tõe pähe
Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? 30. Filosoofia ja religiooni erinevusi Küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad olla üsna erinevad. Filosoofias püütakse tugineda üksnes mõistusele ja ratsionaalsele uurimusele. Filosoof ei pea ühtki õpetust või teksti lihtsalt ,,tõe pähe võtma". Usundites käibivad sageli tõeallikatena ka üleloomulik ilmutus ja pühakiri. Religioonile on iseloomulik kultus. Filosoofia positsioonilt vaadates võib märgata, et erinevad usundid ja usulahud sisaldavad filosoofilises laadis arutlemist väga erineval määral. Leidub radikaalseid ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Teisalt sisaldub nt budismis rikkalik filosoofiline pärand, millel on palju sisulisi kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey
olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda". Algpõhjuse argument Kõik maailmas toimuv on omavahel põhjuslikult seotud. Miski, mille põhjustab miski muu, saab omakorda põhjuseks millelegi muule. Miski ei saa olla iseenese põhjus, sest siis eelneks ta iseendale, mis oleks aga absurdne. Selline põhjuslik ahel ei saa olla ka lõpmatu, sest kui ei oleks esimest põhjust, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi. Seega peab olema esimene põhjus, millel ei ole enam põhjust, ning see ongi Jumal. Otstarbekohasuse argument Kõik maailmas toimuv näib olevat korrapärane ja otstarbekas. Inimese loodud asjad on otstarbekohased inimese sihipärase tegevuse tõttu. Kuid otstarbekohased on ka looduslikud kehad, mille otstarbekus olema tingitud kellegi teise poolt. See keegi ongi Jumal.
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi
Kui jah, siis kust see tuleb? Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid.
Kas pole siis võimalik, et ka maailmal tervikuna on olnud intelligentne kavandaja, kes on loonud asjad ja olendid kui "masinad" teatud ülesannete või eesmärkide jaoks? Niisugune mõte on üpris loomulik. Tõsi küll, maailma intelligentse kavandaja olemasolu ei saa sellise loomuliku analoogiaga muidugi tõestada ainult teha selle mõtte tõepärasemaks. Teleoloogiline argument võib olla sõnastatud teistmoodi. Lähtekohaks pole mitte ebateadlik mehhaaniline analoogia masinate maailma ja olendite maailma vahel, vaid pigem veendumus maailma suurepärasuses. Need kohastumused ja otstarbekused, olendite omavaheline seos, nende rafineeritus jne võib äratada imetlust ja vaimustust ning kutsuda esile umbes sellise mõttekäigu: Maailm on täiuslik. Täiuslik maailm võib tekkida ainult täiusliku olendi loomeakti tagajärjel. On olemas täiuslik olend maailma looja Veel kolmas variant. Teleoloogiline argument võib rõhutada niisugust aspekti: maailmas on
mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1. Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI. 2. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine- olemine on üks perfektsioone, üks täiusi- iga asi eelistab olla ja alati on parem olla kui
- Positiivne diskrimineerimine- üritatakse aidata vähemusi PRAKTILINE ARUTLUS - Oleviku eelistus: inimesed tajuvad ajaliselt läheval oleva tegevuse oodatavat kasumlikkust suuremana, kui ajaliselt kaugemat. TEADMINE -sest on õigustatud tõeseid uskumusi, mis ei ole teadmine KAS JUMAL ON OLEMAS? - KASUKS: kujutluspilt välimusest, palju jutte; VASTU: evolutsioon, keegi pole näinud, analoogia nõrk, ei toeta et jumal kõiketeadja ega hea MILLINE ON JUMAL? - Jumal on kõikvõimas, kõiketeadev, läbinisti hea--- teistlik Jumal. (filosoofid tegelevad eelkõige selle olemasolu tõestamise ja kummutamisega) DISAINI ARGUMENT - Võtame kella, mis koosneb väikestest osadest: igal oma ülesanne. On ilmne, et keegi pidi selle kokku panama, selleks oli kellasepp. Loodus on
pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse
· Aabrahami dilemma Iisaku ohverdamisel NIETZSCHE · Friedrich Nietzsche (1844-1900), tema olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra", "Teispool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Antikristus", "Ecce homo" · N filosoofia võtmemõisted on võimutahe (Wille zur Macht), üleinimene (Übermensch), viimne inimene (letzte Mensch), isanda- ja orjamoraal (Herrenmoral und Sklavenmoral), igavene tagasitulek (ewige Wiederkehr) · N avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin · Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust · Mitte päris kõike temaga seoses öeldut ei saa täie tõsidusega võtta · N üks peamisi väiteid: Jumal on surnud; "kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleinimene" · Kristlik moraal on N arvates "enda orjusse andmine, enda sandistamine"
Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja filosoofia lõpiks peetakse seda, kui filosoofia ja religiooni liit lagunes. Lõpus lõi
>> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:53 matis Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? >> a. Kogemuse põhjal. b. Deduktiivselt arutledes. c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:55 matis Kuni 17
suursugust (sksgut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sksböse), kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Euroopas valitseb Nietzsche arvates kariloomade moraal. ■ igavene taastulek (ewige Wiederkehr) ■ tema maailmavaate selgitused 1)Schopenhauer avaldas suurt mõju 2)väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust 3)kõige tema öeldut ei saa võtta täie tõsidusega ■ enne jumala surma- väga tähtsad väärtused, peale jumala surma- väärtused vääristuvad, Jumal on surnud “Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleininimene” ■ Nietzsche kuulutas: jumal on surnud
õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:53 matis Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? >> a. Kogemuse põhjal. b. Deduktiivselt arutledes. c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:55 matis Kuni 17
õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:53 matis Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? >> a. Kogemuse põhjal. b. Deduktiivselt arutledes. c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:55 matis Kuni 17
situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Sartre: elu mõte tuleb inimesel endal välja mõelda! Nii peabki! Elu mõtet ei pea üles leidma, vaid välja mõtlema. Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis. Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on: · Kõikvõimsus igavene · Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid.
jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel. Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos jumalate kogu. Üleloomulik printsiip - kogemuseväline, supranaturaalne. Numen ebaisikuline vägi, jumala vägi, mis on rooma religiooni põhimõtetest meieni kanduud
See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. SAAMISE FILOSOOFIA kõik on pidevas muutumises. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega:"Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu","Eksisteerime ja ei eksisteeri", "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda". Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed
vabastanud või mitte (Sartre tekst) Kas minu elul on mõte? Seda ei saa ma avastada, üles leida(N: kui ma usun saatusesse), vaid ma loon selle vabalt ja seega need, kellel pole elu mõtet, on selle eest ise vastutavad (Sartre) See, kui ma vabandan, et mul pole olnud võimalusi endale hea elu loomiseks, on pelgalt enese petmine(Sartre) 2. Kas on võimalik jumalat defineerida? jumala olemus kristlikus monoteismis. Üldtuntud definitsioon: Igavene teisel pool aega ja ruumi ekisteeriv isikusus, kes lõi maailma ja kelle kolm kõige tähtsamat predikaati on: *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus - Ta on igavene, surematu. - Ta on olend, kelle kohta ei saa küsida, kus ta on. Tal pole ruumilisi koordinaate. Sellepärast on talle tulevikusündmused ette näha - Ei saa küsida, kus ta on praegu, kus ta oli enne. Ta on aja mõttes teisel pool. Ta vaatab aega kõrvalt
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
· me ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. · väärtused ongi suhtelised: kuidas kultuur, nõnda ka väärtused. Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates · pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. · tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. · tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates · tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. · tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. · pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et
autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja aktsepteerimist. 2 · "Head kasutavad maailma, et Jumalat "maitsta", · Maailm luuakse õieti igas silmapilgus uuesti. · "Sina Issand, oled igavene, aga mina mina kurjad aga vastupidi, et maailma "maitsta", tahavad nad Jumalat kasutada" CD,XV,c7 hüplen aegades, millest ma ei tea, miks nad just nii üksteisele järgnevad." · CARITAS JA CUPIDITAS · Augustinus allutab aja psühholoogilisele · Vahettegemine uti ja frui vahel moodustab
Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. Saamise filosoofia. Herakleitos On ainult saamine (pidev liikumine), olemist (paigalseisu) ei ole. Me ei saa kaks korda astuda samasse jõkke, sest teine kord on jõgi juba uus. Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed
järgima, aga see peaks olema võimalik. Moraal on üldkehtiv- see võib sulle piiranguid seada ja ebameeldiv olla. nt. Kui sul on kõht tühi, siis lähed poodi ja võtad saia. Kõigil on see võimalus, aga me arvatavasti ei taha, et kõik seda teeks. Filosoofid (millised on antud filosoofi põhiseisukohad) B.Pascal- visandab pildi inimesest, kes seisab kahe lõputuse vahel (suur ja väike). Mõistus suudab haarata seda, mis on lõplik, ja AINULT süda seda, mis on lõpmatu. Tal on 2 mõtteviisi: 1) mõistusest lähtuv geomeetriavaim- kuidas inimene tajub matemaatikat, definitsioone jne. 2) lõplik ja peenetundelisuse vaim juhitud südamest ja võib tajuda asju lõpmatuses. Olulisema otsuse saab langetada süda (mitte organ), näiteks jumala olemasolu. Süda peab langetama otsuse jumala vastu või mitte pigem uskuda, sest kui polegi olemas, siis sa ei kaota midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine? Defineerib, kuidas oma elu siin
Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine.Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religion. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. Olemisefilosoofia. Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eeldas aja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele.Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku
välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias. (Mileetos asus Väike-Aasias) Mileetose koolkonna tähtsus ei seisne mitte tulemustes, vaid probleemide püstitamises. Thales ~624-547 eKr Olevat ennustanud päikesevarjutuse, kasutades selleks ilmselt Mesopotaamiast ja Egiptusest hangitud teadmisi. Algelemendiks on vesi, lõpmatu mateeria. Vesi on igaveses liikumises. Maa on veepinnal ujuv ketas. Kõik tekib ja hävib, aga algelement on püsiv ja igavene. Thales tegeles ka matemaatikaga. Tuntud on tema meetod püramiidi kõrguse määramiseks selle varju abil ning väide, et diameeter jagab ringi pooleks. Anaximandros (610-547eKr) Gnoomon, maakaart ja taevakaart. Algelemendi omadus on ¤peiron, (apeiron) piiramatu. Selle vastandiks on piiritletu psraj (peras).
Tõstab esile arvud ja arvud on harmoonilises seoses. Tema leiab, et ka riigis peab olema harmoonia. Usub hingede rändamisse. Võtab esimesena kasutusele sõna Kosmos. Uskus, et inimesi on võimalik ravida muusikaga. FILOSOOFILINE PLURALISM 1. Empedokles- võtab kokku monistliku õpetuse alge. Koosneb tulest, veest ja õhust. Kirjeldab inimese kujunemist. Kõigepealt tekib flora e taimestik, siis fauna e loomad ja siis inimene. Tema jaoks on maailm igavene ja hävimatu. Hippokrates- inimese keha koosneb verest, limast ja 2 erinevast sapist. (tume ja hele) 2. Anaxagoras- viib pluralismi uuele tasandile. Tema arvates on alge seeme. Tema esindab kosmopolitismi- ei määratleta konkreetse maaga, vaid kosmosega. Ütleb, ,,seal kus on taevas peakohal, on mu kodumaa." 3. Pluralismi tipuks on AATOMIÕPETUS-maailm atomism, koosneb aatomitest. Atomos- jagamatu Maailm koosneb jagamatutest osakestest. Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos.
Metafoorid: ämblik, sipelgas, mesilane Locke: (1632-1704) 22) milles seisneb Locke`i tunnetusteoreetiline empirism (teadmine ja kogemus) Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Oletame siis, et vaim on niiöelda valge paber, kus pole ühtegi märki, [ja] millel puuduvad igasugused ideed. Kuidas ta siis täidetakse? Kust ta saab selle tohutu [ideede] varamu, mille inimese toimekas ja piiritu ettekujutusjõud [fancy] on peaaegu lõpmatu mitmekesisusega tema peale maalinud? Kust ta saab arutluse [reason] ja teadmise [knowledge] kogu materjali? Sellele ma vastan ühe sõnaga, kogemusest; sellel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie vaatlus, mis tegeleb kas väliste meeleliste [sensible] objektidega või meie vaimu seesmiste tegevusetga [operations], mida me ise tajume ja mille üle me mõtiskleme, on see, mis varustabki meie aru mõtlemise kogu materjaliga
Maailmamõistmise vorm. Käsitus maailmavaatest on ise filosoofilist päritolu, kuid saanud nii kandvaks, et tagasiulatuvalt hakanud määratlema filosoofiat. Vahetu maailmavaade 1.) Müüt - hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana 2.) Religioon Teoreetiline maailmavaade 1.) Filosoofia (mõtlemine mõistetes, abstraktsioon, "kreeka ime"). 2.) Teoloogia ja 3.) teadus võtsid üle filosoofias leiduvad mõtlemise vormid. (Idamaades pole selles mõttes teoreetilist mõtlemist tekkinud.) Esimeste meile teadaolevate mõtlejate töödes on veel palju müüdilist. Ka ei saanud filosoofiast kunagi valdavat maailmamõistmise vormi -- valdas tragöödia (müsteeriumi teisenemine).
(mittevaadeldavale) üldomadusele (nt Universumi kosmoloogilise ühetaolisuse printsiip). Retroduktsioon: tuletis vaadeldud tagajärjelt, lõppseisundilt, väljundilt või tulemuselt mittevaadeldavale põhjusele, algseisundile, sisendile või tööfunktsioonile; põhineb põhjuslikel seostel või füüsikalis-matemaatilistel või funktsionaalsetel korrelatsioonidel. Aprioorne ja empiiriline analoogia: tuletis vaadeldavalt üksikult nähtuselt sarnasele (mittevaadeldavale) üksikule nähtusele. Subsumptsioon – õigusnormi pälviva konkreetse juhtumi (asjaolu) määramine õigusnormi abstraktses koosseisus kirjeldatud sündmuste, tegude või tagajärgede klassi. Subsumptsiooni põhilised vead: a) õigusnormi koosseisu vale tõlgendus – vääralt hõlmatakse antud ja sarnased juhtumid; b) juhtumi väär kirjeldus – juhtum viiakse koosseisu alla, kuhu see ei kuulu.
Anselm? V: Platoni 10. Millised filosoofid peavad headust pigem abstraktseks ideaaliks kui iseseisvaks olendiksV: nominalistid (nende vastand on realistid) 11. Milles seisneb Anselm filosoofia keskne idee? V: ,,Sest ma ei püüa mõista selleks, et uskuda, vaid ma usun, et võiksin mõista 12. Kas usk ja mõistus on Anselmi arvates vastuolus? V: ei 13. Miks Jumal sai inimeseks Anselmi arvates? V: Jumal pidi saama inimeseks, et oma ristisurma kaudu päästa nad põrgust ja anda igavene elu neile, kes seda tahavad. 14. Mis oli Jumala paratamatu valik? V: rist 15. Milliseid kohti Anselmi filosoofias inimese ja Jumala lepituse kohta on kritiseeritud? V: Anselm rõhutab Jumala au, mitte tema õiglust 16. Kes kritiseeris esimesena Anselmi ontoloogilist Jumala-tõestust? V: munk Gaunilo 17. Mis valmistas Anselmile rõõmu? V: usu ja mõistuse kooskõla 18. Millega tuleb inimesel enne tegeleda, kui ta soovib asuda mõistusega ristiusu üle arutlema Anselmi meelest
· Seos eetikaga: kui meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid, on liig seda nõuda. Motiivi interpreteerimine · Altruistliku käitumise seletus psühholoogilise egoismi seisukohalt altruistlik käitumine üksnes näib sellena, sügavamal tasandil on tegemist omahuvi rahuldamisega. Näited: päästetakse uppuv laps, et pälvida ühiskonna tunnustus; tehakse vabatahtlikku tööd, sest seda nauditakse; annetatakse kirikule, et saavutada igavene elu teispoolsuses. Thomas Hobbes · Ligimesearmastus, lahkus tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. · Kaastunne häiritus kujutlusest, et õnnetus võiks juhtuda ka meie endaga. Õnnetuste puhul, mis on ebatõenäolised ja kauged, oleme vähem kaastundlikud. Tugevaima soovi järgimise argument psühholoogilise egoismi poolt: · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
annaabi.ee 
