ja köögiviljatooted, mittealkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid jne. Osaleda on võimalik erinevates kategooriates: uued tooted, tooted tervisele, rahvuslikud tooted. Konkursi peavõitjad läbivad kaheastmelise hindamise ning neile omistatakse kuldmärk ja vastav nimetus: Eesti Parim Toiduaine, Eesti Parim Toit Tervisele või Eesti Parim Rahvuslik Toode. Hõbemärgi kandmise õiguse saavad tootegrupi (vt. lõigu algust) võitjad. EESTIS KASVATATUD Mida näitab? Toode on Eestis kasvatatud. Tegemist on kõrge kvaliteediga aiasaadustega. Kriteeriumid: • Toode peab vastama Euroopa standardi kõrgemate klasside nõuetele ja see omistatakse korraga üheks aastaks.Kes annab välja? Eesti Aiandusliit. Lisainformatsioon www.aiandusliit.ee. Tootegrupid: köögiviljad, puuviljad, aiamarjad, lilled, istikud, seemned, toidukartul ja teised aiasaadused (sh mesindussaadused). ÖKOMÄRK Mida näitab?
kauni välimusega tooted · Märgi saamiseks läbivad uued tooted igal aastal tootegruppide kaupa konkursi · Tooteid hindab spetsialistidest koosnev komisjon · Parima Toiduaine valimist korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudiga 3 Eestis Kasvatatud · Kvaliteeti tõendav märk · Märki saavad kanda üksnes Eestis kasvatatud tooted · Kasutatakse vaid värskete aiasaaduste müügipakenditel Märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Aiandusliit Aus Kaup · Kasutatakse ainult lihatoodetel · Tõendab, et toode ei sisalda mehaaniliselt kondistatud liha massi Märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Lihatöötlejate assotsiatsioon. Eesti Mahemärk
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Toidukaupadele antavad tunnusmärgid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Tunnustatud Eesti Maitse 2)Ökomärk 3)Eestis Kasvatatud 4)Aus Kaup 5)Mahe Märk Tunnustatud Eesti Maitse Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997
( http://www.salvest.ee/firmast) Keskkonnasõbralikkuse parandamiseks on tehtud mitmeid pingutusi: välja on vahetatud seadmed, ehitatud uus katlamaja ja renoveeritud kogu ettevõte. Katlamaja rekonstrueerimisega saavutati kogu tehase tootmisprotsessi kindel ja stabiilne varustatus soojusenergiaga, lisaks veel ökonoomsem maagaasikasutus energia tootmiseks. Autoklaavide jahutusvee korduvkasutussüsteem on vähendanud oluliselt meie puurkaevu vee tarbimist. Hästi on organiseeritud pakendite taaskasutus, selleks tehakse koostööd Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga.(Ibid.) Ettevõttes toimib ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteem, millele on omistatud 2002. aasta oktoobris vastav rahvusvaheline sertifikaat. AS Salvestis toimiv 9 enesekontrollisüsteem on Toidu-ja Veterinaarinspektsiooni regulaarse järelvalve all. See dokumentatsioon põhineb HACCP printsiipidel ja on üles ehitatud vastavalt
antav märk, mida kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärgi kasutusloa väljaandmise õiguse andmise või andmata jätmise üle otsustab põllumajandusminister ja kasutusloa õiguse saamiseks tuleb pöörduda Põllumajandusministeeriumisse. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab, et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt. Ainult neid märke väljaandvad riigiasutused võivad neid kaitsta kontroll- või garantiimärkidena tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1995, 4/5, 19) Art.6 ter alusel. Märgis ei erista ühe ettevõtja toodet teise omast, sama märki võivad kasutada kõik ettevõtjad, kelle tooted vastavad kindlaksmääratud tingimustele. 1999. aastal sertifitseeriti riikliku märgi nõuete kohaselt 89 talu, 2 töötlemisettevõtet ja 1
toodetest ja teenustest. Kriteeriumid on välja töötatud spetsiifilistele toodetele ja teenustele. Kriteeriumid põhinevad kogu elutsükli mõjuanalüüsil toorainest tootmiseni, kasutamiseni ja tekkivate jäätmeteni. Ökomärgistatud toodete vastavust kriteeriumitele kontrollib sõltumatu hindaja. ECO MÄRK Selle ökomärgiga tähistatakse mahepõllumajanduse tingimustes kasvatatud produkte. Näiteks: kartul, teraviljad, juust, jne. Märgiga tegeleb ülemaailmne sõltumatu organisatsioon SKAL. Tänaseks kannab EKO-märki üle 3500 erineva toote. ÖKOMÄRGIST tahetakse anda toodetele, mis tekitavad teiste samaotstarbeliste toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju. Eesti ökomärgist ei anta toiduainetele ja
