● Löökriistad määravad ka näitlejate tegevuse- kui lavale astub näiteks tähtis isik, siis kõlavad suure gongi aeglased löögid, teenija tulekul mängitakse väikesel gongil kiiresti. Keel- ja puhkpillid saadavad laule ja esitavad vahemänge. ● Kandsid gao xue - platvormjalanõud ● Samatähenduslikku žesti näitab iga karakter omamoodi ● Keerukas akrobaatika ● Kostüümid värvikad ● Keerukas grimm Kasutatud kirjandus Britannica. Bunraku. https://www.britannica.com/art/Bunraku Wikipedia. Bunraku. https://en.wikipedia.org/wiki/Bunraku Britannica. Bunraku. https://www.britannica.com/art/Bunraku Youtube. Bunraku Theatre https://www.youtube.com/watch?v=f4G68civvo8&index=9&list=PLFuaUznjaXYxZU5gfUu _O86FBdA4N_GKb McDaniel. Beijing Opera. http://mcdaniel.hu/beijing-opera/ Wikipedia. Pekingi Opera. https://hu.wikipedia.org/wiki/Pekingi_opera Lisaks enda koostatud konspekt.
Näitlejad on ainult mehed, nad kannavad luksuslikke kostüüme ja puust maske. Kostüüm jätab katmata jalad, sest nende liigutused on No teatris eriti tähtsad. Jalgade liikumine peab edasi andma rõõmu, kurbust, viha jne. Ainsaks dekoratsiooniks on kuldsel taustal männi- kujutis tagaseinal. Etendatakse lugusid jumalatest ja kangelastest, palju kasutatakse pantomiimi. Kaasa tee- vad solistid ja koor, pillidest kasutatakse eelpoolnimetatud flöödimoodi pillid ja löökpillid. BUNRAKU-jaapani nukuteater. Etenduste kasutatakse nukke, mis on peaaegu inimesesuurused. Inimesed juhivad neid nukke ja kõik on vaatajale nähtav. Jutustaja jutustab SHAMISENI saatel vanu ballaade ja nukkudega lavastatakse siis neid lugusid. GEISAD SHAKUHACHI KOTO JA SHAMISEN KABUKI TEATER NO TEATER BUNRAKU
huumor · Reeglite hülgamine TEITOKU (Matsunaga Teitoku) · Vaba stiil (kõne keel) · Reeglid · Hetke meeleolu · Waka ja renga tasemel · Võimalik vulgaarsd sõnad* 4)Mille poolest jäävad kirjandusajalukku kabuki ja bunraku? Nii kabuki kui nukuteatri näidendid jaotatakse põhiliselt kaheks: jidaimono (ajaloolised) ja sewamono (kaasaegsed). JIDAIMONOD rääkisid lugusid muistsetest SEWAMONO rääkis tavainimesest kangelastest, mis olid üle võetud kas poepidajast, põlluharijast, prostituudist sõdalaseepostest, n näidenditest või ning baseerus sageli lähiajal toimunud folklooripärandist. Jidaimonodel intsidentidel tapmistel, vargustel,
Tokugawade ajal muutus Kano õuekoolkonnaks, mis tõi kaasa negatiivsed tagajärjed, sest neokonfutsianismi dogmad hakkasid ahistama loomevabadust. Kano koolkonna sajad kunstnikud andsid siiski hinnatava panuse jaapani maalikunsti mitme sajandi vältel. Linnakultuuris oli tähtsal kohal ka teater. Jaapanis tegutsesid juba keskajal rändtrupid, kes etendasid lastele nukunäidendeid. Muutunud 16. sajandi paikseks, panid need trupid aluse nukuteatrile nimega bunraku. 17. sajandil kujunes bunraku väga populaarseks linnakultuuri osaks. Etendusi anti 1 1.5 meetriste nukkudega, kusjuures iga nuku liikumapanemiseks oli kolm nukujuhti, kelle tegevus pidi olema kooskõlas laulu ja saatemuusikaga. Umbes samal ajal tekkis rahvateater kabuk, kus mängisid vaid meesnäitlejad (ka naiste osi), kelle amet oli sageli pärandatav. Bunraku ja kabuki kõrval oli populaarne ka klassikaline no-teater, mis pärines 14. sajandist.
JAAPAN Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid kaasa endiga oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Ehk oleks nende maade kultuur veelgi kõrgem, kui nad poleks olnud nii jonnakad ja kangekaelsed. Kuid mongoliidne rass teiste suhtes tolerantsust ei tunnistanud ja nii nad jagelesid. Senini ei ole näiteks teada, kas jaapani keel on pärit hiinast või hiina keel jaapanist. Levinumad religioonid Jaa...
kristliku misjonitöö ja katoliku mungad saadeti maalt välja. Piirati kaupade sissevedu või suleti täielikult. Linnakultuur Mitmed linnad muutusid metropolideks, kujunes kultuur, kus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Püstitati otstarbekaid ehitisi Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mille kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti. Tähtsal kohal oli teater. Rändtrupid panid aluse nukuteatrile nimega bunraku, mis kujunes 17. sajandil väga populaarseks linnakultuuri osaks. Umbes samal ajal tekkis rahvateater kabiku, kus mängisid ainult meesnäitlejad. Tuntuim näitekirjanik oli Chikamatsu Monzaemon, kelle meelisteemadeks olid armuseiklused. Luuletaja Basho Matsuo Munefusa lõi algupärase haiku. Haridus ja teadus Rajati hulk koole, polnud enam palju kirjaoskamatuid. Edenesid paljud teadusharud, hakkas välja kujunema sintoistlik filosoofia, tugevnesid rahvuslikud ideaalid
Jaapani teater-templi ja kloostri rituaalid, reeglid, kostüümid, maskid, rekvisiidid, sümboolika. Kabukiteater-16 saj esialgu tantsud, esitasid naised ja pillimäng, 18 saj ainult mehed kes ei laula,teevad seda teised muusikud, käib mitu tundi. No-teater-samuraid(relvastatud kaaskonna liige ja pärast sõjaväeline) ja ülikud. Lava ilmadekoreerimata, puust maskid, kostüüm ei kata jalgu, sümbol- rõõm,kurbus,viha. Jumalate ja kangelaste elu sisu. Bunraku-nukuteater, inimese suurused nukud, juhib neid kimonos olev nukujuht, ja mustas 2 abilist, mängitakse vanu ballaade(shamisen). Pillid:koto-kosmoloogilise sümbolina (kõikust) 13 17 21 keelega, näppekeelpill, põrandal mängitakse, keele all liikuv sild (roop) häälestamine, elevandiluuga. Shamisen-lautotaoline 3 keelt, mängivad geisad(haritud tütarlaps, tunneb kirjandust,muusikat.kunsti, elatist teenib seltskonnadaamina. Shakuhachi-5 sõrmeavaga pikiflööt bambusest
mehed · Näitlejad ise ei laula, seda teevad etendust saatvad muusikud Noteater See on samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiimilaadsel tantsul ja muusikal. Näitlejad kannavad puust maske. Kostüüm jätab paljad jalad, mille liigutused on eriti tähendusrikkad, andes edasi erinevaid emotsioone. Näitlejad liiguvad vähe. Etenduste sisuks on jumalate ja kangelaste elu. Samurai Bunraku · Jaapani nukuteater · Inimsuuruses nukud · Nukke juhivad kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks abilist · Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamisen'i saatel vanu ballaade Geisad Geisad on kõrgelt haritud jaapani tütarlapsed, kes tunnevad hästi kirjandust, muusikat ja kunsti ning teenivad elatist seltskonnadaamidena Koto Kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Koto on 13, 17, 21 keelega
Tausta muusikaks on flöötdid jakäsi trummid. See pole realistlik. Kabuki – algselt oli see nii meeste kui ka naiste poolt esitatud, siis aga prostitutsiooni probleemi tõttu 1628. keelati naised ja poisikesed ära. Näitlejad kannavad meiki, mitte maske, peavad olema hea füüsilise ettevalmistusega, mehed on näinud aastaid aega, et osata naist mängida. Peamiseks teemaks on perekonna-, olustiku ja lembedraamad. Erinevad NÕ tetrist sest on tempokad, kärarikkad, kirevad ja pingelised. Bunraku – nukuteater. Nukke kutsutakse – ningyõ. Taiko trummid – Taiko trummid on hästi tuntud Jaapanis, kus neid kasutatakse nii klassikalises- kui rahvuslikus muusikas. Trummid on tehtud puudest – uuemad ka plastikust. On kahte tüüpi trumme byou- daiko – neid ei saa häälestada ja shime-daiko – saab häälestada. Alates 30cm kuni 2m suurused Sumo – Jaapani traditsiooniline maadlus. See toimub 4,55 m läbimõõtega ringis. Teada olevalt on pärist 642. aastast
liikus aga kabuki fookus kurjusele. Peategelaseks sai kuri mees, kes oli samaaegselt nii ahvatlev kui ka eemaletõukav, erootiline ja jälestusväärne. Veel kaks kurja karakterit: mürgine naine (dokufu) ja kuri eit (akuba). Tekkisid uued näitlemisvormid: 1)henge buy (muundumise, teisenemise tants), mille abil sai sujuvalt ühe tantsu jooksul üle minna ühelt karakterilt teisele ja 2)hayagawari (kiire muutus) kus näitlejal tuli ühe etenduse sees mängida mitut rolli. 9)ningy jruri (bunraku), on Jaapani traditsioonilise nukuteatri vorm, mis loodi 1684 Osakas. Jruri kanti algselt ette biwa , mis 16saj. asendus shamisen. Algul olid nukud lihtsad ja seda hoidis üks nukunäitleja, hiljem kolm. 10)gassaku ühisloominguna kirjutatud draamatekst. 18saj. oli selline meetod kasutusel nii kabukis kui ningy jruris. Esimest edukat gassaku tiimi juhtis Takeda Izumo II (1691-1756), kes koos Miyoshi Shraku (1697-1772) ja Namiki Ssukega (1695-1751) kirjutas mõlema teatrivormi tekste.
Kesta mitu tundi, publik võib lahkuda ja tagasi tulla, millal soovib. Plaksutatakse, naerdakse ja hõigatakse. No-teater- Samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiini laadsel tantsul ja muusikal. Etendusel on dekoratsioonideta lava, näitlejatel puust maskid, igal maskil joonistatud kindel iseloom. Kostüüm jätab jalad katmata, jala liikumised on väga tähendusrikkad. Liigutakse vähe ja kogu tegevus on pingeline meditatsioon. Bunraku- jaapani nukuteater. Nukk inimesesuurune, juhitakse vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist. Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamiseni'i saatel vanu ballaade. Koto- kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Tema kumer kaas on nagu taevas , lame põhi nagu maa ja kõlakasti õõnes sisemus sümboliseerib kõiksust. Koto on 13, 17 või 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Iga keele all on liikuv sild ehk
(Samast) TRADITSIOONILINE JAAPANI MUUSIKA Traditsiooniline jaapani muusika jaguneb kunstmuusikaks ja rahvamuusikaks. Kunstmuusikal on mitu eri stiili, igaüks neist kujunes välja eri ajalooperioodil. Üldiselt mängib vokaalmuusika Jaapani ajaloos palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. (L.Ambos 2014) Traditsiooniline jaapani muusika arenes välja jaapani traditsioonilistest teatriliikidest (nō, kabuki, bunraku). Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud Jaapani algasukate religioossete rituaalidega. See muusika hõlmas nii laulu kui ka instrumentaalmuusikat. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ning jagunesid löökpillideks (trummid), puhkpillideks (flöödid) ja keelpillideks (kannel). (Samast) 5. sajandil avas Jaapan end Aasia mandri kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud
osaks. Traditsiooniline jaapani muusika On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat: kunstmuusika ja folkmuusika. Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. Traditsiooniline jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatriliikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika hõlmas nii laulu kui instrumentaalmuusikat. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid kolmeks rühmaks: löökpillid (trummid), puhkpillid (flöödid) ja keelpillid (kannel).5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna
On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat: kunstmuusika ja folkmuusika Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaamuusika. 3 Traditsiooniline jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatriliikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika hõlmas nii laulu kui instrumentaalmuusika. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid kolmeks rühmaks: löökpillid (trummid), puhkpillid (flöödid) ja keelpillid (kannel). 5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri
Traditsiooniline Jaapani muusika On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat: kunstmuusika ja folkmuusika. Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. Traditsiooniline jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatriliikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika hõlmas nii laulu kui instrumentaalmuusikat. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid kolmeks rühmaks: löökpillid (trummid), puhkpillid (flöödid) ja keelpillid (kannel). 5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja
visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne Rakendus-ja osalusteater – sotsiaalsed ja hariduslikud eesmärgid, reaalne sotsiaalne kontekst(kool, haigla vms), vaatajad osalevad etenduseprotsessis Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina
Traditsiooniline Jaapani muusika On olemas kaht tüüpi traditsioonilist Jaapani muusikat: kunstimuusika ja folk muusika. Kunstimuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. Traditsiooniline Jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatri liikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Gagaku iidne õukonnamuusika. Esmane märkimisväärne areng Jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192 a.). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt Õukonnas aadlikele ja ühis konna kõrgklassile. Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas Jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Gagaku juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna ja KaguAasia maadesse ja on jagatud kahte liiki
saj Euroopa ja USA teatrit, lääne kultuur ka idamaises teatris, nt Indias on Briti kolonisaatorite mõjul sõnateater India teater – templi ja õukonnakultuuri traditsioon. Indias sündis teater 200- 100 a eKr, kathakali – üks tuntuim kehasüsteem, nõuab eluaegset treeningut Jaapani teater – pikk ja rikkalik, nõ – rituaalne teatripraktika, jumal, deemonid, teemad ajaloost, arenes 14.saj; kabuki – rahvalikum, koomilisem, seotud linnakultuuriga; bunraku – nukuteater, äärmiselt loomulik nuku liikumine Hiina teater – Pekingi ooper arenes 18-19.saj, ühendab muusikat, laulu, tantsu, miimi ja akrobaatikat Indoneesia teater – Bali ja Java saarte rituaalid Vietnami teater – veenukkude teater 4. Dramaatika, kompositsioon Mimesis e jäljendamine – kunst ongi mimesis, ei taandu ainult tegelikkuse kopeerimisele, iseloomulik on sarnasus jäljendusobjektile, üldise avamine üksikuks
esinesid ilmekates maskides ja luksulikes kostüümides. Tavaliselt oli etenduses kolmkuni kuus näitlejat, jutustaja, koor ja orketer. Laval oli tavaliselt väga vähe dekoratsioone, kuid obligatoorseks elemendiks oli foonile maalitud mänd. See traditsioon on püsinud siiani. Tokugawa sogunaadi aastail (1603-1868) oli nõ-teater täielikult ülikute meelelahutus. Eliidi jaoks kirjutati üha uusi näidendeid kuid seejuures säilisid vanad traditsioonid. Keskajast on pärit ka nukuteater bunraku. Oma nime on see saanud Õsaka näitegrupilt Bunraku-za,kes alustas oma tegevust 18.sajandil. Tegelasteks on puust nukud, mis on üks kuni poolteist meetrit pikad ja kaaluvad kuni kümme kilo. ( Sealsamas 2008: 154-155) Kabuki teater tekkis vastukaaluks aristrokraatlikule nõ-teatrile. Tänapäeval tunntakse kabuki't kui Jaapani klassikalist teatrit. Kabuki teatri rajajaks peetakse preestrinnast tantsjatari Izumost pärit Okunit, kes mitte üksnes ei saanud ise tuntuks oma tavapärasest
rahvusliku muusika õppetoolid ülikoolides. Traditsiooniline Jaapani muusika On olemas kaht tüüpi traditsioonilist Jaapani muusikat: kunstimuusika ja folkmuusika. Kunstimuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. Traditsiooniline Jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatri liikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Gagaku Gagaku iidne õukonnamuusika. Esmane märkimisväärne areng Jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192a.). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt Õukonnas aadlikele ja ühis- konna kõrgklassile. Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas Jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud.
annaabi.ee 
