LEKTÜÜRILEHT Pealkiri: Saladuslik saar Autor: Jules Verne Lk arv: 436 Illustraator: - 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Reisist saarele, kus veedetakse palju aega. Viie mehe õhupalli reisist tormi ajal Kindlasti on seal palju seiklusi. avastamata saarele. Nad pidid veetma seal neli aastat, aastate jooksul satuvad nad surmaohtu ja paljudesse seiklustesse. 2
Kapten Granti lapsed Jules Verne Jules Verne sündis 1828. aastal Prantsuse sadamalinnas Nantes'es kus ta elas ka terve lapsepõlve. Juba lapsepõlves oli tal palju kokkupuuteid laevade, sadama ja merendusega. Ta käis laevareisidel Ameerikas, Euroopas ja Aafrikas. Sirgunud noormeheks hakkas Jules Verneuvi undma teaduslike saavutuste ja tehnika vastu. Pärast lütseumi lõpetamist kodulinnas sõitis Jules Pariisi, kus õppis õigusteadust. Siin elas ta üle 1848. a.revolutsiooni ning võttis osa Preisi-Prantsuse sõjast. Ta tunnistas Pariisi kommuuni ajaloolisi päevi. See kõik jättis Jules Verne mällu jälje ja ka tema teostes on tunda vabaduse armastust. Algul ei löönud ta kirjanikuna läbi, kuid jäi kindlaks ja pühendus kirjandusse. Lõpuks tuli tunnustus tema kolmekümne viiendal eluaastal hoopis uus, varem vähe
Originaalkaanepilt. Kunstnik Alphonse de Neuville "20 000 ljööd vee all" on Jules Verne'i teaduslik-fantastiline seiklusromaan, mis ilmus 1869. aastal. Pealkiri ei viita vee sügavusele, vaid veealuse teekonna pikkusele. Ljöö on vana prantsuse pikkusühik, mille täpne suurus ei ole määratletud. Prantsusmaal on kasutatud ljöösid pikkusega 3,254,68 km. 20 000 ljööd on umbes kahekordne maakera ümbermõõt. Sisukord 1 Sisu 2 Leiutised ja teadus romaanis 3 Tõlked eesti keelde 4 Välislingid Sisu Loo tegevustik algab 1866
Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust.Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. "Kapten Granti lapsed" on prantsuse kirjaniku Jules Verne'i seiklusromaan. Raamat räägib teadmata kadunud soti meremehe kapteni Granti otsingutest. Jahtlaeva Duncan meeskond püüab merest vasarhai, kelle kõhust leitakse pudelisse suletuna kolm halvasti säilinud kirja. Kirjade desifreerimisel selgub, et mõned aastad varem teadmata kadunuks jäänud laev Britannia hukkus ning kapten Grant ja kaks madrust pääsesid 37-ndal lõunalaiuskraadil kaldale. Laeva omaniku lord Glenarvaniga astuvad
[zül vern] (8.veebruar 182824. märts 1905) Elulugu Jules Verne sündis Nantes'is juristi perekonnas esimesena viiest lapsest ja veetis lapsepõlve vanemate juures. Kui Jules oli üheksane saadeti ta koos vennaga internaatkooli, kus ta õppis ka ladina keelt. Pärast lütseumi lõpetamist läks ta Pariisi õigusteadust õppima. 1848. aasta paiku hakkas ta kirjutama ooperi libretosid. Kui Verne isa sai teada, et ta õpingud ei edene, katkestas ta tema rahalise toetamise ja Jules oli sunnitud töötama aktsiamaaklerina. Ta tutvus kirjanike Alexandre Dumas' ja Victor Hugoga, kes andsid talle nõu kirjanikutöös. 1857. aastal ta abiellus lesega, kellel oli kaks poega, ja sai 1861. aastal kolmanda poja isaks (Michel Jean Verne) . Pärast ebaõnnestumisi leidis ta lõpuks kirjastaja ja 1863. aastal avaldati tema esimene
Jules Verne ,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" Tegevusaeg: 1866-1868 Kesksed tegelased: Kapten Nemo: Salapärane inimene, kes oli Nautiluse kapten. Ta toetas rõhutuid ja oli katkestanud sidemed maaga (mitte täielikult). Tema pere oli hävitatud ja vara võetud tundmatute inimeste poolt kelle päritolu Kapten Nemo Pierre Aronnaxile, Ned Landile ja Conseilile avaldada ei soovinud. Pierre Aronnax: Kuulus ja haritud Pranslasest loodusteadlane. Tänu tema raamatule "Ookeani sõgavused", võttis Kapten Nemo Ned Landi, Conseili ja loodusteadlase enda oma allveeleave pardale. Conseil: Pierre Aronnaxi Flaamlasest teener, kes oli hästi haritud ja järgnes Pierre Aronnaxile kõikjale. Ned Land: Ägeda loomuga Ameeriklasest kuulus vaalakütt, kelle harpuuni eest ei pääsenud ükski vaal.
