9. Elastne muhv 10. Esimene kardaanvõll 11. Vahetugilaager 12. Tagumine kardaanivõll Käiviti Rikke omadused: 1. Käivitusvoolu mõõtmine Käivitusvoolu mõõtmisega saab hinnata mootori kompressiooni. Mida kõrgem on kompressioon seda raskem on vedu seda kõrgem on voolutugevus. Käivitusvoolu erinemine lubatust viitab alltoodud riketele. a. Vool on liiga väike: Harjad kulunud või halb ühendus. b. Pingelang ühendusjuhtmetes (kehva kontakt) c. Käivitis liiga suur takistus. c. Kui liiga suur vool on siis on lühis käivitis ci. Mootori töö on liiga jäik. Märkus: Käivitusvoolu mõõtmisel peab pinge olema üle 9,6 V. 2. Käivitussüsteemi pingelang Selle mõõtmisega kontrollime juhtmete ja pistikute seisukorda. See on halvad ühendused ja liiga peenikesed juhtmed. Pingelangu mõõtmisel peab vooluring ühendatud olema. See tähendab tarbijad peavad olema sisselülitatud.
Andurid Soojuslüliti Soojuslülitit kasutatakse jahutusventilaatorite juhtimiseks seadiste ülekuulamise kaitseks (näiteks klaasipühkijate ning soojendusventillatorite mootorites) ning vanemates sissepritsesüsteemides külma mootori küttesegu reguleerimisel. Soojuslüliti töö põhineb soojuspaisemisel. Lülitites kasutatakse kontaktide jutimiseks tavaliselt vahakapsleid ja bimetall. Soojuslüliti enamlevinud reike on kulumisest tingitud liiga suur sisemine pingelang. Pingelang põhjustab signaalhäireid ja kontaktide ülekuumenemist, mis omakorda rikub lüliti lõplikult. Releega või juhtplokiga juhitava soojuslüliti normaalne pingelang on nullilähedane. Seadisega otse ühendatud lüliti lunatid pingelang on kuni 0,2V. Mõõtmist on otstarbekas alustada seadise signaaljuhtme ja aku miinusklemmi vahelt. Juhul kui pingelang on lubatud suurem, tuleb järj-järgult üle kontrollida lüliti kõik ühendused (ära unusta ka maandust). Aeg-soojuslüliti
terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0 10,5 V = 7,1 V + 3,4 V U1 = U2 + U3 ehk liinipinge = pingelang telefonil + pingelang takistil Rmagasin = 65 Vool, mis läbib terminalseadet tema rahuseisundis: Irahus = U3/Rmagasin = 0/65 = 0 A Terminalseadme rahuseisundis teda läbiv vool on praktiliselt 0 kuna takistil ei tekkinud pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 3,4/65 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse
a elektrostaatilised jõud) on kõrvaljõud, paigutavad ümber vooluallikas laetud osakesi. Elektromotoorjõud iseloom. kõrvaljõudude tööd(kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtava töö ja selle laengu suhe) E[V]=Ak [J]/q[C] 10. Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem ja tähiste nimetused. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne elektromotoorjõu ja kogutakistuse suhtega. I=E[V]/R+r 11. Mida kujutab endast klemmipinge, allikapinge, pingelang vooluallikas? Klemmipinge=pingelang välistakistusel (I*R); allikapinge: E=U(avatud vooluahela korral), Pingelang vooluallikas: pinge sisetakistusel (I*r) 12. Selgita ütelust " patarei on tühi ", millal on vooluallikas lühises? Vana patarei sisetakistus on suur, kogu pinge langeb peaaegu voolallikale. Vooluallikas on lühises kui R=0 (välistakistus on 0) I=E/R, voolutugevus suureneb mitmeid kordi. 13
1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 7 3 Valimistooni kestus: 10sek. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi korral rakendades Ohmi seadust selgub, et eeltakisti pingelang (0V) jagatud takistusega (50) on siiski 0A. Seega rahuolekus vooluringis voolu ei ole. Hõiveseisundis ilmneb eeltakistil pingelang 3V. Rehkendus: I = (3V/50) = 0.06A = 60mA. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Terminalseadme takistuse saab leida lähtudes eelmises punktis leitud voolutugevusest 0.06A ning hõiveseisundi pingest 7V. Seega R(tel) = (7V/0.06A) = 116.67. Kogu takistuse saab samuti leida lähtudes voolutugevusest hõiveseisundis (0.06A)
terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0,0 Hõiveseisund 12,0 7,0 5,0 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0,0 V 12.0 V = 7,0 V + 5,0 V U1 = U2 + U3 ehk liinipinge = pingelang telefonil + pingelang takistil Rmagasin = 100 Vool, mis läbib terminalseadet tema rahuseisundis: Irahus = U3/Rmagasin = 0 V/100 = 0 A Terminalseadme rahuseisundis teda läbiv vool on praktiliselt 0 A kuna takistil ei tekkinud pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 5,0 V/100 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse
2,5MM2 2 12,1 Hall 1 12,9 42,6 0,29 0,4 1,4 1,5mm2 2 12,5 Kollane 1 12,9 127,7 0,86 1,2 0,5mm2 2 11,7 2.3.2. Juhtmetel olev pingelang temperatuuridel 0oC 100oC Punane juhe Punane juhe temp I R(t) P(t)(W) Ut(V) 0 0,51 2,06 1,03 5 0,53 2,10 1,05 10 0,54 2,15 1,07
katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire. Materjaliks enamasti räni (Si), kõrggsagedusdioodides ka germaanium (Ge) või GaAs. Nagu ikka, käivad reaalses elus asjad veidi teisiti kui unelmates. Reaalne diood juhib õige veidi voolu ka vastupidi lülitatuna. Samuti ei ole tema takistus pärisuunas kunagi null: tavalisele dioodile langeb alati umbes 0,7 volti pinget. Madala toitepinge juures päris oluline kaotus! Eridioodidel on pingelang väiksem, nt 0,15 V (Schottky diood). Milleks säärast juppi vaja võiks minna, on ju lambi klõpsutamiseks pärislüliti hulga mugavam? Dioodi võimet voolu ainult ühes suunas juhtida kasutatakse laialdaselt: kõikvõimalikes toiteplokkides alaldina, tele-, raadio-, satelliidi- ja muudeski vastuvõtjates detektorina ja kindlasti ka mitmesugustes loogikalülitustes (nt kui tahame suunata mitme loogikakivi väljundid kokku ühele sisendile, ongi dioodid lihtsaim lahendus).
