...........................................................................................................2 Andmed kasutatud seadme kohta...............................................................................2 Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta......................................2 Katse eeltingimused................................................................................................... 2 Katse 1: Protective Earth Continuity (Kaitsejuhi järjepidevus)..................................... 3 Katse 2: Isolatsioonitakistus Toiteosa ja kere vahel....................................................4 Katse 3: Isolatsioonitakistus - Patsiendi kontaktide ja kere vahel..................................4 Katse 4: Maalekkevool: Normaalolukord...................................................................... 5 Katse 5: Maalekke vool rikke olukorras, kus neutraal on katki.....................................6
5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsioonirikke korral võivad sattuda pinge alla) on maandatud kohapeal või ühendatud kaitsejuhi kaudu juhistiku talitlusmaandusega. 8. Juhistikusüsteeme eristatakse kahetähelise tähisega, millest esimene on toiteallika ja maa vahekorra tähis I (pr isolé, isoleeritud) või T (pr terre, maa) ning teisel kohal pingealtide osade kaitsejuhi ühendamisviisi tähis T või N (pr neutre, neutraal). 9. Praktiliselt esinevad juhistikusüsteemid on IT, TT ja TN. Viimase puhul on võimalikud veel kolm alajuhtumit: TN-C, TN-C-S ja TN-S. 10
rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka Eestis. Süsteemid ise erinevad teineteisest kaitsejuhtide või maa omavahelisest kombinatsioonist ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealdid osad on maandatud kohapeal või ühendatud maandusega. Juhistikusüsteeme eristatakse kahe täheliste tähistega, millest esimene on toiteallika ja maa vahekorra tähis I, kui aga selle neutraal on maandatud, tähistatakse seda tähega T ning teisel kohal pingealtide osade kaitsejuhi ühendamisviisi tähistatakse T või N. Nendest kombinatsioonidest ongi kasutusel kolm standartset juhistikusüsteemi, mille tähised on nende tunnuste järgi IT, TT ja TN. Juhistikusüsteemi tähis TN jaguneb veel kolmeks alajuhtumiks: · TN-C, milles neutraal- ja kaitsejuht on ühendatud · TN-S, milles neutraal- ja kaitsejuht on teineteisest eraldatud · TN-C-S, milles neutraal- ja kaitsejuht on toiteallikapoolses võrguosas ühendatud, tarvitipoolses aga eraldatud.
Harmoneeritud (ühtlustatud) standardid on EL uue lähenemisviisi direktiividega liituvad standardid. Tähised algavad harmoneerimistunnusega H, mille asemel võib olla ka täht A, kui juhtmed ja kaablid on kasutamiseks lubatud vaid mõnel maal. Tähistamise järjekord tähises on järgmine: 1) Harmoneerimistunnus NÄIDE 2) Nimipinge 3) Soonte isolatsioon 4) Väliskest 5) Ehituse eripära 6) Soone ehitus 7) Soonte arv 8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud tähis 2) Nimipinge: 00 100/100 V 01 >100/100 V, kuid <300/300 V 03 300/300 V 05 300/500 V 07 450/750 V 1 0,6/1 KV 3) Soonte isolatsioon: B sünteetiline kautsuk E polüeteen
nõuded. SELV-, PELV- ja FELV-susteemid. Toite automaatne valjalulitamine Koige tähtsam rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Kaitsemeetodi alla kuulub projekteeritud rikkevooluahel kaitseseade, mis toimib ettenahtud aja jooksul. Kaitseseade peab toite ahelast voi seadmest automaatselt valja lulitama, kaitsmaks ohtliku puutepinge eest. Valjalulitamine peab toimuma selliselt, et pingestatud osa ja pingealti juhtiva osa voi kaitsejuhi voi PEN-juhi vahelise rikke ajal ei esineks puutepinget vahelduvpingel ule 50 V (efektiivvaartus) voi pulsatsioonivabal alalispingel ule 120 V nii kaua, et see tekitaks kahjulikke fusioloogilisi toimeid inimesele, kes puudutab samaaegselt puudutavaid juhtivaid osi. Kaitseviisi oluline osa on potentsiaaliuhtlustus, millega vahendatakse rikkeaegset puutepinget. Peapotentsiaaliuhtlustus tekitab oma toimealal sellise kontrollitud olukorra,
Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme
amprit; · üle 1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiivbrigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. 4. Milliseid juhte nimetatakse kaitsejuhtideks? · Kaitsejuhtideks on juhid, mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 5. Mis otstarve on kaitsejuhil PE? · Kaitsejuhi PE (kolla-roheline) otstarve on elektriseadmete ja -tarvitite kerede puutepingeohutuse tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandussüsteemiga. Lisaks sellele nõrkvoolu seadmete häirete vähendamine. 6. Milline on TN-S juhistikusüsteem? Teha joonis ja selgitus · TN-S juhistikusüsteem on viiejuhtmeline jäigalt maandatud neutraaliga. Süsteem eraldi töö ja kaitseneutraaliga (tähis TN-S). 7
tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust. Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid. Esineb ka teistsuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte.