Analüüs Karlo Leok 7.C Klass Tallinna Reaalkool 1. Miks valisin selle teose? Kuidas käis valikuprotsess? Ma valisin selle teose, sest ma olen seda varem lugenud ning mulle meeldis see. Ma mõtlesin, et nii jääb mulle selle raamatu sisu paremini meelde ja ma saan parema hinde. Üldse on Jules Verne üks mu lemmikuid kirjanikke ja see võib olla ka üks valiku põhjuseks. Just selle teose valisin ma just enne kirja panemise tundi. Valikust käisid ka läbi ,,Näljamängud: Lahvatab leek’’ kui ka ,,Augud’’. 2. Jules Verne-st ja tema teostest. Jules Verne oli prantsuse päritolu kuulus kirjanik, kes sündis aastal 1828 ja suri aastal 1905. Tema kirjanikukarjäär algas aastal 1848. Esialgu hakkas
Sarja raamatud ilmumise kronoloogilises järjestuses: 1955 Ivan Jefremov "Oikumeeni äärel" (tõlkija Bruno Betlem) 1956 JAMES FENIMORE COOPER "HIRVEKÜTT" (TÕLKIJA JOHANNES SEILENTHAL) MARK TWAIN "PRINTS JA KERJUS" (TÕLKIJA VALTER RUMMEL) MARK TWAIN "TOM SAWYERI SEIKLUSED. HUCKLEBERRY FINNI SEIKLUSED" (TÕLKIJAD ANNA BERGMAN, MARTA SILLAOTS) WALTER SCOTT "IVANHOE" (TÕLKIJA JANA LINNART) VLADIMIR OBRUTSEV "SANNIKOVI MAA" (TÕLKIJA LEONID MÄTING) JULES VERNE "SALADUSLIK SAAR" (TÕLKIJA SILVIA TUI) RUVIM FRAERMAN, PAVEL ZAIKIN "MAADEUURIJA NING MERESÕITJA KAPTENLEITNANT GOLOVNINI ELU JA EBATAVALISED SEIKLUSED" (TÕLKIJA LEONID PARASIN) NIKOLAI TRUBLAINI "KUUNAR "KOLUMBUS"" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) GEORGI BRJANTSEV "JÄLJED LUMEL" (TÕLKIJA NEEME ROOSE) JULES VERNE "VIIETEISTKÜMNEAASTANE KAPTEN" (TÕLKIJA SILVIA TUI) JACK LONDON "VALGEKIHV" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) 1957 GRIGORI ADAMOV "KAHE OOKEANI SALADUS" (TÕLKIJA RALF TOMING)
Referaat kirjandusest "JULES VERNE "KAPTEN HATTERASE SEIKLUSED raamat ekspeditsioonist põhjapoolusele : Koostas : Klass : Juhendaja Sisukord sissejuhatus 3 tegelaste iseloomustus 4 sisu 5 kokkuvõte 8 kasutatud kirjandus 9 2
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloomustab: konfliktsed suhted juma
Rennie Mackintosh and Margaret Macdonald´i disain Hill House´is Helensburgis ja Josef Hoffmann ja Gustav Klimt´i Palais Stocklet söögituba Brüsselis. 1895. aasta detsembris avas Pariisi kunstidiiler Siegfired Bing galerii, mille nimetas L´Art Nouveau´ks. (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm) Art nouveau sai populaarseks pärast 1900. aastal Pariisis toimunud maailmanäitust. Juugendstiili seostati just nimelt Pariisiga, kus seda kutsuti Style Jules Verne, Le Style Métro, Art belle époque, ja Art fin de siècle. Nagu ka Prantsusmaal, kutsuti „uut kunsti“ mitmeti üle kogu Euroopa. Ameerika Ühendriikides sai see nime (Tiffany Style) legendaarse kunstniku, Louis Comfort Tiffany järgi. Teistest klaasikunstnikest on juugendstiili esindajad ka Böömi tootjad Loetz, Kralik, Pallme- König ja Rindskopf, Prantsuse kunstnikud Lalique, Gallé, Baccarat ja Daum, Richardsons ja John Walsh Inglismaalt ning Tiffany ja Dugan USA-st.
Rennie Mackintosh and Margaret Macdonald´i disain Hill House´is Helensburgis ja Josef Hoffmann ja Gustav Klimt´i Palais Stocklet söögituba Brüsselis. 1895. aasta detsembris avas Pariisi kunstidiiler Siegfired Bing galerii, mille nimetas L´Art Nouveau´ks. (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm) Art nouveau sai populaarseks pärast 1900. aastal Pariisis toimunud maailmanäitust. Juugendstiili seostati just nimelt Pariisiga, kus seda kutsuti Style Jules Verne, Le Style Métro, Art belle époque, ja Art fin de siècle. Nagu ka Prantsusmaal, kutsuti ,,uut kunsti" mitmeti üle kogu Euroopa. Ameerika Ühendriikides sai see nime (Tiffany Style) legendaarse kunstniku, Louis Comfort Tiffany järgi. Teistest klaasikunstnikest on juugendstiili esindajad ka Böömi tootjad Loetz, Kralik, Pallme- König ja Rindskopf, Prantsuse kunstnikud Lalique, Gallé, Baccarat ja Daum, Richardsons ja John Walsh Inglismaalt ning Tiffany ja Dugan USA-st. (http://www
TALLINNA ÜLIKOOL Balti Filmi- ja Meediakool Filmikunsti osakond Dresson NOUVELLE VAGUE: MURRANGU SAABUMINE PRANTSUSE FILMIKUNSTIS Referaat-essee Tallinn 2014 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eelmäng uue laine kerkimisele .................................................................................. 4 1.1 Caméra-stylo ...................................................................................................... 4 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque ................................................................. 5 1.3 Autoriteooria ...................................................................................................... 6 1.4 Labarthe’i
Swift, vaadatakse oma elu reaalsusi. Defoe oli ka poliitikasse segatud, istus vangis. Kahtlased afäärid, kirjutanud palju. Tema raamatust tehti lihtsustatud lastevariant. Kohtumine Reedega valge inimese suhe teise rassiga. See on päevik, autobiograafia, reisikiri. Teatud mõttes ka kasvatusromaan. ,,Robinson Crusoe" on olnud paljude autorite impulss. Temast on lähtunud paljud teosed, nt Stevensoni ,,Aarete saar", nt ,,Lugu vanast meremehest". Nt Russoe ,,Emil". Nt Jules Verne'i ,,Saladuslik saar". Defoega on samaaegne Jonathan Swift. (1667-1745). Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated, tuntakse ,,Gulliveri reiside" järgi. Tema vaated avalduvad kõige rohkem selles romaanis. Peamiselt merereis, seikluslugu. Samamoodi nagu Robinson Crusoel, tehtud samuti kärbitud lastevariant. Palju poliitilisi vihjeid, kuid meie ei tunne nii hästi tollast Inglismaa ajalugu. Swift oli poliitikaga ja nende esimeste ajakirjadega, kirjutas sinna
Lõunaosariiklaste väed said lüüa ja kaotasid 25 000 meest, seevastu põhja kaotused olid 15 000. 1864. aastal valiti Lincoln uuesti presidendiks ja siis võeti vastu ka uus sõjaplaan, mis nägi ette tungimist vastase territooriumile. Kindral Shermani juhtimisel tungiski Põhja armee Georgia osariiki, kus pandi toime suured laastamised. Ta vallutas pealinna Atlanta ja jätkas 60 000-mehelise armeega tungi mere poole. 21. detsembril teatas ta, et on jõudnud mereni. Kindral Granti juhtimisel võeti ette 700 kilomeetri pikkune rünnak Konföderatsiooni pealinna Richmondi. 9. aprillil 1865 kapituleerus Lõuna ülemjuhataja Robert Lee Appomatox külas kindral Grantile. Neli aastat kestnud kodusõda oli lõppenud. Ümberkorraldused Lõunas: Kongress võttis 1866. aastal vastu USA konstitutsiooni paranduse, mis andis neegritele kodanikuõigused, ka valimisõiguse. 1867. aastal kehtestas Kongress Lõuna diktatuuri. Lõuna
