Jätkusuutlik areng, referaat (1)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Eliis Viigimets
JÄTKUSUUTLIK ARENG
Lühireferaat
Juhendaja : õpetaja Marika Kaasik
Tartu 2012

Sisukord

Sisukord 2
Jätkusuutlik areng 3
Jätkusuutlik areng maailmas 4
Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped 5
Eesti jätkusuutlik areng 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad: 8

Jätkusuutlik areng

„Jätkusuutlikkuse kontseptsioonile pandi alus juba 1960 -1970-ndatel aastatel, kui otsiti võimalusi ökoloogiliste probleemide lahendamiseks ning selle kaudu kvaliteetse looduskeskkonna säilitamiseks ka tulevastele põlvedele. Põlvkondadevahelise vastutuse probleem ei puuduta ainult ökoloogiat, vaid sisuliselt kõiki eluvaldkondi. Jätkusuutlikus arengus tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning võimalusi, et täisväärtuslikku ühiskonnaelu jätkuks ka tulevastele põlvedele.“ (Peedel, M. 2011)
Jätkusuutlikkuse ehk säästva arengu definitsioon tuleb Brutlandt’i 1987. aastal väljastatud aruandest „Meie ühine tulevik“. Seal kirjutati, et säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused seadmata sealjuures ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. ’’Säästev areng /.../ on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi , turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus’’ ( Keskkonnaministeerium , Säästev Areng 2012). Vabariigi Valitsus (2012) lisab,et jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonad.
Peedel (2011) leiab, et jätkusuutlikkus on dünaamiline seisund, milleni viib jätkusuutlik areng ehk säästev areng. Ta lisab,et kuigi jätkusuutlikkust kasutatakse tihti ka säästva arengu sünonüümina, on arvatud, et areng viitab paljuski kasvule, mis ei saa olla säästev, seetõttu eelistatakse kasutada sõna jätkusuutlik.
„Säästev areng on aluseks Eesti, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ja ülemaailmsete poliitikate kujundamisel. Säästva ehk kestliku ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse loodusvarade läbimõeldud kasutamisele, inimeste tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele.“ (Keskkonnaministeerium, Säästev areng 2012)

Jätkusuutlik areng maailmas

„Üleilmastumine toimib liikumapaneva jõuna, mis toetab ülemaailmset majanduskasvu ja tagab viisid rahvusvaheliste probleemide lahendamiseks. Siiski põhjustavad turujõud teravnevat ebavõrdsust ja tõrjutust ning võivad põhjustada korvamatut kahju keskkonnale. Seega peaks globaliseerumine toimuma käsikäes meetmetega, mis on mõeldud nende mõjude vältimiseks või leevendamiseks.“ (Goossens, Meneghini, 2008)
Globaalprobleemid mõjutavad kogu maailma. Üleilmastumine on juba kahjustanud keskkonda paljudele mõistmatul määral ja sama moodi edasi käitumisel võib tekkida saatuslikult pöördumatu kahju meie planeedile. Sellel põhjusel on sätestatud ülemaailmsed eesmärgid jätkusuutlikkuse teemal, et kogu tekitatud kahju leevendada ja ennetada hullemaks muutmist . „Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust juhib alates 1992. aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) säästva arengu komisjon “ (Keskkonnaministeerium, Maailm 2012).
Keskkonnaministeerium (2012) kirjutab, et 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega. Johannesburgi maailmakonverentsilt oodati konkreetseid juhiseid, kuidas saavutada Dohas ja Monterreys tehtud otsuste ning ÜRO Peaassamblee 2000 aasta istungil kokku lepitud ÜRO Millenniumi deklaratsioonis seatud eesmärkide ( Millennium Development Goals ) täitmine keskkonda säästval viisil. Peatähelepanu nende eesmärkide saavutamisel suunati globaalsele partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele.

Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped

Keskkonnaministeerium (2012) kirjutatab,et 1992. aastal ÜRO juhtimisel läbi viidud Rio konverentsil kiideti heaks 21. sajandi globaalses säästva arengu tegevuskava aastani 2030, kus määratleti ülemaailmseid sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. Seda tegevuskava kutsutakse Agenda 21, mis on üks tähtsamaid rahvusvahelisi kokkuleppeid . „Agenda 21 määrab keskkonnastrateegia ja riikide tegevuse põhisuunad keskkonna kaitsmisel ning loodushoiul selle sajandi lõpust alates järgmiseks sajandiks. Seal on ettekirjutused mittmesugustele huvirühmadele ja tasemetele: riikidele, kohalikele omavalitsustele, valitsusvälistele ühendustele, kõikidele ühiskonna rühmadele. /.../ Loodusvarade säästmise nimel rõhutab Agenda 21 järgmisi põhivaldkondi: õhu, maa, merede ja ookeanide, märgalade ning metsa kaitse, kõrbestumine ja põuaoht, säästev põllumajandus ja biotehnoloogia , bioloogilise mitmekesisuse hoid. Erilist tähelepanu osutatakse mürgistele kemikaalidele ja jäätmeprobleemidele.“ ( Kalamees -Pani, K. 1997)
Tähtsamad konventsioonid , millega Eesti on ühinenud:

