10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristel Kerstna
Õppematerjali autor
LIHTOLEVIK Present Simple I, you, we, they + I pv N: I work every day He, she, it + I pv + -s (-es) N: He works every day. Küsiv ja eitav vorm moodustatakse abitegusõnade do, does (he, she, it) abil. N: küsiv- Do you work every day? Eitav- No, I do not (don't) work every day. Lõppu -es kasutatakse ainsuse 3. isiku puhul: · kui sõna lõpus on pass passes -ss, -sh, -ch, -x push pushes wach watches mix mixes · o-lõpulistes tegusõnades do does go goes · Kui sõna lõ
Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? Do We/you/they go We/you/they do not go go? we/you/they NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, -h, -ch, -tch, -x või o-ga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muudavad y i-ks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat teg
Present perfect (täisminevik) Have, has kasutatakse kõikides + have, has + 3.põhivorm lausetes - have, has + not + 3.põhivorm ? have, has + 3.põhivorm Väljendab: Äsja lõppenud tegevust, täna/sel nädalal/sel kuul/sel aastal toimunud tegevust, tegevust, mida on/ei ole kunagi tehtud Spikkrisõnad: today, this week, this year, already, yet, just, never, ever, for, lately Past simple (lihtminevik) Did kasutatakse eitavas ja küsilausetes + 2.põhivorm - did + not + 1.põhivorm ? did + 1.põhivorm Väljendab: Minevikus toimnud tegevust, tegevuse v sündmuse aeg on antud. Tgevust, mis toimus minevikus korduvalt, kuid enam ei toimu Spikkrisõnad: ago, last, yesterday Past continuous (kestev minevik) Was, were kasutatakse kõikides lausetes + be (was, were) + 1.põhivorm ing
Grammar Present Simple (Lihtolevik) and Present Continuous (Kestev olevik) PRESENT SIMPLE - LIHTOLEVIK Lihtolevik väljendab: 1) Harjumuspärast tegevust või seisundit olevikus. What time do you usually get up? 2) Üldtuntud tõdesid ja fakte. It always rains in October. 3) Oskusi ja võimeid. She speaks English well. Juhul kui tegusõna lõpeb häälikuga `s` või ühenditega sh`, `ch`, lisatakse ainsuse kolmandas pöördes tegusõna lõppu ` ES` (switch switches). Täpselt sama reegel kehtib tegusõnade kohta, mis lõpevad häälikuga `o` (go goes).
millele ainsuse 3.prdes lisatakse lpp -(E)S. Mnede tegusnade puhl lisatakse -ES: a)kui tve lppkaashlikuteks on ss, sh, ch, x, zz (misses) b)kui tve kaashlikuks on o - (goes;does) c)kui tve lpptishlik on kaashlikule jrgnev Y, mis prdelpu ees muutub I-ks (studies) Ajamrused: every day(week, month, year), often, usually, always, sometimes, etc. Kasutamine: Lihtolevik mrgib korduvat, harjumusprast vi sooritajale pidevalt omast tegevust, mis ldiselt ei toimu knelemise momendil. We get up at seven every day. The sun rises in the east. We learn English. NB! Kasutatakse ka tulevikus toimuva tegevuse vljendamiseks, mis on seotud siduplaanidega.
TENSES. ACTIVE VOICE. 1. Present Simple (üldolevik) I (he, she, it s) he works Eitav,küsiv do (I, you, we, they) he does not work does (he, she, it) does he work? Verbidele, mis lõpevad infinitiivis ss, -sh, -ch, -x või o, lisatakse ainsuse 3. pöördes es he touches, she goes Verbidel, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muutub y->ies
NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kestvat aega, näiteks see, hear, know. I see that man who you are pointing at. · Üldist, kogu aeg toimuvat või korduvat tegevust, pole oluline, kas tegevus toimub rääkimise hetkel. Teachers teach in schools. He usually goes to gym on Monday. · Tegevust mingil ajal. I go to school at 8 o´clock. You have to pay taxes once a month.
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid