Kutsealuse erinevad võimalused ajapikendamiseks (0)

Kool

Riigikaitseõpetuse kursus

Eesnimi Perekonnanimi

Kutsealuse erinevad võimalused ajapikenduse taotlemiseks ajateenistusest

Essee riigikaitseõpetuses

Linn 2009

Sisukord

Kool 1
Riigikaitseõpetuse kursus 1
Eesnimi Perekonnanimi 1
Kutsealuse erinevad võimalused ajapikenduse taotlemiseks ajateenistusest 1
Essee riigikaitseõpetuses 1
Linn 2009 1
Sisukord 1
Kutsealuse erinevad võimalused ajapikenduse taotlemiseks ajateenistusest 2
Väljavõte Kaitseväeteenistuse seadusest 3
Kasutatud kirjandus 7
Sisukord 2
Kutsealuse erinevad võimalused ajapikenduse taotlemiseks ajateenistusest 3
Väljavõte Kaitseväeteenistuse seadusest 3-5
Kasutatud kirjandus 7

Kutsealuse erinevad võimalused ajapikenduse taotlemiseks ajateenistusest

Ajapikendust ajateenistusest on võimalik taotleda mitmel erineval põhjusel ja kahjuks kasutavad mitmed tänapäeva mehed neid ära, et ajateenistusest üldse kõrvale hiilida. See on aga väga kurb kuna inimesed peaksid aru saama, et ajateenistus peaks siiski olema auasi ja see on periood, mille käigus inimene füüsiliselt areneb ja poistest saavad mehed. Ajateenistus pole kindlasti asi, mida peaks kartma ja see tuleks õigeaegselt läbida. On ka palju neid inimesi, kes otsustavad enne omandada kõrgharidus ja alles siis ajateenistus läbida, kuid palju kergem on siiski enne ülikooli astumist ajateenistus läbida, kuna tihti juhtub nii, et kõrghariduse omandamise ajal tekib soov ja võimalus kohe peale lõpetamist tööle asuda , kuid siis saab takistuseks kohustuslik ajateenistus, mis on varem jäänud läbimata.
Ajakirjanduses on kajastunud see, et Eestis on võrdlemisi palju neid mehi, kes üritavad ajateenistusest eemale hiilida, kui võrdluseks tuua näiteks Soome. Majanduskriisi tagajärjel on aga hakanud see probleem vähenema, nimelt paljud mehed, kellel pole tööd, eelistavad kodus istumisele läbida ajateenistus. Kuigi seadusega on ajateenistus Eestis kõigile meestele kohustuslik, siis reaalselt läheb aega teenima vaid kolmandik mehi, sest enamate väljaõppe jaoks pole kaitseväel kasarmukohti ega inimesi. See aga kisub eesti meeste moraali alla ning ka see on üks põhjus miks üritatakse kõrvale hiilida ajateenistusest. Kuna kohti on nii vähe, peavad arstliku kontrolli läbiviijad läbi laskma ainult füüsiliselt ja vaimselt väga terved inimesed ning seda kasutatakse ära nende meeste poolt, kes on tegelikult nendele kriteeriumitele vastavad, et pääseda ajateenistusest.
Kuigi ajakirjanduses võib leida mõned üksikud artiklid võimaluste kohta, kuidas taotleda ajapikendust ajateenistusest, on seda siiski vähe ja igal inimsel tuleb siiski natukene ise internetis otsida. Infot erinevate võimaluste kohta on võimalik leida nii Eesti kaitseväe koduleheküljelt, kui ka Eesti riigi ametlikult leheküljelt. Konkreetseid õigusakte nende võimaluste kohta on võimalik leida Riigi Teatajast, kui avada Kaitseväeteenistuse seadus.

