Heino Kiige enda algatatud kirjastuses Kupar 1988. aastal. Teose ilmumine tähistas uue ajastu algust, ning oli Eesti NSVs üks esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Romaan on ilmunud ka leedu, soome, vene ja prantsuse keeles. Seos Heino Kiigega ,,Maria Siberimaal" kirjeldab ühe pere loo kaudu 1949. aasta märtsiküüditamisega Si- berisse ümberasustatud inimeste saatust. Romaan tugineb Heino Kiige ema ja noo- rema venna mälestustele just nemad on romaani Maria ja tema poja Karli pro- totüübid. Emale ongi teos pühendatud. Väljasaatmise põhjuseks oli pereisa, kes oli juba 1945. aastal arreteeritud ja saadetud sunnitöölaagrisse, kus ta 1947. aastal suri. Ent süüdimõistetu surm ei päästnud tema peret veel vastutusest. Koos ema, venna ja vanaemaga oli sundasumisele määratud tegelikult ka tulevane kirjanik ise. Kuid ta pääses väljasaatmisest tänu õnnelikule juhusele tööle Viljandis, kust teda otsida ei
" Maria isa ei tahtnud seda teha. Tema arvates vajas Maria midagi uut, mis ta mõtted ränkadelt sündmustelt eemale viiks. Ta otsustas saata Maria teise kooli. Hela jäi Jadwiga Sikroska juurde. Maria astus riilikkusse õppeasutusse, 3, gümnaasiumisse, mis asus Varssavi kesklinnas endises kloostris. Kooli juhiti venepäraselt ja paljud õpetajad olid äärmiselt Poola- vastased. See polnud just selline kool, mida Maria isa oleks hinnanud, aga ta arvas, et kui Marial seal hästi läheb, saab ta diplomi. See annaks talle võimaluse jätkata edasisi õpinguid ülikoolis. Ilma õe Helata tundis Maria end uues koolis üksildasena. Õnneks sõbrunes ta peagi ühe oma Klassi tüdruku Kazia Przyborowskaga. Esialgu tundus, et Maria on seal koolis rahul. Hiljem kritiseeris ta aga sealset õpetamist, iseäranis selle teaduslikku taset. Mõni õpetaja pidas Mariat liiga isepäiseks ja ta ei meeldinud neile.
armastust. Elu on lühike või liiga pikk - , et lubada endale luksust nii halvasti elada. (,,Üksteist minutit" lk 197) Juba väiksest peale meeldis talle teha asju enda moodi, mitte nii nagu oli tavaks. Näiteks ei mõistnud ta, miks absoluutselt igal pool räägiti mehe olulisusest naise kõrval. Viieteistkümneaastaselt avastas ta enda jaoks masturbeerimise, mis andis talle kõik tema vajaliku rahulduse. Ka hiljem, juba prostituudina töötades, arvas Maria, et tal peab ilmselt 9 mingi seksuaalne viga küljes olema, sest mehega orgasmi saamine tundus võimatu. Tegelikult vajas ta lihtsalt partnerit, kes teda tõeliselt tunneks ja ihaldaks. Maria oli olnud eneseteadlik naine, kes mängis alati täispanga peale kõik või mitte midagi. Teda ei heidutanud raskused, vaid vastupidi, ta nautis olukordi, mis vajasid taiplikkust. Kõige
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
Maria Stuart Stefan Zweig Sotimaa 1542 1548 Maria Stuart sündis 9. detsembril, 1542. aastal. Ta isa on kurb, et tema ainus pärija pole mitte poeg, vaid tütar. Ta näeb selles vaid õnnetust ja ütleb oma viimased sõnad: "Ühe naise kaudu on kroon meile tulnud, ühe naisega kaob ta taas." Masendunud ja valitsemisest väsinud James V sureb mõni päev hiljem. Maria Stuart, olles vaevalt kuue aastane, pärib Sotimaa kuningriigi. Sotimaa lordid ja parunid polnud ustavad oma valitsejale. Nad ihkavad võimu ja raha, ning see vaesuses vaevlev riik polnud midagi muud kui võõraste võimude alaline verine mängukann. See, kes sõdis kuninga vastu ja protestantismi eest, sai oma palga Londonist, katoliikluse ja Stuartite eest, - vastavalt Pariisist, Madridist või Roomast; ikka oli prantslaste ja inglaste vaheline viimane otsustus alles küpsemataja seetõttu käis alaline võitlus.
KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ...Kõik raamatud, mis olid minu isal, olid ka emal läbi loetud.... J. Laidoner
laboratooriumi ametlikku koosseisu. 1920. aastal lõpetas neiu Sorbonne'i ülikooli. [1, 9] 25-aastasena astus instituuti tööle Frederic Joliot, kes hakkas tööle Madame Curie range käe all, suutes kõik tema nõudmised täita. Instituudis kohtus ta Iréne Curie'ga. Frederic kirjeldas oma sõbrale Iréne'i väga vastuoluliselt – algul väga kinnise, külma ja ebasõbralikuna, kuid hiljem rahuliku targa ja tundelise naisena. Ta mõistis, et neil on täiesti erinevad iseloomuomadused, kuid arvas, et nii toimibki nende töö ja sõprus kõige paremini. [9] Frederic Joliot ja Iréne Curie abiellusid 4. oktoobril 1926. aastal. Neil sündis kaks last, tütar Helene (1927) ja poeg Pierre (1932). Tuttavad rääkisid, et perekond oli erakordselt lihtne ja sõbralik ning äärmiselt üksmeelne, olenemata sellest, et iseloomu poolest olid kõik täiesti erinevad inimesed. [9, 10] Nii Frederic kui Iréne said üldtunnustatud teadlasteks ja olid suurte instituutide juhatajad
Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
lõpetas 1908. aastal hõbeaurahaga. Hiljem õppis ka kompositsiooni Nikolai Rimski- Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Kompositsiooniõpingud lõpetas 1911.aastal. Juba II poolastal vabastati Saar õppemaksust, kuna ta oli sooritanud kõik eksamid hindele "väga hea". Vaatamata sellele tuli tal võidelda puudusega, sest isa surma tõttu 1901.aastal oli ta sunnitud loobuma igasugusest kodusest toetusest. Konservatooriumi astudes oli ta müünud pere vanema pojana oma pärimisõiguse Hüpassaare metsavahi kohale õemees Mart Tomsonile 250 rubla eest, et saada õpingute alustamiseks vajalikku raha. Mart Saar meenutab:"Kui konservatooriumi läksin, siis elasime Juhan Aavikuga ühes toas. Ja siis Südaga olime ühe aasta ühes korteris. Nälgisime mõlemad. Mõnikord oli kaks nädalat - peale vee midagi suhu ei saanud. Aga tööd sai tehtud. Siis just eriti. Tuju oli hää. Kord ei olnud leiba. Aga mõlemil olid mütsid
· Tervet klassi sunniti järgneva nädala jooksul peale tunde jääma. · Usuõpetust hakkas andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud enam kümnendikega tegeleda. · Penn tegi klassile ettepaneku, et midagi teha, selleks, et Pukspuu saaks koolis käima hakata. · Pärast tunde saadi kokku Maria juures, kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ja paar korda nädalas tema juures käima. Jaak Sirkel arvas, et asi ei hakka nii toimima(kellegil pole kohustust, võidakse alt ära hüpata). Jõuti üksmeelele, et õpetajaks hakkab Laasik ja kogu klass maksab talle selle eest paarkümmend krooni kuus. Jaak pidi Laasikule auku pähe rääkima minema. · Hr. Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest poisi isa suri ära ning neil oli rahaga väga kitsas. Laasik käis turul harju müümas.(W ilkman ei luband turul gümnaasiumi mütsi kanda, sest see pidi koolile häbi tegema)
Nüüd peitis Zara Oksanalt saadud asjad oma kohvrisse ema eest ära. Zara meenutas, et lapsena oli vanaema öösel hakanud iseendaga rääkima. Ema sõnul rääkis ta eestikeelse laulu "Emasüda" sõnu ja peale sedahakkadis nad vanaemaga salaja eestikeelseid mänge mängma. Vanaema ja ema olid Eestist pärit kuid põgenesid sõja eest Vladivostokki. Ema ehmus pommi plahvatusest ja ei räägi enam palju. Zara arutas vanaemaga kas ta peaks emaga Saksamaale tööle minekust rääkima. Ta arvas, et ema ei vastaks talle. Zara unistas oma tagasitulekust rikkamana. 1992 Lääne-Eesti Zara ärkas kuivatatud taimede lõhna sees. Talle tundus, et ta nägi aknast musta Volgat või BMWd ning läks paanikasse. Ta lõikas oma juukseid ja küüsi. Zara juba mõtles, et räägib Aliidele kes Pasa tegelikult on, aga veel siiski mitte. Aliid küsis kas see pole ta esimene põgenemine. Aliide hakkab vaikselt Zarat usaldama aga siiski testib teda, et ta pole ikkagi varas
Katariina Suur Retsensiooni materjal Esimene osa: Saksa printsess Saksa keisrinna · Katariina/ Sophie ema ei teinud oma tütrest sugugi välja. Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi. · Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps. · Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt- Peterburgist. Kutse Venemaale · Venemaal oli nende sugulane Jelizaveta 1741 aasta detsembris haaranud riigipöörde käigus võimu. Holsteinidele langes tema eriliselt soosiv suhtumine. · Johanna vend oli määratud saama Rootsi kuningaks. See sai teoks tingimusel, et Karl Friedrich Ulrich loobub Venemaa troonile saades Rootsi troonist.
