Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat 1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on
Nimi Jaan Tõnisson Päritolu Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Haridus Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka
Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse.
aastatel 1876-1885 õppima Häämenlinna lütseumisse,kus ta mängis ka kooli orkestris.Sibeliuse töid mängitakse siiani kontsertsaalides.1880.aasta kevadel sai Jean Sibeliuse muusikaharrastus äkki uue iseloomu,ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures.Kuna selle tõttu kaotas ta huvi teiste harrastuste ja ka kooliskäimise vastu ,siis jäi ta viinedasse klassi istuma.Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde.1885.aasta maikuus sooritatud küpsuseksamid võimaldasid tal end kirja panna Helsingi muusikakooli.Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja viinis.Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892-1900- Sibelius abiellus 1892 aastal Aino Järnefeldtiga ja olid abielus 65 aastat.1972 aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile,kus 1974.aastal avati seal Sibeliuse muuseum.2004. aastal toimus Soomes kõigi aegade suurima soomlase valmine ning seal sai Sibelius 8. koha.
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss. See oli selline asi kus nad
A. H. TAMMSAARE Elu ja looming Lapsepõlv ja koolitee Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff) neljas laps. Tal olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem, 1888. aastal asus ta õppima Prümli vallakooli. Aastatel 1892–1894 ja 1896–1897 Väike-Maarja kihelkonna koolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Gümnaasiumi – ja ülikooliaastad 1898 – 1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja...
ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. Kõik muud tegevused ka kooliskäimine kaotasid oma võlu ning aasta pärast unustas ta õpingud ära ja jäi 5. klassi kordama. 1885 sooritas küpsuseksamid ning ta pani end kirja üliõpilasena Helsingi ülikooli õigusteaduskonda. Sinna õppima minnes oli ta seal avastanud juba muusikakooli. Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis. 1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart. 1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana 1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule. 1920-ndate keskpaigani komponeeris teoseid. Suri 20.september 1957 Järvenpääs.
Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Sveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. 1896. aasta jaanuaris loobus ta Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Sveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17- aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale. Õpingute jooksul armus ta sama eriala õppivasse serblannasse Mileva Mariisse ja nad abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud.
ALBERT EINSTEIN ALBERT EINSTEIN • ALBERT EINSTEIN (14. MÄRTS 1879 – 18. APRILL 1955) OLI SAKSAMAALT PÄRIT NING HILJEM ŠVEITSI JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODAKONDSUSEGA JUUDI RAHVUSEST FÜÜSIKATEOREETIK. PALJUD PEAVAD TEDA 20. SAJANDI SUURIMAKS TEADLASEKS. • OMA SAAVUTUSTE TÕTTU NIMETATAKSE EINSTEINI VAHEL KOGU KAASAEGSE FÜÜSIKA ISAKS. TA ON 20. SAJANDI KÕIGE MÕJUKAM FÜÜSIK. EINSTEIN AVASTAS MASSI JA ENERGIA VAHELISE SEOSE E = MC², MIDA ON NIMETATUD ISEGI MAAILMA KÕIGE KUULSAMAKS VÕRRANDIKS. AASTAL 1921 SAI TA NOBELI FÜÜSIKAAUHINNA TEENETE EEST TEOREETILISE FÜÜSIKA ALAL. • EINSTEIN SAI MAAILMAKUULSAKS PÄRAST ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA SÕNASTAMIST 1915. AASTAL. HILJEM ÜLETAS TEMA KUULSUS KÕIKIDE TEISTE TEADLASTE OMA JA POPULAARKULTUURIS ON NIMI "EINSTEIN" HAKANUD TÄHENDAMA ERAKORDSET INTELLEKTI JA GENIAALSUST. • 1933. AASTAL, AJAL, MIL SAKSAMAAL TULI VÕIMULE ADOLF HITLER, OLI EINSTEIN PAR...
muusikaharrastus äkki hoopis uue iseloomu. Ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures. *Järgmisel aastal unustas ta oma õpingud nii ära, et jäi viiendasse klassi istuma. Elulugu Koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades lõikas Jean esimesed loorberid helikunstnikuna. *Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde. Jeani eestvedamisel kujunes perekonnatrio nii võimekaks, et võis esineda isegi väljaspool kodu. 1885. aasta maikuus auga sooritatud küpsuseksamid lasid tal end kirja panna Helsingi ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Helsingisse õppima minnes oli seal avatud juba muusikakool ja selle juhatajast Martin Wegeliusest kujunes Jeani elus üks tähtsamaid isikuid. Õpinguid jätkas ta hiljem juba Berliinis ja Viinis. Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 18921900. Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimaluse täielikult heliloomingule pühenduda.