o Paigaldamisel tuleb jälgida, et see ahel ei satuks kokkupuutesse teiste ahelate kaitsejuhtide ega muude juhtivate osadega. o Raviasutuste trafod ja nendega ühendatud raviseadmed on üks näide SELV- süsteemi rakendamisest. PELV o Lubatud on sekundaarahela maandamine, kaitsejuhtide kasutamine ja seadmete kaitsemaandamine. o Teatava ohu põhjustavad kaitsejuhi kaudu liikuvad rikkepinged. o Kaitsemaanduse võimalus teeb PELV ahelad sobivaks süsteemidesse, milles tuleb pöörata tähelepanu elektromagnetiliste häirete kaitsele. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada
· 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. · I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. · II-ohutusklass - põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata.
veejoad, merelained; 7 aegajaline üleujutus; 8 sukeldumine teatud sügavusse. Kuiv tuleohutu paik ruum või ruumiosa, milles õhk on nii kuiv, et seintele, lakke ega elektriseadmete pinnale ei saa sadestuda niiskust. 0 ohutusklass. Kaitse põhineb ainult seadme põhiisolatsioonil. Neid ei tohi enam toota, kui kasutusel on need endiselt. I ohutusklass. Põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi kaudu. II ohutusklass. Põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on kaduvväike. III ohutusklass. Põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole üldjuhul ohtlik ja on tagatud nii otse- kui kaudpuutekaitse. LOENG 4 VANNI JA DUSIRUUMID o Tavalisest suurem elektrilöögioht, kuna märja inimkeha takistus on väiksem ja
voolujuhtivad osad pingestuda. 0-klassi seadmeile on iseloomulik täisringikujulise otspinnaga pistik. Sellist pistikut saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat (nt kaitselüliti või korkkaitse) rakendub ja katkestab toiteahela. Kaitseisolatsiooniga elektriseadmel (II ohutusklass) on tähis, mis näitab, et põhiisolatsiooni asemel on kasutatud tunduvalt töökindlamat kaitseisolatsiooni või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa. Kaitseväikepingel (III ohutusklass) töötavad elektriseadmed
0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. II-ohutusklass - põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata.
juhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistikupessa. Elektritarvitid, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud (varem öeldi, "nullitud"). Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust. Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külg- kontaktid. Esineb mitmesuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte. I-ohutusklassi tarviti saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale
kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest, eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pingeindikatsioonivahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madalpinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside või pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi (maapotentsiaali) vahel. Maandus- ja lühistamisseadmed või -vahendid tuleb enne ühendada maanduspunktiga ja alles seejärel maandatavate osadega. Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada pingealuse töö jaoks sätestatud erimeetmeid. Loa töö alustamiseks võib töötajatele anda ainult töö juhtija. Pärast töö lõpetamist ja töökoha ülevaatust tuleb kõik töö jooksul kasutatud
tagasilülitamise eest eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelu sildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pinge indikatsiooni vahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madal pinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside kui pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi(maapotensiaali vahel). Maandus ja lühistamis seadmed või vahendid tuleb enne ühendada maanuds punktiga ja alles seejärel maandatavate osadega. Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks tuleb enne töö alustamist rakendada pingealuse töö jaoks sätestatud erimeetmeid. Loa tööalustamiseks võib töötajatele anda ainult elektritöö juht. Pärast töö lõpetamist ja töökoha ülevaatust tuleb kõik töö jooksul kasutud
Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud - I-ohutusklassi põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. - - II-ohutusklassi põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata
1,5kV. II kategooria kohtkindlasse võrku ühendatud tarvitid, näiteks kodumasinad ja käsitööriistad 2,5kV III kategooria kohtkindlad tööstustarvitid, tarbija võrk - 4kV. IV kategooria liitumispunkti seadmed, ka arvestid 6kV. Impulssliigpingetaluvuse kategooriad pingel 400/230V Ajutine liigpinge Madalpingevõrgus võib ajutine liigpinge tekkida võrku toitva trafo kõrgepingepoolel tekkival maaühendusel, TN-võrgu neutraal- või kaitsejuhi katkemisel, IT-võrgu maaühendusel, pingeresonantsi puhul, pingeregulaatori rikke puhul. Ajutine liigpinge ei ületa nimipinget enamasti üle 1,5...2,5 korra. Seetõttu on oht vaid pikaajalise toime puhul. Liigpingepiirikute tüübid Piirikud, mille pinge tõusul üle rakendumispinge tekib sädemiku elektroodide vahel läbilöök (lahendid). Piirikud, mille aktiivtakistus alates rakendumispingest kiirest sujuvalt väheneb (varistoril ja laviindioodil põhinevad piirikud).
millest üks oli faasi- ning teine neutraalsoon ning kogu elektrisüsteemi maandus toimis neutraalsoone abil. Sellise madalpinge juhistike süsteem eeldab 0 ohutusklassi seadmeid, mis ei vaja kaitsemaandamist ning samuti on võimatu süsteemis kasutada rikkevoolukaitse lüliteid, kuna nad rakenduksid juba normaaltalitlusel. Elektriohutuse mõttes tähendab see, et esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi abil toiteallika maandusega lähimas jaotuskilbis, mis aga eeldab maanduri olemasolu korrusekilbis ning kolme soonelist kaablit, millest üks on kaitsejuht (tihti seda ei ole). Praeguseks hetkeks on elektrikaabeldus enamasti üks või kaks korda ümber ehitatud. Tihti on need ümberehitused tehtud ilma projektita ja mitte erialaspetsialisti poolt. Eriõigusi omamata võib, tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada, parandada ja
annaabi.ee 