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar
Niitude rüpes meid rõõm leiab taas. Saaremaa valss Debora Vaarandi / Raimond Valgre Georg Ots Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased, kui nendesse vajutad hõõguva näo, ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses kukuvad käod. Refr. Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb! :,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,: Ning hämaras toomepuu lumena valev on sinule hõiskavaid ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu õiele sarnane näib! 27 Refr. Oh, keeruta, lennuta ... Oi, Saaremaa niitude kastesed süled, öövaikuses lauludest helisev nurm! On pilvedest helendav taevas su üle ja kirgliku suudluse esmane hurm. Refr. Oh, keeruta, lennuta ... Just sellisel heinamaal peamegi pidu, kus hämarik koidule ulatab käe.
Omanikul oli absoluutne õigus otsustada oma orja elu ja surma üle. Ta pidi vaid orja ristida laskma, et see jumalasalgaja ei sureks oma surmapattudes. Orjatare võis karsitamatult ka vägistada. Kes nõnda tüdrukuga toimus, kes talle ei kuulunud ja tüdruk tema tõttu rasedaks jäi, pidi see maksma tüdruku omanikule kolmkümmend floriini selle kahju eest, mis ta oli viimasele põhjustanud. ,,Sellal, kui barbar arvas, et jõud peitub rusikas, taipasid itallased esimestena, et see peitub hoopiski ajudes." Paljud nutikad itallased aga mõtlesid kuidas täiustada instrumente, kuidas veejõudu tööd tegema panna. Leonardo kui niisuguste leiutajate tegevuse jätkaja läks mööda sedasama teed. Leonardo, kes oli tulnud Firenzesse, kohtas seal hästi organiseeritud kaubakontoreid ja käsitöötsehhe ning hakkas neid isegi sagedamini külastama, kui kirikuid. Leonardo põlgas kogu oma eluajal kõigest
.. 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal
selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927) · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihariduse. · 1879
tema abikaasa. Peale seda, kui John Dickens oli vanglasse viidud, läks Elizabeth tülli Charles´i tööandjaga ning tulemuseks oli see, et Charles vallandati. Tulevane kirjanik ei andestanud seda kunagi oma emale. Ka Elizabeth oli inspiratsiooniallikaks ühele Charles´i teosele ja nimelt romaanile ,,Nicholas Nickleby elu ja seiklused". Charles südis kaheksalapselisse perekonda teisena. Ta oli vennaks seitsmele ülejäänud Dickensite perekonna järeltulijale. Perekonna vanema pojana hoolitses ta kõigi oma õdede ja vendade eest ning aitas neil elus edasi minna. Perekonnas kutsuti teda kaitseingliks, kes oli justkui jumala poolt saadetud, et inimestelt valu ära võtta. Oma vanema õe Frances Elizabeth (Fanny) Dickensiga oli Charles´il lapsepõlves väga lähedane suhe. Fanny studeeris muusikat ja oli väga talendikas antud valdkonnas. Ta abiellus Henry Burnetiga ja sai ühe poja. Ta suri väga noorelt, 38 aastaselt.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduse Instituut Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. ..................................3 I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ................................................................................ ....................8 II Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................