Omandades hariduse Tartumaal, oli ta ülikooli aastatel veel õpetajaks H.Treffneri gümnaasiumis. Veski tegeles väga mitmete asjadega, kuid eriti paistab silma tema panus eesti kirjakeele arendamisse. 3 Elulugu Johannes Voldemar Veski sündis 27. juunil 1873 (uue kalendri järgi) Tartumaal Kudina vallas peremehe pojana. Pärast küla- ja kihelkonnakooli lõpetamist õppis Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, 1896 sooritas Narvas küpsuseksamid. Aastatel 1896–1899 õppis Veski Tartu ülikooli usu- ja loodusteaduskonnas, kuid ei lõpetanud kumbagi. Samal ajal töötas ta Treffneri gümnaasiumis õpetajana, lisaks oli seotud ajakirjade Lõbu ja Teadus ning Rahva Lõbu-leht toimetamise, samuti Tartu muusikaelu korraldamisega. Aastatel 1900–1901 töötas Veski õpetajana Harkovis, 1901–1914 ajakirjanikuna Tallinnas (Teataja, Eesti Kodu jm). Alates 1906. aastast osales Veski Eestimaa
Helma Päts suri 1910-aastal, siis kui Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust Peterburis. Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892-aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894-1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ning
võetud vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil ta omandas Sveitsi kodakondsuse, oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Sveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17-aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale. Sellele erialale võeti sel aastal vastu 6 õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblane Mileva Mari. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt
Arvutamine ei teinud talle mingit raskust. Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. 1880.nda aasta kevadest hakkas ta õppima viiulimängu Dirigent Gustav Levanderi juures. Õpingud muutusid sellele järel tema jaoks palju piinavamaks ning ta jäi järgmisel aastal viiendasse klassi istuma. Viiulimängi juurest jõudis Sibelius kammermuusika juurde 1885. ndal aastal sooritas ta auga küpsuseksamid ning ta lasi ennast panna kirja Helsingi Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja Viinis Eraelu: 10.juunil 1892 abiellus Sibelius Aino Järnefeldtiga (1871 – 1969). Ta oli naisega abiellus kuni oma surmani ehk siis 65 aastat Ta sai Ainoga kuus tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900), Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982). Looming:
meistrite loomingust nagu Goya, El Greco, Michelangelo jt. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal kohtus ta luuletaja Federico García Lorca ja filmilavastaja Luis Buñueliga. 1926. aastal eemaldati ta akadeemia õppetööst, kuna väidetavalt keeldus ta eksamitel osalemast. Samal aastal oli tema esimene reis Pariisi, külas käik Picasso juurde. Sooritanud suure vaevaga 1921. aastal küpsuseksamid, palub Salvador isalt luba minna Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õppis Dali tehnikat, mis sai iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubas luua maalidel optilise illusiooni efekti. Ta loomingut mõjutasid ka kubistide tööd. 1925. aasta novembris korraldati Barcelonas Dalmau galeriis Dali esimene personaalnäitus. 1927. aasta veebruarist oktoobrini teenib Salvador Dali sõjaväes. Ta avaldab poeemi
Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan. 6 Lisa1 ANTON HANSEN TAMMSAARE (18. I 1878 1. III 1940) Eesti prosaist, näitekirjanik ja esseist. Sündis Järvamaal, õppis H. Treffneri gümnaasiumis, küpsuseksamid Narvas. Elas kaasa 1905. 07. aasta revolutsioonile, kuigi ei võtnud aktiivselt osa revolutsioonilisest võitlusest. Õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, jäi lõpetamata. Alates 1919 asus elama Tallinna, kus ka suri
Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (18901976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (19111939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (19181934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga.Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse.18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. ELUKÄIK * Aastal 1896 nimetati Tõnisson ajalehe Postimees peatoimetajaks
Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan. 6 Lisa1 ANTON HANSEN TAMMSAARE (18. I 1878 – 1. III 1940) Eesti prosaist, näitekirjanik ja esseist. Sündis Järvamaal, õppis H. Treffneri gümnaasiumis, küpsuseksamid Narvas. Elas kaasa 1905. – 07. aasta revolutsioonile, kuigi ei võtnud aktiivselt osa revolutsioonilisest võitlusest. Õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, jäi lõpetamata. Alates 1919 asus elama Tallinna, kus ka suri
piinavamaks. Järgmisel aastal unustas ta oma õpingud nii ära, et jäi viiendasse klassi istuma.Koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades lõikas Jean esimesed loorberid helikunstnikuna. Enne esinemisi närveeris ta alati, kuigi kuulajateks olid ainult lähimad seltsimehed.Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde. Jeani eestvedamisel kujunes perekonnatrio nii võimekaks, et võis esineda isegi väljaspool1885. aasta maikuus auga sooritatud küpsuseksamid lasid tal end kirja panna Helsingi ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Helsingisse õppima minnes oli seal avatud juba muusikakool ja selle juhatajast Martin Wegeliusest kujunes Jeani elus üks tähtsamaid isikuid. Õpinguid jätkas ta hiljem juba Berliinis ja Viinis. Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892- 1900.Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimaluse täielikult heliloomingule pühenduda
1894 1896 oli ta isal abiks põllutöödel. Õpingud ja ühiskondlik tegevus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis 18981903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal (19031905) ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. Pärast lehe Teataja sulgemist oli ta 19061907 väljaannete Vaatleja ja Sõnumete toimetuses. Pärast gümnaasiumi lõpetamist sooritas ta 1903. aastal Narvas küpsuseksamid, misjärel 1907. aastal asus õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani, ent juristidiplom jäi saamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Ülikooliaastatel kuulus ta üliõpilasseltsi "Ühendus". Elukäik pärast ülikooli ja tunnustused Pärast ülikooli oli ta aastatel 19111912 ravil Harjumaal Koitjärve külas venna juures. Pärast seda aastatel 19121913 Kaukaasias. Aastal 1914 tehti talle Tartus raske maooperatsioon
meistrite loomingust nagu Goya, El Greco, Michelangelo jt. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal kohtus ta luuletaja Federico García Lorca ja filmilavastaja Luis Buñueliga. 1926. aastal eemaldati ta akadeemia õppetööst, kuna väidetavalt keeldus ta eksamitel osalemast. Samal aastal oli tema esimene reis Pariisi, külas käik Picasso juurde. Sooritanud suure vaevaga 1921. aastal küpsuseksamid, palus Salvador isalt luba minna Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õppis Dali tehnikat, mis sai iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubas luua maalidel optilise illusiooni efekti. Ta loomingut mõjutasid ka kubistide tööd. 1.3 KOHTUMINE GALAGA 1929. aasta kevadel tutvus Dali kunstikaupmehe Camille Goemans'I vahendusel prantsuse poeedi Paul Eluard'iga, kes lubas Dalid suvel Cadaquesis külastada. Kui
Just nii sattusin tutvuma müüdiga Castorist ja Polluxist: tappes sisemuses vanemat venda, saavutasin surematuse.“ (Juske, 2014). Loominguline anne ilmnes poisis varakult. Kui nooruk oli neljateistkümnene, avati Figuerese teatris tema tööde näitus, mis köitis kriitikute tähelepanu. 1919. aastal avaldab noormees kohalikus ajakirjas artikleid vanade meistrite kunstist ja värsid „ Kui vaikib lärm“ . Sooritanud suure vaevaga 1921. aastal küpsuseksamid, palub Salvador isalt luba minna Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õppis Dali tehnikat, mis sai iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubas luua maalidel optilise illusiooni efekti. Ta loomingut mõjutasid ka kubistide tööd. Varsti sõbrunes Dali Madridi avangardistidega ja temast sai juht rühmituses, kuhu kuulusid teiste hulgas ka Federico Garcia Lorca ja Luis Bunuel. 1923. aastal eemaldati Dali üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsemise eest aastaks
disainimist ning tehnoloogiat, ajalugu, geograafiat, kunsti, muusikat ning kehalist kasvatust. Nooremates klassides suunavad õpetajad õpilasi, et välja selgitada nende tugevamad küljed ja keskenduda nendele. 3.2. Keskkool Edasi on lapsed kohustatud minema keskkooli (Secondary school). Keskkooli lähevad nad automaatselt, ilma lisaeksamiteta. Kohustuslikus korras tuleb lastel läbida 5 klassiline keskkool. Keskkooli lõpus teevad nad küpsuseksamid ning antakse välja keskharidust tõendav dokument (GCSE General Certificate of Secondary Education). Neid eksameid peavad nad tegema vähemalt kolmes aines. Tavaliselt teevad lapsed eksameid nii mitmes aines kui võimalik. Suurbritannias on olemas mitut erinevat tüüpi keskkoole: a) Humanitaarkeskkool (Secondary grammar school), kus on põhirõhk humanitaarainetel, eelkõige keeltel
Just nii sattusin tutvuma müüdiga Castorist ja Polluxist: tappes sisemuses vanemat venda, saavutasin surematuse." Loominguline anne ilmnes poisis varakult. Kui nooruk oli neljateistkümnene, avati Figuerese teatris tema tööde näitus, mis köitis kriitikute tähelepanu. 1919. aastal avaldab noormees kohalikus ajakirjas artikleid vanade meistrite kunstist ja värsid ,, Kui vaikib lärm" . Sooritanud suure vaevaga 1921. aastal küpsuseksamid, palub Salvador isalt luba minna Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õppis Dali tehnikat, mis sai iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubas luua maalidel optilise illusiooni efekti. Ta loomingut mõjutasid ka kubistide tööd. Dali puutus kokku kaasmaalase Antonio Gaudi plastilis-arhitektuursete fantaasiatega ning huvitus Hieronymus Boshi pärandist, kelle looming talle edaspidi mitmeti eeskujuks sai. Nagu
teema tundus huvitavana. Elu Ja Looming Karl Raimund Popper on sündinud 28. juulil 1902 aastal Viinis, kes oli Austri päritolu Briti filosoof. Ta sündis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Isa Simon Siegmund Carl Popper oli advokaat. Ema nimi oli Jenny Popper neiupõlves Schiff. Aastatel 1922-1924 tegi Popper läbi tislerikoolituse, mille ta lõpetas sellieksamiga, sooritas eksternina küpsuseksamid, immatrikuleerus Viini Ülikooli, õppis mõnda aega konservatooriumis 3 kirikumuusikat ning omandas peale selle veel algkooliõpetaja kutse. Kui 1925. aastal rajati Austria koolireformi toetuseks Viini Pedagoogiline Instituut, kuulus Popper selle esimese lennu üliõpilaste hulka. Veel samal aastal ilmus ajakirjas Schulereform tema esimene publikatsioon Õpetaja suhtumisest kooli ja õpilastesse. 1928
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit ...
● Sündis 30.jaanuaril 1878 Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus; ● Isa – Peeter Hansen ( 1841 – 1920); ● Ema – Ann Hansen (1852 – 1903); ● 12 last, neist 10 kasvas üles.; ● Lõuna- Tammsaare talu pidas Jakob Sikenberg; ● Haridustee: ○ 1888– Sääsküla vallakool; ■ Prümli vallakool. ○ 1892– 1897 - Väike-Maarja kihelkonnakool; ○ 1898– Treffneri eragümnaasium; ○ 1902– küpsuseksamid Narvas; ○ 1907–1911– Tartu Ülikooli õigusteaduskond. ● Elu, töö looming: ○ 1900– Postimehes ilmusid esimesed jutustused; ○ 1902– ilmus 6 jutustust; ○ 1903– 1905 – töötas Teataja toimetuses; ○ 1906, 1907 – erinevates toimetustes; ○ 1907 ilmusid eri raamatutena jutustused „Uurimisel“ ja „Raha-auk“ + looming ajakirjanduses; ○ 1908– „Pikad sammud“;
C. R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval ü...
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
Esimesed teadmised omandas Sääsküla vallakoolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis (1898- 1903) ja töötas ka "Teataja" toimetuses. Küpsuseksamid sooritas ta Narvas. Tammsaare elas kaasa 1905. 1907. aasta revolutsioonile, kuigi ei võtnud aktiivselt osa revolutsioonilisest võitlusest. Hansen alustas ka õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (1907-1911). Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist 1911
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
Oli 8aastane, kui kooli viidi. Sarnaselt Indrekule pidi kõigepealt vallakirjutajana leiba teenima ja vanemaid aitama. Kui ta 1898. aastal lõpuks gümnaasiumisse jõudis, siis väga valikuid ei olnud. Vanusepiir oli ja sai õpinguid jätkata vaid Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Ka Anton pidi tegema abitöid, et tasuda õpingute eest. Sel ajal alustas ka om akirjanduslikku tege vust. Ajalehes ilmusid ,,Kaks paari ja üks ainus" ning ,,Vanad ja noored" Ta oli 25aastane, kui sooritas gümnaasiumi küpsuseksamid Narvas. Lõpetas teatud mööndusega, kuna vanad keeled (ladina ja kreeka keel) ei vastanud nõudmistele ning nende eest ta lõputunnistust ei saanud. Tal õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ning kirjutada teatri- ja kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja K. Päts. Teiste kaastööliste hulgas tegutses ka E. Vilde. Kuna tööd oli palju ja aega vähe, ilmus sel perioodil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