Raua eritakistus on sellest umbes 10 korda suurem. Dielektrikutel on eritakistus väga suur. Näiteks klaasil on see 109-1012*m. 5. TAKISTITE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Jadaühenduse juhul on kõiki takisteid läbiva voolu tugevus I. Potentsiaalide erinevuse takistite otstel saame avaldada Ohmi seaduse kaudu. , , , kus R1, R2, R3 on takistite takistused. Suurused U1, U2 ja U3 nimetatakse ka pingelanguks vastavalt takistustel R1, R2 ja R3. Pingelang kõigil kolmel takistusel kokku tuleb: U= U1+U2+U3=I(R1+R2+R3). Saime Ohmi seaduse kogu vooluringi kohta, kusjuures R=R1+R2+R3 on kolme jadalülituses oleva takisti kogutakistus. Jadaühenduses on takistite kogutaksitus võrdne üksikute takstite takistuste summaga. Rööpühenduse koguvool I jaguneb vooluringis kolme harru I1, I2 ja I3, nii et I=I1+I2+I3. Kõigil takistitel on üks ja seesama pingelang U. Vastavalt Ohmi seadusele saame
Südamiku ristlõige mm² 1,0 1,5 2,5 4,0 6,0 10 Lubatav vool A 3 6 15 20 25 35 Generaatoriahelas kasutatakse enamasti 6- või 10-mm² ristlõikega juhtmeid. Esilaternate ja valgustuse lülitite vahele ühendatakse 2,5-mm² ning mõõteriistade ja signaalseadmete ahelatesse 1,5-mm² südamikuga juhtmed. Käiviti juhe valitakse sõltuvalt pikkusest ja tarbitavast voolust. Kui vool on 100 A, ei tohi pingelang juhtmes ületada 0,15 V. Käiviti ühendamiseks kasutatakse juhtmeid, mille südamiku ristlõige on 35, 43, 70 või 95 mm².
40000 K. Ioonide emissioonjooni on palju Kasutatakse samuti sisestandardit Ühiseid jooni kaar- ja sädelahenduse AES-is Kasutatakse kvalitatiivses ja poolkvantitatiivses analüüsis Proovid võivad olla (ja enamasti on) tahked Proov esineb sageli ühe elektroodina Teiseks elektroodiks on koonilise otsaga grafiitelektrood Kasutatakse metallurgias Kaarlahendus tekib sõltuvalt kontaktmaterjalist ja pingest umbes 1 amprist suurema voolu korral.Pingelang kaarevahemikus on 10-20 V,voolutihedus väga suur-kuni 1kA/mm2 või isegi suurem. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Kaarlahenduse tekkimise on vajalik süttimisping Us .Voolu suurenemisel kaare pingelang väheneb.See tähendab,et kaarevahemiku takistus väheneb kiiremini kui kasvab vool.Igale voolu väärtusele mingil ajahetkel tekib tasakaal, mil ionisatsioon ja denionisatsioon on ühesuurused
Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel
väljundvool ja pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja pingest (vahemik punktist A punktini B). Ja seda kasutatakse võimendites. Küllastusrezhiimis on aga transistori reziim lähedane lüliti sisselülitatud olukorrale, sest tarbijat läbiv vool on määratud koormustakistuse väärtusega kuna transistori sisetakistus on väga väike. Päris nulliks seda takistust lugeda ei saa, sest küllastus reziimis jääb kollektori ja emitteri vahele väike pingelang, mille väärtus sõltub transistori tüübist (mitte teda läbivast voolust) ja mis on 0,1...1V. Toodust näeme, et transistori on võimalik kasutada lülitina, kuigi ta mõnevõrra erineb ideaalsest lülitist. Seejuures on tal ka rida eeliseid ja selleks on: kiire rakendumine ja kuluvate ning sädelevate kontaktide puudumine. 1.4 Transistor lüliti rezhiimis Kui transistor töötab perioodiliselt kas küllastus- või sulgereziimis, siis öeldakse, et
efektiivväärtust U e . Signaali keskväärtus U k . Um = Ue 2 Um 2 Ue 2 2 U 2 2 Uk = = Ue = k , millest ning seega 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f = 1000 Hz Signaali periood: T = 4,9 * 0,2 = 0,98 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0.98*10-3 =1020 Hz Nelinurksignaal Signaali ulatus tipust-tippu: Upp = 3.4 * 2 = 6.8 V 3. Voolusignaali mõõtmine I=1.6942mA U=2.45V UA=170.5mV Pingelang Z-l Uz=U-Ua=2.3425V 20 U U = ±1,5 + 0,2 - 1 ; U = ±0,0719V U 100 2 I I = ±1 + 0,1 - 1 ; I = ±0,0172mA; I 100 0,2 U A U A = ± 0,6 + 0,1 - 1 ; U A = ±0,853mV ; U A 100 Kuna UA viga on palju väiksem U veast, siis Z vea arvutamisel seda ei arvesta. dZ 2 dZ 2
ka seiernäiduga mõõteriistad. elektriskeemi tingmärk Selleks, et voltmeetri näidu abil määrata pinget tarbija või pingeallika klemmidel, peab need ühendama voltmeetri klemmidega nii, et pinge tarbijal või pingeallikal ja voltmeetril oleksid võrdsed (rööbiti). Sellest järeldub, et voltmeetri sisetakistus peab olema suur. Valesti ühendatud voltmeeteri näidu moodustab pingelang tema enese sisetakistusel. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks lülitatakse sellega jadamisi eeltakisti. Sarnaselt sundiga on ka eeltakisti valmistatud manganiinist, sest temperatuuri muutudes jääb
U1 =3.950 V U2 =3.568 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,568* 1,1107 = 3,96V. Ostsillograafiga mõõtmine, siinuspinge Signaali ulatus Vpp= 4,3 * 0,2 = 0,86V Signaali periood: T = 4,8 * 0,2 = 0,96 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0,96*10-3 =1000 Hz (sagedus on sama) koormusega U = 2,95 V I = 2,554 mA Pingelang ampermeetril UA = 26.1 mV U 2,95 Z= = =1,15 k I 2,554 20 U =±1,50,2 -1 %= ±2,65 %= ±0,078V 2,95 20 I =±10,1 -1 %= ±1,68 %= ±0,043 mA 2,554 200 U A=±0,60,1 -1 %= ±1,27 %= ±0,331 mV 26,1 Kuna UA viga on palju väiksem U veast, siis Z vea arvutamisel seda ei arvesta. 2 2 2
näitab amplituudi ja B7-40 efektiivväärtust. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f= 2kHz Signaali ulatus 4,2 jaotust, tundlikkus 2V/jaotus. Periood T = 2 jaotust ja tundlikkus 0.5 ms/jaotus ostsollograafi võimendus 0,5 Amplituud 4,2*2*0,5=4 V Tulemus on l'hedane Voltmeetri näidule. Signaali periood T = 2 * 0,5 * 0,5= 0,5 ms Sagedus f=1/T=1/0,0005=2 kHz 3 voolusignaali mõõtmine Siinuseline signaal f =2kHz U= 3,00 V I=2,129 mA Pinge ampermeetril Ua = 22,5 mV Pingelang Uz=U-Ua=3-0,0225=2,9775 Seega takistus Z = (1398 4. Pinge ja voolu signaalide jälgimine ning nende vahelise faasi mõõtmine U= 3,00 V f = 2 kHz I= 2,129 mA = 288º= --72º Koormuse aktiivtakistus r= z* cos()=1398*cos72º=432 Koormuse reaktiivtakistus x = z * sin()=1398*sin72º=1329 Koormusel eralduv võimsus: P = UI cos72º= 3*2,129*cos72º=1,97 mW =(0,5+f*10-7) =(0,5+2000*10-7) =0,5 º =--72 º 0,5 º
kontaktide puudumist juhtides ja mõõta maandusseadme takistust. (vajadusel üle vaadata ja parandada vigastada saanud kohti) Põhilisteks meetoditeks on: · Mõõtmine ampermeetri-voltmeetri meetodil · Mõõtmine kompensatsioonimeetodil · Mõõtmine mõõtesillaga (ebatäpsemad tulemused) Ampermeetri-voltmeetriga kasutamisel mõõdetakse pingelang katsetatava maandusseadme ja sondi vahel ning katsetatavat maandusseadet läbiva voolu tugevus. Nende kahe suuruse kaudu leitakse takistus. Magnetoelektrilise logomeetri puhul aga on asi veelgi lihtsam, tähistatakse järgmiselt: 1-1 on ampermeetri mähis ja 2-2 voltmeetri mähis 5.) Ergonoomilised tulemused: E (voltides) M (amprites) Lambid 3 402
Iga kereühendus on ühefaasiline lühis ja toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. TN-C-juhistiku põhieelis teiste juhistike ees seisneb lihtsuses ja odavuses. Kuid samuti on tal ka olulisipuudusi, näiteks tähtsamateks puudusteks on juhtide liiga väikesed ristlõiked, potentsiaaliühtlustuse puudumine, liigvoolukaitse liiga aeglane rakendumine. Puuduseks on ka kahepooluseliste pistikupesade kasutamine või mikroelektroonikaaparatuuri võivad häirida PEN-juhi töövoolust tingitud pingelang ning voolu hargnemine PEN-juhist kõrvalistesse juhtivatesse osadesse ja maasse. Seetõttu kui juhistik peab toitma mikroelektroonikaseadmeid, siis tuleb kasutada TN-C-juhistiku asemel TN-S- juhistikku, mis on ühildussõbralikumad. Ehk siis ei saa vältida TN-S või TT- juhistikku kui nõutakse rikkevoolukaitse rakendamist. TN-C- juhistikusüsteemi kasutati põhiliselt NSVL kortermajades, koolides ja ettevõtetes. TN-S-juhistik
1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 9.8 7.2 2.6 Valimistooni kestus: 7.5s Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U/R Vool mis läbib terminalseadet rahuseisundis Irahus = 0V/50Ω = 0A Takistil puudub pingelang, seega terminalseadet läbiv vool on 0A Vool mis läbib terminalseadet hõiveseisundis Ihõives = 2,6V/50Ω = 0,052A Takistil on pingelan, seega terminalseadet läbiv vool on 0,052A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. R = U/I Telefoniaparaadi takistus on võrdeline hõiveseisundi pinge ja voolu jagatisega Rtelefon = U2hõives/Ihõives = 7,2V/0,052A = 138,46Ω Telefoniliini takistus on võrdeline pingelangu ja läbiva voolu jagatisega
teineteisest väga vähe. 2. Vahelduvpinge jälgimine U amplituud 4,5V Voltmeeter näitab aga 3,22V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust. Voltmeetri näit=Uamplituud/2 Voltmeetri näit arvutuslikult antud juhul oleks=4,5/2=3,18V, mis on üsna sarnane tegeliku näiduga. Periood: T=0,66 ms=0,00066s. Sagedus: f=1/T=1515Hz G=1500Hz Nelinurksignaal: Upp=7 V 3. Voolusignaali mõõtmine U=3,18V Ua=0,188V I=1,889mA Pingelang z-tl Uz=U-Ua Uz = 3,18-0,188=2,992V Z=Uz/I =2,8992/0,001889=1534,78 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1]) U=±[0,6+0,1(20/3,18-1])=1,13% Ua=±[0,6+0,1(200/188-1])=0,61% U 3,18 0,04V U a 0,188 0,001V I=±[1+0,1(Ix/Ik-1]) I=±[1+0,1(2/1,889-1])=1,006% I 1,889 0,002mA Z=[(Z/U*U)2+(Z/Ua *Ua)2+(Z/I *I)2] =[(1/I*U)2+(-1/I*Ua)2+(Uz/I2*I)2]= [(0,04/0,001889)2+(1/1,889)2+(2,992*0,000002*/ (0,001889)2)2=21,25 Z 1535 21 4. Pinge ja voolu signaalide jälgimine ning nende
Sagedus: H H # # " """' See langeb generaatoriga antud sagedusega kokku. 3. Voolusignaali mõõtmine Siinuseline signaal f = 2 kHz U = 2,94 V I = 2,525 mA Pinge ampermeetril: Ua = 25,8 mV Pingelang: Uz = U Ua = 2,94 0,0258 = 2,9142 V %Y I Y é H I I / I-I . FG I ¡ %Y / - . F / %Y % / - . F / %
Rtel.a. = 20V/0,042A = 476,2 5.4 ootetooni nivoo, sagedus (f) ja skitseeritud kuju Oootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Ootetooni sageduse määramiseks leidsime ootetooni perioodi T = 2ms f = 1/T = 1/0,002 = 500Hz signaali amplituud UA = 0,3V U s 5.5 liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool toon kadus R1 = 5345 toon tuli tagasi R2 = 5330 pingelang U = 45,7 V liini suurim lubatav kogutakistus R = (R1 + R2)/2 + R tel.a. + Rliin = = (5345 + 5330)/2 + 476,2 + 857,1 = 6670,8 telefonijaama abonomentkomplekti rakendumisvool I = U/R = 45,7/6670,8 = 6,85 mA 5.6 valimisimpulsi parameetrid ja skitseeritud kuju pinge rezhiimis "toru hargil" Uh = 54 V pinge rezhiimis "toru võetud" Uv = 20 V pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V pinge valimisketta tagasijooksu ajal Ut = 54 V (impulss) või Ut = 0 V (paus)
G V V Siinuseline signaal f = 2000 Hz U1 = 3,0 V U2 = 3,009 V U = U1 2 = 3,0 * 2 = 4,243 V Signaali periood: T = 5 * 0,1 = 0,5 ms Signaali sagedus: fo = 1/T = 1/0,5*10-3 =2000 Hz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku eelnevalt generaatoris määratud signaaliga. Nelinurksignaal (sagedus f=2000Hz) Signaali ulatus tipust-tippu: Upp = 4* 2V *10 = 6 V Voolusignaali mõõtmine I=1,3788 mA U=2,98 V Pingelang ampermeetril UA=138,0 mV Uz=U-Ua=2,842 V Z= Uz / I=2,842/0,0013788= 2061,213 RA = U A / I I = U / (RA + Z) Z = U / I RA = (U UA) / I = (2,98 138*10-3)/2,061*10-3 = 1378.94 U = ± (1,5 + 0,2 * [(0,2 / 2.98 ) 1])* 2.98 /100= ± 0,03914 V Ua= ± [1,0+0,2(0,2/0,138-1)]*0,138/100=0,124 mV I = ± (1,0 + 0,1 * [(0,002 / 0,0013788 ) 1])* 0,0013788 /100= ± 0,01441 mA Z =[(U / I)2+(Ua / I)2+(Uz * I /I2)2]=
Siinuseline signaal f=2kHz Amplituud 4V Voltmeeter näitab aga 3V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust. Voltmeetri näit=Amplituud/2 Voltmeetri näit arvutuslikult antud juhul oleks=4/2=2,83V, mis on üsna sarnane tegeliku näiduga. Periood: T=0,5 ms=0,0005s. Sagedus: f=1/T=2000Hz Nelinurksignaal: Upp=3,3 V 3. Voolusignaali mõõtmine I=1,3214 mA U=2,96V Ua=132,4 mV= 0,1324V Pingelang z-tl Uz=U-Ua Uz = 2,96- 0,1324= 2,8276 V Z=Uz/I=U-Ua /I=2,8276/0,0013214=2139,852 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U jaoks ja Ux =200mV Ua jaoks. U=±[0,6+0,1(20/2,96-1])*2,96/100=0,0348V Ua=±[0,6+0,1(200/132,4-1])*132,4*10-3/100=0,862mV I=±[1+0,1(Ix/Ik-1])*Ik/100 kus Ix =2mA I=±[1+0,1(2/1,3214-1])*1,3214*10-3/100 =0,0139mA Z=[(Z/U*U)2+(Z/Ua *Ua)2+(Z/I *I)2] =[(1/I*U)2+(-1/I*Ua)2+(Uz/I2*I)2]= [(0,0348/0,0013214)2+(0,862/1,3214)2+(2,8276*0,0000139* /(0,0013214)2)2=34,65
U2= 3,000 V Ostsillograafil jaotisi j = 2,1 Ostsillograafi võimendus v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad enam-vähem kokku. Signaali periood T = 4 * 50 µs = 200 µs Signaali sagedus fo = 1 / 200 µs = 0,005 MHz = 5,00 kHz Nelinurksignaal Signaali ulatus: Upp = 3,5 * 0,2 V * 4 = 2,8 V Signaali periood: T = 4 * 50 µs = 200 µs 3.Voolusignaali mõõtmine f=5000Hz I=1,1053 mA U=2,99 V Pingelang Ua= 110,4 mV RA = U A / I I = U / (RA + Z) Z = U / I RA = (U UA) / I = (2,99 0,1104) / 1,1053*10-3 = 2,605k U = ± (1,5 + 0,2 * (20 / U 1)) * U / 100 = = ± (1,5 + 0,2 * (20 / 2,99 1)) * 2,99 / 100 = ± 0,08 V I = ± (1 + 0,1 * (0,002 / I 1)) * I / 100 = = ± (1 + 0,1 * (2*10-3 / 1,1053*10-3 1)) * 1,1053*10-3 / 100 = ± 0,01 mA UA = ± (1,0 + 0,2 * (0,2 / UA 1)) * UA / 100 = = ± (1,0 + 0,2 * (0,2 / 0,1104 1)) * 0,1104 / 100 =± 0,001 V dZ
põllumajanduses 600 m, kusjuures reaktiivkomponendi võib jätta arvestamata. 11. Tööstushoonetes on rikkesilmuse takistus sageli ainult 10 m, milles reaktiivkomponendi osatähtsus on oluline. 12. TN-C-juhistikus ei saa kasutada rikkevoolukaitset, sest kaitsejuht on ühitatud ühega tööjuhtidest (neutraaljuhiga), rikkevoolukaitse aga eeldab eraldi kaitsejuhet. 13. Mikroelektroonikaaparatuuri võivad häirida PEN-juhi töövoolust tingitud pingelang ning voolu hargnemine PEN-juhist kõrvalistesse juhtivatesse osadesse ja maasse. Seetõttu tuleb TN-C-juhistiku asemel, kui juhistik peab toitma mikroelektroonikaseadmeid, kasutada ühildussõbralikumat TN-S-juhistikku. 14. TN-C kasutusala on mõeldav suurtes tööstusettevõtetes, kus neutraaljuhis ei esine pingelangu, sümmeetriline koormus, harmoonilisi ei ole jne. 15. Tähtsamateks puudusteks on juhtide liiga väikesed ristlõiked,
Vahelduvpinge jälgimine Skeem: Siinuseline signaal f = 2 kHz Signaali pinge: U = 4,1 V Voltmeetri näit: 2,92 Et kontrollida, kas saadud pinge väärtus on sama mis voltmeetrilt saadud U 2, tuleb U22 = 2,92 * 2 = 4,13V. Signaali periood: T = 5 * 0,1 = 0,5 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0,5*10-3 =2000 Hz Nelinurksignaal Signaali ulatus tipust-tippu: Upp = 4 * 2 = 8 V Voolusignaali mõõtmine Skeem: Siinuseline signaal f = 2 kHz U = 2,98 V I = 1,1047 mA Pingelang ampermeetril UA = 110,7 mV UA U U U - U A 2,98 - 0,1107 RA = ; I= ; Z= - RA = = = 2,59k I RA + Z I I 1,1047 10 -3 20 U = ±1,5 + 0,2 - 1 %; U = ±0,097V U 2 I = ±1 + 0,1 - 1 %; I = ±0,009mA; I 0,2
30 × 4,2 = 1,26 väljundpinge pulsatsiooni 4,2% 100 saame, et tegelikult vajame sekundaarpinget 30 + 1,5 + 1,26 = 32,76V y33V. 33 = 34,73V Arvestades, et pingelang trafo koormamisel on ca 5%, lisame veel 0,95 y34,7V. _______________________________________________________________________________________________________________________ 34,7 = 24,53 Sekundaarpinge Usek efektiivväärtuse saamiseks: Usek(efekt) = 2 y25V.
Vaadeldud kaks lülitust annavad toiteseadme väljundist samasuguse pinge, erinevus on ainult dioodide arvus ja trafo ehituses. Keskväljavõttega lülituse trafo on keerulisem, kuna ta vajab kaht sekundaarmähist. Sildlülituse trafo on lihtsam (üks mähis jääb ära). Samal ajal jääb sildlülituses tarbijaga järjestiku kaks dioodi, millel mõlemal tekib pärisuuna pinge lang järelikult on sildlülituses sisemine pingelang suurem. Erinevus ei ole suur umbes 0.8V, kuid alaldite projekteerimisel tuleb sellega arvestada. Dioodide valik alalduslülitusse toimub kahe dioodi põhiparameetri alusel: 1. suurim lubatav pärivool Ifmax 2. suurim lubatud vastupinge Urmax Poolperioodalaldil (valem) Täisperioodalalditel (valem1) kuna vool tarbijas moodustub kahe dioodi voolu summana. Vastupinge suhtes on aga täisperioodlülitustel erinevusi.
Seadise põhiosaks on pooljuhtkristalli sisse tekitatud pn-siire. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: · suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; · suurim lubatav vastupinge URMAX, mis antakse samuti kas alalis-, kesk- või maksimaalväärtusena; · pingelang pärireziimis UF, antakse kas suurimal pärivoolul või kui mingil muul voolul, siis antakse pärivoolu väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni
ferromagneetikust, millede jääkinduktsioon on hästi väike. 2.Induktiivne ja mahtuvuslik vahelduvvool Induktiivne vahelduvvool Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L = - L di / dt Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 o võrra. Mahtuvuslik vahelduvvool Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . 3.Valguse difraktsioon
Takistil R tekib kõrgepinge e. loogiline 1, kui loogiline 1 on mitmes sisendis, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on 1, kui dioodi päritakistus RF on tunduvalt väiksem R'ist, siis väljundpinge on võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Kui kõikkides sisendites on 0 siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on 0 19 Kui mõnes sisendis on loogiline 0 siis on vastavad dioodid avatud ning voolo kulgeb läbi avatud dioodide takistil R esineb suur pingelang ning väljundis on madal potentsiaal ehk loogiline 0, kui kõikkides sisendites on loogiline 1 siis on kõik dioodid suletud ning voolu ei ole takistil R pingelang praktiliselt puudub. Väljundis on kõrge potentsiaal ehk loogiline 1 Kuyi sisendis on loogiline 0 siis on transistor suletud väljundpinge on kõrge Uce=e väljundis on loogiline 1. Kui sisendis on loogiline 1 siis on transistor küllastunud ning väljundis on loogiline 0 ehk madalpotenstsiaal Trigerid
Lisa 1. Kodutöö ülesanne Leida toiteallika sisetakistus, maksimaalvõimsus ja kasutegur. 2. Selgituseks Toiteallika andmed Katseliselt on määratud sirgevõrrandi U = f(I), Toiteallika elektromotoorjõuks on valitud E = 30V ja sisetakistuseks Rs = 3. Joonis 1. Elektriskeem toiteallika sisetakistuse leidmiseks. E- elektromotoorjõud e. allikapinge V, I- vool, Rs- toiteallika sisetakistus , Rt- muudetav tarbijatakistus (Rt = 0... ), kus 0 vastab lühisele ja katkestusele, Us- pingelang sisetakistusel, Uv- pinge tarbijal e. väljundpinge. 3. Töö käik Algandmed: E = 30V, Rs = 3 ja Rt = 0.... 3.1. Arvutada toiteallika sisetakistus Uv 1,875 - 0,968 Rs = = = 3 . I 9,677 - 9,375 7 3.2. Arvutada muudetava tarbijatakistuse Rt erinevate väärtuse korral vool I, väljundpinge Uv allika
Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku eelnevalt mõõdetutega. Nelinurksignaal (f = 10 kHz): Signaali ulatus: Upp = 3,5 * 0,2 V * 4 = 2,8 V Signaali periood: T = 4 * 50 µs = 200 µs Voolusignaali mõõtmine Skeem: U G V Osts. Z A RA Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U = 2,98 V I = 0,444 mA Pingelang ampermeetril UA = 44,2 mV RA = U A / I I = U / (RA + Z) Z = U / I RA = (U UA) / I = (2,98 0,0442) / 0,444*10-3 = 6,6122 k U = ± (1,5 + 0,2 * (20 / U 1)) * U / 100 = = ± (1,5 + 0,2 * (20 / 2,98 1)) * 2,98 / 100 = ± 0,0787... ± 0,08 V I = ± (1 + 0,1 * (0,002 / I 1)) * I / 100 = = ± (1 + 0,1 * (2*10-3 / 0,444*10-3 1)) * 0,444*10-3 / 100 = ± 0,0599... ± 0,06 mA UA = ± (1,0 + 0,2 * (0,2 / UA 1)) * UA / 100 =
Signaali sagedus fo = 1 / 50 µs = 2 kHz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku generaatori väljundsagedusega. Nelinurk signaal (f = 2 kHz): Signaali ulatus: Upp = 3,5 * 0,2 V * 10 = 7 V Signaali periood: T = 2,5 * 20 µs = 50 µs 3. Voolusignaali mõõtmine Skeem: U 1 Z G V 1 O A Siinuseline signaal (f = 2 kHz): U = 2,98 V I =1,3442 mA Pingelang ampermeetril UA = 134,8 mV RA = UA / I I = U / (RA + Z) Z = U / I RA = (U UA) / I = (2,98 0,1348) / 1,3442*103 = 2116,6 0,2 U a 0,2 0,1348 U a = ±1,0 + 0,2 - 1 = ±1,0 + 0,2 - 1 = ±0,0015V Ua 100 0,1348 100 20 U 20 2,98 U = ±1,5 + 0,2 - 1 = U = ±1,5 + 0,2 - 1 = 0,08V
U ja Uo langevad mõõtmise täpsuse piirides enam-vähem kokku. Signaali periood T = 4 * 125 µs = 500 µs Signaali sagedus Fo = 1 / 500 µs = 0,002 MHz = 2,00 KHz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku eelnevalt generaatoris määratud signaaliga. Nelinurksignaal (F = 2 KHz): Signaali ulatus: Upp = 4,0 * 0,2 V * 4 = 3,2 V 3. Voolusignaali mõõtmine Siinuseline signaal (F = 2 KHz): U = 2,96V I = 1,0828 mA Pingelang ampermeetril UA = 107,9 mV UZ = U UA RA = UA / I I = U / (RA + Z) Z = U / I RA = (U UA) / I = (2,96 107,9*10-3)/1,0828*10-3 = 2,634 K U = ± (1,5 + 0,2 * (20 / U 1)) * U / 100 = = ± (1,5 + 0,2 * (20 / 2,96 1)) * 2,96 / 100 = ± 0,2897V I = ± (1 + 0,1 * (0,002 / I 1)) * I / 100 = = ± (1 + 0,1 * (2*10-3 / 1,0828*10-3 1)) * 1,0828*10-3 / 100 = ± 0,01008mA
Selle tulemusena muutub potentsiaalibarjäär sedavõrd kõrgeks, et enamuslaengukandjate difusioon lakkab. Vähemuslaengukandjad läbivad siirde küll takistamatult, kuid neid tekib toatemperatuuril vähe ja vastuvool jääb nõrgaks. Miks on dioodil pärilang ja kui suur see on teie dioodil? Dioodi pärilang on põhjustatud dioodi triivvoolust, mis mõjub difusioonvoolule vastupidiselt ja mille tasakaalustamiseks lähebki osa pinget. Antud dioodi puhul on pingelang 0,4 V. Kui suur võimsus eraldub maksimaalse pärivoolu ja maksimaalse vastuvoolu korral ideaalses dioodis? Ideaalses dioodis puuduvad võimsuskaod.
Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdline pingega U 12 ja pöödvõrdeline takistusega R12 Kui ahelosa ei sisalda vooluallikaid, siis s.t pinge ühtib potentsiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U=0. millest Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrir, mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang, mis moonutab potentsiaali jaotust ahelas. Seetõttu peab ampermeetri takistus olema väike, võrreldes ahela takistusega. 4. Töö käik a. Protokollin mõõteriistad. b. Palun juhendajalt tööülesande ja joonistan protokolli stendi vooluahela skeemi. c. Ühendan voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahelda mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri
I=U12/R12=(1-2+12)/R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12 = U12 = 1 - 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1 - 2 + 12 = 0 millest 12 = 1 2 Voolutugevuse mootmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku.Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang,mis moonutab potensiaali jaotust ahelas.Seetottu peab ampermeetri takistus olema väike,vorreldes ahela takistusega. 4.Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2.Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage protokolli stendi vooluahela skeem. 3.Ühendage voltmeetri "-" - klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mootmisel ahela moodetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" - klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle
Skeem: Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U = 4,0 V Signaali periood T= 4 * 50 µs = 200 µs 1 1 Signaali sagedus f = = = 5kHz T 200 10 -3 Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku generaatori sagedusega. Nelinurk signaal (f = 5 kHz): Signaali ulatus: Upp = 3,6* 0,2 V * 4 =2,9 Signaali periood: T = 4 * 50 µs = 200 µs 3. Voolusignaali mõõtmine Skeem: Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U = 2,29 V I = 0,5435 mA Pingelang ampermeetril UA = 54,50 mV U U RA = A I = I RA + Z 3 U - IR A U - U A Z = = I I 2,29 - 0,0545 Z = -3 = 4.1132 10 3 4,11k 0,5435 10 20 U U = ±1,5 + 0,2 - 1 U 100 20 2,29 U = ±1,5 + 0,2 -1 = ±0,06977 ±0,070V 2,29 100
3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf 4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund- mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf 5. ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf Pilet 11. 1. alaldava siirde tekkimise tingimus 2. väljatransistoride liigitus 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) 5. ROM 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. 2
Φ1=arccos0,9942=6° Φ2=arccos0,9815=11° 1 V=5 mm 1 A= 50 mm Joonis 3 on vektor diagramm, kus C=max C=40 Ic=0,063 A I1=0,60 A U1=113 V I2=0,60 A U2=102 V ΔU=16 V Φ1=arccos0,8643=30° Φ2=arccos0,8007=37° 1 V=5 mm 1 A= 50 mm JÄRELDUSED Katseliselt leitud resonantsmahtuvus oli 28 μF, arvutatult aga 27,32 μF. Tulemused erinevad üksteisest, sest, esiteks on arvutustes tehtud palju ümardusi, teiseks katseline resonantsmahtuvus määrati nii, et vool I1 ning pingelang liinis ΔU oleksid minimaalsed, tegelik minimaalne tulemus ei olnud, aga täisarvuline ja seetõttu keeruliselt loetav, ümardamisega saadi väärtuseks 28. Ka mõõtmistulemuste tabelist (tabel 1) on näha, et resonantsmahtuvus peab jääma 24 μF ja 28 μF vahele, sest ΔU ja I1 näidud on konstansed ja minimaalsed. Tarvitiahela parameetrid erinevad üksteisest, kuigi tarvitiahelas muudatusi ei tehtud. Erinevused tekivad sellest, et muutub tarvitit läbiv vool, kõik tarviti parameetrid on,
Töös kasutatavad vahendid Ericssoni digitaalkeskjaam ,,MD 110"; analoogtelefon TA-68; ostsillograaf C1-65A; arvuti komplektis mikrofoniga; tester ja takistusmagasin. 1. Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis ,,toru võetud" Voolu määramine toimub eeltakisti meetodil. Ühendasime liini järjestikku väikese takistusega (iga brigaadi liikme üliõpilaskood + 50 ) takisti, mis ei mõjutaks oluliselt tööreziime. Reeltakisti = 0+6+1+9+6+8+50 = 80 Pingelang eeltakistil: Utoru hargil = 0,000V Utoru võetud = 3,282 V Kasutades Ohmi seadust I = U/R saame, et Itühis = 0,000/80 = 0,000 A Itoru võetud = 3,282/80 = 41,0mA 2. Pinged telefoniaparaadisisendis reziimides ,,toru hargil" ja ,,toru võetud" Utoru hargil = 55,0 V Utoru võetud = 15,62 V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused E = 55,0 V UTA = 15,62 V Ueeltakisti = 3,282 V Reeltakisti = 80
dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool I , mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, FMAX maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; 2. suurim lubatav vastupinge U , niis antakse tavaliselt maksimaalväärtusena; RMAX 3. pingelang pärireziimis U ,- antakse suurimal pärivoolul, F 4. suurim alalisvastuvool I , mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; Rmax 5. vastutakistuse taastumiskestus t , niis on ajavahemik päripingelt vastupingele rr lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni (vt. joonis 2.1)
ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; 2. suurim lubatav vastupinge URMAX, niis antakse tavaliselt maksimaalväärtusena; 3. pingelang pärireziimis UF,- antakse suurimal pärivoolul, 4. suurim alalisvastuvool IRmax, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; 5. vastutakistuse taastumiskestus trr, niis on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni (vt. joonis 2.1). Sõltuvalt konkreetsest dioodi kasutusotstarbest võidakse kasutada veel teisi parameetreid. JOONIS 2.1 2
pöördväärtust, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Takistust võime vaadelda kui veetorule paigutatud ventiili. Kui ventiili sulgeda, siis vool torus väheneb kui surve jääb samaks. Kui me aga jätame ventiili mingisse kindlasse asendisse, siis voolule suuremat survet avaldades, hakkab ka vool ventiilist läbi tulema suuremal hulgal. Takistuse ühik Takistuse ühikuks on oom (). Takistus üks oom on selline takistus, mille korral voolutugevusel üks amper (1A) tekib pingelang üks volt (1V). Takituse ühik on oma nime saanud Georg Simon Ohmi (1789-1854) järgi, kes oli üks silmapaistvamaid teadlasi elektrofüüsikas. Paralleelne või jadaühendus? Autoaudios on takistavateks elementideks kõlarid ning tavaliselt on need ehitatud mingi kindla takitusega. Kõige levinumad on 4-sed kõlarid. Suuremalt jaolt on ka võimendid ehitatud taluma takistusi mingist piirist alates ning ühendades võimendisse väiksema
7. Pistmikud Video- ja antennipistmikud - Analoog: - - VGA - - IEC koaksiaal, F-pistik - Digitaal - - põhiliselt HDMI mida on võimalik kasutada üleminekutega mistahes digitaalkaablile 9. Kaitsmed Kaitsmed on mõeldud liigse energia ahelasse jõudmise tõkestamiseks Iseloomulikekes suurusteks nimivool, rakendumiskiirus, lühisvool, nimipinge, pingelang ja temperatuuri koefitsent 9. Kaitsmed Sulavkaitsmed Erinevas formaadis milliampritest kuni kiloampriteni Kiiretoimelised, ülikiired, aeglased ja viitega kaitsmed Kaitsme kest võib olla korduv kasutatav kui sular mitte Sulav kaitsmeteks liigituvad ka termokaitsmed (thermal cut- off) 9. Kaitsmed Bi-metall kaitsmed Bimetall tajureid ehk termoreleesid kasutatakse seadmete ja ahelata kaitseks ülekuumenemise eest.
Vasakpoolne skeem väljendab normaalolukorda, kus tegemist on induktiivse vooluga, vool pingest maas, mingi nurga φ võrra, ja pinge on enam-vähem samas suunas trafo põhivoo poolt indutseeritud emjga. Kui nüüd trafole juurde lülitada kondensaator(parempoolne diagramm), siis vool muutub mahtuvuslikuks, pinge suureneb ja nihkub trafo põhivoo poolt indutseeritud emj suuna suhtes nii, et vool on temast ees mingi nurga φ 2 võrra. Pingelang mähise aktiivtakistil on vooluga samas sihis(paralleelne), aga mähise oma on sellest 90° võrra nihutatud. Vektordiagramm asub raamatus. Elektrotehnika teoreetilised alused II. Neljajuhtmelise toite korral püsivad faasipinged nii primaar- kui ka sekundaarpoolel paigal sõltumata voolude iseloomust tarbijal – ebasümmeetriline koormus faasidel kompenseerub nulljuhtmega. Pinge muutub hüppeliselt, kuna koormates kondensaatoriga ahelat, muutub näivtakistus väiksemaks (XL-XC!).
avaneb ühele poole, kuid ei avane teisele poole. Ehk siis teiste sõnadega: diood laseb voolu läbi ainult ühes suunas ja takistab selle läbipääsu teises suunas. Kui päri või vastuvool juhtub olema liiga tugev siis diood hävib. Reaalne diood juhib õige veidi voolu ka vastupidi lülitatuna. Samuti ei ole tema takistus pärisuunas kunagi null: tavalisele dioodile langeb alati umbes 0,7 volti pinget. Madala toitepinge juures päris oluline kaotus. Eridioodidel on pingelang väiksem, nt 0,15 V (Schottky diood). Diood Poest ostetud dioodil võib ühe väljaviigu lähedal märgata korpusele joonistatud joont nii tähistatakse katoodikoiba. Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire. Materjaliks enamasti räni (Si), kõrggsagedus- dioodides ka germaanium (Ge) või GaAs. Ühendamine
annaabi.ee 
