aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust. 2. KUULATI : Teet Tass tutvustas 2009. aasta töötulemusi. Sõna võttis: Jaan Klaas nentis, et 2009. a töötulemustega võib igati rahule jääda. OTSUSTATI: 2.1. Hinnata eelmise aasta töötulemused positiivseks. 3. KUULATI: Paula Taldrik tutvustas 2010. aasta eelarvet. Sõna võttis: Jaan Klaas tegi ettepaneku viia sisse mõningad parandused 2010. aasta eelarvesse. OTSUSTATI: 3.1. Viia sisse parandused 2010. aasta eelarvesse ja esitada see parandatud kujul nõukogule kinnitamiseks (lisatud). (allkiri) (allkiri) Maie Maasikas Juuli Jänes Koosoleku juhataja Protokollija Koopia: Peeter Kruus
JUHTKONNA NÕUPIDAMISE PROTOKOLL Valga 20.09.2012 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Aiki Järv Protokollis Agathe Äri Osa võtsid juhatuse liikmed: Ahti Okaspuu, Mihkel Murakas, Liina Sirel Kutsutud pearaamatupidaja Tiina Nõu PÄEVAKORD 1. 2012 EELARVE KINNITAMINE 2. Sponsorluse taotlused 1. KUULATI: Ahti Okaspuu tutvustas 2012. aasta eelarvet ja tõi esile tulude liigse kasvu eelmise aastaga võrreldes ja andis lahendusi, kuidas seda muuta OTSUSTATI: 1.1 Kiita heaks ning esitada 2012. aasta eelarve nõukogule kinnitamiseks 2. KUULATI: Mihkel Murakas tutvustas laekunud sponsorlusi ja nende kasutamisvõimalusi. OTSUSTATI: Mitte vastu võtta taotlusi. (allkiri) (allkiri) Mari Mets Agathe Äri
LOGO AKA AS Registrikood 38475629 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 08. Jaanuar 2013 nr2 Algus kell 14.40, lõpp kell 16.30 Juhataja: Irina Vask Protokollija: Gregor Kunst Võtsid osa: Evelin Aaro, Nikolai Baskov, Marina Gerber, Alevtina Mõis, Koit Toome Puudusid: Indrek Ilves, Natalia Voor Kutsutud: Aleksandra Noor, juhataja, HALDUR AS PÄEVAKORD 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest 2 Ühingu rahastusvõimalused ja taotlemine 3 Järgmise juhatuse koosoleku aja kokkuleppimine
Kinnitan aktsiaseltsi asjaajamiskorra (Lisa 1). Lisa esimese lehe ülemisse parempoolsesse nurka tehakse kinnitusmärge. N: KINNITATUD AS Tubli tegevdirektori 09.oktoobri 2010. a käskkirjaga Käskkirja vorming Viisad Viisa on nõusolek ja vastutus dokumendi täitmise ja koostamise eest Viisad vormistatakse käskkirja originaaleksemplarile. Koostaja viisa vormistatakse vasakule, kooskõlastusviisad lehe paremale poolele Käskkirja vorming Allkiri Käskkirjal on üks allkiri ja must-valgel plangil sinise värviga (pastakas, sulepea, jne). Käskkirja vorming Kuupäev Märgitakse pärast dokumendi alla- kirjutamist. Käskkiri jõustub allakirjuta- mise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud muud kuupäeva. Päev kirjutatakse kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus trükitakse sõnaga, aastaarv neljakohalise numbriga. N: 09. oktoober 2010 Käskkirja vorming Registreerimisnumber
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast.
