Salmon Rushdie HANNA JÕEMETS 11 L Ahmed Salman Rushdie 19. juuni 1947 Mumbai Moslemi perekonnas India päritolu Suurbritannia kirjanik Kooliharidust sai Indias ja Inglismaal Töötas mõnda aega reklaamiagentuuris, samuti töötas teatris ja ajakirjanikuna 1964. aastal sai Suurbritannia kodakondsuse 1975. aastal ilmus ,,Grimus" 2007. aastal ülendas Elizabeth II Rushdie, tema kirjanduslike teenete eest rüütliseisusse ,,Kesköö lapsed" 1981. aastal ilmus Kirjaniku teine raamat Bookeri auhind Rahvusvaheline tuntus ,,Saatanlikud värsid" 1988. aastal ilmus Neljas romaan Kosmiline võitlus hea ja kurja vahel, põimides endasse nii fantaasiat, filosoofiat kui ka farsse Rushdie kritiseeris teoses moslemi naiste kohtlemist
............3 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................3 Sissejuhatus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu ajel kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Jutustus pääses trükki aga alles 1894. 1893. a algupoolel valmisid ka jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar." Vaimse ülepinge tõttu ilmnesid Liivil
August Gailit Sangaste 9. jaanuar 1891 5. november 1960 Rootsi Sündinud Lõuna-Eestis. Isa oli ehitusmeister, rahvuselt lätlane. Kodus räägiti kahte keelt-läti ja eesti, sest ema oli eestlane. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 1907 Tartu linnakoolis, mille jättis pooleli. 1911-1916 töötas Riias ajakirjanikuna, tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi". Naaseb Tallinna ja jätkab ajakirjanikuna kuni kohtus Visnapuuga, said väga headeks sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
1) Parem haridus, 2) avada eestikeelseid kõrgema astme koole, 3) haritud eestlane jäägu eestlaseks. A. Kunileid "Sind Surmani", "Mu isamaa on minu arm" Mis oli esimene muusikazanr Eestis, kes olid selle viljelejad asjaarmastajad heliloojad? a capella koorilaul A. Saebelmann-Kunileid A. Thomson Fr. Saebelmann K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika- ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):tegevusvaldkonnad, teened keeleteadlasena, ajakirjanikuna, tema tuntuimad teosed (3). 1) Kirjutanud ligi 300 koorilaulu 2) Keeleteadlasena tõi palju uusi sõnu eesti keelde. 3) Ajakirjanikuna andis välja esimest eestikeelset päevalehte "Postimees". 4) Haris eestlasi muusika valdkonnas. 5) Propageeris rahvaviiside kogumist ja töötlemist. Teened keeleteadlasena: mitmus, ainsus, tähestik, asesõna, häälik Tuntuimad teosed: "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska", "Minge üles mägedele".
1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuuriloolasena. Söödi luulet iseloomustab romantika ja realismi põimumine, tundesiirus, huumor ja kohatine ühiskonnakriitilisus. 4. Anton Hansen Tammsaare Sündis Albu vallas Põhja-Tammsaare talus, 18781940. Töötas ajakirjanikuna "Teataja", "Vaatleja" ja "Sõnumete" toimetuses. 1920. aastatest alates oli vabakutseline kirjanik. Mõned tema kirjutatud kuulsamad teosed: · "Kõrboja peremehes" (1922) · "Tõde ja õigus" IV (19261933) · "Elu ja armastus" (1934) · "Ma armastasin sakslast" (1935) · "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) · "Juudit" (1921) · Satiirilises näidendis "Kuningal on külm" (1936 Tammsaare oli viljakas publitsist ning tõlkija (vene ja inglise kirjandus). 5
Anna Kissametova M-14 Elukäik 1660-1731 London Inglise kirjanik Hariduse sai C.M.S.N Lahkusuliste Akadeemiast Julm lapsepõlv Hollandi sõjalaevastik ründas Londonit Londoni katk, tappis 70 000 inimest Puhkes Londoni tulekahju, 3 maja jäi tema linnaosas alles Karjäär ja pere Kirikuteenri asemel sai temast kaupmees Abiellus Mary Tuffley´ga ja sai 8 last Kuulsa revolutsiooni ajal astus Defoe Williami armeesse Alustas tööd ajakirjanikuna ja kirjanikuna Tuntumad teosed ,,Robinson Crusoe" ,,Moll Flanders" ,,Dorothy Dingley" TÄNAN KUULAMAST JA VAATAMAST!
