Tallinna Polütehnikum SA-10 Liigvoolukaitse elektripaigaldistes Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Hergi Kruusimaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..............................................
pinge maa suhtes nii normaaltalitlusel kui rikete korral ei oleks üle faasipinge. 8. Elektritarvitite kered ja muud paigaldise pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega. 9. Elektriohutuse tagamiseks ei tohi pinge alla sattunud pingealtide osade puutepinge olla üle 50 V, mistõttu on vajalik, et RA Ia 50V. 10. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. 11. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. Kui näiteks talitlusmaanduse takistus on 100 , ei saa maaühendusvool kuidagi tõusta üle 5 A. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit. 12. Ajutised liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida neutraaljuhi katkemisel. 13. Neutraaljuhi katkemisel olenevalt faaside koormusjaotusest võib ühe faasi pinge
kasutata kaitsejuhina. Tegemist on talitlusmaandusega, mis peab tagama, et faasijuhtide pinge maa suhtes nii normaaltalitlusel, kui rikete korral ei oleks üle faasipinge, mille juures talitlusmaandus on tavaliselt 100(oomi). Sellegipoolest elektritarvitite kered ja muud paigaldise pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit, mille nimirakendusvoolu võib valida kaitsemaandustakistuse järgi. Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus: Maanduse väljaehitamine TT-juhistikus ei tekita suhteliselt suure lubatud takistuse tõttu raskusi. Ka rikkevoolukaitse rakendumisaeg, mis vastavate tootestandardite kohaselt rahuldab elektriohutusnõudeid.
puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et liigvoolukaitse ei rakendu (näiteks lisa-pikendusjuhtmete kasutamisel või halbade kontaktühenduste korral). 7. Elektriseadmete kasutamine , kui inimene, seade või mõlemad on ühenduses veega (näiteks juuksefööni kättevõtmisel vannis). 8. Tuleoht, mis võib tekkida juhtmestiku kontakt- liidete, harukarpide ja pistikupesade isolatsiooni halvenemisel (väikese, kuid kauakestva rikke- voolu tekkel). Rikkevoolukaitse ei kaitse, kui vool kulgeb läbi
Põhi- ja lisaisolatsioon kokku moodustavad topeltisolatsiooni. Potensiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade omavahelises elektrilises ühendamises tasapotensiaalsuse saavutamiseks. Madalpingepaigaldistes eristatakse: · Peapotensiaaliühtlustust · Lisapotensiaaliühtlustust · Kohalikku potensiaaliühtlust Potensiaaliühtlustus on üks tähtsamaid elektriohutusvõtteid ja on vajalik ka rikke korral rakenduva liigvoolukaitse töökindla talitluse tegemiseks. Kaitsevarjestus on elektriahelate või juhtide eraldamine ohtlikest pingestatud osadest juhtiva varje abil, mis on ühendatud kaitseotstarbelise potensiaali ühtlustussüsteemiga ja on ette nähtud kaitseks elektrilöögi eest. Toite automaatne väljalülitamine el. Seadmete pingealdiste osade sattumisel pinge alla on vajalik siis, kui on karta, et pingealdiste osade pinge maa suhtes ületab kestvalt lubatava väärtuse (kuni 50V).
120 185 197 212 226 245 263 200 300 337 150 226 246 261 283 304 324 346 339 185 253 280 298 323 347 371 397 447 240 300 330 352 332 409 439 470 530 Juhistike liigvoolukaitse · Juhistikku kuuluvaid liine kaitstakse võimalike liigkoormus- ja lühisvoolude toime eest sulavkaitsmetega või kaitselülititega, mis peavad ohtliku voolu tekkimisel selle niivõrd kiiresti katkestama ning liini välja lülitama, et juhtide riknemine liigkuumenemise tagajärjel oleks välistatud. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 27 3.1 Juhtmed ja kaablid
kasutatakse parabooli kujulist rampi (vt. punkt 6.7). Mootori pöördemomendi automaatkompensatsiooni puhul vähendab sagedusmuundur mootori koormuse vähenemisel automaatselt tema toitepinget. Kompensatsiooni parameeterid 58 sätitakse nimivoolu juures vahemikus 0…20 % nimipingest (tavaliselt 3…5 %). Kompensatsiooni liiga suure väärtuse puhul võib ajam minna mittestabiilseks ja rakenduda liigvoolukaitse [4]. U U IR IR f f a b Joonis 6.12. (a) Momendi kompensatsiooni, (b) momendi automaatkompensatsioon 6.9. Sagedusmuunduri rakendamise näide
General requirements, · EN 60146 Semiconductor converters. General requirements and line commutated converters. Harilikult on kõik seadmed varustatud kaitsega ühefaasilise ja faasidevahelise lühise eest ning liigvoolu- ja liigkuumenemiskaitsega. Alljärgnev tabel illustreerib kaitseseadmetevahelisi erinevusi (2 - täielik kaitse, 1 - osaline kaitse, 0 - kaitse puudub): Liigvoolukaitse Liigkuumenemiskaitse Rike Bimetall- Sulavkaitse Kaitselüliti Termistor termorelee Lühis 1 2 2 2
8. Mootori momendikompensatsiooni pirrge-sagedus-turr-rrttsjootre säį1ed Mootori pöörderttorlrendi automaatkompensatsiooni fioonis 5.9) pulrul vähendab SagedįįS- nruundur trrootoli koortrluse vähenemisel autotnaatseļt tenra toitepirrget. Itotnpetlsatsioorri parameeter (A02-2) sätitakse nirnivoolu juures vahernikus 0...20 % nirnipirrgest (tavaliselt 3...5%). Paratneetri A02-2 liiga suure väär1r-rse ptūrtrl võib ajanr nrilrrra nrittestabiilseks ja rakenduda liigvoolukaitse. Ajami leguleerirnis- ehk pinge-sagedus-tunnusjoone kujr.r saab trräärata ka tükati ļitleaarse funktsiooniga, nrille sirglõiktrde alg- ja lõpp-ptrrlkte iseloonrustavad vastarlad sātitavacl paranreetrid. Väike koormus ^02-2 0 Fpohi Fr", Sagedus J oorri s 5. 9
annaabi.ee 
