tootmisprotsessidest (naftatstus, klaasitstus jne) kuni vike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lhtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile vib tuua neli vimalikku lhenemisviisi logistikale: Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. Logistika kui ettevtte juhtimistegevus tagab kikide juhtimisfunktsioonide eduka koost ja vimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes. Logistika kui mtteviis vimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes phjus-tagajrg seostes. Logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nhtusi. Logistika on eelkige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettevtte strateegilist asendit ja tsta konkurentsivimet. Logistika on ettevtte kiki
klaasitööstus jne) kuni väike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lähtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile võib tuua neli võimalikku lähenemisviisi logistikale: logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus; logistika kui ettevõtte juhtimistegevus tagab kõikide juhtimisfunktsioonide eduka koostöö ja võimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes; logistika kui mõtteviis võimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes põhjus-tagajärg seostes; logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi; logistika on eelkõige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada
nõnda, et tegelikult toimuv vastaks organisatsiooni normidele ja kavandatud eesmärkidele. Selleks tuleb juhtidel jälgida tegevusi, võrrelda tegelikke tulemusi seatud normidega või saavutatud edu planeeritud eesmärkidega ja vajaduse korral võtta korrigeerivaid meetmeid. Need on põhilised juhtimise osategevused. ja nende järgi on ka raamat üles ehitatud. 3 Juhtide liigid ja rollid Juhtimisfunktsioonide sisu ja nende täitmise järgi saab eristada vähemalt kolme selgelt piiritletavat kuid samas omavahel kattuvat tasandit: operatiivse, taktikalise ja strateegilise juhtimise tase. Kolme juhtimistasandi eristamine hõlbustab juhtide tegevuse käsitamist organisatsiooni eri tasanditel. Tavaliselt eristatakse organisatsioonis juhtimise tipp-, kesk- ja esmast taset. Tippjuhtimine vastab strateegilisele juhtimisele. Tippjuhid hierarhia kõrgeimal astmel vastutavad
ümberlaadimine, transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine, pakendamine, jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistikatoiminguteks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja rahavoogudega, võivad olla teabe edastamine materjalivoogude liikumisest, arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne. Logistika juhtimist firmas käsitletakse kolmes tähenduses. Esimesel juhul tähendab logistika juhtimine ettevõttes peamiste juhtimisfunktsioonide (organiseerimine, planeerimine, reguleerimine, koordinatsioon, kontroll, juhtimisarvestus ja analüüs) teostamist elementaarsete ja komplekssete logistiliste tegevustega ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Teises tähenduses mõistetakse logistika juhtimise all logistikapersonali juhtimist. Logistika juhtimise sisuks on ka logistikatoimingute ja -protsesside kavandamine, rakendamine, täitmise jälgimine, tulemuste mõõtmine ja protsesside jätkuv parendamine. Logistikajuht vastutab
liikumisele 4. Dokumentide registreerimine · postiga, faksiga, e-postiga saabunud ja kohale toodud dokumentide registreerimine · registreeritavad dokumendiliigid · dokumendiregistrid (liigid, asukoht, vastutajad, registreerijad) · dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu · registreerimise kord · indeksite süsteem (soovitavalt juhtimisfunktsioonide kaupa) jne 5. Dokumentide menetlemine · dokumentide läbivaatamise kord · resolutsiooni vormistamine · dokumentide täitmiseks suunamise kord · vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrollimine · dokumendile juriidilise jõu andmise etapid · kasutatavad pitsatid, vastutajad, asukoht, mida pitsatiga tõestatakse · digitaalse kooskõlastamise võimalus või kohustus
kuluv aeg väheneb juhtimistasanditel ülalt allapoole, suureneb ainult eestvedamisele kuluv aeg 8) Milline on juhtimise definitsioon, palun kirjutage vastus, milles on vähemalt 3 olulist komponenti? Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste. 9) Nimeta 3 juhtide kategooriat juhtimistasandite järgi ning nimeta nende olulisemad rollid juhtimisfunktsioonide mõttes. (Marika esitatud küsimus ja ka vastus juurde) Võimalik vastus: a. tippjuhid: organiseerimine, planeerimine, eestvedamine, kontroll b. keskastmejuhid: eestvedamine, organiseerimine, planeerimine, kontroll c. esmatasandijuhid: eestvedamine, organiseerimine, planeerimine, kontroll Veel üks võimalik vastus: ■ Tippjuhid (ülesandeks firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine)
vajaliku strateegia väljatöötamine · organiseerimine firma resursside korraldamine kavandatu elluviimiseks · kontroll firma ja selle osade (allüksuste) jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele · otsustamine ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel. Otsustamine ei ole omaette juhtimisfunktsioon, see on pigem kõiki juhtimisfunktsioonide eraldamatu koostisosa (Alver, Reinberg 2002: 12). Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuse kvaliteet sõltub omakorda info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potensiaalsed probleemid. Arvestusinfo on äärmiselt oluline igapäevaste
Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt käitumise aluseks võetud tavad, ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. III Riigi iseloom ja tegevus Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima todangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle käigus tekkis pealiku ümber malev, mille liikmed moodustasid ajapikku lähikonna. Lähikonda kuuluvatele liikmetele hakati usaldama juhtimisfunktsioonide teostamist. Tekkinud oli inimeste grupp, kes enam ei tegelenud mitte tootmisega, vaid juhtimisega. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond – rahvas. Seega iseloomustasid riigi teket : 1) Avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu
Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara omandada), millest arenes ajapikku lähikond, kellele hakati usaldama ka sugukonnasiseseid funktsioone, nt ka juhtimisfunktsioonide teostamist. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Uued, riigivajadusi rahuldavad käitumisreeglid(normid) kujunesid kahtviisi:
Puudub tulu kahekordne maksustamine (ettevõtte ja üksikisiku tulu); Tegevussuundade muutmine sõltub vaid ettevõtja suvast; FIE negatiivsed küljed Kapital piirdub ühe omaniku varaga ja laenuga, mistõttu probleemiks on kapitali suurendamine; Ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid temaga ei sõlmita; Omanik kannab piiramatut vastutust- vastutades oma kohustuste eest kogu oma varaga, Ettvõtjal on suur koormus mis on seotud äritegevuse kõigi juhtimisfunktsioonide täitmisega. Täisühing (TÜ) Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste teest solidaarselt kogu oma varaga. TÜ plussiks on lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus ja nõrgem finantskontroll, miinuseks aga osanike isiklik vastutus. Usaldusühing (UÜ) Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest
seotud lõpptulemusega või organisatsiooni eesmärkide saavutamisega. Säästlikkus ja efektiivsus on seotud. Säästlikkust ignoreerides, s.t. ressursse raisates on kerge olla efektiivne. Võib olla ka säästlik ja mitte efektiivne, ehk teha valesid asju hästi. Edukates organisatsioonides käivad käsikäes kõrge säästlikkus ja kõrge efektiivsus. Juhtimisfunktsioonid XX sajandi alguse prantsuse töösturi Henri Fayoli poolt sõnastatud juhtimisfunktsioonide tänapäevane jaotus: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Kui sul ei ole täpset sihti, ei ole tähtsust, millise tee sa valid. Kuna organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada mõnda eesmärki, siis juhid peavad selle eesmärgi ja saavutamise vahendid selgelt määratlema. Planeerimise funktsioon sisaldab eesmärkide määratlemise protsessi, strateegia väljatöötamist nende eesmärkide saavutamiseks ja plaanide arendamist tegevuste integreerimiseks ning
informeerituse kohta) Protseduurireeglite juurutamine 1. Muudatuste elluviimine- protseduurireegel juhendmaterjalina, kohustuslikkus) 2. Edasine täiustamine ja muutmine- muudatuste juhtimine, lõppematu töö, nõutav on tegelikkusele vastavus, protseduurireeglite teadlik väljaarendamine, tippjuhtide roll, protseduuri omanik 3. Protseduurireegli kasutamine igapäevatöös- juhendmaterjal ehk juriidiline akt; protseduurireeglite olemus juhtimisfunktsioonide seisukohalt- kavandamine (tegevuskava tulevikus), organiseerimine (töö on organiseeritud, kui on kindlaks määratud kes, mida, mis jrk, millal teeb), õiguste ja vastutuste siirmine (on kirjaliku siirmise vahendiks), koordineerimine (protseduurireegli järgmine tagab spetsiaalse jõupingutuseta tegevuse kooskõlastuse), suhtlemine (kommunikatsiooni võrgustik, seosed operatsioonide vahel), otsustamine (näitab tsentraliseerimist/
on kogutud kriminaal- või väärteomenetluses, samuti on juurdepääsupiirang kehtestatud dokumentidele, mis sisaldab töötajate delikaatseid isikuandmeid (tervisekontroll, tööõnnetusi uurivad toimikud jne). Teabekandjatena on kasutusel nii paberkandjad kui ka elektrooniline abivahendid. Enamasti on kasutusel mõlemad korraga. Kasutatakse ka dokumendihaldussüsteemi. Kõikidele sarjadele pole vastutajaid välja toodud. Põhifunktsioonide juures on vastutaja kantselei või arhiiv. Juhtimisfunktsioonide alla kuuluvate sarjade eest vastutab enamasti kohtu esimees või kohtudirektor. Asjaajamise dokumentide eest vastutajad on kantselei ning arhiiv. Personalitööd puudutavate dokumentide eest vastutaja on personalijuht ning raamatupidamise dokumentide eest vastutajaks on määratud arhiiv. Minu hinnangul ei vastanud Viru Maakohtu dokumentide loetelu ,,Arhiivieeskirjale" ja Rahvusarhiivi ,,Dokumendi- ja arhiivihalduse" juhisele. Esiteks peaksid olema juhtimis- ning
ainult kulude kontrolli all hoidmisele. Kulude juhtimises ei pea lähtuma ainult raamatupidamise põhimõtetest. Kulude juhtimises kasutatakse nii raamatupidamisest saadavat infot kui ka mitteraamatupidamislikku infot; Kulude juhtimine tagab vajaliku info (näiteks toote kulud ja kogus) juhtimisotsuste vastuvõtmiseks; Kulude juhtimine on juhtimiseks vajaliku info arendamine, tagamaks erinevate juhtimisfunktsioonide infoga varustamist; Kulude juhtimimine on midagi enamat kui toodete ja teenuste kulude mõõtmine ja aruandluse koostamine. See on mõtteviis ja lisandväärtuse loomise võtete valik selleks, et luua suuremat lisandväärtust väiksemate kuludega). Eeltoodut kokkuvõtvalt on kulude juhtimine kui eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja
kvaliteeditõenduse eri- ja lisatingimusi, protseduure, andmeid, katseid ja hindamisi (kulud, mida tunnustatud sõltumatud katsetusorganisatsioonid on teinud spetsiifiliste ohutegurite määramiseks). Tootlikkuse juhtimistsükkel Mõõtmine Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb esmalt tema taset mõõta. Tuleb määrata tootlikkuse mõõtmise hierarhia tasandid ettevõttes valida otstarbekad mõõtmismeetodid ja näitajad, seostada need raamatupidamis- süsteemidega ning tootlikkuse teiste juhtimisfunktsioonide vajadustega. Tootlikkuse mõõtmine teenib ettevõttes kindlaid eesmärke: x tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine, selgitades valdkonnad, mis vajad kõige enam tähelepanu ja arendustegevust x majandustegevuse variantide valimine, võrreldes erinevate sisendite ja väljundite eeliseid ning nende mõju tootlikkusele x otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate selgitamine ning nende lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi
standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. Prantsuse tööstur ja kirjanik Henri Fayol määratles 1916 aastal viis põhilist juhtimisfunktsiooni, millised on üldiselt nimetajad ükskõik, millise organisatsiooni puhul. Fayoli viis juhtimisfunktsiooni on: plaanimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Aastate jooksul on juhtimisõpetlased laiendanud Fayoli juhtimisfunktsioonide loetelu ning tänapäeval tuntakse kümmet juhtimisfunktsiooni. 1) Plaanimine. Eesmärkide püstitamise poliitika ja tuleviku tegevuste formuleerimine ning protseduuride kehtestamine. Juht peab oskama prognoosida ettevõtte tulevikku ja koostada konkreetseid lühi- ja pikaajalisi tulevikuplaane. 2) Organiseerimine. Ülesannete rühmitamine, töökohtade kavandamine, otsustamisõiguse delegeerimine, organisatsiooni struktuuri koostamine. Organiseerimise tulemusena kujuneb ülesande struktuur.
3.6.2 Organisatsiooni ja keskkonna vahelised suhted 41 3.6.3 Organisatsiooni sisekeskkond 41 3.6.4 Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas 43 4. Juhtimisfunktsioonid 45 4.1 Juhtimisfunktsioonide eristamine 45 4.1.1 Juhtimisfunktsioonid majandusteaduses 45 4.1.2 Ettevõtte strateegia, taktika ja poliitika 47 4.1.3 Miks on strateegia tähtis? 48 4.1.3.1 Kahanev sündimus 49 4.1.3
tingimustena. 5. Tootlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimine 5.1. Tootlikkuse juhtimistsükkel Mõõtmine Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb esmalt tema taset mõõta. Tuleb määrata tootlikkuse mõõtmise hierarhia tasandid ettevõttes valida otstarbekad mõõtmismeetodid ja näitajad, seostada need raamatupidamis- süsteemidega ning tootlikkuse teiste juhtimisfunktsioonide vajadustega. Tootlikkuse mõõtmine teenib ettevõttes kindlaid eesmärke: x tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine, selgitades valdkonnad, mis vajad kõige enam tähelepanu ja arendustegevust x majandustegevuse variantide valimine, võrreldes erinevate sisendite ja väljundite eeliseid ning nende mõju tootlikkusele x otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate selgitamine ning nende lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi
funktsioone). Tihti linnad viidud II kohaliku valitsuse staatusesse. 4) Kohaliku valitsuse esmatasand omavalitsused Eestis vallad ja linnavalitsused, mujal ka kommuunid reaalne maakooslus, kus inimesed elavad. 5) Keskvalitsuse regionaalsed struktuurid nt tolliametil on valitsusasutused vajalikes kohtades kohapeal, ka migratsiooniamet jt. 6) Osavallad ei ole võimufunktsiooni, neile delegeeritakse juhtimisfunktsioonide täitmine. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED JA TÜÜBID INTEGRATIIVNE AUTONOOMNE (duaalne) Põhiline osa tuleb riigi eelarvest grantidena. Kõik, mis võimalik otsustada kohapeal. Võim Toimub ümberjaotamine vastavalt kohalikule delegeeritakse kohalikule omavalitsusele. Isesei- nõukogu vanem täitevvõi m
· puudub tulu kahekordne maksustamine (ettevõtte ja üksikisiku tulu) Negatiivseteks külgedeks loetakse: · kapital piirdub ühe omaniku varaga ja laenuga, mistõttu probleemiks on kapitali suurendamine · ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid temaga ei sõlmita · omanik kannab piiramatut vastutust, vastutades kohustuste eest kogu oma varaga · ettevõtjal on suur koormus, mis on seotud äritegevuse kõigi juhtimisfunktsioonide täitmisega [14] Kokkuvõte Käesolevas referaadis anti ülevaade FIE tegevusest ja seadusandlusest, mis puudutab tema tegevust. Lisaks kirjeldas referaat ka maksusüsteemi seoses FIE tegevusega. Füüsilisest isikust ettevõtjaks pürgija peaks teadma, et igal ettevõtluse vormil on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed ning et ettevõtlus on igas mõttes arukate inimeste tegevus. 20 Kasutatud kirjandus [1] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30067
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi:
1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: · Rahva kultuur ja kombed
Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kultuur ja kombed
Pakkumisdokumentides on vaja anda arvestuslik 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised ettevõte peaks andma ja selle alusel, tuginedes keskmisele Funktsionaalne struktuur eeldab juhtimistegevuse jagamist kasutusperioodi pikkus ja ehitise kasumitootlikkus. tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine rentaablusele, määratud ka eeldatav müügimaht; 2)uuritud, kas juhtimisfunktsioonide järgi. 41. Mis määratakse projekteerimise lähteülesandega? vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett olemasoleval turul on kavandatav müügimaht saavutatav ja Juht Ehituskavand koostatakse tellija projekteerimisülesande alusel. juba ehituse käigus. Ajutised ja alalised võrgud tuleb mille arvel. Kui see ei ole selge, siis on õige aeg äriideest Inimesed, masinad, materjalid, raha. 1
võrkgraafikud: nende eelis on see, et arvuti kasutamisel võimalik väiksem inseneritöö mahukus. 86.Voolumeetodi eesmärgid. Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööjõu pideva (katkematu) ja ühtlase koormamisega. Voolu korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, rutiini ja rütmi arvel. 87.Loetle juhtimise funktsionaalse struktuuri eelised ja puudused. Funktsionaalne struktuur eeldab juhtimistegevuse jagamist juhtimisfunktsioonide järgi. Juht Inimesed, masinad, materjalid, raha. Alljuht Alljuht Alljuht Alljuht Inimesed Masinad Materjalid Raha Täitjad Eelised: spetsialiseerumine tõstab kompetentsust; Puudused: 1)koordineerimisprobleemid, 2)puudub ainuvastutus. 88.Mlliste ressursside puhul kasutatakse integraalseid (kumulatiivseid) kalendriplaani ja milliste ressursside puhul diferentsiaalseid. Näide skeemiline. Ressursivajaduse kalender plaanid:
LIKVIDEERITAKSE PEALE EESMÄRGI SAAVUTAMIST. PAINDLIK JA EFEKTIIVNE .KUID PUUDUB MÄLU. SIIT TULNUD PROJEKTIJUHTIMINE. 6) KOLLEKTIIVSE TIPPJUHI PRINTSIIP. ÜKS PEA ON HEA KUD MITU ON PAREM. AINUVASTUTUS ? KOOSKÕLASTAB OTSUSED. 7) NÕUKOGUD JA KOMISJONID PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS MIS VÄLJUVAD REGULAARSETE ÜKSUSTE KOMPETENTSIST. ÄLALISED JA AJUTISED. AEGLASED. 6.8.EHITUSFIRMA JUHTIMISSTRUKTUURIDE NÄITEID JUHTIMISFUNKTSIOONIDE PIIRID EI LANGE KOKKU STRUKTUURIÜKSUSTE PIIRDEGA. JÄLGIDA ET KÕIK FUNKTSIOONID OLEKS KAETUD VÄIKE PERETTEVÕTE - JOONIS 6.6 KUNI 20 MLN KROONI KESKMINE ETTEVÕTE JOONIS 6.7 KUNI 100 MLN KROONI SUUR ETTEVÕTE JOONIS 6.8 SELLE KOOSSEISUS FINANTSJUHTIMINE - JOONIS 6.9 DIVERSIFITSEERITUD TOOTMISEGA ETTEVÕTE : 77 JOONIS 6.7. HAJUTATUD TOOTMISEGA ETTEVÕTTE STRUKTUUR
6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine 8) alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine 9) alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine Juhtimistasandidvertikaalselt Juhtimisfunktsioonide sisu järgi saab eristada kolme tasandit: · Operatiivne · Taktikaline · Strateegiline Sügavuti kolm juhtimistaset · Esmane tase · Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi mille eest juhid vastutavad · Erialajuhtimine funktsionaalsed juhid, vastutavad teatud funktsionaalse tegevusala eest · Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna
ettevõttes tegutsejaid, keda käsitletakse ettevõttesiseste klientidena. Selle aine kontekstis ja lihtsuse huvides on kõik protsessid, mille tulemust vajavad kas ettevõttevälised või sisesed kliendid, äriprotsessid. · Ettevõtte/organisatsiooni juhtimisfunktsioonid/juhtimise põhitegevused Selleks, et organisatsiooni tegutsemist "ohjes" hoida, on vaja seda juhtida. Igal organisatsioonil on juhtimisstruktuur, mis kehtestab juhtimisfunktsioonide ja ametikohtade omavahelised seosed; jagab ning delegeerib rollid, vastutused ja volitused määratletud ülesannete täitmiseks. Juhtimine sisaldab kogu organisatsiooni puudutava poliitika paikapanemist ja selles kirjapandud eesmärkide saavutamiseks organisatsiooni ressursside organiseerimist; planeerimist; kontrolli ja suunamist. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks on vaja:
Kõigist aspektidest kooskõlalise põhjendatud juhtimisotsuse vastuvõtmise aluse peab looma adekvaatse protsessi toimimise analüüsiga. Majandusanalüüsi teoorias ja praktikas ei tegeleta üldjuhul piisavalt juhitava protsessi olemusest (endogeenselt) otsuse ettevalmistamise tähtsate elemementide eesmärgi ja alternatiivide tuletamisega, vaid taotletakse konkreetsete tehniliste ülesannete lahendamist. Erinevate juhtimisfunktsioonide (planeerimine, kontroll, motiveerimine, organiseerimine jt) raamides on eesmärgi ja alternatiivide tuletamise küsimuste käsitlemine ebapiisav. Sellest tulenevalt enamasti puudub juhtimisotsuse eesmärgi ja tegutsemisvariantide süsteemne käsitlus. 3. Selgitage eesmärgi käsitluse suhtelisuse olemust otsustaja seisukohalt eesmärgipuu hierarhilise ulesehituse näitel.
IV(eesseisev) Kompleksne tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise süsteem Ettevõtete tulemuslikkus hindamise üldisi aspekte hõlmas ka 2010. a TÜ ja TTÜ majandusteaduskondade ning EBS poolt läbiviidud EAS poolt tellitud juhtimisvaldkondade uuring (Vadi jt, 2011). Antud uuring tõi jätkuvalt välja järgmised momendid: • Peamiselt keskenduvad ettevõtted finantsnäitajatele • Tähelepanu kuulub pigem tulemuslikkuse lühiajalisele kui pikaajalise vaatele • Vähe esineb juhtimisfunktsioonide integreeritud käsitlust Täpsemalt vaata 2010. a uuringu tulemusi EAS kodulehelt uuringu aruandest. 70 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 4.5. Strateegiline controlling STRATEEGILINE CONTROLLING OPERATIIVNE CONTROLLING STRATEEGILINE CONTROLLING Strateegia eeldab otsustamist põhieesmärkide ja ettevõtte käitumisviiside üle konkreetsetes tingimustes Strateegiline põhiküsimus: kuhu investeerida raha
parandamises. Kõiki juhtimissüsteemi komponente ja juhtimisfunktsioone tuleb arendada kooskõlastatult ja terviklikult. Mis puudutab majanduse juhtimise üldisi funktsioone – planeerimine, organiseerimine, motiveerimine, koordineerimine, kontroll –, siis otsustamine on nende kõigi üheks koostisosaks. Otsustamise roll on selles mõttes kitsam analüüsi rollist, sest viimane osaleb samuti kõigi teiste juhtimisfunktsioonide teostamisel, kuid tal on ka iseseisev roll ja tähtsus. Kõrvutades otsustusteooria ja empiirilise majandusanalüüsi kohta ning rolli juhtimisprotsessis, selgub nende funktsioonide teatud sarnasus. Otsustusteooria ja empiirilise majandusanalüüsi teooria areng kujutab endast lähenemist ühele ja samale juhtimise aspektile ehk juhtimisotsuste ettevalmistamisele, aga kahest erinevast küljest: abstraktsest ja konkreetsest (empiirilisest)
,Lewin, R.Blake, J.Mouton, F.E.Fiedler, P.Hersey ja K.Blanchard. Hersey-Blanchardi mudeli edukuse eeldused: 1. Tippjuhi valmisolek juhtimistegevuse delegeerimiseks - · Juhtimisõiguse detsentraliseerimine; · Alluvate toetamine, abistamine, õpetamine ja võimekamate edutamine; · Alluvatele tagasiside andmine ja töötulemuste objektiivne hindamine; · Inimeste ärakuulamine, austades kriitikat ja enesekriitikat. 2. Alluvate valmisolek täiendavate juhtimisfunktsioonide võtmiseks, mis eeldab alluvalt: · Juhtimisoskuseid, -teadmisi, -kogemusi; · Võimu (isiklik ja positsiooni). 3. Võimed - · Oskus suhelda; · Alluvate mobiliseerimine; · Oma töö iseseisev planeerimine; · Oskus riskida ja riski juhtida; · Loogiline mõtlemine; · Vastutamine ja tähtaegadest kinnipidamine; · Probleemide iseseisev lahendamine. 4. Tahe juhtida st. alluv: · Omab tegutsemiseks motivatsiooni; · On järjekindel ja tasakaalukas;
Antud juhul ei eksisteeri kohaliku omavalitsuse autonoomiat, suhtelist iseseisvust keskorganite suhtes, mis on omane anglosaksi, kontinentaalsele ja ibeeria süsteemidele. Kõrvuti ülalkäsitletud nelja peamise süsteemiga eksisteerivad ka teised kohaliku omavalitsuse ja kohaliku halduse vormid, mis ei moodusta kindlat süsteemi. Sellistes omapärastes haldusterritoriaalsetes üksustes nagu rändhõim või sugukond, jätkavad juhid ainuisikuliselt või juhtide nõukoguna juhtimisfunktsioonide täitmist (näiteks Malis on 15 juhtide poolt juhitavat rändhõimu). Aafrika ja Okeaania maade paikse elanikkonna seas on juhtide haldusvolitused kõikjal kaotatud (reas maades see protsess venis ja näiteks Nigeerias võeti vastavad aktid vastu alles 1976. a), kuid reas maades kuuluvad nad vastavalt oma staatusele jätkuvalt omavalitsusorganite koosseisu, eriti esmatasandil (Malaavi, Svaasimaa, Sierra Leone, Vanuatu, Paapua-Uus- Ginea jt) või moodustavad juhtide nõukogusid
Stratee- gid peavad omama analüütilisi võimeid, suutma planeerida, organiseerida ja juhtida. Logistika juhtimist irmas käsitletakse kolmes tähenduses. Esimesel juhul tähendab logis- tika juhtimine ettevõttes peamiste juhtimisfunktsioonide (organiseerimine, planeerimine, regu- leerimine, koordinatsioon, kontroll, juhtimisarvestus ja analüüs) teostamist elementaarsete ja komplekssete logistiliste tegevustega ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Teises tähenduses mõistetakse logistika juhtimise all logistikapersonali juhtimist. Logistika juhtimise sisuks on
annaabi.ee 
