§3. Jaapani kunst Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 11. november 2012 Jaapani kunst · Arenes kaua omaette · Sintoism - "kogu loodus on hingestatud" · Templid · Budismi, hiina kunsti mõjud · Zen budism · Puulõiketehnika Horyuji budausu klooster · Asub Naras · Tempel üks vanimaid puitehitisi maailmas · 7. saj (Horyuji tempel) Himeji linnus ·· e. Valge Haigru linnus 1581. aastal, Toyotomi Hideyoshi ·· täiuslikem Jaapani vanadest linnustest peatorn ja 3 madalamat torni · labürindid (Himeji peatorn) Video · Himeji Linnus (0:00-3:34) Video räägib Himeji linnusest
kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katuse-uirgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Jaapani tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika. Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõuli sed ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiiseks. VANA-AMEERIKA KUNST Suuri saavutusi kunsti vallas oli ka Vana-Ameenka rahvastel. Asteekide kultuur. Kesk-Ameerikas tekkis 14. sajandil asteekide riik, millepealinn oli Tenochritlan. Olmeekide kultuur. Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Maajade kultuur. Selle õitseaeg oli u
Põrandad olid puust. 6. Traditsiooniline jaapani stiilis katuse ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud kompleksi keskelt, ning 3 madalamat torni. 7. 12. Sajandil levis Hiinast Jaapanisse Zen-budism. 8. Kunstis võib näha zeni mõju kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis. 9. Värviline puulõige tehti mitme plaadiga ja värvidega trükkimisega. 10.Puulõiketehnika temaatikas oli tähtsal kohal igapäeva elu, naised, taimed, loomad, maastik. 11.Kitagawa Utamaro, Katsushika Hokusai, Andro Hiroshige. 12.Kõige kuulsam Jaapani puulõikemeister oli Hokusai.
loodusele. · Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. · Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesiselt ja põnevast aiast. Tuulejumal, Ogata Korin Ban Dainagon Ekotoba · ,,The Tale of Great Minister Ban" on hiline 12 sajandi käsikirja maal, mis kujutab tenmon vandenõu sündmusi. Puulõiketehnika · Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. · Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgmisel sajandil. · Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. · Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. · Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas.
Jaapani kunst Jaapani kunst on Hiina kunstist välja arenenud. Euroopas on kõige rohkem tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Puulõiketehnika hakkas laiemalt levima 17. sajandil ja saavutas täisküpsuse 18. sajandil. Selle temaatikaks oli realistlik, humoristlik või karikatuurne igapäevaelu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. Puulõikekunsti kuulsaimad meistrid on Katsushika Hokusai ja Ando Miroshige. Väga tuntud puulõikelooja oli ka Kitagawa Utamaro. Eriliselt kuulus on Jaapani elamu- ja pargikultuur
maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti. 7.-8. saj. kloostrites erineva suurusega Buddha kujud. Materjal: pronks või värvitud puu Puulõiketehnika pärit Hiinast. Usuliste tekstide illustreerimiseks. Ilmalik kunst: Arenes Kyoto õukonna tellimusel. Majad:Suhteliselt väikesed, järsud tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust.Loobuti sümmeetriataotlusest.Tube eraldavad maalitud vaheseinad ja lükanduksed. Maalikunst: Tubade vaheseintel ja lükandustel maastikupildid või loodusmotiivid. Otstest puupulkadega varustatud paberirullidel, vertikaalselt rippuv rull kakemono, põikrull makimono.
Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehitus kiriku püstitamisel. Kõige suurejoonelisem kirikuehitis on Peetri kirik, Vatikanis. 1 Bosch - Heinakuhi, Madalmaad
Maalikunst Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Leonardo da Vinci- maalikunstnik, arhitekt, filosoof, leiutaja. Suurem osa oma elust elas Itaalias, kuid elu lõpul Prantsusmaal. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Figuure paigutas kolmnurkse rühmana. Saksa kunst, 15-16 saj 15saj valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisem uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15 saj võeti kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügav trükitehnika- vasegravüür. Võetakse kasutusele paber, Albrecht Dürer.- graafika edasiviija. Prantsuse kunst. 16 saj Renessannskunsti Prantsusmaale tõi kuningas Francoi I, kes kutsus ka Prantsusmaale elama L. Da Vinci. Loire`i jõe äärde koondunud arvukad lossid. Alustatakse ka uue kunstimuuseumi Louvre lossi ehitamist. Jean Clovet on väga hästi maalinud Francoi I. Madalmaade kunst 15-16 saj
ja looduse kujutamine kunstis. ja looduse kujutamine kunstis. 10. eripära India loodus on kontrastne Väga kõrgetasemeline tarbekunst. Tarbekunstis levis lakkimistöö ja (kõledad kiltmaad, viljakad orud, Metallitöö, nikerdused, tikandid, lihtne ent elegantne keraamika. kivised kõrbed, vohavad email, lakk, portselan, graafika. Puulõiketehnika. troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled) Mütoloogia fantaasiarikas
16.saj Loire'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja tornikesed, katuseaknad. Nt Chambordi loss. Pariisis alustati aastal 1546 Louvre lossi ehitust, mis sai valmis alles sajand hiljem. Tänu Jean Clouet'ile teame milline Francois esimene välja nägi. Renessanss saksamaal: 15.saj valitses saksamaal kunstis keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür. Esmakordselt võeti kunstis kasutusele paber. Selle tehnika kõige paremaks edendajaks oli Albrecht Dürer- nt "apokalüptilised ratsanikud" madalmaade kunst: madalmaade kunstile iseloomulik palju tugevama keskaja mõju, ei saa rääkida antiikeeskujudest nagu itaalias. Kunst oli rahvalikum, esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Olulisemaks maalitehnikas tahvelmaal- altarimaal. Madalmaades võetakse 15.saj kasutusele õlivärvid,
16.saj Loire'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja tornikesed, katuseaknad. Nt Chambordi loss. Pariisis alustati aastal 1546 Louvre lossi ehitust, mis sai valmis alles sajand hiljem. Tänu Jean Clouet'ile teame milline Francois esimene välja nägi. Renessanss saksamaal: 15.saj valitses saksamaal kunstis keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür. Esmakordselt võeti kunstis kasutusele paber. Selle tehnika kõige paremaks edendajaks oli Albrecht Dürer- nt "apokalüptilised ratsanikud" madalmaade kunst: madalmaade kunstile iseloomulik palju tugevama keskaja mõju, ei saa rääkida antiikeeskujudest nagu itaalias. Kunst oli rahvalikum, esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Olulisemaks maalitehnikas tahvelmaal- altarimaal. Madalmaades võetakse 15.saj kasutusele õlivärvid,
Temaatikaks Kirjakunsti arendati luksuse veidi stiliseeritud joonele ja inimene, loomad, maastik. Songi suunas(värvilised paberid, kirgastele värvidele. Pildid dünastia ajal maastikumaal üks kullapritsmed). Ilukiri spontaanne kujutavad stseene peaaladest, jooned olid hajusad, ja vaba. Puulõiketehnika algselt muinasjuttudest ja õhu-ja värviperspektiiv. usuliste tekstide illustreerimiseks, rahvaeepostest Rullformaat.Chani koolkonna 18. sajand saavutas täisküpsuse, mungad rõhutasid lihtsust, levis massiliselt, publikuks
Skulptuur: Buddha kujud, peamiselt pronksist või värvitud puust (7.-8. saj). Kirjakunst: Hiinast õpitud, arendati suurema luksuse suunas (vabam, spontaansem ja mänglevam). Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega (haikudega). Maalikunst: mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed mis vihjavad loodusele. Väldib reeglipära ja sümmeetriat. Muinasjutuliselt mitmekesine. Rullformaadis maalingud, maalingud sirmidel, vaheseintel ja lükandustel. Puulõiketehnika: tähtsal kohal oli igapäevane elu mida kujutati realistlikult, sageli ka humoristlikult ja karikatuurselt (naisi, taimi, loomi, maastikke, teatritseene, kuulsaid näitlejaid jne). Tuntumad puulõiketehnikat kasutavad kunstnikud olid: Kitagawa utamaro, Katsushika Hokusai, ando Hiroshige. Tarbekunst: lakkehistöö ja lihtsa kuid elegantse vormiga keraamika. Külmrelvad, mida kasutasid samuraid.
maalimine kuulus ülemkihi hulka. Hiina hieroglüüfid olid enamasti nelinurksed, selged ja korrapärastes ridades; - TARBEKUNST: alad: metallehistööd, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd JAAPAN 1. Kirjelda Jaapani arhitektuuri, graafikat - ARHITEKTUUR: Vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele; hiljem savist katusekivid - GRAAFIKA: Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika; kasutati uduliste tekstide illustreetimiseks; esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga; hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine K.HOKUSAI VIDEO "LAINE" 1. Mis kaasnesid, kui kunstik vahetas mitmel korral oma nime? Muutused stiilis 2. 1814.a hakkas ta avaldama oma joonistuste albumeid ehk...? Mangasid 3. Mida ta sageli endast joonistas? Karikatuure 4
Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maatikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberitullidele nagu Hiinas. Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Sisevaade Puulõiketehnika Puulõiketehnika jõudis Jaapanisse Hiinast. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgmisel sajandil. Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas
Neil oli kõrgelt arenenud tekstiilitunnetus ja metallurgia. Säilinud on rohkem keraamikat, mille hulgas on palju huvitavaid inimpeakujulisi nõusid. Zeni mõjud Jaapanis kunstis kalligraafia spontaansus ja maalikunstis peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Eelistati maalimist musta tindiga (tusiga). Pargikunst väldib reeglipära ja sümmmeetriat. Puulõiketehnika algselt kasutati vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, 17.saj hakkas laiemalt levima. Esialgu trükiti 1 plaadiga mustvalge pilt, värvid lisati pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine. Publikuks oli peamiselt linnarahvas (lihtrahavs). Temaatika oli igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms.
SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta
· hiljem art deco, siis realism · ''Y. Simmi portree'', ''Fr. Tuglase portree'', ''Hobuseujutajad'', ''Natüürmort kitarriga'' · A. Akberg · radikaalsema geomeetrilise kunsti esindaja · ''Daam lapsega'' · katusemotiivid ''Katused'' · maalikunstnik, iseõppinud · M. Laarman · iseõppinud, radikaalsema suuna esindaja · tuntud graafikuna must-valge puulõiketehnika · raamatukujundaja Tuglase raamatud · ''Oleviste ja Niguliste'' · avangard 1920, 1930 väheneb radikaalsus · sajandivahetusel postimpressionism ja rahvusromantism · impressionistid · Paul Burman · tohutu looming, osa hävis II MSjas · Villem Ormisson · lähtunud lätlaste eeskujust · 1930ndatel ''Pallase'' õppejõud · enamus loomingust hävis II MS ajal · ''Õunad vaibal'' · realistlikud uuendajad
Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintsitõmbed, mis vihjavad loodusele. Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesisest ja põnevast aiast. Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgimisel sajandil. Esialgu trükiti ühe paadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Ee...
õhukeses seinad (erineb Hiinast: katuseräästad ulatuvad tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt üles); ülespoole keeratud katus; tube eraldasid lükanduksed; mööbel puudus, magati õlgmattidel; tühjal pinnal on vaid mõned lohakad pintslitõmbed, mis viitavad loodusele; värviti mustvalgelt või värviliselt; pargikunst juhuslikult kujunenud mitmekesisusest ja põnevast aiast, väldub reeglipära ja sümmeetriat; kirjas valdas luksuslikus (värvipaber, kullapritsmed); puulõiketehnika abil kujutati igapäevaelu realistlikult, humoristlikult (teemaks naised, loomad, teater jne); jaapani rahvusliku arhitektuuri omapära: püstpalkidele toetuv massiiven katus; kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri; külmrelvade kujutamine; zenmungad maalisid eelistatunumalt värvipildiel musta tusiga; puugravüüre iseloomustasid julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus, looduse erinevad värvid.
sajandi alguseni. Müür on 9 m kõrge, ülaosas 5,5 m lai. 27)Mida tead kuulsate terrakotasõdalaste kohta? Terrakotasõdalased on kollektsioon umbes 8000 (täpsemalt 8099) elusuuruses terrakotas sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas. Sõdalased on 1,6–1,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega. 28)Millist trükigraafika tehnika kõrgaeg oli Jaapanis 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi alguses? Värviline puulõiketehnika. Selle tähtsaimad meistrid olid K. Utamaro, Ando Hiroshige ja K. Hokusai. 29)Mida tähendab sõna “renessanss”? Tuleneb itaaliakeelsest sõnast “rinascita” (taassünd). Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 30)Kuidas periotiseeriti Itaalia ressansiajastut? 13. ja 14.sajand - eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento). 15.sajand - vararenessanss (Itaalias quattrocento). 16
Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. 15. sajandil valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15. saj. võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür · Rokokoo (ka Louis XV stiil) sünnib Prantsusmaal. Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. · Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. · Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad (siid, lakkesemed, portselan). · Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik
· San Giorgio kirik kasutas kolossaalorderit poolsambad ja sambad ulatuvad üle mitme korruse, fassaadi keskosa moodustab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil · Villad lossitaoline maamaja · Villa Rotonda - ruudukujuline põhiplaan, laiad trepid, ümmargune kuppel, sees ümmargune saal Saksa renessansi kunst 15. 16. sajand Trükigraafika levimine Gutenberg · Eelduseks: paberi ja puulõiketehnika levik Vanem on puulõige tugevad jooned, nurgelised Hilisem vasegravüür paremini kujundatav, varjundid MARTIN SCHOGAUER · Arendas vasegravüüri · Madonnad, pühakulood, olestikupildid · Nt ,,Madonna mmurumättal" MATTIAS GRÜNEWELD · Hilisgootika ja renessansi vahepeal · Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altari maalingud · Kristus ristilööduna, vasakpoolses: Maarja, apostel Johannes, Maarja Magdalena,
Just Magalhăes andis Vaiksele ookeanile selle nime kuna seda ületades oli ilm enamasti tuulevaikne ja rahulik. Maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus toetus Magalhăesi avastusele, et maa on kerakujuline ja uskus, et laev jõuab Euroopast Kaug-Itta ka lääne poole liikudes. Oma teel avastas ta Ameerika. Tolle aja teadmistejanu viis paljude tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, trükikunst, ja mitmed mehaanilised aparaadid. 15 saj võeti kasutusle ka puulõiketehnika ja sügavtrükitehnika-vasegravüür. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd). Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel
annaabi.ee 
