§3. Jaapani kunst Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 11. november 2012 Jaapani kunst · Arenes kaua omaette · Sintoism - "kogu loodus on hingestatud" · Templid · Budismi, hiina kunsti mõjud · Zen budism · Puulõiketehnika Horyuji budausu klooster · Asub Naras · Tempel üks vanimaid puitehitisi maailmas · 7. saj (Horyuji tempel) Himeji linnus ·· e. Valge Haigru linnus 1581. aastal, Toyotomi Hideyoshi ·· täiuslikem Jaapani vanadest linnustest peatorn ja 3 madalamat torni · labürindid (Himeji peatorn) Video · Himeji Linnus (0:00-3:34) Video räägib Himeji linnusest
Ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katuse-uirgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Jaapani tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika. Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõuli sed ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiiseks. VANA-AMEERIKA KUNST Suuri saavutusi kunsti vallas oli ka Vana-Ameenka rahvastel. Asteekide kultuur. Kesk-Ameerikas tekkis 14. sajandil asteekide riik, millepealinn oli Tenochritlan. Olmeekide kultuur. Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Maajade kultuur. Selle õitseaeg oli u. 300-900 Maajade linnriigid võitlesid sageli
Jaapan 1. Jaapanis loodi ühtne riik 5.sajandi II poolel. 2. Jaapanlaste algne usund oli sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser, kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3.sajandil. 3. Jaapanisse jõudsid budism ja hiina kunsti mõjud 6. Sajandil. 4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või loodusmotiive. Põrandad olid puust. 6. Traditsiooniline jaapani stiilis katuse ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ...
loodusele. · Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. · Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesiselt ja põnevast aiast. Tuulejumal, Ogata Korin Ban Dainagon Ekotoba · ,,The Tale of Great Minister Ban" on hiline 12 sajandi käsikirja maal, mis kujutab tenmon vandenõu sündmusi. Puulõiketehnika · Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. · Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgmisel sajandil. · Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. · Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. · Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas.
Jaapani kunst Jaapani kunst on Hiina kunstist välja arenenud. Euroopas on kõige rohkem tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Puulõiketehnika hakkas laiemalt levima 17. sajandil ja saavutas täisküpsuse 18. sajandil. Selle temaatikaks oli realistlik, humoristlik või karikatuurne igapäevaelu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. Puulõikekunsti kuulsaimad meistrid on Katsushika Hokusai ja Ando Miroshige. Väga tuntud puulõikelooja oli ka Kitagawa Utamaro. Eriliselt kuulus on Jaapani elamu- ja pargikultuur
Jaapani kunst Referaat Allar Kiirats 11d Audentese Erakool Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud t...
Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehitus kiriku püstitamisel. Kõige suurejoonelisem kirikuehitis on Peetri kirik, Vatikanis. 1 Bosch - Heinakuhi, Madalmaad
Maalikunst Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Leonardo da Vinci- maalikunstnik, arhitekt, filosoof, leiutaja. Suurem osa oma elust elas Itaalias, kuid elu lõpul Prantsusmaal. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Figuure paigutas kolmnurkse rühmana. Saksa kunst, 15-16 saj 15saj valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisem uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15 saj võeti kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügav trükitehnika- vasegravüür. Võetakse kasutusele paber, Albrecht Dürer.- graafika edasiviija. Prantsuse kunst. 16 saj Renessannskunsti Prantsusmaale tõi kuningas Francoi I, kes kutsus ka Prantsusmaale elama L. Da Vinci. Loire`i jõe äärde koondunud arvukad lossid. Alustatakse ka uue kunstimuuseumi Louvre lossi ehitamist. Jean Clovet on väga hästi maalinud Francoi I. Madalmaade kunst 15-16 saj
ja looduse kujutamine kunstis. ja looduse kujutamine kunstis. 10. eripära India loodus on kontrastne Väga kõrgetasemeline tarbekunst. Tarbekunstis levis lakkimistöö ja (kõledad kiltmaad, viljakad orud, Metallitöö, nikerdused, tikandid, lihtne ent elegantne keraamika. kivised kõrbed, vohavad email, lakk, portselan, graafika. Puulõiketehnika. troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled) Mütoloogia fantaasiarikas
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maatikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberitullidele nagu Hiinas. Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Sisevaade Puulõiketehnika Puulõiketehnika jõudis Jaapanisse Hiinast. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgmisel sajandil. Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas
Temaatikaks Kirjakunsti arendati luksuse veidi stiliseeritud joonele ja inimene, loomad, maastik. Songi suunas(värvilised paberid, kirgastele värvidele. Pildid dünastia ajal maastikumaal üks kullapritsmed). Ilukiri spontaanne kujutavad stseene peaaladest, jooned olid hajusad, ja vaba. Puulõiketehnika algselt muinasjuttudest ja õhu-ja värviperspektiiv. usuliste tekstide illustreerimiseks, rahvaeepostest Rullformaat.Chani koolkonna 18. sajand saavutas täisküpsuse, mungad rõhutasid lihtsust, levis massiliselt, publikuks
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega....
05.oktoober KUNSTIAJALUGU INDIA TÖÖLEHT 1. Millised olid 3 valitsevat usundit Indias ja mis oli neile ühine usk? Hinduism, budism ja dzainism. Neile oli ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäik. 2. Kirjelda stuupat. Kelle auks neid püstitati? Poolkerakujulise kupliga kaetud Buddha mälestuseks. Kupli tasandatud tipus on nerlinurkne aedik, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. 3. Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? Keda ja kuidas neil kujutati? Reljeef. Tõsised pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. 4. Nimeta india maalikunsti alaliigid. Miks ei rõhutata india kunstis erinevusi inimese, looma või jumala vahel? Miniatuurmaalid. Hingede rändamise tõttu. HIINA 1. Kirjelda Hiina arhitektuuri, skulptuuri, maalikunsti, kalligraafiat ja t...