..................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5.2 Korraldus..............................................................................................................24 5.3 Protokoll...............................................................................................................25 5.3.1 Üldine informatsioon ...................................................................................25 5.3.2 Protokolli koostamise protseduur ................................................................25 5.3.3 Protokolli vorming .......................................................................................25 5.3
Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik) korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumendiplankidele vormistatakse: ametikirjad, õigusaktid (nt käskkirjad, korraldused), protokollid, aktid jt Juhtimistegevuse dokumentideks on näiteks: käskkiri, protokoll, ametikiri, akt, esildis jt Igal organisatsioonil on üldplank ja dokumendiliigi plank üldplangi alusel moodustatud konkreetse dokumendiliigi plank, nt kirjaplank
................................................................20 4. PROJEKTI FINANTSPLAAN................................................................................21 LISA 1. MC Project- Tööjõuressurss ja tegevuse etapid.............................................23 LISA 2. MC Project- Tegevustel materjalide kulu......................................................24 LISA 3. MC Project- Tööjõuressursside palgakulu.....................................................25 LISA 4. Protokoll.........................................................................................................26 LISA 5. Üürileping......................................................................................................28 2 KOKKUVÕTE Projekt on koostatud catering- teenusega tegutsevale toitlustusettevõttele, kes soovib ettevõtte kasvul tegevust laiendada
5. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: - koosoleku juhataja ja protokollija valimine - majandusaasta aruande kinnitamine - jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? § 302 lg 1, koosolek seadusega vastuolus hageja väitel. ÄS § 293 lg 4, päevakorraväliselt lahendatavad küsimused. 1. mida otsustati? 2. kuidas otsustati? Tehti otsus küsimuses, mida päevakorras ei olnud välja kuulutatud. § 294 lg 4 p 4, tühisuse alus.
vajalikku informatsiooni: kodune aadress, telefon, õnnitlused ja tervitused Abielu ja abikaasakaart on kasutusel eelkõige diplomaatilises etiketis, kuid seda saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allapoole. · Viisa vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile: a) Ametikirjal ärakirjale b) Käskkirjal originaalile · Viisa jaguneb: a) Koostaja viisa vasakus b) Kooskõlastusviisa paremas veerus · Kui kooskõlastajal tekib dokumendi kavandi suhtes eriarvamus, lisatakse see dokumendile eraldi lehel. Eriarvamuses selgitatakse millega pole kooskõlastaja nõus,
3. kasutamismärge – on kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. 4. adressaat – on org või isik, kellelele kiri suunatakse 5. aadress – sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini 6. pealkiri – kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest dokumentidest. 7. Tekst – kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. 8. allkiri – kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline või digitaalallkiri 9. allkirjastaja – füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorina või autori nimel 10. lisamärge – märge kirjale lisatud dokumendile osutamiseks 11. lisaadressaat – on org või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks, mitte täitmiseks. Eesmärk on kolmanda osapoole teavitamine kirja sisust ja adressaadi teavitamine kolmandast osapoolest. 12
18. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: 1 koosoleku juhataja ja protokollija valimine 2 majandusaasta aruande kinnitamine 3 jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Ta oleks pidanud sellele vastu vaidlema (juhataja ja protokollija valimine) kohapeal. Nõukogu liikme valimine - seda päevakorras ei olnud - p293 lg3 (relevantne paragrahv), 294 lg4 l4 Kas nõukogu valimisel on täiendavaid nõudeid