olukorda põhimõtteliselt selliseks, et tundub olevat sobiv kinnitada: tulevikus ei saa vabadel ja sõltumatutel tingimustel omandatud Ameerika mandreid koloniseerida enam mitte ükski Euroopa võim. Eelmise istungi alguses öeldi, et Hispaanias ja Portugalis tehakse suuri jõupingutusi, et parandada sealsete inimeste olukorda, ja näis, et sellega tegeletakse väga läbimõeldult. Vaevalt on vaja märkida, et seni on tulemused olnud tollal oodatust väga erinevad. Oleme alati ärevuse ja huviga jälginud sündmusi selles maailmanurgas, kust me pärineme ja millega suhtleme nii tihedalt. Ameerika Ühendriikide kodanikud kannavad südames kõige sügavamaid tundeid oma teisel pool Atlandi ookeani asuvate kaasmaalaste vastu ning muretsevad nende vabaduse ja õnne pärast. Me ei ole kunagi osalenud Euroopa võimude omavahelistes sõdades, mille põhjuseks on nende enda siseküsimused. Selline tegevus ei sobi kokku meie poliitikaga
1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval. 1851. aastal leiutati ka märgplaatmenetlus, mis eeldas plaadi säritamist niiskena ja kohest ilmutamist. Selle jaoks konstrueeris William Brown kogukama kaamera, mille sisse sai käe pista ja nii plaat ette valmistada ning pärast võtet ka kiirelt ilmutada. Aastal 1864 tutvustas leiutaja Jules Bourdin oluliselt väiksemat kaamerat märgplaatide jaoks. Fotoplaati töödeldi sarnaselt Browni leiutisele küll kaamera sees, aga ilma sinna kätt sisse pistmata. Bourdini loodud ,,Dubroni" nime kandvale kaamerale oli sisse ehitatud nimelt keraamilisest materjalist või klaasist kamber, kuhu vajalikud kemikaalid sisse valati ja nii kogu töötlemisprotsess aparaadi sees ära tehti. [10] Sellised kaamerad andsid eelise fotolaborist kaugemal pildistamisel, kuid enamasti
allikas. See loob uue võimaluse progressiks ja inimkonna edasiseks arenguks, mis kapitalismi tingimustes ei saaks aset leida. Lõpuks peaks ühiskond jõudma inimesele Marxi tuntuimad teosed on ,,Kommunistliku Partei manifest" (1848) ja ,,Kapital" (1867). Ta osales aktiivselt I Internatsionaali tegevuses 1864-1876 (rahvusvaheline sotsialistlik organisatsioon, kuhu kuulusid paljud erinevad sotsialistid ja ametiühingutegelased, tollal vaieldi suuresti anarhismi ja sotsialismi pooldajate vahel). Friedrich Engels (1820-1895) oli Marxi lähim kaastööline ja mõttekaaslane. Marxi teooriaid üritasid Saksamaal ellu viia veel Wilhelm Liebknecht (1826-1900), Karl Kautsky (1854-
Realism(lad keel realis tõeline, esemeline, materiaalne) kirjandusvooluna paigutatakse 1830-1870. Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali ,,Punane ja must". Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esit
