raha puudu (või üle)? tulemus. Hakkasin varakult koguma ja kõrvale panema (kohe kuu algusest). See tuli kasuks. Millele (vt tabelist: Kulutan liiga palju raha söögile kodust toidu kaasavõtmine tööle teeks kulud kulutuse liik) kulutate väiksemaks, kuid ülikooli toidu kaasavõtmine on ebaratsionaalne lõuna hind enda arvates liiga palju? on madalama maksumusega kui kodust kaasavõetud praad. Meelelahutuse ja vaba aja puhul peaksin jälgima, et kuu lõikes summa liiga kõrgeks ei tõuse. Kuna töö on graafiku alusel, siis palk ei ole alati sama summa, mis tähendab, et alati ei saa nii palju raha kulutada meelelahutusele. Mida kavatsete ette võtta? Loobuda mõnikord väljas söömisest (töö ja ülikooli vahepeal) ning mõelda,
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on kroon, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada krooni ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus Ühes kuus
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris “muud kulud” või “muud tulud” ja kirjeldage seda selle järel veerus “Seletus”. 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on “xxxx,xx” näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Galina Matrikli nr. 155288 Perekonnanimi: Stepanova Eriala: Ärindus Seletus
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ..................................................................
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
Esimesel juhul võib äriplaan olla suhteliselt vabas vormis koostatud ning koosneda pigem finantsaruannetest, kuhu selgitusi eriti lisatud ei ole, sest autor teab oma mõtteid. Teisel juhul tuleb siiski pingutada ka tekstilise osaga, sest äriplaanist saab loodavale ettevõttele vajalik strateegilise planeerimise dokument, mille alusel tegutseda. Kolmel viimasel juhul tuleb lisaks sisulisele poolele anda äriplaanile tema hindajate poolt nõutud ülesehitus ning vormistus. See nõue ei ole sugugi egotsentristlik – olukorras, kus tuleb hinnang anda suurele hulgale äriplaanidele, on selle lugejal oluliselt lihtsam erinevate tööde sisu võrrelda, kui ta ei pea end pidevalt ümber lülitama erinevate kirjastiilide lugemiseks ning otsima vajalikku infot erinevatest kohtadest. Rahastajad võivad valesti vormistatud ning puuduvate osadega äriplaanid süümeta tagasi lükata. Kuna erinevatel institutsioonidel on äriplaanile erinevad ootused ja
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste o
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................................................
finantseerima maksimeerimaks omanike rikkust ning milliseid tegureid peaks ta finantseerimisotsuste langetamisel arvestama NB! Kaasata laenukapitali ainult juhul kui ROA=EBIT/I > (i) Ehk tulusus varadelt on suurem kui intressimakse. Laenukapital võimendab nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi. ROE ja ROA suhe: 20 ROA = NI / A Kasum jagatud ettevõtte passiva summaga ROE = NI / E Seos varade tulususe standardhälbe ja omakapitali tulususe standardhälbe vahel on esitatav järgmise valemina: kehtivad esitatud kujul üksnes siis kui puudub tulumaks ning omanikel on piiramatu vastutus ning laenuintressimäär ei sõltu finantsvõimenduse suurusest Ettevõtte väärtus ei sõltu kapitali struktuurist siis, kui: 1. täiuslik kapitaliturg a. puuduva maksud b. puuduvad pankrotikulud c
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peak
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
S x E4 = 0,952381 x EURi. 1 r t 120 1 0,15 360 Kuna finantsilise ekvivalentsuse printsiibi kohaselt peab fookuspäeval uue graafiku maksetega ekvivalentsete osamaksete summa olema võrdne vana graafiku maksetega ekvivalentsete maksete summaga, siis saame võrrandi x 0,97561 x + 0,952381 x = 823,33 + 1469,39 ehk 2,927991 x 2292,72 , 20 mistõttu 2292,72 x =783,04 EURi. 2,927991 Seega otsitava osamakse suurus on 783,04 EURi. # Näide 2.2.21
järgmine: 1996.a. 2969 USD, 1997.a. 3176 USD, 1998.a. 3600 USD, 1999.a. 3599 USD. Ülesanne On antud järgmised näitajad: eratarbimiskulutused 480, avaliku sektori kaupade ost ja teenused 200, kapitali akumulatsioon 40, kapitalikaupade ostud 120, muutused kaubavarudes 20, valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele 80, korporatsioonide jaotamata kasumid 30, isiklikud maksud 60, palgad ja töötasud 350, kaudsed ärimaksud 10, netoeksport 20, korporatsioonide kasumimaksud 15, töötuse vastane kindlustus 20, mitteresidentide puhasinvesteeringud -25. Põhinäitajad on miljonites kroonides. Arvuta: 1. SKP 2. RKP 3. Rahvuslik puhasprodukt 4. Rahvatulu Ülesanne On antud: palgad ja töötasud 800, eratarbimiskulutused 900, mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 100, koguinvesteeringud 150, korporatiivsed kasumid 100, renditulud 75, netointressid 75, avaliku sektori ostud 200, eksport 100, import 50, kaudsed maksud 75,
kindlustusvõtjale sedavõrd ootamatu, et sellist tüüptingimust ei saa VÕS § 37 lg 3 järgi lugeda kindlustuslepingu osaks? 2. Kas VÕS § 37 lg 3 järgi saavad kindlustuslepingu osaks olla üksnes tüüptingimused, mis on mõistlikule kindlustusvõtjale nii sisult, väljendusviisilt kui ka esituslaadilt eeldatavasti arusaadavad? 3. Kas kindlustusriski oluliselt kitsendav tüüptingimus on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega? Auto vargus eelnevalt võtmete kadumisega. Salva kindlustus loobus hüvitada kahju. 20. Ringkonnakohus kohaldas hagi rahuldamisel õigesti VÕS § 37 lg-t 3, mille kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Viidatud säte välistab
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pö
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
töötajate vanus tähendab suuremat arvu pensionilejääjaid ning koos sellega asendamisvajadust. Ülesanne. Jaota tabeli all toodud tegevusvaldkonnad tabeli veergude vahel vastavalt sellele, kas see valdkond on pigem nn noor valdkond või pigem nn vana valdkond Noor tegevusvaldkond Vana tegevusvaldkond (töötajate keskmine vanus pigem alla 45 a) (töötajate keskmine vanus pigem üle 45 a) Põllumajandus, Majutus, Toitlustus, Energeetika, Info ja side, Transport Iga järgneva aastaga tekib tööandjatel suurem tööjõu puudus ja surve palkade tõusuks. Samuti väheneb iga aastaga tööturule sisenevate noorte arv. Kõige suurem nappus on teenindajate osas ning spetsialistide osas, neis ametigruppides suureneb tööjõu vajadus tulevikus veelgi, vt järgnev joonis. 9 Joonis 7
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
..."........................... .a. 1. Garandi kohustus lõpeb summa maksmisega võlausaldajale või tähtaja möödumisega, milleks garantii on välja antud või võlausaldaja loobumisel garantiist käesoleva garantiikirja tagastamise korral, kusjuures võlausaldaja teeb garantiikirjale märke tagastamise kohta. 6. Garantii jõustub käesoleva garantiikirja allakirjutamisega. Garantiikiri on koostatud ja allakirjutatud ühes originaaleksemplaris. Garandi esindaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri Pitsat 15 GARANTIILEPING Tallinnas, "......"............................a. Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "garant", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 35002000456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Majandusteaduse suhe mateeria tasakaaluga: majandustegevus tähendab looduskeskkonnast saadud mateeria muutmist. Sellest seisukohast vaadates ei loo majandustegevus midagi, ta lihtsalt muudab loodusest saadud mateeriat nii, et seda oleks inimese jaoks parem ja meeldivam kasutada. Tasakaalu printsiibist tuleneb aga ka see, et materjalid peavad keskkonda "tagasi minema". Joonisel 2.2. peaks mateeria voog A võrduma jäätmete voo B+C+D summaga A = B+C+D Keskkonnafirmad A1+A2+C Mitte-keskkonna firmad: B+R+E = R+A1+F Majapidamised: A2+E=D+F 24 Joonis 2.2. Majanduse ja keskkonna seoste mateeria tasakaalu mudel Tootmisfunktsiooni määramine Mikroökonoomikas sagedamini esitatud tootmisfunktsiooni kuju on järgmine: Qi f i ( Li ; K i ) Qi tähistab toodangut, Li tööjõudu, K i kapitali.
väärseimaist jugadest teemaparkideni ning tõmmates turiste ligi kogu maailmast. Potentsiaalsete ja olemasolevate atraktsioonide inventeerimisel soovitatakse need jagada kahte gruppi: tuumik- (eeltoodud loetelus) ja toetavad atraktsioonid. (Roberts 2004:70) Tuumikatraktsioonid on peamised tõmbetegurid, kuid need ei saa olla ainsad atrakt- sioonid. Lisaks tuleb analüüsida ka toetavaid teenuseid, mida turistid külastusperioodil tarbivad. Nendeks on majutus, toitlustamine, transport, parkimine, avalikud teenused (politsei, esmaabi) jpm. Peale selle on oluline anda potentsiaalsetele külalistele turismi- sihtkoha kohta informatsiooni. (Dorbek et al 2003; Hall et al 2006: 123) Pereturistile positsioonimisest on kirjutanud mitmed autorid: Heli Tooman, Aare Mae, John Reith, Roger March, Arch G. Woodside, Maureen H. McDonough, Gary A. Ackert, Philip Kotler, Norma Polovitz Nickerson, Paula Kerr, Michael R. Solomon jpt.
valige õige hääletoon ja olge täpne sõnade ning mõistete valikul jäägu vandesõnad ja kahemõttelised fraasid eemale olge loomulik; naljatlege ja naeratage. 6 Nõuded juhile: juhiabi külalistele esitledes tuleb kinni pidada elementaarsetest viisakusreeglitest, nt nimetada kõigepealt abi ees- ja perekonnanimi vältida tuleb vähimatki familiaarsust; eesti keeles on viisakustiitlid “preili, proua, härra” pärast tööaega koos juhiabiga avalikkuse ette ilmumine olgu põhjendatud ainult tööülesannete täitmisega ajakirjandusega suhelgu juhtivtöötaja isiklikult või selleks volitatud isik väliskomandeeringus viibides andku juht endale aru, mis kell ja kus vajatakse abi kohalviibimist
Horisontaaljoon joonisel 1.2.1. näitab osalemise aktiivsust. Meelelahutuslikku ja esteetilist komponenti osaleja otseselt ei mõjuta, jäädes passiivse pealtvaataja rolli. 13 Haridusliku komponendi ja põgenemise puhul mõjutab osaleja protsessi osaledes selles aktiivselt. (Pine ja Gilmore 1999: 30) Vertikaaltelg näitab elamuse mõõdet, mis kirjeldab ühendust osaleja ja sündmuse vahel ning suhet keskkonnaga. Meelelahutuse ja hariduse puhul inimene süveneb teemasse meeled ja tähelepanu on toimuvast täielikult haaratud. Esteetilist komponenti ja põgenemist iseloomustab sukeldumine viibides vastavas keskkonnas saab inimene füüsiliselt osaks kogemusest. (Pine ja Gilmore 1999: 31) Ihaldusväärsus on tugevalt seotud emotsioonide ja elamusega, tekitades kliendis soovi teenust tarbida ning sellest rääkida. Clatworthy (2010: 87) toob välja kolm põhilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