ettekanded ettepanekud otsused edasiste tegevuste kohta muud küsimused järgmise kohtumise aeg lõpetamine Protokollimine Selleks, et koosolekul edu saavutada ning luua alus edasiseks tegutsemiseks ja kohtumisteks: kirjutage kõigile nähtavalt üles iga päevakorrapunkti all saavutatud tulemused pange kirja ideed, eriarvamused, otsused, otsuste toetuse ulatus pange kirja otsustest tulenevad tegevused - kes teeb, mis ajaks jne. vormistage protokoll peale kohtumist nii kiiresti kui võimalik enne protokolli lõplikku vormistamist laske seda kontrollida vähemalt ühel osalejal jaotage protokoll kõigile kohalviibinutele, teistele huvitatutele ning ka neile, keda koosolek kohustas täitma mingi ülesande, kuid keda koosolekul ei olnud Koosolekutega seotud probleemid Koosolekute ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleks ennetada tüüpilisi vigasid: koosolekud venivad ei tehta otsuseid otsustele ei järgne tegevust
lehe ülaservast, rea pikku ei tohiks ületada täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega: AVALDUS, TÕEND, GARANTIIKIRI, SOOVITUSKIRI, TEATIS, VOLIIRI, ÕIEND jne. Sellistel kirjadel pealkiri puudub. 7. Tekst- on kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Asukoht: kaks kuni neli põhireavahet pealkirjast allpool. 8. Allkiri- on kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust.Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjades. Siis piisab allkirjastaja andmetest. Aduoht: omakäeline allkiri asub pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees-ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead. 9. Allkirjastaja- on füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirjja autorina või autori
Kui kehtetuks tunnistamise alust ei leia, siis tuleb alles § 3011 lg 1 p 2 (ultima ratio pm, kus seda saab kasutada ainult siis, kui otseselt midagi rikutud ei ole, aga olukord on ikkagi väga halb ). Nõude alusnorm on antud juhul 301 1 lg 1 p 4. Kas nõude on esitanud õige isik (kaebeõigus): TsÜS § 38 lg 2 + TsMS § 3 lg 1. Kas aktsionär on huvitatud isik? Jah ÄS § 302 lg 3 järgi ( tõendamaks oma hagi esitamise õigust, tuleks esitada protokoll, kus oleks vastuväide sees e aktsionär teavitaks koosolekul teisi oma vastuväitest. See, kas vastuväide läheb protokolli või mitte, ei sõltu sellest aktsionärist ). Aktsionär on esitanud kehtetuks tunnistamise nõude. Nende nõuete puhul on tegu kassatoornõuetega, st sõltumata sellest, milline on konkreetne nõue, on kohtul õigus kohaldada seadust, isegi, kui seadusest tuleneb teine õiguslik tagajärg rikkumisele. Ehk
................. 34 Lisa 9. Ressursside jaotus ........................................................................................... 35 Lisa 10. Eelarve ........................................................................................................... 36 Lisa 11. Gantti graafiku joonis .................................................................................... 37 2 Lisa 12. Projekti koosoleku protokoll ......................................................................... 38 Lisa 13. Projektijuhi tööleping. ................................................................................... 40 Lisa 14. Tööjaotuste tabel ........................................................................................... 43 3 KOKKUVÕTE Aine „Projektijuhtimise meetodid“ raames koostatakse ainetööna projekt, mille ideeks
sisule õnneks küllalt palju ruumi ja vabadust. Eestlaste seas ringleb massiliselt lugusid kindlatest isikutest, aktuaalsetest sündmustest, veidratest või lihtsalt naljakatest olukordadest. Mehed sõidavad tihti komandeeringusse ja saabuvad koju tingimata päev-paar varem, Armeenia Raadio vastab lõpututele küsimustele, eri rahvad kohtuvad võistlustel või üksikul saarel, sõna on elumees Jukul, te saate hea ja halva uudise jne. Anekdoote: * Õpetaja küsib Juku käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kas Marsil on elu?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kust tulevad püssikuulid?" Juku: "Ei tea." Juku läheb koju ja küsib isa käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" "Lenin." "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" "Vingeri-Vangeri." "Kas Marsil on elu?" "Ei tea, seda veel uuritakse." "Kust tulevad püssikuulid?" "Moskvast, kümme tükki pakendis."
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
MA Haldi Koit 10. Lapsendamine Rootsis elavad Olaf ja Solveig soovivad lapsendada Eestis elavat 11-aastast Jukut. Nad esitavad kohtule avalduse ning märgivad, et soovivad lapsele anda uueks eesnimeks Nils ja perekonnanimeks enda perekonnanime Erikson, muuta lapse sünnikoha Stockholmiks ja muuta lapse sünniaega, et hoida lapsendamist saladuses. Kas ja mis tingimustel Olaf ja Solveig saaksid Juku lapsendada? Kõigepealt peaksid nad vastama § 165 tingimustele. Lapsendamissaladus – sünniaja muutmine oleneb sellest mis põhjendused on seal taga. Nii palju kui vajalik ja nii vähe kui vaja Variant a: Juku ei ole kindel, kas ta tahab, et Olaf ja Solveig ta lapsendaksid. Kas tema arvamus mängib rolli lapsendamisel? PKS § 151- vähemalt kümne aastast last võib lapsendada tema nõusolekul seega Juku nõusolek on vajalik. Variant b: Juku vanemad ei nõustu Juku lapsendamisega
1. Õigusloome metoodika mõiste, eesmärk ja üldpõhimõtted? Õigusloome metoodika mõiste iseseisev õigusteaduse haru. saksa keeles seadustehnika, seadusandlik tehnika. Ing.keelses õigusruumis legislatiivtehnika. Seadusandlik teooria (laiemas tähenduses): sinna valdkonda, hulka kuulub ka õigusloome metoodika, seotud seadusandlusega, seaduse rakendamisega. On eristatav teistest seadusandliku teooria valdkondadest so seaduste või õigusnormide vormistamise tehnika. Kui õpetus, mis käsitleb seaduste vormistamise tehnikat ning õigusnormide keelelise esitamise viise ja võtteid so õigusloomemeetodite kogum, mida kasutatakse õigustloovate aktide tekstide ettevalmista- misel. Eelnõude koostamiseks õiguslikult määratletud menetlust pole. Eesmärk: kas määratletav vaid sisu kaudu või on globaalne eesmärk? on laiem eesmärk, mis ületab tema sisemised piirid ja muudab ta vahendiks õigusriigi printsiibi realiseerimisel, mille oluliseks komponendiks on õiguskorra selgus
Peale vaheaega astus esimesena kõnepulti Raimund Hagelberg. Ta oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta ütles, et põhiseaduslik kord peab tagama demokraatlike ja suveräänsuste riikide liidu igakülgse arengu. Ta jõudis järeldusele, et arutusel olevadseaduseelnõud seda ei taga. Ta avaldas ka arvamust, et seaduseelnõusi on võimalik muuta, paremaks teha. Seejärel kõneles Tartu Linnakomitee esimene sekretär Tõnu Laak. Tema avaldas toetust põhiseaduse muudatuste hulgas. Tema arvas, et otsuse peaks tegema käesoleval istungijärgul. Edasi sai sõna uus saadik Edgar Savisaar. Ta tõi konkreetseid näiteid valijate hulgas tehtud uuringute tulemuste kohta. Välja tuli, et ligi pool venekeelsest elanikkonnast ei toeta seaduseelnõusid (47%). Edasi peatus E. Savisaar konkreetsemalt vaidlustel Eesti NSV põhiseaduse 74. Paragrahvi parandamise üle. See oligi terve istungjärgu sõlmmküsimus. Tema sõnavõttu kuulati tähelepanelikult. Edasi arutles E
Põhikirja kinnitamise kuupäev on käesoleva asutamislepingu sõlmimise kuupäev. Asutamiskulude eeldatav suurus on 600 eurot ja selle kannavad asutajad proportsionaalselt nende osade nimiväärtustega. Asutamisleping on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mida säilitatakse notari büroos. Igale asutajale antakse välja lepingu algärakiri, äriregistrile esitatakse lepingu kinnitatud ärakiri. Mirjam Vesi ees- ja perekonnanimi ____________________ allkiri Mari Murakas ees- ja perekonnanimi ____________________ allkiri Karin Erimäe ees- ja perekonnanimi ____________________ allkiri Aktsiaselts AS Kohvi Kohvik põhikiri 1. Ärinimi, asukoht ja tegevusalad 1.1. Aktsiaseltsi nimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi nimetatud AS). 1.2. AS asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik. 1.3. AS tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. AS võib tegutseda ka teistel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. 1
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...................................................................................8 3.1 Esimesed koosolekud...
3. nõusolek 4. avaldus registrile 5. registri kanne OÜ puhul kantakse äriregistrisse - § 145 + § 64, § 65. Kuidas juhatuse liikmeks olek lõppeb? peab lõppema enne registrist kustutamist. Millal tagasikutsumine jõustub? leping öeldakse ühepoolselt üles. Selleks on vaja avaldust, tahteavaldus tuleb kätte toimetada. Nõusolekut ei ole vaja. EHK juhatuse liige ei ole enam juhatuse liikmele teatamisest. Juhatuse liikme positsioon- TsÜS §69 lg1- tahteavaldus. Ta arvas end olevat juhatuse liige seega tehingu tegi juhatuse liikmena. Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud. Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv. 2 2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine
3. nõusolek 4. avaldus registrile 5. registri kanne OÜ puhul kantakse äriregistrisse - § 145 + § 64, § 65. Kuidas juhatuse liikmeks olek lõppeb? peab lõppema enne registrist kustutamist. Millal tagasikutsumine jõustub? leping öeldakse ühepoolselt üles. Selleks on vaja avaldust, tahteavaldus tuleb kätte toimetada. Nõusolekut ei ole vaja. EHK juhatuse liige ei ole enam juhatuse liikmele teatamisest. Juhatuse liikme positsioon- TsÜS §69 lg1- tahteavaldus. Ta arvas end olevat juhatuse liige seega tehingu tegi juhatuse liikmena. Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud. Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv. 2 2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine
2013 , lisades jaanuari eelnenud kuude prognoositavad andmed, lisage palun selle kohta selgitus äriplaani. Kui Teie projekt algab näiteks 2013.a. veebruar, siis alustage ikka prognooside täitmist alates veebruar 2013.a. 5. Sinisega täidetud lahtrid genereeruvad automaatselt. 6. "Kasumiaruanne" ja "Bilanss" genereeruvad "Algandmete" ja "Kassavood" andmete alusel. 7. Toetuse eelarve näidise lehel on Teil võimalik proovida koostada projekti eelarvet. Eelarve täitmine on vabatahtlik. III aasta IV aasta Täita vajalikud rohelised lahtrid! Jrk.n Toote/teenuse andmed - asendage sinise kirjaga lahtrid oma r. toodete/teenusetega ning õigete käibemaksumääradega! Näide jaan.2013 veebr.2013 märts.2013 apr.2013 mai.2013 juuni.2013 juuli.2013 aug.2013
Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö pastab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria
raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendile tuleb märkida kuupäev, millal antud parandus tehti, allkiri kindlasti, tehingu majanduslik sisu ning paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega parandusdokumendile ja kirjendile. 2.4 Algdokumendid Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema vastavalt raamatupidamise seadusele järgmised andmed: dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu;
ÕF BRS Anti Bertel, Merko Susik, Ott Reppo Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 11. klass Juhendaja: Mari Suurväli 2012/2013 Õpilasfirma BRS asutamise dokumendid Õpilasfirma BRS asutamiskoosoleku protokoll Pärnus 10. Oktoober 2012 Osa võtsid: Anti Bertel, Ott Reppo, Merko Susik Koosolekut juhatas: Anti Bertel Protokollis: Ott Reppo Päevakord: 1)Õpilasfirma toote või teenuse valimine 2)Õpilasfirma tegevjuhi valimine 3)Õpilasfirma nime valimine 4)Õpilasfirma algkapitali suuruse määramine 5)Õpilasfirma põhikirja kinnitamine 1. Kuulati ära Anti Berteli ettepanek toote valimiseks. Otsustati: hakata pakkuma 3D origami tooteid 2
Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus
KOKKU ………………………………………………………… Kinnitan andmete õigsust: Olen teadlik, et valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuste maksmine ja määratud summad tühistatakse ümberarvestusega või nõutakse antud toetus kohtu korras tagasi. 17 ……………………………………………. Allkiri kuupäev LISA 3 Toetuste menetlemine. Toimetulekutoetus Kodanik esitab avalduse toimetulekutoetuse saamise kohta. Avaldusele tuleb lisada kommunaalkulude tõendamiseks nende kohta esitatud arved. Arvetest tehakse koopiad ja need jäetakse toetuse menetlemiseks jooksva kuu kausta niikauaks kui kestab menetlemine ehk siis välja makse teostamiseni. Peale väljamakset liiguvad dokumendid isiku toimikusse, mida peetakse mahtuvuse määrani ja siis liigub arhiivi, kus
uuendamine KOKKU 146 245 196 196 237 1020 Seniteadmata alade otsimine: ekspertide 15 päeva töötasu aastas on 150 eurot päev, kuhu kuulub sõidukulu ja maksud, üldkulu 15% ja käibemaks 20%. Ühekordse (eelarveperiood 2 aastat) elupaigamudeli koostamise eest saab 2000 eurot, kuhu käib juurde üldkulu ja käibemaks. Pool-looduslike koosluste taastamine ja hooldamine suur-konnakotka elupaikades: eelarvet pole tegevuskavas väljatoodud. Riiklik seire: tegemist on tähtajatu tegevusega, siis pole tegevuse toestamiseks käesolevas kavas eelarvelisi vahendeid planeeritud ja need vahendid planeeritakse eraldi. Kodupiirkonna kasutuse, rände ja talvitumise uuringud: 3600 eurot on Agrose satelliitsideteenuse kulud aastas, saatjainfo analüüsid 10 päeva aastas, 150 eurot päev. Nendele summadele lisandub veel 15% üldkulu ja 20% käibemaksu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