Omamoodi fantaasiaraamat : ,,Reis ümber Worla" ja ,,Saatana poliitiline ajalugu". ''Robinson Crusoe'' idee tuleneb tõestisündinud loost. Tagamaa on mingi teine lugu, mille pinnale see ehitatud (pole originaal aga samas pole ka plagiaat). Inglise autorite puhul on tugev seos Hispaania Cervante- ajastu kelmiromaaniga ja antiikaja autoritega. Robinson Crusoe's nähakse uue aja realistliku romaani algust. See on nii päevik, autobiograafia, reisikiri, kasvatuskiri. Üks meremees elas üksikul saarel 4/5 aastat. Defoe ei keskendu ellujäämisele, vaid näitab mooduseid, kuidas üksikul saarel toime tulla. Mõtteeksperiment, võõrandumise võte. Eesmärk näidata, et ühiskonnast eraldumise puhul on samuti võimalik ellu jääda. Teoses erinevad sümbolid, nt kohtumine Reedega on kohtumine teise rassiga. RC võib nimetada ka seiklusromaaniks, sest ta teeb läbi seiklused seal saarel. Seikluslugu tegi teose põnevaks, et lugejal püsiks huvi. Lisaks tõi ta sisse
populaaseim proosakirjanik. " Jumalaema kirik Pariisis", "Hüljatud", "Mees, kes naerab". Tohutult produktiivne. Range päevaplaan, et jõuaks kirjutada. Kui ta suri, 1/3 tema loomingust polnud veel ilmunud. Kirjutas palju raske eluga inimestest, ainest madalamate kihtidega suhtlemisel. Tähtsustas oma eraelu üle(nt võltsis päevikut). "Jumalaema kirik Pariisis" keskne kuju on Esmeralda. Käib etendus, mis kukub läbi, sest E tuleb kitsega lähedasele platsile esinema. Lavastaja Pierre armub E-sse. Ta on löödud, kõnnib E järele. E-le tungivad kallale Quasimodo ja preester Claude Frollo. C armub Esse- C on Q üles kasvatanud ja Q jumaldab teda. P tuleb vahele ja saabuvad valvurid (Phoebus). C põgeneb ja Q võetakse kinni. Ph ja E vahel tärkab armastus. Q määratakse häbiposti, E annab Qle juua. Q toimuvad muutused. Q saab vabaks ja armub. Ph ja E saavad kokku, aga Ph on raha otsas, ei saa pinda. Lepib Cga kokku, et nad võivad tema juures olla. Ph on nõus
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluettepanek
võluv, et kui on 14aastane, tehakse talle esimene abieluettepanek. Armastus ongi temale kõige olulisem elus. Küll aga juhtub selles Natasa esialgu väga päikselisena tunduvas elus väga palju õnnetusi. Kõigepealt on Tolstoil kaunilt kirjutatud Natasa esimesest ballist. Aadlikel komme, kui võsukesed said teatud aastad vanaks, siis saadeti nagu väljanäitusele, esimesele ballile. Esimesel ballil olles tahab kangesti tantsima saada. Tantsima võttis Pierre Bezuhhov. Esimene suur armastus Andrei Bolkonski. Kohtub Bolkonskiga, peab temaga abielluma, aga juhtub niimodi, et iga tüdruku ellu satub ikkagi üks paha poiss ka, üks halb poiss, pätt poiss. Satub Natasa teele Anatol Kuragin. Natasa on nii noor ja nii puhas ja õrn hing, kes usub kõike, mida talle räägitakse. Kuragin oskab rääkida väga ilusaid jutte, Natasale näib tunduvat, et tegelikult armastab Kuraginit
Ilmselt Carmenist jäänud tühimiku täitmiseks astus Henri lähematesse suhetesse ehtsa punapäise prostituudiga pannes talle Bruant'i laulu järgi nimeks Rosa la Rouge. Sõbrad hoiatasid, et prostituudil on süüfilis, kuid Henri vastas sellele vaid naeruga, sest naine oli teda juba nakatanud. 19.sajandi lõpul oli süüfilis kohutav nuhtlus, mis arvati olevat peaaegu 15 protsendi kõigi Prantsusmaal registreeritud surmajuhtumite põhjuseks. Silmapaistvamaid ohvreid Manet, Jules de Concourt ja prostitutsiooni kuulsaim kroonik Guy de Maupassant. Peale "A Mountrouge'i" põhinevad veel kuus maali otseselt Bruant'i lauludel. "A Saint-Lazare" ja "A la Grenelle", viimasega pöördub kunstnik taas kaudse lähenemisviisi 16 poole, näidates pooleldi tagantvaates naisefiguuri bistroolaua taga. Üksildased napsitajad bistroolaua taga oli moodsa elu maalijate hulgas hästituntud teema, kuid Henri läks sammukese edasi
