peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste ja üldse kogu elu üle, hirmuvalitsus (pidev inimõiguste rikkumine), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL) Fasistlik doktatuur Itaalias 1. Esimene diktatuur Lääne-Euroopas; Itaalia oli kandnud raskeid kaotusi, ei tunnustatud panust sõjas, majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus 2. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaotusesse. Nende vastu astus välja fasistide liikumine (Benito Mussolini) 3. Mussolini lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Andero Mardo Jossif Stalin Referaat Tallinn 2005 1 Elukäik Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses vaese kingsepa Vissarion Dzugasvili perekonnas. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALIN vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele mitteilmumine". 1888-1894.a. õppis ta Gori kirikukoolis, seejärel Tbilisi vaimulikus seminaris, kust visati 1899. a
1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks,
põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
abil. Sellega said natsid populaarsuse kasvu 1933.a sai Hitler kantsleriks Esmalt tegutses Hitler põhiseadust täites, aga peagi suutis ta kogu võimu endale koondada Natslik Riigipäev võttis 1933.a märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik peale NSDAP saadeti laiali. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer. Hitleri Saksamaa Hitleri võimuletuleku järel kaotati demokraatlikud institutsioonid ning vabadused Majandus võeti riigi kontrolli alla, juhtima hakkati nelja-aastaplaanide järgi Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas aktiivne juutide tagakiusamine, 1935.a seadused piirasid juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi Paljud põgenesid Saksamaalt
töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele maksma toetuseid; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandus, kehtestades piiranguid. Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud 6. Diktatuuride teke Euroopas: põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid. Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, et seda aga ei juhtunud, levisid üle Euroopa nähtused, mida võib nimetada kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnusjooned olid järgmised: uute, kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine
.................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................................. 13 Kasutatud allikad................................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Referaat tutvustab Jossif Vissarionovits Stalini poolt poliitilisel maastikul ja Nõukogude Liidu rahva vastu rakendatud repressioone ja terrorit. Töö keskendub suures osas perioodile alates Lenini surmast kuni Teise maailmasõjani. Stalini valitsemisaeg on paljude inimeste jaoks üks hirmsamaid ajaloos ja Stalin üks julmemaid diktaatoreid. Referaat toob lühidalt välja näiteid sellest, kuidas ja kelle vastu Stalin terrorit ja repressioone rakendas.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski
Stalinismist (Materjalid ajakirjast Ogonjok nr 47/1987, Argumentõ i faktõ 7/1988, Ogonjok 13/1988, E. Radzinski. Stalin. Tln. 2000, Jüri Ant. Eesti 1939-1941: rahvast, valitsemisest, saatusest. Tallinn, 1999) Bolsevike võimuletuleku järel kujunesid uued eetilised normid ja neid põhjendati ka teoreetiliselt. Moraal olevat seotud klassialusega. (Lenini teosed vene k 41. kd: ,,Moraalne on see, mis aitab purustada vana ekspluataatorliku ühiskonna ja ühendada kõiki töötajaid proletariaadi ümber, kes rajab uue ühiskonna. Me ei usu igavesse moraali..
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal ,,Rahu, leiba, maad"; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus). · Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid. Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlaste riigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid:
Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng Märts 1933-erakorralised valimised, mille võitis Hitler Aprill 1934-Hitler kuulutab end füüreriks natside poliitika -Kolmas Reich riigi nimi tähistamaks saksamaa hiigluse taassündi -Täielik kontroll kõigi eluvaldkondade üle -Rassilise puhtuse tagamine -Julgeolekuorganid (SS ja Gestapo) -Taasrelvastumine -Agressiivne välispoliitika -Loobuvad Versailles' rahupoliitikast Benito Mussolini- Itaalias Fasistide liider, diktaator Franklin Delano Roosevelt- USA 32.president kahe maailmasõja vahelise ja teise maailmasõja ajal Adolf Hitler- Natside juht, füürer võimul kuni 1945 Heinrich Himmler-Saksa SS-laste juht Coco Chanel- moelooja, kelle eeskujul hakati vabamalt riietuma Leni Riefenstahl-saksa tantsija ja rezissöör, valmistas Hitleri käsul mitu propagandafilmi Charles Lindbergh-Ületas esimesena lennukiga Atlandi ookeani Francisco Franco-1939 kehtestas diktatuuri Hispaanias
..... 9 RIIGIAPARAADI LOOMINE Sügiseks Oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mistahes jõuline rühmitus oleks suutnud korraldada riigipöörde. 1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud (kommunistid) eesotsas Vladimir Iljits Lenini (tema pärisnimi oli Uljanov) ja Lev Trotskiga. 1918. a. algul kokku tulnud Asutava Kogu (mis pidi otsustama Venemaa riikliku korra ja saatuse) saatsid bolsevikud jõuga laiali, kuna valimistel ei saavutanud nemad enamust. Lenin valitses nüüd Venemaad diktaatorina, keelates kõik teised parteid peale bolsevike oma ning kehtestades tsensuuri. "Kui Lenini rezhiim üldse millegi poolest Hitleri omast erines, siis vaid suurema jõhkruse poolest" (Igor Bunitsh, "Partei kuld"). Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi politsei eriüksused (Vtseka, hilisem NKVD), kes represseerisid tuhandeid inimesi. Omanikelt
