kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8.0-8.9 kord aastas ning magnituudiga 7.0-7.9 maavärinaid toimub igal aastal keskmiselt 18. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Kuid mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega, kuid siiski pole Eestis toimunud maavärinad tugevuselt võrreldavad üle maailma
RICHTERI SKAALA 1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi. Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades salvestatud kõige suurema laine amplituudil, mis sõltub otseselt vabanevast energiahulgast. Seega võimaldab Richteri skaala võrrelda erinevate maavärinate võimsusi. Võimsaim salvestatud maavärin ulatub Richteri skaala alusel 8,6 magnituudini - sellise maavärina käigus vabaneb ligikaudu 1026 ergi energiat, energiahulk, mis on ligilähedane 1 miljardi tonni trotüüli lõhkamisel vabaneva energiaga. 6 Tugevus Tugevus Sagedus Tunnused magnituudides pallides aastas Richteri skaala Mercalli skaala 1 pall u. 100 000 Väga nõrk maapinna kõikumine;
RAHVASTIKU STATISTIKA Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. Mediaanvanus oli 2009. aastal 44,8 aastat, mis on samuti kõrgeim maailmas. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8% st. pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis oli 2010. aasta septembris neid lõpuks juba 44 449. 6 Joonis 3 http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Tabelist loeb välja, et: 0-14 aastasi on 13,2% (mehed ~8 521 571 / naised ~8 076 173); 15-64 aastasi on 64% (mehi~40 815 840 / naisi ~40 128 235); 65 aastasi ja vanemaid on
Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.
Tsunami on maalihke, maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab
elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha
Majandus kasvas igal aastal, vahepeal olid kerged mõõnad. Tänapäeval on jaapani majandus väga hästi tuntud oma elektroonikaseadmete ja autode tootmise poolt. Lisaks olen kirjutanud USA okupatsioonist, suurte reformide perioodist jpm. 1. ÜLDANDMED Ametlik nimi: Jaapan Asukoht: Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug- Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Lähimad naabrid: Lõuna- Korea, Hiina ja Venemaa Pealinn: Tokyo (8,8 mln; koos eeslinnadega 35,7 mln.) Rahvaarv: 127,4 mln. Pindala: 376 520 km2 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Haldusjaotus: jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri Rahaühik: Jeen Riigikeel: Jaapani keel Riigihümn: Kimi ga yo Riigikord: Parlamentaarne monarhia Iseseisvus: umbes 600 a. eKr Keiser: Akihito Peaminister: Naoto Kan Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude
taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. 4. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piirl .Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel
Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid. Tugevuse mõõtmine Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid. Võnked levivad maapinnas edasi justkui ringlained kivi vetteviskamisel. Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui
Foto 1, maavärina kolle ehk epitsenter (https://www.taskutark.ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa
Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988, lk 218 221 http://volcano.und.nodak.edu/ Jaanus Paal. Kamtsatka vulkaanidel kihab haruldane elu. Loodus, 2001, detsember. Postvulkaanilised nähtused kuumaveeallikad (termaalveed allikavee tº vähemalt 20º), geisrid (kuumad, perioodiliselt tegutsevad purskeallikas). Geisrite esinemine: 4 tähtsamat on Island (umbes 30 geisrit), Yellowstone (umbes 200 geisrit), Kamtsatka (umbes 100 geisrit), Uus-Meremaa Põhjasaar. Litosfäär 4 Mõisted: maavärin, maavärina kolle e hüpotsenter, maavärina kese e epitsenter, seismiline, seismograaf, tsunami, piki- ja ristlained, seismoloogia Laamade kokkupuutealal tekivad kivimites väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad, maakoorde tekivad lõhed, maapinnal kaasnevad vappumine ja kõikumine maavärin. Kõige suurema pinge koht on hüpotsenter e kolle(10 100 km sügavusel, harva üle 300 km), kus tekib järsk tõuge. Sealt lähtuvad ringikujulised lained e seismilised lained
Kokku moodustavad need neli saart 97% kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka Nansei saartena), nende seas Okinawa saar, mis paiknevad Kyūshū saarest lõuna pool, ulatudes Taiwani saareni. Kokku arvatakse Jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart (lugedes saareks maismaad, mille läbimõõt on rohkem kui 100 m). Vaidluse all on nelja lõunapoolsema Kuriili saarestaatus (Venemaal tuntud kui Lõuna-Kuriilid, Jaapanis kui Põhjaterritoorium): pärast Teist maailmasõda läksid Kuriili saared NSV Liidule, kuid tänase päevani pole Venemaa ja Jaapan jõudnud üksmeelele, millised saared täpsemalt Kuriilide alla kuuluvad. 1.2. Pindala Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid väiksem kui Rootsi. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal. 1.3. Pinnamood
pakuti ka pesemisvõimalust. 10 detsembri kella 16-ks oli evakueeritud 153 inimest. Kella 22-ks olid kõik inimesed Viru-Nigula spordihoonest lahkunud, üks inimene jäi Viru-Nigula rahvamajja ööbima. 11. detsembril oli Harjumaal Raasiku-Kostivere teel lumevangis veel 11 autot. Stockholmist saabunud lennuk jäi Ülenurme lennuväljal maandumata ja suundus Tallinnasse. Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna 5 lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse
mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavaradest leidub lubjakivi, väävlit, kivisüsi, vasemaaki, boksiiti, rauamaaki, nikkelit, fosfaati, plaatinat, tina, uraani. Igal aastal registreeritakse Jaapanis 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Nagu näiteks 2011. aastal Jaapanit tabanud 8.9magnituudine maavärin, pärast mida räsis riiki veel tsunami. Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid. Vulkaanipursked segavad inimtegevust ja sunnivad vulkaanide läheduses elavaid inimesi pursete ajal sealt lahkuma.
Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeristorm avaldab muljet ka nendele, kes elavad loodusjõududest laastatud piirkondadest eemal. Seda eriti meie päevil, mil info SAT TV vahendusel antakse edasi üle kogu maailma. Tööstusriikides ei ole loodusõnnetused nii dramaatiliste tagajärgedega kui arengumaades. Üleujutused Bangladeshis, põuaperioodid Aafrikas ja teised loodusõnnetused nõuavad igal aastal sadu tuhandeid inimelusid.
pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis sõltub kaugusest epitsentrist, geoloogilisest ehitusest ja ehitiste kvaliteedist. Tugevus fikseeritakse aparatuuriga, intensiivsus on subjektiivne mõõt, mis on seotud inimeste endi vaatlustulemustega. Intensiivsuse määramisel on enamkasutatuiks Rossi-Foreli (I-X) ja Merealu (I-XH) skaalad. Ohud Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid, torujuhtmed, ehitised, teed, sillad
Vesi muutub kohe auruks ja tekivad gaasid. d. geisrid-kuumaveeallikad. Tekivad siis kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad- seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a. P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi- tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. b. S-lained-ristlained, kivimkeha kuju muutvad lained, kõrge sagedus, lühike lainepikkus,
Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Fuji mägi (Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp.) Maavärinad Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kōbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber
venitades välja. Ristilained panevad kivimid lainetama. Purustusi saab leevendada : · Hoonete püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Vedrustussüsteemid korruste ja vundamendi vahel · Tugevdatud sillad ja viaduktid · Tulekindlad ehitusmaterjalid · Tulekaitsemüürid hoonetes ja nende vahel · Kaldakindlustused · Toimiv päästeteenistus, varjendid · Õppused elanikele · Seiresüsteem 7.3. Tsunaami Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem. · Tagajärjed: o Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele o Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik o Ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega 7.4
mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-saniks. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavärinad Igal aastal Jaapanis registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi
Piki peamisi murranguvööndeid on fikseeritavad alad, kus hiljuti on toimunud suuremad maavärinad, või kus pidevalt toimuvad väiksemad maavärinad. Samal ajal on jälgitavad alad, kus viimase 100 aasta jooksul pole toimunud ühtegi suuremat maavärinat. Järeldusena on viimastel aladel tegemist 'lukustunud murranguga', kus toimub pingete kontsentreerumine; neid alasid kirjeldatakse kui suurima seismilise potentsiaaliga alasid, kus suure tõenäosusega 'õige pea' toimub suure tugevusega maavärin. Statistika. Vaadeldakse erineva tugevusega maavärinate arvu kindlas piirkonnas teatud ajajooksul. Antakse välja seismilise riski kaarte. Määratakse teatud tugevusega maavärina kordumise intervall. Intensiivsuse hindamisel hinnatakse ka geoloogilist ehitust. Füüsikalised ja keemilised indikaatorid. Paisumismudel: väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites, jätkuv pinge intensiivistab avanemist veelgi, vesi tungib pragudesse
seintesse tekivad praod. 6,0 magnituudi... hoonete seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad. 7,0 magnituudi... enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8,0 magnituudi... täielik purustus, murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind täielikult. 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamidest Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida
kaudsete meetoditega. Seismiline impulss ekitatakse plahvatuse, suruõhu kahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone). Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning
Krakatau vulkaanipurset on võrreldud Hirosimale visatud tuumapommiga. Hinnanguliselt oli saare otseses mõttes tükkideks rebinud Krakatu purse 10000 korda võimsam.(1) Toona Indoneesiat kontrollinud Hollandi koloniaalvõimu hinnangul hukkus katastroofi käigus üle 37 000 inimese. Hilisemates töödes on järeldatud, et ohvrite arv võis küündida isegi 120 000'ni – purse vallandas ka üle 30 meetri kõrguse tsunami. Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. Krakatau purske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. (1) . Plahvatus paiskas ka välja 21 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali ning üle 800 000 ruutkilomeetrist territooriumit mõjutas tuhasade. Vee peal hulpiv pimss oli tõepoolest nii tihe ja laigud piisavalt paksud, et kanda inimesi ja peatada laevu. Üle
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
maavärinaid. San Andrease transformmurrang. Geoloogiliselt väga ebasoodne piirkond. Vaikse ookeani laam nihkub põhja-ameerika laama suhtes ~4cm/aastas. Vulkaanipursete etteennustamine on paremini arenenud kui maavärinatel. Vulkaanipurskeid tavaliselt ennustatakse 1-2 päeva ette. Mida pudedam on pinnas (liiv, muda), seda suurema amplituudi saavutavad pinnalained, ja seda suuremaid kahjustusi maavärin põhjustab. Tsunami seismiline merelaine. Maapinna liikumine tuli tsunamid maalihked üleujutused. Laamtektoonika. ,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood.
tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni. 1807 Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse. 1808 Briti vägede saabumine, sõja algus. 1810 Prantsusmaa vägede lahkumine. 1820 Kodanlaste revolutsioon. 18 Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