te kirstu ei tassi ja tühja tööd teete. Kui Villu kuulis, et kirstu ümber valitses vaikus, avas ta kaane, ronis välja ja jooksis ühe ukse poole, mille taga vaikus valitses. Ta võttis enesega kaasa ühe mõõga, mille ta oli ühelt seinalt varastanud ja astus järgmisesse tuppa. Hääl küsis, et kes on. Villu ei vastanud, ta lükkas ukse kinni ja läks pimedasse nurka, kus keegi teda ei näinud. Ta teadis väga hästi kus naisterahvaste toad on ja arvas, et ka Maie võib seal olla. Ta tundis ära Maie hääle kellegi teise naisterahvaga rääkimas, see oli Viljandi komtuuri vennatütar. Nad arutasid sellest, et miks Maie Adelheidi venda ei armasta, põhjuseks toodi välja see, et kuidas saab üks naine armastada meest, kes ta röövib ja temalt armastust tahab. Nüüd päris Adelheid Maielt mehe kohta, keda ta armastab. Maie ei tahtnud kuidagi moodi öelda, aga kuidagi tuli see ikkagi välja, et ta Villut armastab
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spliin. Samasse maakohta, kus elas Jevgeni, saabus Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on ka õde, Tatjana. Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud
Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast seal väga hästi ja rahulikult. Käis merel ja jalutas mööda küla. Mõnikord nägi ta ka Taalit ning Niidat. Endisest korralikust linnatüdrukust Niidast oli saanud suitsetav mittekorralik preili. Taalist aga kena töökas tüdruk. Üheks põhjuseks, miks Hannes tahtis tagasi koju minna oli Taali laps. Mees arvas, et see võib olla tema oma. Taali seda küll talle ei ole öelnud, aga Hannes siiski tundis, et see on tema poeg. Ja ta oli rõõmus selle üle. Hiljem Taali ütles, et see on Hannese peog. Otse ta seda nüüd küll välja ei öelnud, aga märku andis küll. Hannes ei läinud tagasi oma naise juurde Tondiojale. Ta jäi koju isa juurde. Sügisel, kui Liida ja Hannese lahutus lõppeb, siis hakkavad Taali ja Hannes koos elama ja oma last kasvatama. 6
· ,,Püve talus,, · ,,Kosjasõit,, · ,,Neetud talu,, 10)B.Alveri elu ja looming. 1906-1989 Elulugu- Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks.Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Pu
põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt koos teema ja tegelastega uusromantismile iseloomulik teos, sarnane Tuglase novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol. Eriline kirjutuslaad- palju mõttelünki ja stiilivaheldust, palju lüürilist ja arutlevat esitluslaadi. Vaino Vahing kirjutas näidendi "Mees, kes läks..." August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana. Õppis Koovi külakoolis, Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. 16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus. 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik
Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks. Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama. Ta abiellus Aljo Nurmega ja nad said kaks imetoredat poega. Kahjuks vanem poeg enam ei ela, kuna ta suri autoavariis, aga noorem poeg elab siiamaani. 3 Minu isa Valev Lebreht sündis 1. aprillil 1969. aastal Võrus. Väiksena hoidis isa lapsehoidja. Hiljem panid vanemad ta Päkapiku lasteaeda. Ta õppis Võru 1. 8-klassilises kooli. Koolieas tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna.
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad. Nii kohtusid armukesed korduvalt. Ühel päeval aga läks mees tööle...Giannello vupsas ka juba tuppa sisse, kuid ühel hetkel tuli Peronella mees kodu poole tagasi. ( kuna oli püha ). Naine oli aga juba ka ukse lukustanud, mees aga arvas, et tubli naine ju, et ei lase kellelgi sisse tulla, lukustab kodu kohe kui oma mees lahkub. . Peronella kuuleb koputust ja ehmub, et mis nüüd on siis juhtunud et mees raegu koju tuleb, et äkki ta nägi Giannellot siia tulems !? Giannello puges aga ühte vaati. Peronella lasi mehe sisse ja hakkas temaga kohemaid õiendama...et mis mõttes ta nüüd koju tuli, on vaja tööd otsida ja teha, et tema ainukesena siin koob näpud villis, aga näed, mees ei tee midagi
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialek
Eevald soovitas Taavil rongiga ära sõita. Ta võttis teda kuulda ja suundus Lilleküla poole. Seal tehti aga ulatuslik passikontroll. Kuueteistkümnes peatükk Taavi jõudis külla, kus elas Eevaldi onu. Koerad haukusid ning taludes anti hoiatussignaale-arvati, et Taavi on varas. Eevaldi onu oleks Taavil lasknud heameelega kauem külas olla, aga mees ise otsustas pigem edasi liikuda. Ta suundus Piibu Eedi talu poole. Seal võeti teda vastu umbusaldusega. Taavi arvas, et paadiga, millest tema maha jäi, sõideti Soome, kuid tegelikult jäädi venelaste kätte. Eedi, Leonard ja veel mõned olid pääsenud, kuid Taavi naine ja poeg võeti kinni. Taavi hakkas kahtlustama, et Marta korraldas kõik. Ta saatis Taavi ehtekarbi järele,mida polnud ning valetas hiljem Taavile, et paat lahkus samal ööl, kui Taavi linna suundus. Mehed tegi ettevalmistusi, et metsa redutama minna. Kuuldud oli ka, et peagi võib toimuda haarang. Teine osa Esimene peatükk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