Väljavõte Kaitseväeteenistuse seadusest

2. jaotis
AJAPIKENDUS JA AJATEENISTUSSE KUTSUMISEST VABASTAMINE
§ 52. Ajapikendus
Ajapikendus on kutsealuse tegevteenistusse kutsumise edasilükkamine määratud ajaks või teatud tingimustel.
§ 53. Ajapikenduse andmine haiguse või tervisehäire tõttu
(1) Ajateenistusse kutsumisel võib Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsuse alusel anda kutsealusele ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks kuni 28-aastaseks saamiseni .
(2) Ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks võib kutsealusele perioodiliste arstlike läbivaatuste alusel anda iga kord tähtajaga kuni kolm aastat.
§ 54. Ajapikenduse andmine perekondlikel ja majanduslikel põhjustel
Perekondlikel või majanduslikel põhjustel antakse kutsealusele ajapikendust, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ta on lapsevanem , eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseaduse tähenduses, kes peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last;
2) ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest.
§ 55. Ajapikenduse andmine hariduse omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks
(1) Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini.
(11) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist teatab kõrgharidust, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom , omandama asunud kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult hiljemalt 15. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta.
(2) Kutsealusel on õigus ajapikendusele üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks.
(21) Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõppe omandamiseks koolipõhises õppevormis täiskoormusega õppes selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks, juhul kui ta:
1) omandab kutseõpet põhihariduse baasil või
2) omandab kutsekeskharidusõpet.
(22) Kutsealusel, kes õpib sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve - või päästeerialal, on õigus ajapikendusele kuni õpingute nominaalkestuse lõpuni, juhul kui kutsealune esitab Kaitseressursside Ametile hiljemalt ühe kuu jooksul immatrikuleerimisest ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga kutsealuse immatrikuleerimise ja nominaalaja kestuse kohta.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu , Riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivale kutsealusele antakse ajapikendust kuni valimistulemuste teatavakstegemiseni või kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks oleku aja lõpuni.
(4) Kutsealusele säilitatakse ajateenistuskohustuse täitmise ajaks õppekoht.
(5) Vahetult pärast keskhariduse omandamist samal aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilasel on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, juhul kui kutsealune esitab Kaitseressursside Ametile hiljemalt ühe kuu jooksul immatrikuleerimisest ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga kutsealuse immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta.
§ 56. Ajapikenduse taotlus
(1) Kutsealune, kes kuulub ajateenistusse kutsumisele ja kellel esinevad asjaolud ajapikenduse saamiseks, esitab Kaitseressursside Ametile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne ajateenistusse kutsumise aega kirjaliku taotluse ajapikenduse saamiseks käesolevas seaduses sätestatud aluste ilmnemisel , lisades taotlusele ajapikenduse andmist põhjendavad dokumendid või osutades nende asukohale, kui tal puudub neile juurdepääs.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega ajapikenduse andmise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel ennistab Kaitseressursside Amet omal algatusel või kutsealuse taotlusel ajapikenduse taotluse esitamise tähtaja.
(3) Ajapikenduse taotluse esitamine ei peata ajateenistusse kutsumise otsuse kehtivust ega selle täitmist.
§ 57. Ajapikenduse andmise otsustamine
(1) Ajapikenduse andmise käesoleva seaduse §-des 53–55 sätestatud alustel otsustab Kaitseressursside Amet.
§ 58. Ajapikenduse lõppemine
(1) Ajapikendus lõpeb:
1) ajapikendustähtaja lõppemisega;
2) kui kutsealuse suhtes, kellele oli antud ajapikendus käesoleva seaduse §-des 54 ja 55 sätestatud alustel, ei esine enam ajapikenduse andmise aluseks olnud asjaolusid.
(2) Kutsealune on kohustatud viivitamatult teatama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolude muutumisest.
Minu arust vajab § 54. Täiendust, kuna seal on välja toodud, et pikendust saab isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest, kuid Eesti kaitseväe lehekülje andmetel on võimalik taotleda ajapikendust ka siis, kui ta hooldab inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb
perekonnaseadusest aga see inimene ei pruugi olla puudega. Muuta võiks ka § 55 (5), et inimesel, kes läheb välismaale õppima oleks võimalik ülikool täiesti ära lõpetada, mitte vaid esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, seda juhul kui ta on pärast lõpetamist veel sobivas vanuses läbimaks ajateenistust, kuna sõit Eestisse ning hiljem välismaale tagasi võib olla väga kulukas .

Kasutatud kirjandus

http://www.postimees.ee/?id=49487
http://www.opilasleht.ee/artikkel/496-ajateenistus-8211-mis-ja-kuidas
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13248020
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=699453
http://www.mil.ee/?menu=ajateenistus&sisu=ajakkk
http://www.eesti.ee/est/ajapikendus/