................ Kommunistlik Venemaa............................................................................................................. Kokkuvõte................................................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................................................... Sissejuhatus See uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene suur osa on diktatuurid. Teine osa räägib täpsemalt ühest diktatuurist. See on Kommunistlikust Venemaast, kus põhiline valitseja oli Stalin. Uurimistöö räägib ka Nõukogude Liidust. Ma valisin selle teema, Kommunistlik Venemaa, kuna see tundus kõige huvitavam. Peamised allikad on interneti leheküljed. Samuti leidin ka midagi raamatust ,,Vassili Stalin-kas türanni vesivõsu?". 3 Diktatuurid Enne diktatuure valitses mitmel pool maailmas demokraatia
VSDTP eristas end selgelt esseeridest, kuigi tema liikmete hulgas oli mitmeid endisi tuntud narodniklasi Georgi Plehhanov, Lev Deutsch (1855-1941), Vera Zasulich (1849-1919), Pavel Axelrod (1850-1928), jt. Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks.
Referaat Jossif Stalin Stalini elulgu Sündis vaeses perekonnas Gori linnakeses Tbilisi lähedal Gruusias 21. detsembril 1879, kuid Edvard Radzinski (vene näitekirjanik) andmetel sündis Stalin tegelikult 6. detsembril 1878. Radzinski leidis Gori katedraali arhiivist ankeedi, mille Stalin on ise omakäeliselt täitis ning seal on tema sünnikuupäevaks kirjas 6. detsember 1878. Stalin oli väikest kasvu ja kõhetu. Tema nägu katsid rõugearmid. Rõugete haigust põdes ta raskelt ning pääses sellest haigusest vaevalt eluga. Tema hüüdnimi oli ´´Armiline´´ Arvututel piltidel on Stalinit kujutatud piibuga, mida ta hoiabkergelt kõverdatud vasakus käes. See piip pidi varjama tema käe vigastust. Tema enda sõnul olevat talle lapsepõlves otsa sõitnud hobukaarik, kuna aga raha arstile maksmiseks ei olnud, siis läks käe vigastatud koht mädanema ja käsi ja kõveraks.
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused:
.......................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Rääkides perioodist 1922-1938 Venemaal ei saa välja jätta selle vahemiku põhitegelast Jossif Stalinit. Pärast Lenini surma 1924. a. polnud mehe võimule saamise sansid suured. Seda eriti, arvestades Lenini testamenti ja selles leidunud soovitusi. Lenin oli juba varem soovinud Stalini kõrvaldamist peasekretäri kohalt, kuid teine ja kolmas rabandus muutsid ta teovõimetuks enne, kui Lenin midagi teha jõudis. Mees soovis Stalini asemele kedagi, kes oleks tolerantsem, lojaalsem ja viisakam kaaslaste vastu. Tema tollane käitumine pani Leninit
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.
............................................................................................8 1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks...................................................................................8 1.8 Isiklikku............................................................................................................................ 9 1.9 Hitler ja homod................................................................................................................. 9 2 Jossif Stalin............................................................................................................................ 10 2.1 Sünniaeg..........................................................................................................................10 2.2 Haridustee....................................................................................................................... 10 2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani..................................
rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes kujunes NSV Liidus omapärane segamajandus. Venemaa majandus hakkas siiski taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule. 1924.aastal suri kompartei juht Lenin. Lenin soovitas endale järglaseks Lev Trotskit. Siiki ei suutnud Trotski end maksma panna ja võimule tuli Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Seejuures muutis Stalin mängleva kergusega oma seisukohti, allutades kogu oma tegevuse ühele eesmärgile- saada võim. 1927
Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u. 40 000 sõjaväejuhti). Terrori alla jäi ka rahvusvähemused, eriti mehed, keda tapeti. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG
näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste
a määrati Hitler kantslerik ja algasid mitmed ümberkorraldused. Venemaa:Kommunistlik diktatuur saavutait läbi relvastatud riigipöörde nin sellele järgnenud verise kodusõjaga. Kehtis üheparteisüsteem, kõik teised parteid(peale kommunistlike) olid keelatud. Seistes silmitsis rahulolematusega, pidid kommunistid majanduspoliitikat muutma nin loodi uus majanduspoliitika(NEP), kuid peale Lenini surma algas Stalini võimuletulek. Üksteise järgi hakkas Stalin oma konkurente välja sööma ning aastal 1927 suutis ta Trotski kompartei juhtkonnast eemaldada ja Stalin oli saanud ainuvõimu. Fašistliku, natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku õpetuse põhisisu ja Saksamaa,Itaalia ja Nõukogude Liidu (välispoliitilised) eesmärgid Fašistid:Ideoloogia põhines Mussolini artiklil „Encyklopedia Italianas”, kuhu oli sõnastatud fašismi alused; kõrgeimaks
organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad
territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149 · Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk- järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. · Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: · Majanduses:
• Viidi läbi rahareform – taastati raha väärtus • Ennistati kauplemisvabadus ning ettevõtted said õiguse taastegutseda • Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla Majandus • Venemaa majandus hakkas taastuma, kuigi ebaühtlaselt – teistest kiiremini arenes põllumajandus. • NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Stalini võimuletulek • 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. • Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. • Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase enamuse. Stalini võimuletulek • Stalini alahindamise tõttu sai tal võimalikuks vastased omavahel tülli keerata. • Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale.