Henrik Visnapuu 02.01.1890-03.04.1951 Koostaja: Katariina Keerd 11. Klass Võru kesklinna gümnaasium Elulugu HARIDUS: - Reola valakool - Tartu linnakool - Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat - Narva gümnaasiumi juures: algkooli õpetaja kutseeksam · TÖÖTAS: - Õpetajana, ajakirjanikuna "Teataja" - Kultuurinõunikuna, vabakutselise kirjanikuna · 1919-1920. a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917. a "Siuru" liikmena laiemalt tuntuks - Esimene luulekogu "Amores" Luule iseloomulikud jooned Musikaalsus Riim Lõuna-Eesti murde sugemed 4 armastust: * Naine Ing- Ingi tsükkel "Kümme kirja Ingile"
Viljandi õigeusu kihelkonnakool (1898-1901) Jaanilinna õhtukool (1909) Orjolis eksternina gümnaasium (1915-1918) Saraatovi ülikool (1918) Tartu ülikooli õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte Saraatovi ülikooli lõpetamise järel töötas Alle Eestis lühemat aega ametnikuna, ajakirjanikuna ja lektorina ning pärast TÜ lõpetamist vannutatud advokaadi abina, olulisema aja aga vabakutselisena. Alle kuulus EKL juhatusse ning ajakirjade "Viisnurk" ja "Looming" toimkonda. Tänan kuulamast!
AUGUST GAILIT 1891-1960 Liisa Mäger MTT1 ELUKÄIK Sündis 9. jaanuar 1891 Valgamaal, Kuiksillal. 1988a.õppis ta Valgas Läti kihelkonna- ja linnakoolis. Peale seda aastal 1905-1907 Tartu Linnakoolis. Ta töötas ka ajakirjanikuna (1911-1914 Lätis ja 1916-1918 Eestis) Kutseline kirjanik. Aastatel 1932-1934 oli Vanemuise direktor. Suri 5. november 1960 LOOMING Esimene raamat sümbolistlike sugemetega jutustus "Kui päike läheb looja" (1910) Gailiti varasem novellilooming ilmus raamatus "Saatana karussell" (1917) järgnesid "Rändavad rüütlid", "August Gailiti surm" (1919) ja "Idioot" (1924). Tema kirjanduslikule stiilile on
(gailit = kikas läti keeles). Kodus räägiti nii eesti kui läti keelt. Rahvuselt pool-lätlane, sai Gailit sealt ka ühe oma "Siuru"-aegsetest hüüdnimedest Lätlane (teiseks hüüdnimeks Ge). Tulevane kirjanik õppis Valga ja Tartu koolides ning omandas hariduse osaliselt iseõppimise teel. Õppis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid majanduslikel põhjustel jäid meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai ajakirjanikuna tööd Tallinna "Teatajas" (1916 1917), mis kujunes tema elus pöördelise tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai tema lahutamatu sõber surmani. Kirjutamine oli tema kirg ning kirjanikukuulsus sai tuule tiibadesse "Siuru" tegevuse ajal (1917 1919). Gailit võttis osa ka Vabadussõjast, olles sõjakirjasaatja
Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938) · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Leegitsev süda" (1945) · ,,Üle rahutu vee" (1951) · ,,Klounid ja faunid" (1919) · ,,Aja grimassid" (1926)
John Fitzgerald Kennedy Karl Jargo · John Fitzgerald Kennedy (Mai 29, 1917 November 22, 1963) , tuntud ka initsiaalide JFK all. · Ameerika Ühendriikide 35.president. · 1941 1945 teenis USA Mereväes · Kõrgeim auaste mille sai oli Leitnant · Võitles II maailmasõjas, Solomoni Saarte kampaanis. · Kennedy oli sünnist saati terviseprobleemidega. · Kennedy käis kuni kolledzini erakoolides. · Lõpetas Harvardi Poliitika erialal 1940. · Töötas sõjaväe ajakirjanikuna enne kui läks poliitikasse, Esindajatekodasse. · John Kennedy oli demokraat. · Ta oli senaator 19531960. · 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. · Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis. · John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. · 1939. aasta 22.24. mail külastas John F. Kennedy Eestit. Perekond
perekonnas. Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu lähistel. Alustas haridusteed 8- aastasena Lapetukme vallakoolis ning pärast algteadmiste omandamist jätkas kooliteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia Polütehnikumis. Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno tütar oli näitleja Liki Toona (1910-1984). Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta. Uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja
Natalia Beresneva 7.e Kes oli A.H.Tammsaare Anton Hansen Tammsaare oli eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Lapsepõlv Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878.aastal Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tammsaare õppis ise lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Kus õppis A.H.Tammsaare 1898–1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. 1907. aastal alustas õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani,aga juristidiplom jäi lõpetamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Haigus Haiguse pärast, A.H.Tammsaare sõitis ära Kaukaasile. Seal ta elas Sochis, kus praegu asub muuseum. Perekond Tammsaare oli abielus Käthe Hanseniga. Nende perre sündis kaks last: tütar Riita ja poeg
Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Seda on ta ka teinud. 2 Jaan Rannapi teoseid · Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970) · "Jefreitor Jõmm" (1971) · Nublu (1972) · Toonekurg Tooni (1986) · Kasulaps (1989) · Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) · "Agu Sihvka annab aru" (1973) · Kukepoks (1979) · Koolilood (1981), koolilugude kogumik 3
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
Madis Jürgen Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja
Benjamin ainult 2 aastat koolis käia. · Lapsepõlvest peale tegeles ta enese harimisega. Edasine elu · 12-aastaselt hakkas tööle trükikojas · Põgenes Philadelphiasse · Elas 2 aastat Londonis · Franklin valiti Kontinen- taalkongressi · Abiellus Laura Alice Cutrell Fiveashiga ning neil sündis 3 last. Saavutused · Temast sai vanim isesesvusdeklaratsioonil e allakirjutanud isik · Ta töötas ajakirjanikuna, trükkalina, diplomaadina ja leidurina · Teda kujutatakse USA sajadollarilisel Mees igal alal · Ameerika iseseisvusliikumise eestvõitleja · Innukas looduseuurija · Tegeles maagiliste ruutude lahendamise metoodikaga B. Franklini leiutised/avastused · Ta avastas, et hõõrumisega tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter. · Suve-talveaja idee. · Riskantse katse tulemusel tõestas ta, et välk on elektriline nähtus. · Piksevarras
pahandusi. Kirjanikud • Raamatu on kirjutanud Jean-Jaques Sempe´ ja Rene´ Goscinny • Sempe´ on sündinud aastal 1932 Bordeaux’s. Ta on ka illustreerinud seda raamatut. Tänu tema poja Nicolasele, on ta saanud inspiratsiooni raamatusse. • Goscinny on sündinud aastal 1926 Pariisis. Ta õppis Buenos Airese Prantsuse Lütseumis. Ta on töödanud abiraamatupidajana, kunstnikuõpilasena reklaamiagentuuris, sekretärina, kunstnikuna ja ajakirjanikuna. Muid fakte: • Prantsuse keelest on tõlkinud Helle Michelson • Eestis väljastati raamat Tallinnas, aastal 1993, kirjastuses Kupar • Prantsusmaal väljastati raamat aastal 1957 • Sellesse raamatusse on kogutud kolm teost: “Väike Nicolas”, “Väike Nicolas ja ta sõbrad” ning “Väikese Nicola’s vahetunnid”. • On väljastatud ka raamat “Väikese Nicola’s talv ja suvi” Aitäh kuulamast!
