Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Krokodillid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Krokodillid
Iseloomulikud tunnused
 Pea on lame ja koon väga pikk.
 Neil on ees 4 varvast ja taga 5 varvast.
 Keha katavad sarvplaadid,  pärisnahas  paiknevad veel 
luuplaadikesed.
 Neil on kaheosaline  magu ja neil puudub kusepõis.
 Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud.
 Neil on varvaste vahel ujulestad. ; nende pea ja keha on ühel 
joonel , millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed.
 Krokodilliliste keha on sisalikulaadne.
Elupaigad
Enamik  krokodille  elab troopilistes jõgedes.
Krokodillid elavad Aafrikas, India 
mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas 
ja ka  Indoneesia  ja Austraalia  rannikuvetes .
Toitumine
Väiksemad krokodillid söövad kala, suuremad söövad 
ka  imetajaid  ning linde.
Suuremad liigid vahel ründavad ja söövad inimesi.
https://www.youtube.com/watch?v=4h9re1bHt40
Paljunemine
Emane  muneb  olenevalt liigist 10-100 
muna kas mudasse või kõdunevatest 
taimedest pessa.
Ta valvab mune kogu haudumise aja.
Enne haudumist hakkavad pojad 
häälitsema 
ning ema  kaevab  nad 
siis hoolikalt välja.
Vaenlased
Krokodillides looduslike  vaenlasi  praktiliselt ei 
ole. Küll aga on inimesed neid suurtes 
kogustes. Tavaliselt naha, kui ka meditsiini 
otstarbeks. Tänapäeval on nahka lubatud 
võtta vaid farmi krokodillidelt.
https://www.youtube.com/watch ?
v=qQMgI2UDEJU
Tähtsus looduses ja inimese elus
Krokodillide  nahast valmistatakse 
tarbeesemeid. 
Krokodillid hävitavad ja piiravad kahjureid.
Nad on toiduks nii loomadele kui ka 
inimestele.
Huvitavaid fakte
Krokodillide sugu sõltub temperatuurist. Alla 
30º C temperatuuri juures kooruvad välja 
emased , temperatuuril üle 33,9º C aga isased.
Suurim kõigist teadaolevatest krokodillidest 
oli 7,5 m pikk, väikseima liigi pikkus on 1,5 m.
Aafrika krokodillid tapavad aasta jookusul 
rohkem inimesi kui muud loomad.
Niiluse  krokodill  on Aafrika suurim krokodill. Ta 
võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks 
ning kaalub sageli üle 700 kilogrammi. 
Küsimused
Mitu varvast on krokodillil ees ja mitu taga?
Milles sõltub krokodillide sugu?
Kui suureks võib kasvada Niiluse krokodill?
Kasutatud allikad
Miksike.ee
Google.com
Wikipedia.org
Youtube.com
       Täname 
kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Iseloomulikud tunnused
  • Elupaigad
  • Toitumine
  • Paljunemine
  • Vaenlased
  • Tähtsus looduses ja inimese elus
  • Huvitavaid fakte
  • Küsimused
  • Kasutatud allikad
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Krokodillid #1 Krokodillid #2 Krokodillid #3 Krokodillid #4 Krokodillid #5 Krokodillid #6 Krokodillid #7 Krokodillid #8 Krokodillid #9 Krokodillid #10 Krokodillid #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor square2 Õppematerjali autor
Mida krokodillid söövad?
Kes on krokodillide vaenlased?
Mis tähtsus on krokodillidel looduses?
Mis tähtsus on krokodillidel inimese elus?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Krokodillid
11
pptx

Krokodillid

Krokodillid Karel ja Jan-Roland Kuidas ära tunned? Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub Krokodillidel puuduvad huuled Toitumine Krokodillid on hirmu äratavad kütid, kes haaravad saaklooma oma lõugade vahele milles on 66 teravat hammast

Loodus
Niiluse krokodill
4
docx

Niiluse krokodill

Niiluse krokodill Välimus Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks ja kaalub sageli 700 kilogrammi. Tal on hirmuäratavalt teravad hambad. Selg on Niiluse krokodillil tumeroheline, väikeste mustade laikudega, kõht määrdunud kollane. Niiluse krokodill saab vee all elada, kuna silmad, ninasõõrmed ja kõrvad asuvad pea ülaosas. Nii saab loom vees olles näha, kuulda, nuusutada ning ka hingata. Toit Niiluse krokodill jahib jõe või järve äärde tulevaid loomi. Ta püüab gaselle, pühvleid, metsikuid koeri ja ka lõvisid. Ohvri ilmudes ründab krokodill ohvrit välkkiirelt ja tirib vee alla, haarates ta tugevalt lõugade vahele. Tema ohvriks võib langeda ka inimene. Krokodillid lebavad madalas vees,

Bioloogia
Erizooloogia lühikonspekt
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

N. veenastik, roninastik, nastik. Sgk. mürknastiklased – Enamikus väga mürgised. tegutsevad maapinnal. N. prillkobra, kuningkobra 13 Sgk rästiklased – mürgised maolised. Osa tegutseb maapinnal, osa puu otsas osa veelise eluviisiga. N. rästik, gürsa Sgk lõgismadulased – Mürgised. Saba lõpus sarvrõngastest lõgisti. N. teksase lõgismadu S. KROKODILLILISED Niiluse krokodill, missisippi alligaator, kaiman, gangese gaviaal • kohandunud veeeluga • lamendunud keha • lapik saba • tagajalgadel täielikud või osalised ujulestad • keha kaetud sarv- ja luukilbistega • hambad hambasompudes EESTI ROOMAJAD kõik on kaitse all 1. sugukond: Sisaliklased, Lacertidae 1. Arusisalik, Lacerta vivipara Jacquin 2. Kivisisalik, Lacerta agilis L. 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss, Anguis fragilis L. 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik, Natrix natrix L

Ökoloogia
Austraalia loomastiku uurimistöö
18
doc

Austraalia loomastiku uurimistöö

lehtlasse. (Parish 2006:49) 2.5.3. Sugukond: Amadiinlased Sebra-amadiini on Austraalias elutsav lind, keda võib kohata kõikjal ­ alates poolkõrbetest kuni linnaparkideni. Toiduks tarvitavad nad rohuseemneid ja putukaid. 11 lk 3. Austraalia roomajad ja kahepaiksed Austraalias elavad krokodillid, kilpkonnad, sisalikud, maod ja konnad. 3.1. Krokodilliliste selts, Sugukond: Krokodilllased Maailmas elutseb umbes 27 krokodilliliiki, kellest kaks asustavad Kakaduu rahvuspargi soid, jõgesid ja veega üle ujutanud madalikke. Üks neist on vaid Austraalias elutsev kitsakoonuline austraalia krokodill (Crocodylus johnsoni). Ehkki tema pikkus ulatub peaaegu kolme meetrini, pole ta inimestele ohtlik. Tema kitsas ja teravate hammastereaga

Bioloogia
Erizooloogia Lühikonspekt
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ õpetus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia ­organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia ­ organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia ­loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia ­väljasurnud loomadest Geneetika ­ pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika ­loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ­ainuraksetest loomadest Malakoloogia ­limustest Helmintoloogia ­parasiitsetest ussidest Entomoloogia ­putukatest Ihtüoloogia ­kaladest Herpetoloogia ­kahepaiksetest ja roomajaist Ornitolo

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
ELUSLOODUS
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
Eesti imetajad
30
doc

Eesti imetajad

PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka

Loodus
Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

mereliste selgrootute rühmadest. Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid käiaja tiibsisalikud ning dinosaurused. Samuti ilmusid väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura Maismaataimede hulgas olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud, korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus

Vee elustik




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun