Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kereühendus" - 16 õppematerjali

kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel.
Elektrotehnika
2
docx

Elektrotehnika

muutuvad. Krichoffi esimene seadus Vooluahela punkt, kus ühendatakse mitu juhet nimetatakse hargnemis punktiks. Krichoffi esimene seadus vooludest hargnemis punktidest. Hargnemis punkti saabuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Elektriskeemid 1 süütepooli primaarmähis 4 süütepooli sekundaarmähis 15 toide süüteluku kaudu 15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli 56b lähituli 57 parktuli 58 ääretuled, numbrituli, näidikuvalgustus 58d seatav näidikuvalgustus 71 helisignaal

Auto → Auto õpetus
43 allalaadimist
Voolu toime
5
pdf

Voolu toime

9 Voolu toime inimesele Inimese ja looma keha juhib elektrivoolu. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa, läbib tema keha vool. Seda voolu nimetatakse rikkevooluks. Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on lühis, maaühendus, kereühendus ja juhiühendus. Lühis on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega.

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Lisavalgustite ühendamine elektrisüsteemiga relee abil
3
pdf

Lisavalgustite ühendamine elektrisüsteemiga relee abil

elektromagnet kaks klemmi kokku ja see on peamine vooluahel. Igal lisavalgustil on 2 juhet- üks maandus ja teine pluss. Pluss tuleb ühendada releel märgitud klemmile number 87- relee väljund. Aku plussklemmilt tuleb vedada juhe relee klemmile number 30- pidev toide akult. ,,Suure voolu" ahelasse enne klemmi 30 tuleb panna ka kaitse, kas 10A või 15A. Vastavast lülitist on vaja tuua pluss relee klemmile number 86- relee tüürahela toide. Relee klemm number 85- tüürahela kereühendus läheb massi. Sama süsteemiga saab ka autodel lähituledele ja kaugtuledele releed vahele panna, et tuled paremini valgustaks. Kasutatud kirjandus: http://www.offroaders.com/info/tech-corner/reading/automotive-wiring.htm Õppematerjal vihikust

Tehnika → Elektrotehnika
17 allalaadimist
Elektriohutus ja elektripaigaldised
3
pdf

Elektriohutus ja elektripaigaldised

Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass ­ elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude ­ inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt kere). Kere ­ elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus ­ isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed ­ seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis ­ rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem.

Tehnika → Elektrotehnika
96 allalaadimist
Rikkevoolukaitselüliti
48
pdf

Rikkevoolukaitselüliti

ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Kui isolatsioon on korras , on lekkevool väike. Näiteks: Faasipinge 230V ja isolatsioonitakistuse 0,5MΩ juures on ühe faasi lekkevool 0,5mA. Selline vool ei kujuta mingit ohtu elektriseadmetele ega ka neid teenindavatele inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri , s.o muutub rikkevooluks , mida võib tingida isolatsioonirike, kereühendus mõnes elektriseadmes või maaühendus mõnes toiteliinis. Isolatsioonirike ei pruugi põhjustada elektriseadmete talitlushäireid, kuid võib esile kutsuda elektrilöögi- ja/või tulekahjuohu. Märkus Viimastel aastatel on rikkevoolukaitselüliteid hakatud tähistama lühendiga RCD ( ingliskeelse nimetuse residual current device järgi), mis sõnasõnaliselt tähendab jääkvooluaparaat. Põhjenduseks on ilmselt see, et

Elektroonika → Elektriaparaadid
50 allalaadimist
Elektriohutusseaduse reguleerimisala
6
docx

Elektriohutusseaduse reguleerimisala

Tähis PE , tunnusvärv, Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass- elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed –katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Sulavkaitsmed, kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises

Füüsika → Elektriohutus
2 allalaadimist
Elektripaigaldis ja selle seonduv
6
docx

Elektripaigaldis ja selle seonduv

Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass- (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass – elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed – seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem.