A Kuressaare 2016 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 3 2.KIRJANIKU ELULUGU 4 3.KIRJANIKU LOOMING 4 4.KOKKUVÕTE 5 5.KASUTATUD KIRJANDUS 6 SISSEJUHATUS Koostasin referaadi Sven Kivisildnikust, mille eesmärk on uurida tema elulugu ja loomingut. Ta on tuntud ka kodanikunimega Sven Sildnik KIRJANIKU ELULUGU Sven Kivisildnik on sündinud 3.jaanuaril 1964 Rakveres. Kirjanikuametit pole ta pidanud kogu elu. 1993-1996 töötas ta ajakirjanikuna ajalehes Post ning on olnud koguni solist bändis nimega Whaw! Zaiks. Samuti on ta tõsisemalt tegelenud poliitikaga. (Vikipeedia, 2015) KIRJANIKU LOOMING Sven Kivisildniku raamatute hulka kuuluvad näiteks: „Märg Viktor“, „Dawa vita“ ja „Null tolerants“.(Vikipeedia, 2015) Kirjaniku kirjutamisstiili puhul on just kiidetud tema oskust pinget kasvatada ja kaasa haarama. Samuti on välja toodud tema innukust ja pühendumist oma loomingusse. („Sündmus koht“ lk 12)
ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal Suri 1869.aastal haigusesse 1830.a.valmis Berlioz´i esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia" Rooma preemia kantaadi eest "Sardanapali viimne öö" Preemia võimaldas kolmeaastast enesetäiendamist Roomas Naases Pariisi 1832.aastal Tuntumad teosed 1826 ooper "Les francs-juges" 1837 ooper "Benvenuto Cellini" 1858 ooper "Troojalased" 1837 "Reekviem" 1839 sümfoonia "ROMEO JA JULIA" Aitäh!
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja
Turba Gümnaasium Lydia Koidula referaat Alise Leetsaar 9a. klass Nurme 2010 Lydia Koidula Lydia Koidula õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlaste koolis ja sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast
kus ja millal toimus 1 teadaolev laulupäev. Saaremaal sõrves 1863a. 5. 1 ÜLD.-millal,kus toimussalenud kollektiivid tartus 6. J.Hurda kõne 3 teesi:kelle loodud eestikeelesed laulud olid kavas,pealkirjad 1)parem haridus 2)avada eestikeelseid kõrgema astme koole Mu isamaa minu arm,sind surmani Aleksander saebelmann- kunileid 7. K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fak tegevusvaldkonnad,teened keeleteadlasena ajakirjanikuna. Tuntumad teosed loomingust. 1)kungla rahvas 2)oh laulu ja hõiska 3)minge üles mägedele 4)munamäel 5)isamaa mälestus 8. M.härma tähtsus esti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):1 eesti kutseline naishelilooja,teened orelikunstnikuna,tegevus tartus.M.härma muusikapäevad tartus tuntumad teosed loomingust 1)sündis tartumaal kõrvekülas raadi v 9. kus said eesti 1 kutselised heliloojad muusikalise hariduse. Beterburi 10
Tõnu Õnnepalu Tõnis Adra 12c Elulugu · Sündis 13. septemberil 1962 Tallinnas Nõmmel · Õppis 1980-1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat · 1985-1987 töötas Hiiumaal Lauka kooli bioloogia ja keemia õpetajana · Hiljem töötas ta vabakutselise tõlkja, kirjaniku ja ajakirjanikuna · 1989-1990 töötas ta ajakirja Vikerkaar toimetajana · 1993. aastal kirjastuses Tuum ja Eesti Vabariigi välisministeeriumis Looming · Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid · Emil Tode ja Anton Nigov Romaanid · "Kevad ja suvi ja" · "Printsess" Luulekogud · "Jõeäärne maja" · "Sel maal" Essee · "Hea" Tunnustused
Ummiklained (1930) Karmid rütmid (1934) Lilla elevant (1923) Epigramme (1944) Seotus kirjanduslike rühmitustega August Alle kuulus Eesti Kirjanikkude Liidu juhatusse ning kirjanduslikku rühmitusse Tarapita, mis tegutses aastail 19211922. Alle kuulus veel mõnda aega (aastal 1919) kirjanduslikku rühmitusse Siuru. Fakte Saraatovi ülikooli lõpetamise järel töötas Alle Eestis lühemat aega ametnikuna, ajakirjanikuna ja lektorina ning pärast TÜ lõpetamist vannutatud advokaadi abina, olulisema aja aga vabakutselisena. Alle kuulus EKL juhatusse ning ajakirjade "Viisnurk" ja "Looming" toimkonda. Aastatel 19461952 oli ta "Loomingu" toimetaja.