Woman of no Importance" (1893), nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. Teoseid kirjutas ta vaid raha ja kuulsuse pärast. Wilde elu sisuks oli veel mõnutsemine ja maitsmine, sest selles peitus tema jaoks kogu õnn ja unistus. Kirjanikus tõestus tema enda öeldud ütlus: mitte midagi teha olevat raskeim töö. Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades. Kui 1895. aastal Alziiri läks, arvasid kõik, et ta oli põgenenud ning hakkasid teda järsku halvustama. Hoolimata oma sõprade hoiatusest saabus ta 1895. aasta veebruaris oma näidendi ,,The Importance of Being Earnest" esietendusele Londonisse. Markii üritas seda nurja ajada,
5 fakti elust ja 5 loomingust romaani esindajatest George Gordon Byron: Elu: 1. Ta oli kapten John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. 2. Ta astus Kreeka iseseisvussõtta võitlema Osmanite riigi vastu. 3. Byronil olid kompjalad (jalapöia väärarend). See takistas tal tantsida. 4. 19. aprillil suri ta 36-aastasena malaariasse. 5. Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma Newstead Abbey mõisa Nottinghamshire'is. Looming: 1. Alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste kirjutamisega. 2. Tänu "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. 3. Byroni teostes avaldub maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses. 4. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. 5. Ta lõi kirjandusliku kangelase arhetüübi (teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud). Percy Bys
stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) anakreontiline luule Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni (6. sajand e.Kr) kaunikõlaliste, mänglevate, selgete ja lihtsate laulude jäljendused, mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale; 18.19. sajandil levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool. Uusajal on anakreontilist luulet kirjutanud näiteks prantslane Pierre de Ronsard (15241585), venelane Aleksandr Puskin (17991837), eesti kirjanduses leidub anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (18011822) loomingus. anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga
Fieldingi valgustuslik optimism pani ta uskuma helgemasse tulevikku inimese moraalse täiustumise võimalusse. Samas iseloomustab tedagi valgustajale omane piiratus - ebaõigluse ja rahavõimu maailmale vastandab ta heasüdamlike ning "loomulike" inimeste väikese maailma. Näidendeid: `'Vägistamine peale vägistamist'' (1730), `'Loterii'' (1732). Novelle: `'Amelia'' (1751), `'Tom Jonesi ajalugu'' (1749) Byron - George Gordon Noel Byron, (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja. Byron on kõige tähtsamate Briti luuletajate seas, tema loomingul on endiselt suur loetavus ja mõju. Ta oli kapten John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega, vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Ta reisis palju Euroopas ja elas seitse aastat Itaalias. Hiljem
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
Sokk, mis tabas inimesi, kui nad said teada, et ,,Titanic" on hukkunud, asendus peagi pahameelega. 19. aprillil 1912 alustati New Yorgis Waldorf-Astoria hotellis juurdlust, leidmaks ,,Titanicu" tragöödia süüdlased. Arutleti paljudest hukkumisega seotud teemasid, juurdluse esimesed tulemused pahandasid aga rahvast veel rohkem, sest need ei langenud kokku senise avaliku arvamusega. Uurimiskomisjon kuulas üle 82 tunnistajat, sealhulgas Frderick Fleet, Gugliolmi Marconi, kapten Lord, Boxhall ja Lightoller. Millegipärast tahtsid kõik peasüüdlaseks tembeldada Bruce Ismayd, kuid ka teised sattusid kriitikatule alla. Traagiline oli ka klassijaotus, kuid ,,Titanicu" hukk tõi inimeste teadvusse muutuse. Nüüdseks oli selge, et laevahuku ajal on kõik võrdsed. Seoses ,,Titanicu" hukkumisega maksti kahjutasuks ühtekokku 3 464 765 naelsterlingit ( 16 804 112 dollarit ). Kõige suurema kahjutasunõude esitas Charlotte D. Cardeza, kes
Varasemad näidendid ,,Kangelaskalm", Østråti emand Inger" (1854), ,,Helgelandi sõdalased" (1854), ,,Võitlus trooni pärast" (1864) olid kirjutatud Skandinaavia ajaloo ja muistsete saagade põhjal. Kõigus nimetatud teostes satub tugev üksikindiviid vastuollu iseenda ja teistega ning lõpetab traagiliselt. Kirjanikku köitis ajalooline draama. Ta oli arvamusel, et ajaloolised teosed peavad kajastama ajastu vaimu. Suurt dramaturgi ja psühholoogi huvitas juba tollal inimese tegusid ajendav ja samades tegudes avalduv hingeelu. Ibseni arvates oli näitekirjaniku ülesanne kujutada ajastu vaimulaadi ja mõtteviisi. Dramaturgi ülesanne ei ole seletada näidendi tekstis seda, milline on tema kasutatud kujundite tähendus. Sümbolid peavad olema varjatud, et vaataja hakkaks näidendi üle mõtlema ja muutuks seeläbi dramaturgi kaasautoriks. Ibseni uuenduslikud põhimõtted mõjutasid draama arengut tervikuna. See polnud enam
Ajaloolise ainese varjus oli tõenäoliselt hea end vabalt tunda. Ajaloolise ainese taha pugesid enamik eesti ajaloolise romaani viljelejaist, seda aga erinevatel põhjustel. Kirjanikud ajasid ajaloo varjus igaüks oma asja. 19. sajandil kirjutanud püüdsid oma ajalooliste teoste kaudu avada eestlastele nende ajalugu ning selle kaudu mõjustada rahvahulki tegutsema olevikus enda heaolu tõstmise suunas. Andres Saal jäi tollal mingite poliitiliste intriigide tõttu siiski kubernerile ja siseministrile silma ning seega ka tsensuur edaspidi (1893.aastast alates) ajaloolised jutustused ukse taha jättis. 20. sajandi alguses saab kõigele vaatamata ilmavalgust Eduard Vilde ajalooline triloogia, mis algselt hakkab ilmuma tükkhaaval ajalehe veergudel. Oli ju Vilde ajakirjanikuna tegev(1) ning selline käik oli täiesti loomulik lähenemine asjale. Vilde arvates oli ajalooga tegelemine
Eesti luulet tõlkis Laaban veel saksa ja prantsuse keelde. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja 14 kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Eesti keelde on Ilmar Laaban tõlkinud luulet prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles Baudelaire, René Char, Jean Cocteau, Paul Éluard, Pierre Emmanuel, Henri Michaux, Pierre Réverdy), rootsi (Gunnar Ekelöf, Elsa Grave, Erik Lindegren, Bertil Malmberg, Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters), inglise (William Blake, Lewis Carroll, Dylan Thomas) hispaania (Juan Ramón Jiménez, Federico García Lorca, Octavio Paz) itaalia (Giacomo Oreglia) ja vene (Mihhail Lermontov) keelest. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
