Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot . 4 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Itaalia lipp Itaalia vapp Rahvastiku tihedus 198,5 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8
poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861
Kasutatud kirjandus lk 8 Itaalia geograafiline asend Euraasia on suurim manner maailmas, mis omakorda jaguneb kaheks maailmajaoks: Aasiaks ja Euroopaks, millest viimases asub ka Itaalia. Itaalia asub 800 kilomeetrit Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apeniini poolsaareni. Itaalia on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad ka Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on veel kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Itaalia Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse, võib Itaalia naabriteks
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma
Itaalia Koostaja: Sissejuhatus · Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. · Itaalia pealinna on Room ·Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Rahvastiku tihedus198,5 in/km² Itaalia lipp Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend
………KOOL………… ….klass…… …….. ITAALIA Referaat Juhendaja: …………. Pärnu 2015 Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku 202,00 in/km² tihedus Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt
.............. 15 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma lähemalt Itaaliast. Tema riigist, majandusest, rahvastikust ja loodusest. Mina valisin selle maa sellepärast , et ma ise pole olnud seal ja tahaksin sinna minna , sest mu sõbrad rääkisid , et see on väga ilus maa ja igal juhul peab ära käima. Kuid selleks ,et sinna minna pean ma natuke õppima sellest riigist ja selle referaadiga ma õpingi. Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus 202,00 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 SKT 2,1 triljonit dollarit (2009) SKT elaniku kohta 38 887 dollarit (2008) Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
.......................................12 4 Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. · Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad. · Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%),
juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid, mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Sveits, kirdes Austria ja Sloveenia. 4 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia
Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teda tahaks. 3 Üldandmed Ametlik nimi: Itaalia Vabariik Pindala:301225km² Rahvaarv: 58 103 000 (2005) 44,6% rahvastikust elab Põhja-Itaalias, 19,2% Kesk-Itaalias ning 36,2% Lõuna-Itaalias. Rahvastikust on 48,5% mees- ja 51,5% naissoost. Rahvastiku tihedus: 192,8 in/km² Pealinn: Rooma (2 800 000 elanikku, koos eeslinnadega 3 700 000 elanikku) Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles
.......................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus........................................................................................................................5 Valimised............................................................................................................................ 6 Rahvastik.................................................................................................................................6 Religioon.............................................................................................................................6 Asulad................................................................................................................................. 6 Majandus.........................................................................
Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m),
.......8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 Üldandmed Pealinn - Rooma Pindala - 301270 km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik Tänapäeva riikluse algus - 1948 Raha ühik- euro Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.
· Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad
asuv keskmassiiv. (15) Kesk-Euroopa põhjaosa hõlmavad peamiselt moreentasandikud, mis moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht. Nende ranniku madalik laiuvad 3540 km ulatudes Codi neemes kuni Rio Grandeni. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sisse saamist sisemaale . Külm, arktiline õhk liigub kaugele lõunasse. Kliimat muudavad külmad hoovused, fondid, tsüklonid, päikese kiirgus. Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 30004000 mm, Kaskaadides kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (10001200 mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas:
Itaalia Referaat Koostaja: Karmo Allvee Nõo 2009 Sisiukord Geograafiline asend Itaalia Vabariik, pindalaga 301 323 km2, asub Euraasia mandril, Euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ning Euroopas.
Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri
Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid
Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat.
· Guadeloupe Kariibi meres · Martinique Kariibi meres · Guajaana Lõuna-Ameerika kirdeosas · Reunion saar India ookeanis Maskareeni saarestikus 4 meretagust territooriumi: · Uus-Kaledoonia saar Vaikses okeaanis Austraaliast idas · Wallis ja Futuna saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus · Prantsuse Polüneesia Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared Loodus 50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud: · Põhja-Prantsusmaa madalik, Loire madalik, Akvitaania madalik, Languedoci madalik · mägesid: Prantsuse Keskmassiiv, Vogeesid, Ardennid, Püreneed ja Alpid · Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m Kliima · suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima · keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8 keskmine temperatuur juulis: põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
......................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik............................................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis............................................
Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lä
(Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seepärast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. o Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide sulgumist. Kollisioon. Laamade nihkumine o Vastassuunaline nihkumine toimub kohas kus vastassuunas liikuvad laamad puutuvad kokku pikki murranguvööndit, mõjutades üksteist erineva jõuga. Tuntuim selline vöönd asub Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