................................. 4 4. Stalini roll II Maailmasõjas.................................................................................................5 5. Stalini surm......................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 II Maailmasõja ajal valitsev suur ja võimas diktaator Stalin jõudis väga madalast seisusest nii kõrgele positsioonile. Tänu tema töökusele ning suurele lugemishulgale sai ta valitsejaks. Loomulikult oli temas väga palju mõjuvõimu ning juhioskust. Ta leidis endale mõttekaaslasi ning ka kõrvaldas neid. Põhiliselt lasi ta tappa inimesi, kes võisid tema võimu ohustada. Tema külmaverelisus tulenes arvatavasti tema lapsepõlvest, kuna see ei olnud kerge. Ta pidi palju tööd ja vaeva nägema, taluma sõimu ja peksu isa poolt...............
takistamiseks sõlmisid Prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning 1934. aastal esitasid nad Rahvarinde idee. Rahvarinde valitsus lagunes 1938. aastal kuid see aitas siiski kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele. Prantsuse välispoliitika Aktiivne Keskja IdaEuroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa näitel. Diktatuuride tekke põhjused- Demokraatia kriis- Fasistid- Natsionaalsotsialistid- Kommunistid- (Nende eesmärgid, iseloomustus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, nende tunnused- Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?- Sest töölisliikumine polnud äärmuslik, traditsioonide tõttu, kommunistide vastasus. (Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Rootsi, Soome) Fasistide võimuletulek-
Maffia Organiseeritud kuritegevus, mis valmistas ja levitas alkoholi. Keeluseaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad (prostitutsioon, hasartmängud, narko) New Deal - Roosevelti reformikava, uus kurss Kontroll panganduse üle, põllumajanduse reguleerimine, töökohtade loomine, hoolitsus abivajajate eest (töötu abiraha, pension, toetused) Isolatsionism- ei sekkutud Euroopa konfliktidesse 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas Diktatuuride tekke põhjused Uued valijad (kergesti manipuleeritavad, rahulolematud, kogenematud), pettumine Versailles´ süsteemis (toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse heastada), pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus, igatsus kõva käe järele), majanduslikud raskused (majanduskriis, lubati elujärje kiiret paranemist) Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid (näited) Autoritaarsed: enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, erakondade tegevus on
vabalt turustada. Toimus turusuhete igakülgne arenemine rahvamajanduses ja täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes. Kasutusele võeti turumajandus, taastati eraomandus välja arvatud pangandus, suurtööstus ja väliskaupandus. Teostati rahareform, millega lasti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Väliskapitali kaasati ettevõtetes. Samas säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. Stalini võimuletulek Peale Lenini surma kerkis esile Stalin. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmere üle, tagades selle juhitavates organites endale meelepärase enamuse. Tänu tema alahindamise tõttu sai tal võimalikuks vastased omavahel tülli ajada. Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale. Tema ainus eesmärk oli saavutada võim, selle nimel oli ta võimeline oma seisukota muutma vastavalt vajadusele. 1929 saautas ta ainuvõimu. Tema ajal kujunes lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur
sündmused? Veebruarirevolutsioon – Nikolai II kukutamine. Moodustati ajutine valitsus – Lvov, A. Kerenski. Kaksikvõim: ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Uuendused: parteide tegevusvabaduse kehtestamine, Lenini naasmine pagulusest, Venemaa kuulutamine vabariigiks, Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Maa jäi mõisnikele. Oktoobrirevolutsioon – ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid. Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskerimine, maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine. Kontroll suurettevõtete üle.Välisvõlgade tühistamine. Enamlaste võimumonopoli kehtestamine: Tsensuur ja arestid. Tšekaa, esimesed vangilaagrid. Asutava Kogu laiali ajamine. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