• Merede kaitsed ja merereostust käsitlevad konventsioonid
  
• Kalanduskonventsioonid
  
• Ohtlikke jäätmeid puudutavad konventsioonid
  
• Looduskaitsekonventsioonid
  
• Kalanduskonventsioonid
  
• Sisevete kaitset käsitlevad konventsioonid
  
• Atmosfääri saastamise ennetamise ja vältimisega tegelevad konventsioonid
  
• Tuumaküsimusi reguleerivad konventsioonid
  

(Keskkonnaministeerium, 2012)

Eesti jätkusuutlik areng

Rahvusvahelistele kokkulepetele lisaks on ka Eesti välja töötanud oma riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“.
„Eesti ühiskonda, majandust ja kultuuri viivad edasi Eesti inimesed. Eesti jaoks on jätkusuutliku arengu eesmärgid, 2030. aastaks soovitud seisund ja selleni viivad meetmed kokku lepitud 2005. aastal riigikogus vastu võetud Eesti riiklikus säästva arengu strateegias „Säästev Eesti 21“, mille aluseks on 1995. aastal riigikogus vastu võetud Eesti säästva arengu seadus.
Strateegias „Säästev Eesti 21“ on esitatud neli omavahel seotud arengueesmärki: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Oluline on, et nende eesmärkide poole liigutaks võrdse tähelepanuga, sest liigkiire liikumine ühes valdkonnas ei asenda mahajäämust teises. Eelnimetatud eesmärkide saavutamise mõõtmiseks on Riigikantselei koostöös ministeeriumide ja valitsusväliste organisatsioonidega välja valinud näitajad, et analüüsida Eesti jaoks olulisi arengusuundumusi ja iseloomustada jätkusuutlikkuse vaatevinklist Eestile olulisi teemasid järgmistes valdkondades: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu, sotsiaalne sidusus ja ökoloogiline tasakaal. Nimetatud näitajate alusel koostati 2009. aastal kogumik „Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development“ ja 2011. aastal uus kogumik, mis on ilmunud nii paberväljaandena kui ka elektrooniliselt .“ ( Statistikaamet , 2012)
Eelnimetatud arengueesmärkide saavutamiseks ja ka saavutatu mõõtmiseks on Riigikantselei määratlenud Eesti jaoks olulised fookusteemad, kirjutab Oras (2012) Statistikablogis. Nendeks on: majanduslik jõukus, innovatsioon ühiskonnas, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, majanduse jätkusuutlikkus, tööhõive, haridus , elukvaliteet, võrdsed võimalused, hariduses osalemine, interneti levik, turvalisus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika , keskkonnasõbralik transport, keskkonnasaastamine, jäätmete teke ja jäätme käitlus, liigiline mitmekesisus , eesti keele säilimine, kultuuris osalemine, eesti rahva säilimine.

Kokkuvõte

Jätkusuutlik areng käib inimeste arenguga käsikäes. Mõistetakse, et väljendid „inimene on looduse kroon“ ja „me ei oota looduselt armuande, me võtame, mis meil vaja“ on aegunud ja keskkond mõjutab meie elu ja tervist otseselt. Ülemaailmselt tegeletakse tehtud kahjude leevendamisega ja püütakse ära hoida kahju suuremaks muutmist. On töötatud välja erinevad strateegiad kuidas hoida saastatust miinimumis ja et koormus keskkonnale ei oleks laastav.

Kasutatud allikad:

Goossens, Y., Meneghini, G. (2008) Säästev areng ja keskkonnaprobleemid. Euroopa parlament http://circa.europa.eu/irc/opoce/fact_sheets/info/data/policies/environment/article_7294_et.ht m

Kalamees-Pani, K. (1997) Mis on agenda 21? Loodusajakiri „Eesti Loodus“ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9701/agenda.html

Keskkonnaministeerium (2012) Rahvusvaheline koostöö. Rahvusvahelised lepped http://www.envir.ee/52217

Keskkonnaministeerium (2012) Säästev areng. Eesti http://www.envir.ee/2847

Keskkonnaministeeruim (2012) Säästev areng. Maailm http://www.envir.ee/2849

Oras, K. (2012) Eesti jätkusuutlikkus Rio+20 konverentsi valguses — kas reaalne edu või madal stardipositsioon? http://statistikaamet.wordpress.com/2012/06/19/eesti-jatkusuutlikkus-rio20-konverentsi-valguses-kas-reaalne-edu-voi-madal-stardipositsioon/

Peedel, M. (2011) Säästev ehk jätkusuutlik areng. Jätkusuutlik arendustegevus
http://cmsimple.e-ope.ee/arendamine/?S%E4%E4stev%26nbsp%3Behk_j%E4tkusuutlik_areng

Peedel, M. (2011) Jätkusuutlikkuse mõiste ja rakendamine. Jätkusuutlik arendustegevus http://cmsimple.e-ope.ee/arendamine/?J%E4tkusuutlikkuse_m%F5iste_ja_rakendamine

Statistikaamet (2012) Jätkusuutlikkuse näidikulaud. Eesti statistika http://www.stat.ee/naidikulaud

Vabariigi Valitsus (2012) http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastev-areng