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglase elu Friedebert Tuglas sündis 2.märtsil 1886 Tartumaal ja suri 15.aprill 1971 Tallinnas ning on maetud Metsakalmistule. Kuni 1923.aastani oli ta nimi Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta töötas kirjanikuna, kriitikuna, kirjandusteadlasena, tõlkijana ja ajakirjanikuna. 1918. aastal abiellus ta EmmaElisabet Oinasega. Fr. Tuglas võttis osa revulotsioonist ja ta vangistati ning vangis kirjutas ta teose "Meri". Tuglas ja kultuur Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "NoorEesti". Tema eestvedamisel rajati kirjandusühingud "Siuru" (19171919) ja "Tarapita" (19211922). Fr. Tuglas oli kultuurikapitali mõtte algataja. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu idee eestvedajaks ja sai selle esimeheks (1922,19251927).
-peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene luuletus "maikuu öö" -esimene jutt "päästetud" -"ta lendab mesipuu poole" - "sügise" -"tuisk" -"helin" Betti Alver -Sündis jõgeval. Oli abielus Heiti talvikuga. Oli ka tõlkija. -viiendas klassis kirjutas romaani " Tuulearmuke" -viletsuse komöödia -"invaliidid" "Eluhelbed" "korallid emajões" "elupuu" "tolm ja tuli" Gustav Suits Sündis Võnnu koolmeistri peres. Õppis 4a lugema.Õppis Tartu ja helsingi ülikoolis -"tuulemaa" -"tuli ja tuul"
kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). 7. August Sanga autor vaatab nukralt kõrval seisjana maailmas toimuvat, ent samas iroonilise muigega, naerdes keskpärasuse üle. Ta mõtiskleb ka oleviku ja tuleviku üle ning inimeste väärtuste muutumatuse võimalikkusest. ,,Üks noormees otsib õnne", ,,Müürid", ,,Võileib suudlusega". 8. Hugo Raudsep- 1883-1952. Õppis Tasru linnakoolis, töötas poesellina ja ajakirjanikuna Valgas, Pärnus ning lõpuks Tallinnas. Spetsialiseerus teatri- ja kirjanduskriitikuks ning följetonistiks. Ta oli tegev ka poliitikas, kuid sellele kui ka kirjandusele pani punkti raske haigus tiisikus. Tegemist oli 1930-40ndatel ainsa Eestis tegutseva kutselise näitekirjanikuna. 1951. a saatis nõukogude võima ta Siberisse, kus ta 1952.a suri. Looming: Ta kirjutas näidendeid, kasutades varjunime Milli Mallikas. Tema vestetes domineerisid erootilised ja
Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalistfilosoofiat 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses Oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige Ajakirja "Varamu" toimetaja Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile Osales Vabadussõjas Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920) Äratas tähelepanu futuristlike ja
Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. Helilooming "Joonase lähetamine" (oratoorium)
• Eesti proosakirjanik. • Ta sündis Kullaaru mõisas aidamehe pojana. • Aastatel 1872–1874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 1874–1877 kreiskoolis. • 1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus. • 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest isikust, kes Metsakalmistule ümber maeti. Looming • Bornhöhe loomingu kandva osa
August Gailit 1891-1960 Anete Oja ja Getriin Meister 9.A Võru Kesklinna Kool Elulugu · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Isa lätlane, ema saksastunud eestlane · Üles kasvas Laatre mõisas · Peres viis last · 1899 Valga läti kihelkonna- ja linnakool · 19051907 Tartu linnakool · 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 19171918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 19321934 oli Vanemuise direktor · Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru · Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi August Gailit ja Henrik Visnapuu
Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle" kultuuriosakonna toimetaja, seejärel "Sirbi ja Vasara" vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige 1940-1990. Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941.a. evakueerus Tseljabinski oblastisse, 1941.a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikus Kunstiansamblis. 1943.a. algusest jätkas ajakirjanikuna "Rahva Hääle" toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebruarist augustini Leningradis
"Nimed marmortahvlil." Elu ja loominguga tutvumine. Ülevaade peateosest. 9.klassile. A. Kivikase elu ·Sündis 18. jaanuaril Viljandimaal taluteenija pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa moonamajas. ·1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. ·1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. ·1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. ·Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. ·1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 mail 1978. a. Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan "Nimed marmortahvlil" (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal. "Nimed marmortahvlil " on paljuski autobiograafiline.
Ülevaade peateosest 9.klassile A. Kivikase elu •Sündis 18. jaanuaril Viljandimaal taluteenija pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa moonamajas. •1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. •1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. •1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. •Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. •1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan “Nimed marmortahvlil” (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal. “Nimed marmortahvlil “ on paljuski autobiograafiline.
kirjandusauhinna. • 1982.aastal Nobeli kirjandusauhind. Haridus ja töö • 1947.aastal omandas hariduse Kolumbia pealinnas Bogotas, õppides ülikoolis õigusteadust. • Oma elukutse sidus Marquez ajakirjandusega. • 1954.aastast alates töötas ta mõnda aega korrespondendina Itaalias ja Prantsusmaal, samal ajal õppis filmikunsti. Ajalehe kirjasaatjana külastas veel Šveitsi (Genfi) ja Nõukogude Liitu. • Marquez on eri aegadel töötanud ajakirjanikuna veel Kuubas, Venezuelas, Mehhikos ja Hispaanias. • Mehhiko on kirjanikule jäänud lemmikpaigaks, seal kirjutas ta filmistsenaariume ja oma maailmakuulsa romaani „Sada aastat üksildust“ (1967). Tuntumad teosed • „Kõdulehed“ (1955). • „Sada aastat üksildust“ (1967). • „Patriarhi sügis“ (1975) • „Väljakuulutatud mõrva kroonika“ (1981). • „Armastus koolera ajal“ (1985). • „Kaksteist kummalist palverändurit“
Meivis Piir Juhan Liiv Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri
erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni rahvale edastamata. Teisalt aga on meedia väga äraostetav. Tean seda omast käest, sest olen töötanud kaks aastat ajalehetoimetuses ajakirjanikuna. Paljud ajakirjanikud alles kehtestavad end ja kujundavad oma mainet seega peab neil olema palju häid tutvusi ja suhteid. Kui noor ajakirjanik kirjutab näiteks mõnest vallavalitsuse töötajast ja too töötaja palub mõnda lauset mitte artiklis avaldada, on see juba mõneti propaganda. Kuna aga kõik ajakirjanikud ei ole tipptasemel, siis on nad sunnitud survele alluma. Tõsi, on väga menukaid ajakirjanikke, kes ei lase end
1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli vürst ning talismaniks pintsakutaskus krüsanteem. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Esimene luulekogu oli "Amores" 1917. Oluline oli armastus ja tunded. Kasutab sümboolikat, eelistab ideaalset reaalsele. Kasutab palju naistenimesid: Ene, Maaria, Eokene, Malleke.
