-loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju -meelelise maailma taga on ideede maailma, mis on olulisem ja väärtuslikum (kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu) Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised.
Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatonism- 15.sajandil taas tugevnenud Platoni filosoofia. Selle järgi on meelelise maailma ,,taga" ideede maailm. Tähtsaks peeti mõistust ja reegleid, seaduspärasusi, mis kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Tsentraalperspektiiv- selle leiutas Brunelleschi, kes arvas, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid. Pildi pinda kujutati aknana. Palazzo- paleed, mis olid kolmekordsed, madala katusega. Laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega, seetõttu mõjuvad kohmakatena. Vertikaalse suuna asemel valitseb horisontaalne. Kõrgusse pürgiv kergus asendus massiivsusega. Aknad olid suured ja avanesid tänava poole (nt: Palazzo Medici-Ricardi Firenzes) Palladionism- A
sajand quattrocento vararenessanss, 16. sajand avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike cinquecento - kõrgrenessanss vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale linnakodanike teenistuses. 4. Missugune Itaalia linn oli vararenessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 21. Võrdle teemasid, maalitehnikaid, inimese kujutamist. Kas tähtis oli ilu või hingeelu 5. Kes oli esimene reness meister arhitektuuris, nimeta tema tähtsamad ehitised? FILIPPO kujutamine? BRUNELLESCHI, Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 22. Milliseid värve kasutati Madalmaades, milliseid võimalusi need andsid kunstnikele? 6
Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, selle õpetuse loojaks oli F.B. Palazzo paleed, 3korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud,
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes.
Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" Filippo Lippi (u.1406 1469) ,,Madonna lapsega" · Arhitektuur - Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkirik (kavandatud kuppel toomkiriku nelitise kohale sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Kirik ise pärit gooti ajastust) Firenze hüljatud laste kodu San Lorenzo kirik Firenzes · Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet"
Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kaari kandsid piilarid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele
1. Millised muutused toimusid 15.saj Itaalia ühiskonnas, majanduses ja maailmavaates? 2. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssajastut? 4. Kes oli tuntuim 15.sajItaalia arhitekt ning millised on tema olulised saavutused arhitektuuris ja kunstiteoorias? 5. Palazzo üldiseloomustus. 6. Renessanssi ajalooline eeskuju. 7. Lorenzo Ghiberti tähtsus 15.saj Itaalia skulptuuris. 8. Milles seisneb renessansskulptuuri erinevus võrrelduna gooti skulptuuriga? 9. Nimeta Donatello peateosed. 10. Millised teemad muutusid 15.saj Itaalia skulptuuris populaarseks? 11. Millised teemad olid levinud 15.saj Itaalia maalikunstis? 12. Keda peetaks esimeseks renessanss maalikunstnikuks Itaalias. 13. Nimeta renessanss maalikunstile omased tunnused ja erinevused võrrelduna gootikaga. 14. Kes on 16
Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele,
Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule
mitte.
Muutub kunstnike postisioon esile tõusevad need meistrid, kes oskavad kasutada matemaatilisi võtteid ja kes teavad antiikmütoloogiast midagi. Nad hakkasid käsitöölistest erinema. Käsitöömeistreid hakati pidama kõrgematena kunstnikena. Võetakse kasutusele kunstnike nimetus. 14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus
Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid………………………………………………
16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus,
· Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. · Oluliseimad kiviehitised olid müürid. Tuntuim on Suur Hiina müür. · Skulptuuri ei loetud kõrgete kultuuride alla, kuid seda viljeleti üsna ohtralt. Materjal
julguse, jms järgi. 4. Haridus: Vaata 1. alt. 5. Kunstniku positsioon: Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Sellised teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema esskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 6. Kes avastas tsentraalprojektsiooni?: Brunelleschi 7. Mis on tuumpunkt?: Punkt, mis on vaataja silmade kõrgusel ja kuhu koonduvad vaatesuunda tähistavad jooned. 8. Milline oli palazzo välisilme?: Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse seseõuega
10. Mida või keda kujutasid tavaliselt india vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid 11. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4-7.sajand 12. Nimeta kaks kuulsat india tüüpi templit, neist üks Kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas ja Boroboduri tempel Jaava saarel. 2.HIINA KUNST 1.Kui vana on hiina kunstitraditsioon? IV a ekR 2.Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud hiina arhitektuur? Palkkonstruktsioonile 3.Kes ja millal ühendas Hiina? 4.Milline on Hiina tähtsaim kiviehitis? Suur Hiina Müür 5.Mida tead kuulsate terrakotasõdurite kohta? Millal ja milleks nad loodi? 6.Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsioonide austamine 7.Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat?
Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks
.......................................................................................4 1.5. Majanduse areng renessansiajastul......................................................................................4 1.6. Renessanslik moraal............................................................................................................5 1.7. Antiigi tundmaõppimine.....................................................................................................5 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus....................................................................................................5 1.9. Renessansi periodiseering...................................................................................................6 2. RENESSANSI KESKUSED..................................................................................................7 2.1. Renessansiaegne Firenze.....................................................................................................7 2.2
Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäid tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike. Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured
mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem
foorumiteks. Foorumi ääres asusid kohtuhooned, raamatukogud, turg ja eelkõige oli see teede ristumise koht. Raamatukogu ehituslik tüüp oli basiilika, mis hiljem sai kohtute, koosolekute pidamise kohaks ja ristiusu ajal kirikute ehitamisel tüüphooneks. Uhke ja võimas hoone on kõikidele planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga Panteon. Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega ja selle taga asub silinder, mida katab kuppel, kus on ülal valgustandev ava okulus. Rooma skulptuur on realistlik. Kreeka ideaalitaotlus on asendunud isikupära rõhutamisega, kuigi kreeklasi jäljendatakse palju. Maalikunstist annavad aimu Pompejist ja teistest Vesuuvi tuha alt välja kaevatud linnadest leitud hoonete seinamaalid ja mosaiigid põrandatel. Maalidel on olustikke, mütoloogiat, maastikke ja natüürmorte, loomi, linde jne. Oluline on, et maaliti ruumiliselt ja varjudega
leiutasid betooni. Nad ehitasid palju teid ja sildu. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõige kuulsamad olid nende amfiteatrid, mida tänu sideainetele sai ehitada sõltumatult loodusest. Tuntuim 4- korrusseline Colosseum. Püstitasid suure tähtsa ehitise Panteoni, mis oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selle siseruum oli ümmargune. Ehitatud on see põletatud tellistest. Sellel on suur kuppel. Ehitasid näiteks: · Termisid e. Saunasid- Selles olid pesemisruumid, basseinid, koosoleku- ja ajaviitmisruumid, raamatukogud.(Caracalla termid Roomas) · Triumfikaari- Ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. · Foorumeid (arhitektuurilised ansamblid)
julguse jms. järgi. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimene. Iseloomulk on renessansiaja suurvaimude erakordne mitmekülgsus ja nende võimete ulatus. Tunnustust võitsid peamiselt need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