1997,51,823) alusel antav märk, mida kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärgi kasutusloa väljaandmise õiguse andmise või andmata jätmise üle otsustab põllumajandusminister ja kasutusloa õiguse saamiseks tuleb pöörduda Põllumajandusministeeriumisse. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab, et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt. Ainult neid märke väljaandvad riigiasutused võivad neid kaitsta kontroll- või garantiimärkidena tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1995, 4/5, 19) Art.6 ter alusel. Märgis ei erista ühe ettevõtja toodet teise omast, sama märki võivad kasutada kõik ettevõtjad, kelle tooted vastavad kindlaksmääratud tingimustele. 1999. aastal sertifitseeriti riikliku märgi nõuete kohaselt 89 talu, 2 töötlemisettevõtet ja 1
Restoranid pakuvad rahvusvahelise köögi tuntud roogasid, lõunatada võib ka itaalia, mehhiko, jaapani, india ja veel mitut eksootilist moodi. Kohvikud meelitavad möödujat kohvi, värskete kookide ja saiakeste jumaliku aroombuketiga. On pitsabaare ja bistroosid, lisaks ülemaailmsete kettide kiirsöögikohad. Tuntu ja ettenähtu kõrval pakub uudishimulikule tulijale avastamisrõõmu kohalik köök. Viimane sisaldab muuhulgas ka võimaluse, et mõni päris tuttava nime või näoga roog on oodatust teistsugune. Näiteks ei kanna vinegreti nime siin mitte kaste, vaid vene algupäraga õli- äädikakastmes segasalat, mis sisaldab kodupeeti, värsket hapukapsast ja -kurki, õuna ja sibulat. Kotlet on praetud hakklihakoogike, mujal kotletiks kutsutud naturaalne sealihatükk aga kannab Eestis karbonaadi nime. On teisigi lihtsaid kõhurõõme, mida mujal ei leidu. Nii jääb võõrsile väljarännanud eestlane alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast
..........................................................................................................16 2.2.4 Tarrendtooted.....................................................................................................16 2.2.5 Külmutatud tooted:............................................................................................16 2.2.6 Küpsetatud lihatooted........................................................................................16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................
Märki kannavad hea maitse ja kõrge kvaliteediga, tervislikud, uuenduslikud ning kauni välimusega tooted Märgi saamiseks läbivad uued tooted igal aastal tootegruppide kaupa konkursi Tooteid hindab spetsialistidest koosnev komisjon Parima Toiduaine valimist korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudiga 3 Eestis Kasvatatud Kvaliteeti tõendav märk Märki saavad kanda üksnes Eestis kasvatatud tooted Kasutatakse vaid värskete aiasaaduste müügipakenditel Märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Aiandusliit Aus Kaup Kasutatakse ainult lihatoodetel Tõendab, et toode ei sisalda mehaaniliselt kondistatud liha massi Märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Lihatöötlejate assotsiatsioon Eesti Mahemärk
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
"", "kiire", samuti rikastatud teraviljad lastele alates 3 aastat nime all "Mine Big." Kõik tooted on valmistatud meie oma tehnoloogia ja osaliselt, välja arvatud täitmine omal eksklusiivne seadmed. Ettevõte on tegutsenud seitse aastat, mille jooksul ta suutis saavutada läbimurret Vene turul ja saada oma väljateenitud koha liidrite hulgas kodumaise toidutööstuse spetsialiseerunud kiirtoit. Toote kvaliteet ja pakendite disain "" vastavad maailma tasandil, ja seda kinnitab mitte ainult medalite saanud Vene ja rahvusvahelistel võistlustel, aga ka koostöö välisfirmadega, USA, Saksamaa ja Iisraeli. Aastal 2000 firma võitis pakkumise tootmiseks teravilja kotid keetmiseks teada firma "kiire". Leping algas vastastikku kasulikku koostööd. Aastal 2003 sõlmiti leping firmaga "Unilever" üleandmisel hernes jahu suppide «Knorr». 2003 aasta alguses tootmist ""
Raguu-Kondiga kuubikud 40g,portsjonis 130g hautakse kastmes Pilaff-Lambaliha abatükk, rinnatükk kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g riisiga Risto-kõik lihaliigid kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g koos riisiga Stroogonov- veiseliha, kangid portsjonis160 g kuumutatakse koos tomatikastmega Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87 Keetmiseks võetakse ühesuurused ja ühest sordist kartulid. Kartulite pehmenemiseks kulub umbes 20-30 minutit, sellest umbes 15 minutit keetmiseks. Kartulitelt valatakse vesi ära ja lastakse neil 5-7 minutit aurus pehmeneda. Serveeritakse peale valmimist. Kartulite hautamiseks arvestatakse 1kg köögivilja kohta 0,2.0,3 l vedelikku ja 20-30g rasvainet. Tükeldatud kartulid kuumutatakse väheses rasvaines, lisatakse maitseköögivilju, maitseaineid ja vedelik ning hautakse kaanega suletud nõus pehmeks. Hautamisel võib lisada ka kastet.
KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Seda märki annab välja samanimeline sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus. KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. (Kaubamaja, s.a.) Fairtrade märk tagab, et see toode on toodetud ja kaubeldud vastavalt rahvusvahelistele Fairtrade standarditele. Seda märki kandva toote ostuga aidatakse kaasa väiketalunike ja tööliste töö- ja sotsiaalsete tingimuste parandamisele arengumaades. Fair Trade märki haldab Rahvusvaheline Õiglase Kaubanduse Assotsiatsioon (IFAT). (Ibid) 4
Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid,
looduslikult ka umbes 3% mineraalsoolasid. Sobib hästi magustoitudesse, kus suhkru maitset tahetakse rõhutada, samuti pajaroogadesse ja kastemetesse. Rapadura (ehk Panela) - on kuivatatud suhkruroo mahl, mida müüakse vahel suurte kamakatena, tihti ka peenelt jahvatatuna. Rapadura on karamellipruuni värvi ja ka karamellimaitsega. Sobib karamellistesse küpsetistesse. Indiaanisuhkur - on tume ning karamellise maitsega. Valmistatakse Andide mägedes väga viljakas ja puhtas pinnases kasvatatud suhkruroost; suhkrule on nimi antud indiaanlaste töö austamiseks. Indiaani suhkur sisaldab kaltsiumit, rauda, magneesiumit, mangaani, tsinki, kroomi, floori, kaaliumit, räni, fosforit. Samuti A, B1, B2, B3, B6 ja E vitamiine. 1.2.2 Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur. Toorsuhkur on suhkru tootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud, keemiliselt töödeldud ja pleegitatud ega ka tagantjärele pruuniks värvitud. Kui täistoor-roosuhkur
Tootjad: Gallo Ceva Sante Animale LIHA JA LIHATOOTED Liha on kõrge toiteväärtusega toitaine, millest saab täisväärtuslikku valku, mineraalaineid, vitamiine, rasva. Lihast omastab inimese organism rauda paremini kui teistest toiduainetest. Liha eeltöötlemine sõltub selle eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Lisaks tükeldatud lihale müüakse ka hakkliha, mille saamiseks liha peenestatakse masinas ühtlaseks massiks Kõrgema toiteväärtusega rupskid : keel, maks, süda, neerud, veri, sea kõrvad, pead ja jalad, sabad jne. Madalama toiteväärtusega: kopsud, magu. Enamik kasutatakse loomade toiduks (näit. veise, ka vasika ja lamba jalad ja pea ilma keeleta) Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga
8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid ÖKOMÄRK Seda märki kandev toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja töödeldud. Toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve. Ökomärgi kasutusõiguse saavad mahetootjatena ja töötlejatena riiklikult tunnustatud ja registrisse kantud ettevõtted. Nõuetele vastavust kontrollib Taimetoodanguinspektsioon või Veterinaar-ja Toiduamet. EESTIS KASVATATUD Märki kannavad kõrge kvaliteediga Eestis kasvatatud aiasaadused. Toode vastab Euroopa standardis toodud kõrgema klassi aiasaadustele esitatud nõuetele. Märk omistatakse üheks aastaks. Märgi väljaandjaks on Eesti Aiandusliit. Märki võib omistada järgmistele toote-gruppidele: · köögiviljad; · puuviljad; · aiamarjad; · lilled; · istikud; · seemned; · toidukartul.
Kõrvuti soolaga võidakse lisada maitseaineid. Soolatakse seapekki, -jalgu jt. Soolatakse ka tooteid, mis lähevad edasisele töötlemisele suitsutamine, kuivatamine. Suitsulihatooted. Suitsutamisel avaldavad saadustele toimet temperatuur, suitsus leiduvad ained ning keedusool. Liigitatakse tooraine järgi sealiha-, veiseliha-, lambaliha- ja linnulihatoodeteks ning termilise töötluse järgi toorsuitsu-, kuumsuitsu-, suitsu-keedu-, keedu- ning küpsetatud ja praetud toodeteks. Kõige paremini säiluvad toorsuitsutooted, mida on suitsutatud külma suitsuga kuni 5 ööpäeva ja seejärel kuivatatud. Neil on suurem keedusoola ja väiksem niiskusesisaldus. Ka keedu-, küpsetatud ja praetud tooted on kergelt suitsutatud. Suitsulihatooted jagatakse veel gruppidesse: soolatud tükilihast termiliselt töödeldud tooted ja soolamata tükilihast termiliselt töödeldud tooted. Kõige enam valmistatakse sealihatooteid
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
maitseainete lisamisel. tarrendtooted ja süldid; Tarrendtoode - toode, mille üheks komponendiks on želatiin või teiste želeerivate ainetega valmistatud tarrenduv vedelik. Tahkeks komponendiks võivad olla liha, vorsti- ja singiribad, taimsed komponendid. Lihasisaldus tootes ei tohi olla alla 20%. Sült - vormis, enamasti kollageenirikka liha keetmisel saadud pehme liha ja tarrendav vedelik. Toote lihasisaldus ei tohi olla alla 50%. Hakklihatooted - praetud, keedetud, küpsetatud või muul viisil termiliselt töödeldud tooted, millised turustatakse kas jahutatuna või külmutatult- kotletid, pihvid, lihapallid. 31. Nõuded kulinaarsele lihale, suitsu-ja keeduvorstide toorainele. Optimaalne liha valmimisaeg (laagerdumine) sõltub liha kasutamise viisist: kulinaarne liha: 10-12 päeva, temperatuuril 0…4 ⁰C Pärast seda muutub liha hästi seeduvaks ja mahlaseks, pehmeks ja aromaatseks. pooltooted: 5-6 päeva
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on
segatuna hapupiimaga. Kama sööjal peab aga olema kannatust hea kama tahab natukene seista. Nii umbes 10 minutit. Retseptiriba Kamakört Vaja läheb: 2 klaasi hapupiima või keefiri, ½ klaasi kamajahu, 2 sl. mett või suhkrut. Valmistamine: Sega ained omavahel hästi läbi ja lase seista 10 minutit. Kama-kartuli rattad Vaja läheb: 0,5 kg kartuleid, 120 ml piima, 0,5 tl soola, 2 muna, 1 dl kamajahu, 1 dl nisujahu. Valmistamine: Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees ja lisa soe piim. Tambi tugevaks püreeks ja lisa munad. Sega korralikult ja lisa jahud. Vajadusel maitsesta soolaga. Vormi märgade kätega kanamuna suurused pallid ja vajuta need lapikuks. Küpseta 225 oC juures 15 minutit. Seda toitu võib pakkuda lisandiks mõnele kalaroale või süüa lihtsalt hapukoorega. Sama retsepti järgi võid valmistada ka suupisteid. Selleks tuleb teha vaid väiksemad koogikesed ja suitsukalast võib neile peale teha kas salati või vahu.
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks
Suitsupeekon, Suitsustatud veisevälisfilee, Suitsutatud veisesink, Sealihasink, Kerge sink, Viru keedusink, Järelepa kalkunisink, Kodusink. Suituvorstid: Tallinna poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Keedusalaami, Rakvere täissuitsuvorst, Moskva täissuitsuvorst, Haanja poolsuitsuvorst, Rakvere Krakov juustuga. Hakktooted: Pikkpoiss, Pihvid, Lihapallid. Sardellid: Peresardell, Rakvere suitsusardell, Sardell juustuga, Sardell sinepiga. Võileivamäärded: Hõrk pasteet, Maksarõngas, Maksapasteet, Maksavorst, Saiakate. Snäkid: Rakvere õllesigar. Jahutatud sealiha: Ungari pekk, Seakaelakarbonaad, Seakaelakarbonaadi lõigud, Seavälisfilee, Seavälisfilee kamaraga, Seavälisfileest minutipihv, Seasisefilee, Seaabaliha kondita, Sea strooganov, Sea guljass, Seapraad kamaraga, Seapraad kondita, Seapraad kondiga ja kamaraga, Sea abapraad kondiga ja kamaraga, Peekon, Peekonilõigud, Peekon kamaraga, Saslõkiliha, Klassikaline seapraad, Seapraad
Listeria monocytogenes allikad/levikuteed, ennetamise võimalused Valmistoidud, kalalihatooted, leherohked köögiviljad, piim, mereannid, pehmed juustud. Arenemisvõimelin külmkapitemperatuuril. Biokile moodustaja, desoainetele allub vaevaliselt! Talub kõrget soola ja nitritite silsaldust tootes, talub vaakumit.Ennetamine: keetmine, ristsaastumise vältimine, külmutatud liha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist, säilivusaja jälgimine. E. coli levikuteed, ennetamise võimalused Hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi. Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise vältimine, korralik ja kiire jahutamine, põhjalik sooendamine. Cl. botulinum allikad/levikuteed, ennetamise võimalused Kahjustab närvisüsteemi, võib olla letaalne. Muld ja vesi, mesi imikutele> vähese happesusega konservid, liha ja kala, vorstid. Ennetamine: õiged konserveerimise temperatuurid> pH, temp, aeg, soolsus, nitritid, aw. Cl
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Tapamaja+tooted 1 · III astme ettevõtted Tapamajad 8 Lihalõikus+pakkimine 1 Tapamaja+lihalõikus 1 Lihatooted 9 Lihatööstuse struktuur seisuga 11.01.2007 · SL- tapamaja/slaughterhouse · CP-lihalõikus/cutting plant · CS- külmhoone/cold store · PR- lihavalmististe valmistamine/plant producing meat preparation · MM- hakkliha valmistamine/plant producing minced meat · MP pac- lihatoodete pakendamine/ pakkimine/rewrapping centre · MP- lihatoodete valmistamine/plant producing meat products · WG ph- ulukite töötlmeise ettevõte/wild game (large) processing house · M pac- lihapakkimisettevõte/repacking centre Lihakäitlemisettevõtted: 121, kusjuures · Tapamaja 76 (suured-7, väikesed- 69) · Lihalõikus 40 · Külmhoone 6 · Lihavalmististe valmistamine 33 · Hakkliha valmistamine 13
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega a
Rakvere Ametikool Sandra Leetberg K08c TOIDUAINETE ÕPETUS Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Piim ja piimatooted................................................................................................................. 3 1.1Üldiselt...............................................................................................................................3 1.2Rõõsk koor......................................................................................................................... 6 1.3Piima konservid..................................................................................................................6 1.4Juustud........................................................................................................................
TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1.
Enamik toodetud lambavillast kasutatakse praegu käsitöölõngana villast toodete valmistamiseks. Arvame, et lambanahkadest ja lambavillast valmistatud tooteid (vestid, mütsid, kindad) võib tulevikus kasutada Eesti sõjaväes või piirivalves, mis annaks suuremaid tellimusi vastavate toodete valmistajatele. Mahelambakasvatus Mahelambakasvatus aitab tõsta lambakasvatuse tulukust. 2008. a oli Eestis 33 860 (42,5% lammaste üldarvust Eestis) mahepõllumajanduslike reeglite järgi kasvatatud lammast. Teiste loomakasvatusharude puhul on maheloomade arvukus Eestis veel väike. Näiteks mahekitsi on 17%, maheveiseid 3,4%, piimalehmi 2,9% loomade üldarvust. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Tabel 6. Mahedalt peetavate loomade arv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