Neil oli kõrgelt arenenud tekstiilitunnetus ja metallurgia. Säilinud on rohkem keraamikat, mille hulgas on palju huvitavaid inimpeakujulisi nõusid. Zeni mõjud Jaapanis kunstis kalligraafia spontaansus ja maalikunstis peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Eelistati maalimist musta tindiga (tusiga). Pargikunst väldib reeglipära ja sümmmeetriat. Puulõiketehnika algselt kasutati vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, 17.saj hakkas laiemalt levima. Esialgu trükiti 1 plaadiga mustvalge pilt, värvid lisati pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine. Publikuks oli peamiselt linnarahvas (lihtrahavs). Temaatika oli igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms.
SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta
· hiljem art deco, siis realism · ''Y. Simmi portree'', ''Fr. Tuglase portree'', ''Hobuseujutajad'', ''Natüürmort kitarriga'' · A. Akberg · radikaalsema geomeetrilise kunsti esindaja · ''Daam lapsega'' · katusemotiivid ''Katused'' · maalikunstnik, iseõppinud · M. Laarman · iseõppinud, radikaalsema suuna esindaja · tuntud graafikuna must-valge puulõiketehnika · raamatukujundaja Tuglase raamatud · ''Oleviste ja Niguliste'' · avangard 1920, 1930 väheneb radikaalsus · sajandivahetusel postimpressionism ja rahvusromantism · impressionistid · Paul Burman · tohutu looming, osa hävis II MSjas · Villem Ormisson · lähtunud lätlaste eeskujust · 1930ndatel ''Pallase'' õppejõud · enamus loomingust hävis II MS ajal · ''Õunad vaibal'' · realistlikud uuendajad
Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintsitõmbed, mis vihjavad loodusele. Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesisest ja põnevast aiast. Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgimisel sajandil. Esialgu trükiti ühe paadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Ee...
õhukeses seinad (erineb Hiinast: katuseräästad ulatuvad tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt üles); ülespoole keeratud katus; tube eraldasid lükanduksed; mööbel puudus, magati õlgmattidel; tühjal pinnal on vaid mõned lohakad pintslitõmbed, mis viitavad loodusele; värviti mustvalgelt või värviliselt; pargikunst juhuslikult kujunenud mitmekesisusest ja põnevast aiast, väldub reeglipära ja sümmeetriat; kirjas valdas luksuslikus (värvipaber, kullapritsmed); puulõiketehnika abil kujutati igapäevaelu realistlikult, humoristlikult (teemaks naised, loomad, teater jne); jaapani rahvusliku arhitektuuri omapära: püstpalkidele toetuv massiiven katus; kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri; külmrelvade kujutamine; zenmungad maalisid eelistatunumalt värvipildiel musta tusiga; puugravüüre iseloomustasid julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus, looduse erinevad värvid.
Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. 15. sajandil valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15. saj. võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür · Rokokoo (ka Louis XV stiil) sünnib Prantsusmaal. Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. · Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. · Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad (siid, lakkesemed, portselan). · Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik
sajandi alguseni. Müür on 9 m kõrge, ülaosas 5,5 m lai. 27)Mida tead kuulsate terrakotasõdalaste kohta? Terrakotasõdalased on kollektsioon umbes 8000 (täpsemalt 8099) elusuuruses terrakotas sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas. Sõdalased on 1,6–1,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega. 28)Millist trükigraafika tehnika kõrgaeg oli Jaapanis 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi alguses? Värviline puulõiketehnika. Selle tähtsaimad meistrid olid K. Utamaro, Ando Hiroshige ja K. Hokusai. 29)Mida tähendab sõna “renessanss”? Tuleneb itaaliakeelsest sõnast “rinascita” (taassünd). Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 30)Kuidas periotiseeriti Itaalia ressansiajastut? 13. ja 14.sajand - eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento). 15.sajand - vararenessanss (Itaalias quattrocento). 16
· San Giorgio kirik kasutas kolossaalorderit poolsambad ja sambad ulatuvad üle mitme korruse, fassaadi keskosa moodustab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil · Villad lossitaoline maamaja · Villa Rotonda - ruudukujuline põhiplaan, laiad trepid, ümmargune kuppel, sees ümmargune saal Saksa renessansi kunst 15. 16. sajand Trükigraafika levimine Gutenberg · Eelduseks: paberi ja puulõiketehnika levik Vanem on puulõige tugevad jooned, nurgelised Hilisem vasegravüür paremini kujundatav, varjundid MARTIN SCHOGAUER · Arendas vasegravüüri · Madonnad, pühakulood, olestikupildid · Nt ,,Madonna mmurumättal" MATTIAS GRÜNEWELD · Hilisgootika ja renessansi vahepeal · Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altari maalingud · Kristus ristilööduna, vasakpoolses: Maarja, apostel Johannes, Maarja Magdalena,
Just Magalhăes andis Vaiksele ookeanile selle nime kuna seda ületades oli ilm enamasti tuulevaikne ja rahulik. Maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus toetus Magalhăesi avastusele, et maa on kerakujuline ja uskus, et laev jõuab Euroopast Kaug-Itta ka lääne poole liikudes. Oma teel avastas ta Ameerika. Tolle aja teadmistejanu viis paljude tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, trükikunst, ja mitmed mehaanilised aparaadid. 15 saj võeti kasutusle ka puulõiketehnika ja sügavtrükitehnika-vasegravüür. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd). Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
