Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Islami usk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moslem, koraan, islamuhameduhamedioslemideka, palverännak, prohvet, kaaba, paastumine, usund, allahi, araabiaoslemitele, nälg, käsk, abielluda, kohut, paradiisi, surnutalaisias, õpetused, ingel, öelnud, kirjaoskamatu, peatükist, prohveti, valele, satuks, seintel, kohtumõistja, teades, peast, kute, nendest, templis, seitse, joostesKeskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Islami usu leiab praktilise väljundi igapäevases elus. Islam õpetab nii seda, kuidas elada päevast päeva, kui ka seda, mis on elu mõte ja eesmärk. Islam ei tee vahet sakraalse ja profaanse vahel, kogu elu on tervik, mis peab olema allutatud Jumala tahtele. Moslemi elu kõiki külgi normeerib islami õigus sariaat, mille aluseks on Koraan ning õpetlaste üksmeel. 3 Islami levik Islamil on kõige kiirem levik ja areng. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa
kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist
kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist
Islam Islam on maailmas suuruselt teine religioon, üle 1 miljardi järgijaga. See on monoteistlik usk, rajatud Muhamedi poolt 7. sajandil SaudiAraabias. Moslemite uskumuse järgi ilmus mäe koopas Muhamedi juurde ingel Gabriel ning tõi talle sõnumi tõeliselt jumalalt. Prohvet Muhamed pühendas oma ülejäänud elu monoteismi sõnumi levitamisele polüteistlikus maailmas. Tema elutöö on kirja pandud Koraanis Islami pühas tekstis. 622. issanda aastal põgenes prohvet kasvava tagakiusamise eest põhja Mediina linna. Seda sündmust tähistavad moslemid hijira'na (hidzrat ehk põgenemine) ja tähistab Islami kalendri algust (622 anno Domini = 1 Hidzra aasta). Kaheksa aastat hiljem pöördus Muhamed koos armeega tagasi Mekasse ja võitis selle kergelt.
Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema. Teda kasvatas onu. Asus tööle rikka kaupmehe juurde. Abiellus Khadidza'ga. Muhamed töötas karavanidega. Pühakirja olemasolu meeldis Muhamedile. Muhamedil oli komme käia palvetamas Allahi poole. 40. aastaselt sai Muhamed nägemuse. Ta nägi, et tema ette ilmus inimesi kujul peaingel Gabriel. Gabriel võttis Muhamedilt käest kinni ja lasi tal midagi lausuda. Muhamed ehmus ja arvas, et ta on hulluks läinud, jooksis koopast välja. Koopast väljas oli Gabriel, kes tervitas teda aupaklikult ja nimetas ta jumala sõnumiviijaks. Muhamedi nägemused jätkusid. Esimene inimene, kellele Muhamed oma nägemustest rääkis, oli tema naine Khadidza. Naine uskus teda.
........................................................................... 7 5. Perekond islamis..........................................................................................................................8 6. Kaliifid ja esimesed islamidünastiad......................................................................................... 10 7. Sunniidid ja Siiidid.................................................................................................................... 12 8. Koraan.......................................................................................................................................13 9. Mõisteid islamist........................................................................................................................14 9. 1. Põrgu ja paradiis................................................................................................................ 14 9. 2. Keeld Haram....................................................
poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan, araabia keeles al-qur'n, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Räägitakse, et 23 aasta jooksul olevat Muhamed saanud ilmutusi, mida tema kirjaoskajad järgijad üles märkisid. Esimesed 86 ilmutust sai ta Mekas need on
Lauka 2012 Islami algus Nii nagu juudid ja kristlased usuvad moslemid Ainujumalasse. Moslemid kutsuvad oma Jumalat Allahiks mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemid usuvad et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid kes on talle ustavad. Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinnas Mediinas. Islami levik Islam on maailmas üks levinumaid usundeid, järgijate arvult teisel kohal peale kristlust. Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias. Islami kogukond
Islam Islam on maailma religioonidest noorim ming asub pooldajate arvu poolest ristiusu järel teisel kohal. Islam tekkis LähisIdas. Islam kujutab endast kõikehõlmavat religioosset eluviisi, mis läbib kogu muhameedlikku kultuuri ja sotsiaalset elu. Muhamedi elu ja tegevus Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund, milles austati taevakehasid, päikest ja kuud. Ohverdati pühade puude, kivide ja allikate juures, tehti palverännakuid Mekasse Kaaba pühamu juurde. Kõige tuntum ja jumalustest kõrgeim oli Allah, keda usuti määravat inimese saatust ning karistavat eksimuste eest. Meka ja Mediina olid kaubanduskeskused, kus elas palju juudi põgenikke ja kristlike munkade kogukondi. Islami rajajaks loetakse Muhamedi. Muhamed sündis Mekas aastal 570 pKr. Umbes
see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. · Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes.
vaimuliku hariduse süsteem. 3 ISLAMI TEKKIMINE Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. JUMAL JA MUHAMMAD "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite (jumala sõnumi edastajad) suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli
Klass: Aprill 2012 Sissejuhatus Autor valis teema, kuna tunneb huvi islami, kui maailmas laialdaselt levinud usundi, vastu. Teema on oluline, sest islam jääb järgijate arvult alla vaid kristlusele ja on tänapäeva läänelikule maailmale tihti kauge ja arusaamatu. Autor tahab välja selgitada islami tõelise olemuse. Mis on islam? Mida kujutab endast Koraan? Milline on naiste olukord islamimaades? Mida ütleb islam terrorismi kohta? Referaadi koostamiseks kasutab autor nii vastavateemalisi teoseid kui ka internetilehekülgi. Mis on islam? Islam tekkis 7. sajandil tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan
Tekkis 7. saj pKr Araabia poolsaarel. Islamit on mõjutanud nii judaism kui kristlus. Islami seos kristlusega: Saara Aabraham Haagar Iisak Ismael (Juutide ja (Moslemite kristlase esiisa) esiisa) Õpetus: 1. Islami põhidogmaks on usk Allahisse, kes on loonud taeva, maa, inimesed, inglid, deemonid (peadeemon Iblis). Lühike usutunnistus: ,,Ei ole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet". ,,La ilaha illa Allah Muhammad rasul Allah". 2. Islami kohaselt on inimese kõige tähtsam omadus kuulekus Allahile. Kõrvuti Allahiga kummardavad nad ka palju prohveteid jumalasaadikuid. Muhamedi kinnituse kohaselt olla Allah saatnud aegade jooksul inimeste juurde mitmeid prohveteid, kellest tähtsamad on Aadam, Nuh - Noa, Ibrahim Abraham, Mussa Mooses, Iza Jeesus, Muhamed viimane prohvet, kes kuulutas õiget usku. 3
Araabiakeelne sõna islam tähendab otsetõlkes alistumist Jumala tahtele ja tuleneb sõnast salaam, mis tähendab rahu Sõna allah tähendab araabia keeles Jumal ja on kasutusel nii araabiakeelses Piiblis kui Tooras, seega ei tasu arvata, et moslemid kummardavad kedagi teist Jumalat, kelle nimi on Allah- ei, on vaid üks Jumal, aga tema nimetus erinevates keeltes on erinev- araabia keeles siis Allah. Islamiusuliste prohvet on Muhamed Koraan (qur`an- lugemine, kuulutamine, retsiteerimine) on islami pühakiri, Allahi sõna, mille Muhamed sai aastatel 610-632 ilmutustena peaingel Gabrieli vahendusel Allahilt. Allahilt pärinev tekst, mis on kogu aeg eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja.
ISLAM Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Islam (tõlkes alistumine) koosneb: usk + praktika + meelsus. Islam tekkis Araabia poolsaarel palvekeskuses Mekas. Islami kogukond jaguneb laias laastus: sunniidid (80% islamiusulistest), siiidid (algselt oli tegu poliitilise parteiga) ja sufid (müstikute koolkond). Islami pühakiri on Koraan (araabia keele kauneim pärl, kirja pandud riimproosas), mis määrab ära inimese kohustuslikud teod, soovitavad teod, neutraalsed teod, mittesoovitavad teod ja keelatud teod. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas. Islami pühamaja on mosee. Islamiusul on 1, 3 miljardit järgijat üle maailma. Muhamedi elu ja tegevus. Islam on maailmareligioonidest noorim, maailmas leviku poolest teisel kohal. Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund
Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte.........................................................................................................
NAISE ROLL ISLAMI KULTUURIS Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Islam ja Allah...................................................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.........................................................................................................5 2. Naised islami kultuuris ja Koraanis.................................................................................... 7 2.1 Mosleminaise riietus..................................................................................................... 9 3. Naise roll ja õigused.......................................................................................................
Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Koraani tegelaste järgi on tulnud paljud tänapäeva nimed. MUHAMMAD (MUHAMED) Muhammad (täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim; umbes 570 Meka 8. juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610
Kontrolltöö islami kohta 1) Mida tähendab "islam": "islam" tähendab alistumist jumal Allahi tahtele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite kaudu aegade algusest peale. Islam tähendab ka "rahu". kui palju on maailmas moslemeid: Kokku on maailmas u miljard moslemit 30% Indias, 20% Põhja- Aafrikas, 18% Araabias, 17% Kagu-Aasias, 10% Kaug-Idas. islami olulisimad sümbolid: Täht ja noorkuu, Roheline värv üleüldiselt, Koraan, Sahada 2) Mis on sarnast ja mis erinevat islami ja kristluse/ islami ja juutluse vahel: Sarnasused: Tegemist on monoteistliku usundiga, nagu ka kristlus ja judaism. Islam järgib paljuski ka samu põhimõtteid, mida järgivad juudid ja kristlased. Kõigil on ainu jumal (Jumalad: Judaism: Jumal Jahve, Islam: Jumal Allah, Kristlus: Jumal). Kõigil on kirikud, kus palvetatakse. Erinevused: Suurimaks erinevuseks islami ja kristluse vahel ongi see, et kristlased peavad Jeesust Jumala
Islami eetika See on usund, mis tähendab alistumist Jumala tahtele ja on kõige noorem Lähis-Idast pärinevast maailma religioonist. Selle usundi rajaja on prohvet Muhamed, kes oli kaupmees Araabia poolsaarel. Sündis aastal 570 ja kasvas ülesse vanaisa hoole all. Olles kahekümne viie aastane abiellus ta oma tööandjaga. Neljakümneseks saades ilmus talle ingel Gabriel. Tal oli kombeks käia mõtisklemas mägedes, kohas kus kohtaski Gabriel. Alguses olevat Muhamed kahelnud selles, et kas ta on täie mõistuse juures, et ta selliseid ilmutusi nägi. Ta sündis Meka linnas, mis oli ja on siiani araabia maailma palverännakute keskus
Islam Islam on religioon, mis rajaneb põhimõttel ''ei ole jumalat peale Ainujumala,'' see on jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal, kuhu kuuluvad usutunnistus, palvsus, annetamine, paast ning palverännak. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud (Musa, Isa ja Muhammad), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad
kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ära viimset kohtupäeva, mille tulekut prohvet kuulutas.
Islam Islam, araabia keelest tulnuna tähendab alistumist Allahi tahtele. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Praeguse seisuga on maailma circa 1,4 miljardit moslemit, see arv aga kasvab jätkuvalt. See usuliik on kõige kiiremini kasvav üldse. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Kes või mis on Allah? Allah on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgema olendi Jumala kohta
sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muhammad Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal". Kõik Muhammedi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid pärast Muhammedi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid
ISLAMIUSK UURIMUSTÖÖ KOOSTAJA: Elina Petrovskaja JUHENDAJA: Ester Kukk Valga 2007 Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole. Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav
3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. Islam Ajalugu Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund, milles asutati taevakehasid, päikest ja kuud, ohverdati pühade puude, kivide ja allikate juures, tehti palverännakuid mekasse, Kaaba templisse. Muhamed sündis Mekas 570 a pKr, jäi juba 6 aastaselt orvuks, täiskasvanuna oli Araabias lugupeetud ja edukas kaupmees. 610. aastal saab Muhamed nägemuse, et ta peab hakkama kuulutama õpetust: ei ole teisi jumalaid peale Allahi, kõik teised on ebajumalad ja nende kujud tuleb Mekas hävitada, Jumala kohus ja viimne päev on lähedal
5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8
varastanud, oli neiude silmis palju ihaldatum. Praegu sõidavad nende järglased luksusautodes ja mõjutavad maailmamajandust. Rikkuse aluseks on must kuld - nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi Araabia Ühendemiraadid iseseivus 2. detsembril 1971. aastal Tänapäeva linnad Araablaste vana usk Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka. Mekas asus ka araablaste peamine usukeskus. See oli Kaaba tempel, mis oli kuubikujuline. Kaaba tähendab araabia keeles kuupi. Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka Kaupmeestel. Islam Islam tekkis 7. saj. , kui üks Meka kaupmees nimega Muhamed hakkas levitama uut usku. Selles
ibn Hudzr. Ta määrati palestiinasse valitsejaks. IV ptk. 600 aasta paiku määrasid peale Rooma riigi kokkuvarisemist maailmaajalugu Pärsia ja Bütsants. · Bütsants oli idakristluse keskpunkt. Nende suurimaks vaenlaseks oli Iraan,( Pärsia). Vaga sassaniidide dünastia. · Püha Iraan, igavese tule, hea Ahura Mazda ja kurja Ahura Mainya maa. Täiesti immuunne kristlike mõjude suhtes. Rooma ja Bütsantsi vägev idanaaber. Prohvet Zarathustra, sealt pärit Atropatene . · Zarathustra tulejumal, rajas pühatule religiooni. · Atropatene asub Kaspia mere kaldal. See maa võttis ta omaks.Muutus Pärsia pühaks maaks (ulatus Hiinast Bütsantsini) Pärsia valitseja Husrav Õiglane, Kubadi järeltulija hävitas pool Bütsantsi, purustas Antiookia, sai võitu keiser Justinianuse armeest. · Bütsantsi ja Pärsia vahel valitses aastaid sõda
peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks toimus missa käigus. Transssubstantiivne õpetus- paavst Innocentius III välja töötatud õpetus. Araabia Araba- kõrb Islam U 610. a sai kaupmees Muhamed ilmutuse ja hakkas Mekas kuulutama uut usku. 622 oli sunnitud ebapopulaarsuse tõttu põgenema Mediinasse(sellest algas ka nende ajaarvamine) 630 pöördus tagasi Mekasse prohvetina ja tegi Kaaba templist Allahi pühakoja(Islami maailma tähtsaim mosee) 632 suri, maeti Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu) Koraan Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st. Et usuliste vaadete esitamine on rütmitu. Sunna- Muhamedi ja kaliifide kohta käivad pärimused ja legendid. On koraani täiendav ja seletav raamat. Saarad- õigus- ja moraalinormide kogu, mis kujunes mitme sajandi jooksul. On tänaseni paludes Araabiamaades õigussüsteemi aluseks. Usukombed
ennustajate, jutustajate, mitmesuguste võistluste/võitlustega, samuti avalike karistamiste ja hukkamistega. Kõik see aitab kujundada mitte ainult etiketikohast käitumist, vaid ka isiklikku väärikust. IV Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu Pikka aega elasid araablased vaese kõrbeelaniku vähenõudlikku elu. 7. Sajandil alustas võidukäiku islami usk araabia maade rahvaste kultuuriruumis. Prohvet Muhamedile saadetud ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele miljonite inimeste jaoks. Nimelt loevad moslemid aega alates 622. pKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Muhamedi surma järel tekkisid vaidlused usudogmaatikas, mis viis moslemid kahte leeri: sunniitideks ja siitideks. VII-VIII sajandil tekkis Araabia kalifaat ehk jumala saadiku asemik. See oli araabia hõimude ühendus, mis moodustas lõpuks paljude võidukate vallutussõdade
allikaanalüüsil põhinevad. Perekonna ja naiste õigusliku käsitlust Koraanis on kajastatud väga paljudes erinevates väljaannetes, puudub nn ühtne raamat, seetõttu on töö autor oma referaadis kasutanud erinevaid allikaid. 3 1.KORAAN 1 Koraan on muhameedlaste püha raamat, mis on nende kõige olulisem käitumisreeglistik. Koraan sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile, mis ilmutati talle araabia keeles ning sai 2 tänapäevase kuju 7.sajandil. Muhhamaadile, viimasele prohvetile, andis Jumal sõnas ilmutuse kaudu, seepärast usuvad muslimid, et koraan on Jumala kätetöö ning sellisena ideaalne, ka keelekasutuse seisukohast võetuna.3 Koraan on otsene Jumala sõna, mis on täielikult nii sõnades kui tähenduses säilinud, sest seda loeti Muhamaadi elu ajal avalikult ette
tehti riideid ja telke. Poolsaare lõunaosas Jeemenis leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab lopsakas taimestik ja maa on niiske ning seal saab tegeleda põlluharimisega. Muistsest ajast peale on see Araabia poolsaare kõige arenenuim piirkond. Sealt kulges ka kaubatee ja selle äärde tekkisid juba vanal ajal jõukad linnad. Jõukaid kaubalinnu tekkis ja põhjapool. Näitejs Meka. Seal asub peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel. Templi seina oli müüritud must kivi, mis oli Araablastele püha kivi. Seal käis ka palju palverändureid araabia jumalatele ja mustale kivile austust avaldamas. Ühtlasi otsisid nad Mekast rohkesti kaupa ja tõid nii sealsetele kaupmeestele suurt tulu. 2. Kirjelda islami tekkimist. 7. sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku. Varem austasid araablased mitmeid jumalaid aga Muhamed kinnitas, et on ainult üks
annaabi.ee 