eneseleidmine, psühhoanalüüs ja humanism. Alustas luuletajana. Esimene trükis ilmunud oli luulekogu ,,Astmed". Romaanid : ,,Stepihunt" ,,Klaaspärli mäng" ,,Siddharta" ,,Hommikumaaränd" Ernst Hemingway Sündis 21.juulil 1898 Chicagos ja suri 2.juulil Idahos. Oli arsti poeg. Peale keskkooli töötas ajakirjanduses. Osales vabatahtlikuna esimeses maailmasõjas Itaalias kiirabiautojuhina. Aasta pärast tuli tagasi, haavatuna. Usasse tagasi jõudes töötas ajakirjanikuna. Abiellus USA's. 1921 läks Euroopasse saatis reisikirjandusi. ,,Pidu sinus eneses", ,,Mehed ilma naisteta" 1928 läks Usasse tagasi. Käis Hispaanias härjavõitlusel ja Aafrikas jahtidel. Pidas jahti filosoofiaks ( inimese võitlus loodusega ). Sõjavastane ,,Hüvasti, relvad" Asus elama kuubale. Tervitas revolutsiooni. Kasutas jäämäe teooriat. Depressiooni ja alkoholi pärast lasi ennast maha. Nobeli preemia 1954. Erich Maria Remarque (1898 1970 ) Paul Remark
(09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist Vanemuise Teatri direktor
Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus A. H. Tammsaare, foto üliõpilastunnistuselt 1907. a. Elulugu Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea
Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904 asus elama Tartusse, kus tegutses erinevates koolides muusikaõpetajana 1908 siirdus Lääne-Euroopasse 1910 asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organisti kui ka ajakirjanikuna 1911 sai Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmeks 1914 Sai saksa kodakondsuse Suri 29. oktoober 1918 kopsupõletikku,maeti Wilmersdorfi surnuaeda 7. juuni 1992 toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber Kullamaale http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Looming Esimene sümfooniline teos- "Julius Caesar" (1896) Esimene kantaat- "Johannes Damaskusest" (1897) Esimene klaverikontsert (1897) Esimene klaverisonaat (1897) Esimene keelpillikvartet (1899)
Johan Voldemar Jannsen Kuulus ta ka Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Tartus ehitati monumen esimene laulupeo eest. üldiselt Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli aastast 1838 Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, 1850–63 Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Toimetas 1857–63 nädalalehte Perno Postimees, rajas sellega järjepideva eesti ajakirjanduse. Asus 1863 Tartusse, kus andis välja ja toimetas esimese kutselise eesti ajakirjanikuna 1864–80 Eesti Postimeest ja selle lisalehti (toimetamises abistas teda tütar), sealhulgas 1869–80 esimest eestikeelset, 1869–89 ilmunud põllumajandusajakirja Eesti Põllomees. Oli laulu- ja mänguseltsi Vanemuine (1865) asutajaid ja juht, osales Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutamises (1870) ning I eesti üldlaulupeo korraldamises (1869). 1880 tabas teda halvatus. Johan Voldemar Jannsen 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri 13.juulil 1890 Tartus
· Hugo Raudsepp õppis küla- ja Second level kihelkonnakoolis ning Tartu Third level linnakoolis, mille lõpetas aastal Fourth level 1900. Fifth level Töötas ajakirjanikuna postimehes. · · Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik · Aastal 1951 ta arreteeriti ja viidi Siberi vangilaagrisse. Aasta hiljem ta suri. · Hugo Raudsepa proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia. ,,Mikumärdi" Click to edit Master text styles · Kirjutati aastal 1929
kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed ,,Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 ,,Saatana karussell" (novellikogu), 1917 ,,Isade maa" (romaan), 1935 ,,Kas mäletad, mu arm
Eesti kirjandus Juhan Liivi elust ja loomingust Tallinn Alatskivi Tartu Juhan Liiv on väga lähedalt seotud Alatskivi ja selle ümbrusega. Ta on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Riidmal 1866. aastal asus Liivide pere elama Rupsi külla Oja tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud! Vaatan taeva Minu meel ja mõte
annaabi.ee 
