Kutsealuse erinevad võimalused ajapikendamiseks (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

pptx

Kaitsevägi

Kaitsevägi  Arvele võtmine: · Kaitseressursside Amet võtab meessoost Eesti kodaniku arvele 17aastaseks saamisest ja kannab tema isikuandmed kaitseväekohustuslaste registrisse. · Ajateenistusse kutsutakse alates 18. eluaastast meessoost Eesti kodanik , kelle tervisesisund vastab ajateenistusse asumiseks vajalikele nõuetele ja kes ei ole saanud ameti pikendust · Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon hindab kutsealuse terviseseisundit ning otsustab, kas ta sobib ajateenistuse läbimiseks või mitte. Juhul kui kutsealune ei ole nõus arstliku komisjoni otsusega, saab seda otsust edasi kaevata Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile. Arvele võtmine: · Seadus lubab kaitseväeteenistusest keelduda usulistel ja kõlbelistel põhjustel. Mille tagajärjel tuleb läbida asendusteenistus ja esitada taotlus Kaitseressursside Ametile, et põhjendada miks ta ei soovi ajateenistusse minna.

Riigikaitse

8

docx

Naised ja riigikaitse

· välivormiga on keelatud kanda ehteid, v.a abielusõrmus, samuti on keelatud kanda kulmu-, nina-, keele- ja hambakaunistusi · vormiriietust ei tohi kanda ilma ette nähtud eraldusmärkideta ega koos tsiviilriietega [3] Antud peatükist ning alapeatükkidest järeldatuna võin öelda, et ajateenistus ei erine suuresti meestel ning naistel. Suurim erinevus on see, et meestele on see kohustuslik ning naistele mitte. Samuti on ka erinevuseks see, et erinevad on meestel ja naistel ainult üldfüüsilise testi normid. 2. RESERVTEENISTUS Nii mehed, kui ka naised, kes on läbinud ajateenistuse, lähevad edasi reservteenistusse. Järgnevas peatükis annan ülevaate reservteenistuse põhimõttest ning sellest, kas ja kuidas erinevad sealsed kohustused meestel ning naistel. Reservis olev isik on 18-60-aastane mees või kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane kodanik, kes ei ole kutsealune ega teeni kaitseväe- või asendusteenistuses

Riigikaitse

192

pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus

9

docx

Asenduskoduteenus

Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Asenduskoduteenus Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Asenduskoduteenus............................................................................................... 4 Asenduskoduteenuse osutamine.........................................................................4 Asenduskoduteenuse osutaja kohustused........................................................5 Asenduskoduteenuse rahastamine................................................

Ühiskond

20

doc

Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale

täies ulatuses riik, kui laenusaaja või käendaja esitab pangale vastava avalduse koos arstitõendi ning passikoopiaga. 2012/2013. õppeaastal on õppelaenu summa maksimaalmäär 1 920 eurot. Õppelaenu on õigus saada ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Ühiselamu Elades ühiselamus, peavad õpilased tasuma üüri. Keskmine igakuine üürisumma on ligikaudu 25 eurot, kuid üürihinnad võivad olla väga erinevad. 8 Kutseõppeasutuse lõpetamine Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast vastava eriala õppekava täies mahus täitmist. Lõpetamise tingimused erinevad kooliti ja on alati kirjas õppekavades. Enamasti tuleb kutsekooli lõpetamiseks ära teha kooli õppekavas ette nähtud eksamid, arvestused, lõputööd, kontrolltööd vms. Erialase lõpueksami sooritamise asemel võib

Ühiskond

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

Õiguslikult vaadatuna jäävad edaspidised otsustused arsti pädevusse. Õigus nõuda teiste isikute poolset abistamist tekib vaid siis, kui arst vastava otsuse teeb. Haiguse meditsiinilised mõisted on seotud taoliste sõnadega nagu leiud, normaalsus ja funktsioon. Leid on subjektiivne tunne, normaalsus isiku subjektiivne olukord, funktsioon on suunatud teatud sooritustele. Haiguse mõiste ebamäärasus jätab ka arstile teatud võimalused patsiendi olukorra määratlemiseks. Õiguslikult vaadatuna makstakse sotsiaaltoetusi siis, kui on tegemist reeglivastase olukorraga ja kui on haigusekäsitlemise vajadus. Mõlemad mõisted on aga küllaltki ebamäärased. Sama haiguse määratlemine ja sellega seonduvate sotsiaaltoetuste maksmine jääb arsti lõppotsuse juurde. Korduv või kaua kestev töövõimetus tekitab tööandjas soovi töösuhte lõpetamiseks. Kaitsmaks töötajat tööandja taolise käitumise vastu on mõnedes

Sotsiaalhooldusõigus

42

docx

Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses

Rakvere linna KOVi valisin puhta uudishimu tõttu, sest teades seda, et suuruse poolest Haapsalu ja Rakvere sarnased, vaid elanike arv Rakveres suurem. Martna vald asub Läänemaal ja olin teadlik, et see on väike vald väikse inimesearvuga. Ehk see sobis mulle iseseisvatöö tingimustega. Selles ülevaates selgus, et KOVid toetavad ja abistavad lai spekter abivajajad ehk erinevaid sihtrühmi. Uurimas Haapsalu , Rakvere ja Martna valla KOV leidsin millised on sotsiaaltoetused ja toetamise võimalused: mis need on, kes neid saavad ja kes pakkuvad, kes finantseerib, kuidas toetusi taodelda. Niisiis on toetusi võimalik taotleda kahe süsteemi – sotsiaalkindlustuse ja hoolekande kaudu. Mõlema süsteemi kaudu toetuse taotlemisel on omad iseärasused, samuti erineb erinev taotlemine toetuse liikide lõikes. Riiklikud toetused, mida makstakse sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu antud KOVdes samad. Kui võrrelda veel toetuste numbreid, siis Martnas sünnitoetus väga väike ja samuti

Sotsiaaltöö alused

16

pdf

RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE

kasu, nende eiramise korral aga järgneb karistus. Antud töö eesmärgiks on tutvustada riikilikke perekondlikke toetuseid ja nende saamise tingimusi. Samuti isikunimele esitatavaid nõudeid ja isikusoovil uue nime andmist. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks ehk subjektiivsete õiguste ja kohustuste kandjateks isikud, kellele määratakse peretoetused ning kellele antakse isikunimi või kes soovib seda muuuta. Õiguse objektideks on isikunimed ning erinevad sotsiaalsed hüved mida riik pakub. Juriidiliseks faktiks on asjaolu kui isikunime saaja või muutja saab nime, kusjuures kõik seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Samuti kui peretoetuste taotlejale määratakse või ei määrata soovitud peretoetus. Isikunime andmine ja muutmine on eraõigus ning kuulub tsiviilõiguse osasse. Peretoetuste saamine kuulub eraõiguse alla, kuid on seotus ka avaliku õigusega, kuna ühe osana kuulub

Õigus

Kommentaarid (0)