Koostaja: Meie paremas maailmas Elo Viiding Uurimustöö Tartu 2015 Sisukord 1 Elo Viidingu elu....................................................................................................... 3 Looming.................................................................................................................. 4 Teemad................................................................................................................... 5 Kujundid................................................................................................................. 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis vii...
.. Ümber õõtsuksid laiad lained vahu valgetes kuppudes: Tule! Tulvil me hõlm on õndsust, mille leiad vaid uppudes! Siis ma tuleks, teokarbid kaelas, sinu sügava süleni kuni vood minu vaate mataks näkijuustega üleni... Luuletuse *** analüüs Luuletus oli tundeline. 3 epiteeti ranna raugetest roogudest ümber õõtsuksid laiad lained vahu valgetes kuppudes 3 metafoori valge laotuse võlvini vahu valgetes kuppudes näkijuustega 3 võrdlust kui sa katsuksid mind nii kui meri Ja õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks 3 isikustamist - Lainete luiludes ümber jalge Tulvil me hõlm on õndsust kuni vood minu vaate mataks
uluk langeb aasale tema naha viin ma turgu sarved abikaasale Antud luuletus räägib sellest, kuidas inimloomus on ahne, et ei taha kulutada kuule väikestele lindudele, vaid kui juba lastal, siis ka juba suurt looma, millest saab palju liha, nahka ja ka sarved mida naisele viia. Kasutatakse ristriimi. Luuletuses on kasutatud epiteeti väike part . Võrdlustest kasutati kuul poeb kerre nagu urgu. Kasutati ka personifikatsiooni kuul poeb. Metafooridest on kasutatud sõna kaksraud. Luuletaja kasutab seal ka allegooriat naha viib turgu, mille all mõtleb seda , et kasutab looma kasu saamiseks, sarvede abikaasale viimise all võib mõista erinevaid asju, seda võib mõista kui abikaasa petmist või sellena et mehel võib olla teiseks armastuseks jahil käik. Luuletuse meeleolu tundub et on ka küllaltki üleolev.
Räägib Eesti tulevasest õnnest ja edust, kuna luuletaja näeb NSVL lagunemist, ning soovib sellest maailmale teatada. Ta ärgitab muusika loomist heliloojate poolt ning julgustab neid. Probleemiks on rahva tuimus oma saatuse ees ning venemeelsete vastuseis. Autori suhtumine on kaasakiskuv ja meeliülendav. Ideeks on maailmale ja eesti rahavale ning muusikutele teatada, et nüüd tuleb tegutseda. Luuletuses kasutatakse epiteeti ( et varisenud ajad on, vastsed pungad õide löövad kõikjal), isikustamist ( südamesse läeb) ja sümboleid ( y on ü, pungad- lapsed). Pealkiri on valitud minu arvates täiesti sobiv. See aitab tabada luuletuse ideed, et nüüd tuleb Eestil tegutseda. Adresseeritud on see Eesti ja maailma rahvale, kes Eestist natukenegi hoolib aga ennekõike Eesti heliloojatele. Luuletuses on tunda ajastu hõngu ja ärevust. Ülesehituses on jälgitud salmi rõhke: mida rõhulisem seda tagapool on rida.
loodusluuletuses imeilusale kevadele. Autobiograafilises- ja loodus luuletuses oli rohkem märgata stiili, sest luuletus läheb astmeliselt aina jõulisemaks ja teises on kasutaud liitriimi. Armastus- ja isamaalises luuletuses oli võrdselt nii stiili, kui sisu, sest nende sisu oli väga sügavamõtteline ja vastavalt luuletusele kasutas arutor isikustamist võsi kasutas kordust. Autor kasutab korduseid ja retoorilisi pöördumisi. Liivi luuletustes esineb parallelismi ja kõlakujundistest epiteeti, võrdlust ning personifikatsiooni. Näiteks viimast kasutas Juhan Liiv oma isamaalises luuletuses „Isamaale“, kus oli pöördutud isamaa, kui füüsilise isiku poole. Minu valitud neljast luuletusest on kaks kirjutatud paarisriimiga ja kaks ristriimiga, kuid tema luules esineb ka süliriimi. Kõige äratuntavam on see, et Juhan Liiv on väga tundeline isamaa vastu. Tema luuletustes on kirjas see, mida kirjanik on ise läbi elanud.
Anna Haava „Väike luuleraamat“ Mina analüüsin D.Vaarandi koostatud luulekogu Anna Haava luuletustest.Anna Haava peamised luulekogud on: „ Laulan oma Eestilaulu“, „Siiski elu on ilus“, „Meie päevist“. Selles luulekogus,mida ma analüüsin on luuletused jaotatud aastaarvude järgi. Eespool on vanemad ja tagapool uuemad. Nii sain ma kergesti jälgida,mis tunded A. Haaval erinevatel elujärkudel olid. Luuleraamatus on põhilised teemad: 1)isamaa- „ Oh kodumaa“, „ On püha mulle mu kodumaa muld“; 1) armastus- „ Oh ma isegi ei tea“, „Igatsus“; 2) surm- Kui kandlekeeled katkevad“, „Las õitseda liiliad haual“. Minule enim meeldinud luuletuse pealkiri on „Kohus“. Mulle meeldis, kuidas Anna Haava kirjutas nii humoorikalt ja ausalt tagarääkimisest. Kõige traagilisemluuletus minu arvates oli „Üks on minul püham koda“. Luulet...
probleeme. Luulekogus tuleb kõige rohkem esile armastuse teemalisi luuletusi. Luuletused on emotsionaalsed, tundeküllased ning tihti peale ka kurvameelsed. 2.2. Luule poeetika Tekst põhineb Kareva Päevapiltide luulekogul (Kareva 1978) 2.2.1. Kõnekujundid D. Kareva luuletustes ei tundu olevat palju erinevaid kõnekujundeid. Üks kõnekujund, mida siiski ette tuleb, on näiteks epiteet. Epiteeti kohtab luuletuses "Miski jääb lõpuni puudu". kuskil kellade kõlade murdudes läbi lumede sulgpehme saju läbi unede tumeneb kurbuse hämar teadvusetagune taju miski puudu jääb puudu jääb alati vaateakendel portselanpoosid
,,Nauding, mida peab kogema" (,,Meira"), ,,Originaal on asendamatu" ( ,,Saku") , ,,Linna oodatuim allahindlus" (Stockmann"), ,,Tõeline prantsuse konjak" (Hardy"), ,,Täiusliku maitsega esmaklassilised importsigarid" ( ,,Rolls"), ,,Eriti puhta maitsega kohvi valmistamiseks" (,,Moulinex"), ,,Igakülgselt kindel" (,,Nokian NRH"), ,,Kaks suurepärast laeva" (,,Silja Line") Super-, mega-, ekstra-, originaal- Reklaamtekst on üle keskmise hea, kui selles pole kasutatud ühtki mainitud epiteeti (või minimaalselt) ,,Eestikeelsete reklaamtekstide seis on tüütu, üksluine, sisutu, tühisõnaline, pinnaliselt emotsionaalne." (L. Priimägi) Reklaamide analüüs 2003-2007 REKLAAMI PEALKIRI Loetakse tavaliselt esimesena. Peab välja valima sihtrühma, suunab põhiteksti juurde. Viis korda rohkem inimesi loeb läbi pealkirja kui põhiteksti (David Ogilvy). Liigid: · · Provotseeriv · · Küsimused tõmbavad tähelepanu
keerulisemaks. Kareva ,,Kui kirjutan," on teise kolmega võrreldes veidi eriilmeline- mingil määral võib märgata paarisriimi, kuid suurem osa luuletusest on väga ladusas vabavärsilises stiilis. Lepiku ja Luige luuletustes on palju kasutatud stiilikujundeid, samas kui Kareva ja Runnel on nende osas veidi tagasihoidlikumaks jäänud. Siiski ei saa väita, et mõni luuletus neist päris ilma on- epiteeti on kasutatud igas teoses: ,,Laulik" ehib end sammaldund maja ja säravate tähtedega, Luik on oma kirjatöösse peitnud truu pliiatsi ja tumeda valu, Kareva näitab oma ülemvõimu keele üle, sõnastades sõnakuulmatud sõnad, võimatu nõlva, jaheda randme ja ülima pilgari. Runnel on siinkohal jäänud mõistlikkuse piiridesse tembeldades vaid luuletamise lihtsaks, mehiseks tööks ja öö hardaks ning tõsiseks. Personifikatsiooni Runnel kasutanud ei ole, samas kui Lepik on pannud
ja ühtsuse soovi. Räägib Eesti tulevasest õnnest ja edust, kuna luuletaja näeb NSVL lagunemist, ning soovib sellest maailmale teatada. Ta ärgitab muusika loomist heliloojate poolt ning julgustab neid. Probleemiks on rahva tuimus oma saatuse ees ning venemeelsete vastuseis. Autori suhtumine on kaasakiskuv ja meeliülendav. Ideeks on maailmale ja eesti rahavale ning muusikutele teatada, et nüüd tuleb tegutseda. Luuletuses kasutatakse epiteeti ( et varisenud ajad on, vastsed pungad õide löövad kõikjal), isikustamist ( südamesse läeb) ja sümboleid ( y on ü, pungad- lapsed). Pealkiri on valitud minu arvates täiesti sobiv. See aitab tabada luuletuse ideed, et nüüd tuleb Eestil tegutseda. Adresseeritud on see Eesti ja maailma rahvale, kes Eestist natukenegi hoolib aga ennekõike Eesti heliloojatele. Luuletuses on tunda ajastu hõngu ja ärevust.
jutus Tiinat veel hirmsamana ja õõvastavamana kujutades. Oma juttu veel huvitavamaks ja tähelepanutõmbavamaks tehes kasutab ta lauseid nagu: ,,Kõik ilma inimesed teavad, et ta libahundiks käib ja et kõik see ramm murtud lammaste soojast verest tuleb!" (lk 30), ,,..Silmad põlenud peas ja veripunane keel hammaste vahelt väljas." (lk 31) Ta kasutab enda jutus palju kõnekujundeid, viimases kahes lauses on näha nii isikustamist (,,silmad põlenud peas") kui ka epiteeti (,,veripunane keel"). Kõnekujundeid selleks, et tema jutul suurem mõju inimeste üle oleks. Peatselt peale vana naise sõnavõttu algab nukumäng, millest ka Tiina teiste mõjutusel osa võtab. Mängust võtavad osa Tiina, Mari, Margus ja Märt. Margus ja Tiina meeldivad teineteisele ning Margus soovib seetõttu väga Tiina kinni püüda. Mängu ajal hakkavad talle aga survet avaldama pealtvaatajad, kes kõik talle ikka ütlevad, et ta Mari kinni püüaks.
Mina loeksin luuletuse meeleolu pigem kurvaks, kuna räägib sellest, et armastus ei olegi üks ilus tunne, vaid kõigest viibimise viis ning sellest, kuidas viimseni veel armastatust kinni hoitakse. Meeleolu on saavutatud sõnade ja fraasidega (nt „arvasin, et armastus on tunne“). Luuletaja püüab luuletusega edasi anda ilmselt seda, et armastuses ei ole kõik nii lihtne ning see ei tule alati nii kergelt ja ei pruugi olla vastastikune. Luuletuses on kasutatud mõnda epiteeti nagu „sünnieelsest“ ja „vikerkaarevärviline“. On kasutatud võrdlusi: „Sust hoian nagu ihu hoiab valust“, „Ja hoian Sinust nagu vili puust“. Samuti võib fraasi „ihu hoiab valust“ paigutada ka isikustamise alla. Personifikatsiooni on kasutatud ka lauses „s i i n elus võetakse kõik sõnad suust“. Sõnu ei saa otseselt kelleltki suust välja võtta. Metafoori või sümboli alla paigutub sõna „taevatrepp“, millel oleks nagu
Novell ,,Suveöö armastus" 1. Anna lühikese kokkuvõttena edasi novelli tegevustik. 2. Novelli ,,Suveöö armastus" on kätketud romantiline lugu. Püüa seda väidet põhjendada. Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimenda...
ωπλισμένη– relvastatu. Viimane näib olevat hilisem, seepärast pole tõenäoline, et seda oleks kasutatud müntidel oleva Aphrodite iseloomustamiseks. Pausanias kasutab ka väljendit Aphrodite melainis – tumedajuukseline Aphrodite. Kuna seegi on hiline lisand ning ei näi kuidagi kirjeldavat Aphroditet kaitsjannana, ei ole siinkohal oluline seda meelde jätta. Mõnes kohas on jumalannale viidatud kui Aphrodite Promachosele (kaitsjanna aspekt). Samuti on kasutatud epiteeti πειθώ, veenmine. Teisal on seda tõlgitud kui ‘tõelist jumalikkust’ Aphroditet on seostatud Korintose tiivulise hobusega, kujutatud tiivuliste hobuste seltskonnas säilinud pronksist peeglialusel, mida võib tõlgendada ratsutava Aphroditena (‘έφιππος), kuid see epiteet ei esine varasemates tekstides. Pindaros on Aphroditet nimetanud ka hõbejalgseks (άργυρόπες’ ‘Αφροδίτα), kuid see ei aita meid kiivriga pea juures
16. Gallia-keldi jumalad Caesari järgi. Caesar nimeab tähtsuse järjekorras (6): Mercurius, Apollo, Mars, Jupiter, Minerva, Dis Pater (Pluto). · Gallia-Mercurus kõikide kunstide leiutaja, reisijate teejuht, kauplajete kaitsja, ka sõjakunsti kaitsja. Iknonograafiliselt: nooruslik, habemega, ränduri sauaga; saua ümer keerdunud madu. Võib olla ka nt kolme näoga, roomapäraselt riides jnejnejne. Raidkivis esineb vähemalt 35 epiteeti tema nimele, sh Moccus (tõlkes ,,siga"). Viimane võib olla ka eraldi jumalus või nt Mercurus-Moccus e seaga seotud jumalus. · Gallia-Apollo antiigis oli ta mitte ainult kultuuri ja muusika jumal vaid ta oli kreeklastelt laenatult rooma panteoni jumal, kelle omadused olid ka tervisejumala omad (Kreeklased omistasid seda Ateena pojale). Caesar toonitab Gallia-Apollo seost tervise üle valitsemist soojaveeallikatega
kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 1.2. A. Puskini elu ja looming ,,Jevgeni Onegin" 6.06 1799 10.02 1837
Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 3. A.Gailiti elu ja looming Gailit (1891-1960) Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast
armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasutatakse palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Tema eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 4. A. GAILITI ELU JA LOOMING, NOVELLI ,,PUNASED HOBUSED" ANALÜÜS 9.01 1891-5.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