Elektroonika → Elektriohutus ja seadusandlus
24 allalaadimist
Kaitsevõtted elektriöögi eest
8
docx

Kaitsevõtted elektriöögi eest

elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud,

Elektroonika → Elektriohutus ja seadusandlus
15 allalaadimist
Juhistikusüsteemid Referaat
9
doc

Juhistikusüsteemid Referaat

· Rikkevoolukaitselüliti kaitseb isolatsioonirikke korral. Eesmärgiks on kaitsta inimesi elektrilöögi eest. · Automaatkaitselüliti kaitseb lühiste ja liigkoormuste korral juhtmeid sulamise eest katkestades lühisvoolu rikkesilmuses. Juhtmete ristlõige ja kaitseseaparaadid peavad olema omavahel sobitatud. TN-C-juhistik. TN-C-juhistikus talitleb neutraaljuht nii töö- kui kaitsejuhina ja seda nimetatakse PEN-juhiks. Iga kereühendus on ühefaasiline lühis ja toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. TN-C-juhistiku põhieelis teiste juhistike ees seisneb lihtsuses ja odavuses. Kuid samuti on tal ka olulisipuudusi, näiteks tähtsamateks puudusteks on juhtide liiga väikesed ristlõiked, potentsiaaliühtlustuse puudumine, liigvoolukaitse liiga aeglane rakendumine. Puuduseks on ka kahepooluseliste pistikupesade kasutamine või mikroelektroonikaaparatuuri võivad häirida PEN-juhi töövoolust tingitud

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
62 allalaadimist
Juhistiku tüübid
5
rtf

Juhistiku tüübid

tähtsaimateks võib lugeda kordusmaanduste kasutamist õhuliinides ja hoonesisendites ja nõuet, et PEN juhi ristlõige peab olema vase puhul vähemalt 10 mm2, alumiiniumi puhul aga vähemalt 16 mm2. 4. TN - süsteemi üks punkt on ühendatud vahetult maaga ja elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad on ühendatud selle punktiga kaitsejuhi kaudu. 5. TN-C juhistikus talitleb neutraaljuht nii töö- kui kaitsejuhina ja seda nimetatakse PEN-juhiks. KM - kaitsemaandus. 6. Iga kereühendus on ühefaasiline lühis ja toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. Kuni kaitse rakendumiseni on pinge elektriseadme kere ja maa vahel võrdne lühisvoolust tingitud pingelanguga PENjuhis. Kui lugeda PEN-juhi ja faasijuhi takistus ligikaudu ühesuguseks, on pinge maa suhtes ligikaudu pool juhistiku faasipingest. 7. Elektrilöögiohu vähendamiseks peab kaitse rakenduma võimalikult kiiresti. Näiteks kui juhistiku nimipinge maa suhtes U0 = 230 V, peab kantavate elektritarvitite

Energeetika → Jusitik
11 allalaadimist
Elektriohutus - Liigvoolukaitse elektripaigaldistes
10
docx

Elektriohutus - Liigvoolukaitse elektripaigaldistes

vahelises isolatsioonis mida nimetatakse lekkevooluks. Normaalses korras isolatsiooni puhul on lekkevool üliväike ja ei kujuta ohtu elektriseadmetele ega inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu väärtuse ning muutub seadmete riket või lühist või eluohtu põhjustavaks vooluks. Rikke põhjuseks võib olla · Isolatsiooni üldine halvenemine · Isolatsiooni kohalik halvenemine · Kereühendus elektriseadmes · Maaühendus liinis · Pingestatud voolujuhtide puutumine Sulavkaitse Sulavkaitsmed on elektriaparaadid, mis on ettenähtud elektrijuhistiku ja ­tarvitite kaitseks lühisvoolude eest. Sulavkaitsmetele esitatavad nõuded: · Sulavkaitsme aegvoolutunnusjoon peab kogu ulatuses paiknema kaitstava objekti aegvoolutunnusjoonest allpool ja temale võimalikult lähedal. · Sulavkaitsmed peavad rakenduma selektiivselt

Energeetika → Riski- ja ohutusõpetus
62 allalaadimist
Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused
8
docx

Füüsika ja elektrotehnika alused, eksamiküsimused

elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal­ juhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Korras isolatsiooni puhul on lekkevool väike. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, s.o. muutub rikkevooluks, mida võib tingida: _ isolatsiooni üldine halvenemine (juhtmete niiskumine), _ isolatsiooni kohalik halvenemine, _ kereühendus elektriseadmetes, _ maaühendus liinides, _ pingestatud voolujuhtide puudutamine inimeste või loomade poolt. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa (vahetu kokkupuude) või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa (kaudne kokkupuude), läbib tema keha vool, mille suurus on määratud inimkeha, kokkupuutepindade, riiete, esemete jpm. takistusega. Kuna inimese või looma keha takistus on vahemikus 0,5...1

Füüsika → Füüsika ja elektrotehnika
22 allalaadimist
Elektrimõõtmiste konspekt
54
pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

reguleeritav kondensaator Induktiivpool Trafo Alalispinge Pistik ja pesa allikas, patarei hõõglamp lüliti Maandus Kereühendus Elekrimõõtmised Voltmeeter Ampermeeter V A Juhtmete Juhtmete ristumine ilma hargnemine elektrilise kontaktita

Elektroonika → Elektrimõõtmised
88 allalaadimist
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

Eraldustrafo Toitevõrgust eraldamiseks, et tagada elektritarvitite käsitsemisohutust. Impulsstrafo Pinge- ja vooluimpulsside tekitamiseks ja muundamiseks. 128 9 Voolu toime inimesele Inimese ja looma keha juhib elektrivoolu. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa, läbib tema keha vool. Seda voolu nimetatakse rikkevooluks. Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on lühis, maaühendus, kereühendus ja juhiühendus. Lühis on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega.

Mehhatroonika → Mehhatroonika
164 allalaadimist
Elektriohutus
39
docx

Elektriohutus

süsteemidega: kui inimene puutub ainult ühte faasi juhet siis ta moodustab kondensaatori maaga ja saab elektrilöögi reaktiivtakistuse tõttu(oomi seaduse järgi). Samal põhimõttel töötab ka pinge indikaator, selle ohu tõttu kasutatakse haiglates maast isoleeritud IT süsteemid. TN-C süsteem Terre- neuraal-combine maandusjuhe on ühendatud 0juhiga tarbija lähedale, tnc juhistikus talitleb neutraal juht ning töö kui kaitsejuhina, seda nim PEN. Iga kereühendus on 1he faasiline lühis ja toob kaas liigvoolu rakendamise. TN-C juhistiku põhieelis teiste juhistike ees seisneb lihtsuses ja odavuses. See süsteem oli kasutusel ENSV kortermajades ja ettevõtetes. Sellel süsteemil on tõsine puudus kui 0juhe takeb liini keskel siis elektripaigaldise elektriseadmete metallkestad satuvad eluohtliku pinge alla. Tänapäeval seda süsteemi uusehitistes ei ole lubatud kasutada, selleasemel kasutatakse TN-C-S süsteemi. TN-S-C süsteem

Elektroonika → Elektriohutus ja seadusandlus
152 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

PP Protsessor M Mootor ND Liinidrossel NF Sisendfilter HF Väljundfilter BE Pidurdustakisti ühendusklemmid X0 Maandusklemmid X1...X14 Juhtahelate klemmid 1, 2, 3 Ajami toiteklemmid 227 4, 5, 6 Mootori toiteklemmid 8, 9 Pidurdustakisti ühendamise võimalus 31 Seadepotentsiomeeter, alalispinge10 V 34 Seadesignaali sisend 0 Kereühendus (10 V) 40 Väline toitevõrk 24 V (diagnostikaseadmetele) 44 Täiendav alalispingeväljund 24 V 41 Edasisuuna peatamisnupu sisend 42 Tagasisuuna peatamisnupu sisend 43 Kiirpeatamise sisend 47 Rambi generaatori sisend 30 Kereühendus (24 V) 60 Kahendkoodi seadesisend 61 Piduri vabastamise kahendkood sisend 62 Veasignaali väljund (kahendkood) 48 Madala kiiruse kahendkoodi sisend

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun