.......................................12 4 Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. · Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad. · Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%),
Kasutatud kirjandus lk 8 Itaalia geograafiline asend Euraasia on suurim manner maailmas, mis omakorda jaguneb kaheks maailmajaoks: Aasiaks ja Euroopaks, millest viimases asub ka Itaalia. Itaalia asub 800 kilomeetrit Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apeniini poolsaareni. Itaalia on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad ka Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on veel kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Itaalia Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse, võib Itaalia naabriteks
...........................................................................5-6 Majanduslik arengutase............................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................6 2 Üldiseloomustus Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Asend meresuhtes on väga soodne, ümbritsetud vahemerega. Itaalia ulatub Alpidest Vahemereni ja on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe
Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lä
on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. 1.5.Loodusvarad Prantsusmaal leidub loodusvarasid ainult piiratud kogustes.Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani.Söekaevandused on väga sügavad ning seal on raske töötada ning on enamasti ebakõlblikud terase valmistamiseks.Rauamaagid on madala kvaliteediga ja uraanimaaki on leitud ainult vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning
6. Ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad juba vanemasse paleoliitikumi aega. Giblartarist on leitud neandertallaste koljujäänuseid ja Püreneedest koopamaalinguid. 9.-8. sajandil eKr rajati Lõuna-Hispaania rannikule foiniiklaste kolooniaid, hiljem idarannikule Kreeka kolooniaid. 28.aastal eKr tungisid sinna roomlased oma leegionide ja kultuuriga ja muutsid poolsaare üheks Rooma impeeriumi osaks. 7. sajandil jõudsid saarele araablased, kes alistasid läänegootide alad. Araablaste väljatõrjumisel suurenes katoliku kiriku mõju. Põhja-Hispaanias tekkisid 8.-11. sajandil Astuuria ehk Leoni, Navarra, Aragoni ja Kastiilia kuningriigid. Need riigid vallutasid 13.-14. sajandil suurema osa Lõuna-Hispaaniast araablastelt tagasi. Ühtne Hispaania riik tekkis 1479, kui Kastiilia ja Aragon ühinesid. Hispaanias korraldati kaugeid meresõite, et leida veeteed Indiasse.
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parla
Portugal 1.ASUKOHT KAARDIL Portugal asub Lõuna- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.Idast ja põhjast piirneb Portugal Hispaaniaga. Läänest ja lõunast ümbritseb Atlandi ookean. Koodrinaatidega 38°46N 9°9W. 2.ÜLDANDM
Metsamaa Rohumaa Muu 25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Cosmo järv ja Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima: Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC.
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vi
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodus
vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Loodusvarad-naatrium,plii,tsink,kaalisool,rauamaak,kivisüsi,pruunsüsi. 6 Riigi Arengutaseme näitajad SKT 2498 milrd. USA dollarit SKT 1 33023 USD i n i m e
ITAALIA Üldandmed Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 674 003 (2015) Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Pindala: 301 340 km² Riigikeel: itaalia keel Rahaühik: euro (EUR) Suurimad linnad: Rooma, Milano, Napoli, Torino, Palermo Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Itaalia asend ja piirnemine Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood) Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres.
Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot . 4 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Itaalia lipp Itaalia vapp Rahvastiku tihedus 198,5 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
Looduslikud tingimused USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatside Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ning lääne poole Balconese astanguni Texases. Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava. Kõrgus merepinnast on väike ja pinnavorme on minimaalselt. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal
Itaalia kohta. Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teada tahaks. http://images.google.ee/images?q=itaalia&hl=et&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi 4 Riigi üldiseloomustus: Üldandmed: Keel Itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Loomulik iive(2004) 1,33
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma
poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861
Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teda tahaks. 3 Üldandmed Ametlik nimi: Itaalia Vabariik Pindala:301225km² Rahvaarv: 58 103 000 (2005) 44,6% rahvastikust elab Põhja-Itaalias, 19,2% Kesk-Itaalias ning 36,2% Lõuna-Itaalias. Rahvastikust on 48,5% mees- ja 51,5% naissoost. Rahvastiku tihedus: 192,8 in/km² Pealinn: Rooma (2 800 000 elanikku, koos eeslinnadega 3 700 000 elanikku) Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles
9 7. Veondus lk. 9 8. Riigikord lk. 9 9. Turism lk. 10 10. Kasutatud kirjandus lk. Üldiseloomustus: 2 Pindala 301 000 km2 Rahvaarv 57,4 mln Rahvastiku tihedus: 191 in/km2 Pealinn Rooma Haldusjaotus 20 maakonda Riigikeel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) 3 Asukoht Itaalia on riik Lõuna-Euroopas. Asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Põhjast ümbritseb Itaaliat Austria ja Sveits, idast
1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano. 1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga. Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik. Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad. Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest. 212. a e.m.a Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad. 4. sajand Hakkab levima ristiusk. 5. saj Portugali alad kuuluvad sueebidele 6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8. saj Portugal kuulub araablastele. 10.saj Algab araablaste vastane võitlus (rekonkista). 1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle
Keel: saksa (riigikeel) Rahaühik: euro 82, 4 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik ( Bundesrepublik Deutschland) on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Osaliselt moodustavad riigi piiri looduslikud tõkked, näiteks Põhjameri ja Läänemeri põhjas ning Alpid lõunas. Mujal ei ole geograafilised piirid nii hästi välja joonistunud: ida pool laiub mõlemal pool Saksa- Poola piiri üsnagi ühetooniline Põhja- Euroopa madalik, lääne pool jagatakse Prantsusmaaga pikalt Reini jõge. Rein voolab Hollandisse läbi lauskja ja niiske mee, mida võib leida mõlemast riigist. Kagus aga jagab Saksamaa Tsehhi Vabariigiga metsast Maagimäestikku ning Baieri ja Böömi ehk Tsehhi metsamassiive. Läänes, Ardennide rohelistel kõrgustikel. sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks. 4 1.1 Pinnamood
asuv keskmassiiv. (15) Kesk-Euroopa põhjaosa hõlmavad peamiselt moreentasandikud, mis moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
.......8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 Üldandmed Pealinn - Rooma Pindala - 301270 km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik Tänapäeva riikluse algus - 1948 Raha ühik- euro Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.
Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht. Nende ranniku madalik laiuvad 3540 km ulatudes Codi neemes kuni Rio Grandeni. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sisse saamist sisemaale . Külm, arktiline õhk liigub kaugele lõunasse. Kliimat muudavad külmad hoovused, fondid, tsüklonid, päikese kiirgus. Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 30004000 mm, Kaskaadides kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (10001200 mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas:
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille kunst on siiani meeldejäävamaid maailma ajaloos. Teisel aastatuhandel eKr valitses Kreeta saarel Minose kultuur, mille kaubandus ulatus Egiptusest Sitsiiliasse. Minose kultuuri võttis üle Mükeene kultuur Kreeka mandriosas, kus räägiti vanakreeka murdeid. Rooma, Bütsantsi ja Ottomani impeeriumi aegadel muutus Kreeka rahvuslik koosseis mitmekesisemaks. Kreeka keele ja kultuuri juured ulatuvad vähemalt 3500 aastat tagasi ning kaasaegne Kreeka on säilitanud paljusid elemente oma eelkäijast. Kreeka saavutas sõltumatuse Ottomani impeeriumist 1830. a. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel lülitas Kreeka järk-järgult riigi koosseisu ümberkaudsed saared, millel elasid valdavalt kreekakeelsed rahvad
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
.4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi künka, kes võluvad välikohvikud, kes suurepärase Itaalia köögi. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu ja justkui suur vabaõhumuuseum: Michelangelo kujundatud väljakud, Raphaeli ja Caravaggio meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele..
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
………KOOL………… ….klass…… …….. ITAALIA Referaat Juhendaja: …………. Pärnu 2015 Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku 202,00 in/km² tihedus Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt