soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m. Alternatiiv: Kui reavahes kasutatakse multsi või seda hoitakse murukamaras, siis võib jätta reavaheks 2 m. Masinkorjeks vajatakse tihedat katkematut kitsast hekitaolist põõsarida. Käsitsi korjatavates istandikes on eelistatud suured põõsad, millest igaüks annaks võimalikult palju saaki. Käsitsi korjatavate istandike eluiga on pikem, ent kui põõsaste vahekaugus on liiga väike, muutuvad vanemad istandikud ülemäära tihedaks, valgusolud halvenevad ning see omakorda loob soodsamad tingimused haiguste ja kahjurite levikuks. Eestis on sobivaks istikute vahekauguseks osutunud masinkorjel 0,6-0,8 m ja käsitsi korjel 0,8-1,0 m. Musta sõstra masinkorjeistandikes istutatakse põõsad veelgi tihedamalt
Looduses võib: 1. liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud; 2. viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi; 3. korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; 4. kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: 1. liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju; 2. süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata; 3. pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega; 4. vigastada puid ja põõsaid; 5. häirida kohalike elanike kodurahu; 6. kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil; 7
lahkudes kustutamata, lõigata okste kogumisel kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10cm, kaevata välikäimlat puude või veekogu vahetusse lähedusse, lüüa puudesse naelu, jätta maha traate, nööre või kahjustada puid muul viisil, ankurdada vintsi eelnevalt kaitsmata puutüve külge, jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmed ja praht, põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid, jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused, sõita maastikul istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel, hävitada vääriselupaiku ja nende moodustamise eelduseks olevaid võtmeelemente (vanad puud, põõsad, kiviaiad, allikad), tankida kütuseid või õlisid märgalade ja veekogude vahetus läheduses, rikkuda allikate ojade jm veekogude kaldaid. Metsas lubatud: liikuda mööda olemasolevaid teid jalgsi, suuskadel või autoga, soomukitega aga selleks ettenähtud kohtades, mis fikseeritud harjutusväljaku kasutuseeskirjas, kaevata pärast
Lühikese kuid üsna külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure. Põllumajandus on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Väljaspool oaase laiuvatel kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas, kus sademeid on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 811 kuud, saab aastas 23 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad ka külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastates istandikes tsitrulisi, teepõõsaid jms 8. Troopiline vööde Temperatuur ei lange kunagi alla 0'C. Neil aladel laiuvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipuud, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakarjakasvatusega. 9. Lähisekvatoriaalne vööde On aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt
soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist. Samuti saab tänu viinamarjakahjuri Phylloxera puudumisele kasvatada viinapuid ilma pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul.
• Kui temperatuur langeb +1oC –ni. • Võib kaitsta -6...-8oC öökülma eest. Kui vihmutust panna ei saa, siis on öökülmaohtlikes paikades soovitatav kasvatada hilisemaid sorte, mis õitsevad hiljem. • Streamline tilktoru - kilepeenras kasvava Streamline http://wbs.ee/tooted/tilkniisutus/ maasika niisutamiseks ning väetamiseks • Standardrullis on 2500 m tilktoru • CNL tilguti Hooldamine • Suurtes istandikes eemaldatakse vanad kuivanud lehed mehhaniseeritult, võrkäketega. Taimekaitseprits • http://www.flint.ee/pollumajandustehnika/mullaharimistehnika/vaheltharijad/vahelthari ja-zuza-3 Maasikate reavahe hooldamine Rolling Spider Cultivators Model CS Multši vahelt kultiveerimine Korjamine • Marjad realiseeritakse samal päeval. Kui seda ei tehta paigutatakse need külmhoonesse. • Käsitsi, koristusplatvormidel, robotid
17. Miks on ohtlikud õhus lendlevad tolmjad osakesed? Sellepärast, et taime lehtedele langenud tolmjad osakesed vähendavad valguse intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi. 18. Kuidas omastavad taimed raskemetalle? Taimed omastavad raskemetalle põhiliselt mulla kaudu, kuid see võib toimuda ka lehtede kaudu. 19. Mida kasutada tugevate tuulte kaitseks köögiviljaaiale? · Mitmeaastaseid kaitseistandikke (valdavalt tuulte poolt). Istandikes kasutatud taimed ei tohi olla vaheperemeestaimedeks kahjustajale. · Üheaastased tuulekaitseistandikud kas teraviljadest, päevalilledest või maisist. Külvatakse 10...15 m ribadena. Sobivamad kultuurid, mis pakuvad kaitset juba varakult, kuid kõrvaldatakse ära enne saagikoristust, nii, et neid teid saab kasutada koristusradadena. · Tuulekatteseinad puust, roomattidest, plastikvõrgust on suhteliselt kallid, kuid
3. Kultuuride tähtsus. Kõiki saab viljelda täielikult mehhaniseeritud tehnoloogiaga. Must sõstar – varajane kandealgus, C-vitamiini (160 mg%) sisaldav hinnaline mari. Punane sõstar – suure saagiga leplik kultuur, marjad lähevad mahlaks, valgel sõstral ka veiniks. Karusmari – suure saagiga kultuur, marjad sobivad veiniks, äriaedades vähe kasutusel. 4. Sordid Ärilistes istandikes Koduaedades Must sõstar Sejanets Golubki (varajane, Varmas (varajane) käsitsi korjatav) Lentjai (suur mari) Öjebyn (kombainiga korjatav) Bogatõr (hiline, magus) Zagadka Punane sõstar Hollandi Punane (kombainiga Jonkheer van Tets (varajane,
Kui viigi-ja metskaktuste vilju kasvatatakse ja turustatakse üle maailma juba ammu üsna laialdalest, siis ülejäänud kaktuste viljadel on reeglina vaid kohalik, ehhki mõnes piirkonnas vägagi arvestatav tähtsus. Siiski on tihnikkaktuse liik (Stenoccereus queretareonsis) Mehhikos juba kultuuristatud. Sedagi liiki on indiaanlased suureviljalise viigikaktuse kõrval juba vähemalt poolteist tuhat aastat enne Kolumbust kasvatanud ning praegusteski istandikes kasvanud taimed on Kolumbuse-eelsete valitud kloonide otsesed järglased. Vähegi märkimisväärset ristamist ja teadliku sordiaretust selle liigiga seni tehtud pole. Stenoccereus'e kuni 200g raskused viljad on palju maitsvamad ja märksa suurema viljaliha osakaaluga (74-82%) kui näiteks suureviljaliste viigikaktuste marjad. Ärilisel kasvatamisel on aga suureks takistuseks viljade väga lühike säilivusaeg- vaid mõni päev, ja seda isegi nende kloonide
Kasutamine Astelpaju viljadest saab väga mitmesuguseid tooteid. Peamised tooted on õli, vitamiinitabletid, kreemid meditsiini- ja kosmeetikatööstuse vajaduseks, aga ka palju toiduaineid mahlad, moosid, alkohoolsed joogid, jäätis, tee, küpsised, kommid jm. Astelpajusordid Kõik meil kasvatamiseks soovitatud astelpajusordid aretati Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli Botaanikaaias. Parimad astelpaju sordid: 'Botanitseskaja' tuntuim sort meie suuremates istandikes. Lehed suured, siledad, läikivad ja dekoratiivsed. Vähem astlaid. Viljad keskmise suurusega, ovaalsed ja kollased, eralduvad suhteliselt kergesti ning kuivalt. Viljakest tugev, viljaliha mahlakas, hapu ja meeldiva aroomiga. 'Trofimovskaja' võrdlemisi astlaline, meil küllalt hea talvekindlusega. Viljad suured, ovaalsed kollakasoranzid ning tiheda kestaga. Viljaliha mahlane, hapukas, nõrga aroomiga, meeldiva maitsega. Väga maitsvate viljadega sort, sobib hästi külmutamiseks.
Põllumajanduses on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Väljaspoole oaase laiuvatel kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas, kus sademed on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Sellises soodsas kliimas kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastates istandikes tsitruselisi, teepõõsas jne. · Troopilises kliimas on kõige enam soojust aastas. Temperatuur ei lange kunagi alla 0-i . Ka kõige jahedamatel kuudel jääb temperatuur 15-20 kraadi vahemikku ning aastane kõikumine piirdub viie kraadiga. Neil aladel laiuvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms
- jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata, - okste kogumisel lõigata kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10cm, - kaevata välikäimlat puude või veekogude vahetusse lähedusse, - lüüa puudesse naelu, jätta maha traate, nööre või kahjustada puid muul viisil, - jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmeid ja prahti, - põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid, - jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused - sõitmine maastikul, istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel, - hävitada vääriselupaiku ja nende moodustamise eelduseks olevaid võtmeelemente (puud, kiviaiad jne.) - tankida kütuseid või õlisid märgaladel ja veekogude vahetus läheduses, - tankida kütuseid või õlisid märgaladel ja veekogude vahetus läheduses, Tulekaitse - Tulekahju puhkemisel teatatakse viivitamatult päästeteenistusele telefon 112 - Tuleohtlikul perioodil on keelatud lahtise tule tegemine.
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielise...
must lepp sobib pehme ja hästi töödeldava puidu tõttu selleks suurepäraselt. Sarapuu Kasvuvormilt on sarapuu kuni paarikümnetüveline kõrge põõsas, mille keskmine kõrgus on harilikult 2-3m kuni 6m. Meie viljakates salumetsade avatud kasvukohtades või aias kasvades võib põõsa kõrgus ulatuda 8-9m. Sarapuupõõsas kasvab jõudsasti just esimestel eluaastatel, viljakandvus algab 5.– 6. aastast, kuid rikkalikumalt hakkavad põõsad pähkleid kandma 10.–15. aastast alates, istandikes kestab viljakandvus umbes 30 aastat. Sarapuupõõsas koosneb tüvedest.Tavaliselt saavad tüved paarikümne aasta vanuseks, harva ka kuni 80- aastaseks, põõsas tervikuna elab aga paremal juhul üle 100 aasta. Tüvede läbimõõt võib ulatuda kuni 15 cm, harva kuni 25 cm. Sarapuu paljuneb seemnetega. Liik on meil küll üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed ning isasõisikud. Kiiresti kõdunevate lehtede tõttu parandab ta mullaviljakust
Lühikese, külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure. Pm võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas sademeid rikkalikult, vegetatsiooni periood 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitrulesi, teepõõsast jms. troopilises vöötmes - temp ei lange alla nulli (jahedaim 15-20kraadi), aastane kõikumine 5kraadi, laiuvad suurimad kõrbed, pm ain oaasides, niisutavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes - aastaringi soe, sademed langevad ebaühtlaselt, savannides sageli põuatõttu ikaldus, põuakindlamaid kultuure kasvatatakse (hirss, maapähkel, sisal jms),
aastat.Maltspuidus sisalduv vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud. Soojal aastaajal niiske maltspuit sinetub mikroseente mõjul, mille tagajärjel on puit välisviimistluseks kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilupuu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad fütontsiide, mis on antibakteriaalse toimega. Tähtis on hariliku männi võime kasvada pioneerliigina liivastel ja kivistel muldadel, kus ta omavarisega (kuivanud ja mahakukkunud okkad, oksad ja käbid) parandab pinnase kvaliteeti. Teda kultiveeritakse laialdaselt puidu saamiseks, looduslike tuuletõkete moodustamiseks, steppides ja liivastel aladel erosiooni peatamiseks
Mikropaljundus – kõige kallim paljundusviis ning seda tehakse spetsiaalsetes laboratooriumides. Generatiivne paljundamine – kasutatakse eelkõige sordiaretustöödes, kuna see ei anna tootmisistanduse tarbeks ühtlaste omadustega istikuid. Kahjustused Haigused Võrsevähk Hahkhallitus Seenhaigused Haiguste tõrje Haigestunud oksad tuleb välja lõigata ja põletada. Tugevalt nakatunud istandikes on kasutatud edukalt ka fungitsiide enne õitsemist või õitsemise ajal. Leida preparaadid ja maksumus! Kahjurid Lehetäid Liblika röövikud Viljapuu-tupslase röövikud Tutt- ja lehevaksikud Kahjurite tõrje Kahjureid saab tõrjuda edukalt insektitsiididega. Leida preparaadid ja maksumus! Rajamine Maa ettevalmistamine Rajamisega alustatakse istutusaastale eelneval sügisel ja sügisene maaharimine sõltub eelkultuurist
6. Maasika istandiku hooldus Hooldus seisneb kastmiste, kobestamises ja umbrohu tõrjes ning võsundite eemaldamises kui tütartaimi ei vajata. Kasta 1-2 korda nädalas vastavalt vajadusele. Umbrohud hävitada. Maasikate vahele istutada küüslauku see aitab maasikatest kahjureid eemal hoida. Viimastel aastatel soovitatakse lehed maha niita, mis aitab taimi haigustest vabana hoida. Niita tuleks kohe pärast saagi koristust. Suurtes istandikes ei tule see eriti mõeldav. Samas on jälle teine probleem seoses sellega, et lehtede kasvuks läheb aega vähemalt üks kuu ja taim ei jõu talveks ette valmistuda, see tähendab, et varuained ei jõua koguned risoomi ja sellest tulenevad probleemid. Kuivavad lehed tuleks lihtsalt ära lõigata ja eemaldad ja neid võib komposti panna. Haiguste ilmnemisel tuleb lehed ära põletada. 7. Kokkuvõte 15
liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud; viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi; korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju; süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata; pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega; vigastada puid ja põõsaid; häirida kohalike elanike kodurahu; kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa
Oidium on tolmjas hallitus, mis tekitab marjadesse lõhesid ja takistab kobarate kasvu. Tänapäeval saab seda kergesti tõrjuda väävlitolmu abil, kui märgatakse varakult. Ebajahukaste on sulgjas hallitus, mille kõrvaldab mõne vaseühendiga pritsimine. Kõige ohtlikum bakteriaalne haigus on Pierce'i haigus, mis tapab viinapuud ja on ravimatu. Eriti suur probleem on see Ühendriikides. Seda levitavad väikesed putukad, keda nimetatakse tirtideks, ja see esineb enamasti jõekaldail asuvais istandikes. SAAGIKORISTUS JA PURUSTAMINE Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi. Mehaaniline koristus sobib harilikult tasasel või veidi lainjal maal. Marjade kvaliteet on peaaegu sama hea kui käsitsi koristamisel. Ent käsitsi noppimisel on võimalik paremini valida ja korjata terveid kobataid, ilma et mahl hakkaks jooksma, mis on jõuliste koristusmasinate puhul peaaegu paratamatu, Suurem osa istandusi asub veinitöökodade
Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kunai +25 0C ja juulis +10 0C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 0C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 0C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Argentinas, kus sademed on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8- 11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Sellises soodsas kliimas kasvatatakse nisu, maisi, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitruselisi, teepõõsast jms. Sellest infost võib järeldada, et põllumajandusega saab kogu riigi ulatuses tegutseda, aga igal pool pole see sama tootlikusega kus mujal. Patagoonia Argentina kõige lõunapoolsem regioon Patagoonia on tohutu suur tuulte piitsutav tasandik. Selle pindala on ligikaudu 777 000 km2 . Valdavalt valitseb seal kuiv kliima, ent põhjapoolse osa piisav hulk sademeid ja soojust võimaldab kasvatada lutserini, köögivilju,
sügisel, kuna saagikoristus võib toimuda septembri lõpul ja isegi oktoobris (lõunapoolkeral vastavalt märtsis või aprillis). Viinapuu vajab jahedamas kliimas 500 mm ja soojemates piirkondades kuni 750 mm vett aastas. Traditsioonilistes viinamarjakasvatuspiirkondades, kus tehisniisutus on keelatud, on põuastel aastatel raske head viinamarjasaaki saada (kuigi enamik paiku, kus tehisniisutust ei soovita, on mõõduka kliimaga ja sedemeterohked). Tehisniisutusega istandikes ei ole sademehulk nii tähtis- kui jõgi voolab või paisutatud veetase püsib soovitud kõrgusel. Pakane mõjutab pigem veini kogust kui kvaliteeti. Talvepakane ei tekita enamasti probleeme, aga hiliskevadine külmalaine võib noored väädid hävitada. Külmumisohtu saab vähendada kasvukoha valiku või muude meetmetega. Üks levinumaid on küdevate söeahjude kasutamine viinamarjaistandikes, et õhku soojendada, kuid moodsam
kõrvitsaseemned, porgandid, kapsas, tomat ja kurk. Teiste põllumajanduskultuuride (juhtivad sordid)toodang aastal 1999 oli järgmine: kaunvilju (punane herneste, maapähkel, gungo herned) - 5000 tonni; maitseaineid (talisibul, kuum paprika, sibul) - 7000 tonni; puuvilju (papiaa, ananass, arbuus) - 1416000 tonni; teravilju (mais, riis) - 2000 tonni, ja juurvilju ja mugulaid (jamss, kartul, jahubanaanid) - 307000 tonni. Suhkrut, juhtivat ekspordi põllukultuuri, toodetakse peamiselt istandikes ,mis on paigutatud ümber kaasaegse suhkruvabrikute. Toorsuhkur tootmine, aastal 2000, oli hinnanguliselt 175000 tonni langenud 290000 tonnilt aastal 1978. Suhkur on Jamaica suurim põllumajandustoodete ekspordiartikkel, teenides $ 66 miljonit aastal 2001. Suhkur kasutatakse ka Melassi (79653 tonni aastal 2002) ja rummi (24,2 miljonit liitrit aastal 2002) tootmiseks. Banaani tootmine, 1999 aastal, oli 130000 tonni. Teised peamised
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest
Maltspuidus sisalduv vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud. Soojal aastaajal niiske maltspuit sinetub mikroseente mõjul, mille tagajärjel on puit väli viimistluseks kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilu puu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad fütontsiide, mis on antibakteriaalse toimega. Tähtis on hariliku männi võime kasvada pioneerliigina liivastel ja kivistel muldadel, kus ta oma varisega (kuivanud ja maha kukkunud okkad, oksad ja käbid) parandab pinnase kvaliteeti. Teda kultiveeritakse laialdaselt puidu saamiseks, looduslike tuuletõkete moodustamiseks, steppides ja liivastel aladel erosiooni peatamiseks. Populaarsest
metsa kui taastuva energiaallika potentsiaali ärakasutamine, samuti metsade tähtis roll globaalses süsinikuringes ning süsiniku kvoodikaubanduses. Troopiliste vihmametsade tunnused. Troopiliste vihmametsade algsed ja inimtegevuse tagajärjel säilinud varud, paknemine ja kasutamine. Maailma troopilistes piirkondades rajatud istandused, nende pindala, paiknemine, peamised puuliigid troopilistes istandikes. Troopiliste vihmametsade hävitamine Vihmametsavöönd e. hüleavöönd on igihalja troopilise ja ekvatoriaalse metsa vöönd, mis ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike kohal. Aasta keskmised õhutemperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses ja on 20-26 (30) oC piires. Temperatuur ei lange kunagi alla 18 0C. Sademeid on aastas üle 2000 (4000) mm. Relatiivne õhuniiskus on pilves ilmaga 100 % lähedal. Ööpäeva pikkus on aastaringselt 12 tunni ringis.
sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus, Kultuurtaimed- järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv ja kindla kvaliteediga saak. Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes, Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi. Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks, Jaotus: 1. Tera ja kaunviljad rukis, nisu, kaer ja kaun- hernes, ub, lääts. 2
Umbrohi põhjustab teravila lamendumist- suured saagi kaod, suureva koristuskulud , kombainid ummistuvad, puhastamiskulud on suuremad, tööjõudu läheb rohkem jne.. .Rukki terade hulgas võib olla rukkiluhtet,see muudab leiva kvaliteeti, Halveneb maitse jne.... Umbrohud võivad muuta saagi ka mürgiseks. Väike kogus muudab äiakaseemneid muudab jahu mürgiseks. Kultuurtaimed. Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed, mille omadused on ajajooksul ebateadlikult /teadlikult muutunud vastvatl kultuuristamise eesmärkidele. Põlvnemise järgi jaotatakse neid : 1. Primaadaarselt ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid ntx, nisu,oder, riis. 2. Sekundaarsed kultuurtaimed ,mis esialgu levisid umbrohtudega, hiljem kasvatati kultuurtaimedena (rukkis) 3. Kultuuriliselt kuuluvad kultuurtaimed väga erinevatesse perekondadesse, sugukondadesse.
mass 1000.....1200 gr., VIII-IX. 26 Harilik sarapuu on varjutaluv, kasvades sega- ja lehtpuistute alusmetsarindes, sageli looaladel ja raiesmikel. Enamlevinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning samuti meie kõrgustike ümbruses nii Pandiveres kui ka Lõuna-Eestis. Põõsaste eluiga 60.....80 aastat, viljakandvus istandikes umbes 30 aastat. Haljastuses kasutatakse kõrgemate, vabakujuliste tarade rajamiseks, kuid ka grupiti ja üksikistutusena, eriti sorte. Puidust valmistatakse tööriistade varsi, väiksemaid tarbeesemeid, sobib hästi ka voolimiseks. Pikuti lõhestatud sarapuuvitsu kasutati varem tünnivitsteks ja samuti punumistöödel. Sarapuulatte kasutati varem ka piirdeaedade (sarade) ehitamiseks. Haljastuses on hariliku s. kasutamine olnud aktiivne ja seda eeskätt põõsaste väikese
· Pung vaiguta, suured, soomused näha · okkad pikad, laiad, pealt tumerohelised ja läikivad, paiknevad võrsel tihedalt kammitult või võrse tipu poole suunatult · võrsed oliivpruunid, karvased · käbid suured (...20 cm) · kasutatakse peamiselt tselluloosi valmistamiseks, Lääne-Euroopa parkides populaarne ilupuu. Samuti kasvatatakse teda laialdaselt jõulupuude istandikes ja metsakultuurides puidu saamiseks. 5. Harilik kuusk (Picea abies) Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Kaug-Idani. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast. Harilik kuusk on kasvukoha suhtes üldiselt küllalt nõudlik eelistades viljakamaid muldi. Ta ei suuda kasvada liigniisketel kõrge põhjaveega soostunud muldadel, samuti toitainetevaestel, äärmiselt kuivadel liivaaladel
Enamlevinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning samuti meie kõrgustike ümbruses nii Pandiveres kui ka Lõuna-Eestis (Nuustaku, tõlkes pähklipäev, päev pähklite korjamiseks). Saksamaal on teada Tüüringis puukujuline eksemplar, mille tüve ümbermõõt on 125 cm ja vanust üle 100 aasta. Kiire kasv on just esimestel eluaastatel, viljakandvus algab 5....6 aastal kuid hästi hakkavad põõsad saaki andma alates 10....15 aastast. Põõsaste eluiga 60.....80 aastat, viljakandvus istandikes umbes 30 aastat. Paljundada on lihtne seemnetega, ka vegetatiivselt lookvõrsikutega. Haljastuses kasutatakse kõrgemate, vabakujuliste tarade rajamiseks, kuid ka grupiti ja üksikistutusena, eriti sorte. Hariliku s. on maltspuiduline, puit on hajulisooneline, punakasvalge, pehme ja elastne, erikaal 0,6 gr/cm³. Puidust valmistatakse tööriistade varsi, väiksemaid tarbeesemeid, sobib hästi ka voolimiseks. Pikuti lõhestatud sarapuuvitsu kasutati varem tünnivitsteks ja samuti
pärast kasutamist uuesti kinni aetak- 8) põletada metsas keskkonda saas- se; tavaid jäätmeid; 3) rajada kokkulepitud mahus ja koh- 9) jätta kõrvaldamata tekitatud tee- tades laagripaiku; kahjustused; 4) varuda ning kasutada kokkulepitud 10) sõita maastikul istandikes ja kee- mahus oksi ja kasetohtu; lumärkidega tähistatud aladel; 5) korjata maast hagu; 11) hävitada vääriselupaiku ja nende moodustamise eelduseks olevaid võt- 6) varuda metsa kõrvalsaadusi (seeni, meelemente (vanad puud, põõsad, ki- marju, ravimtaimi) nende saagikust viaiad ja allikad); kahjulikult mõjutamata. 12) tankida kütuseid või õlisid märg
annaabi.ee 
